Kas vaim võis tõesti nii teha?

Ma rääkisin õele õhtul vaimudest. Temale ei olnud neist räägitud ja teda huvitas millest me emaga rääkisime.
Mu õde hakkas kartma ja ta tuli minu juurde magama.
Öösel nägi mu õde vist halba und ja hakkas nutma. Ma tahtsin üles tõusta ja vaadata mis tal viga on, aga ma ei saanud liigutada ja keegi hoidis mind kõvasti vastu voodit. Ma ei saanud rääkida ja mõtlesin ainult.
Mul oli kõva hirm aga pole sellest varem kellelegi rääkinud sest keegi nagunii ei usuks.
Ühel ööl oli mul ka nii et keegi raputas mind kõvasti...lugesin ühest samasugusest juhtumist ja uurin veel selle kohta midagi

Muudetud: 25-4-07 kell 20:05:21 Hallucigenia

Mul on olnud samamoodi, väike olin, käisin algklassis siis läksin klassiõe poole.
tal kummitab seal, ja siis ma pinnisin teda julmalt et ta räägiks mis juhtunud on ja nii. lõpuks andis järele ja rääkis.
järgmine päev oli mõlemal põsel näpujälg. ma ei mäleta kummal...vasakul vist.

luu painaja rohkem ei oska midagi pakkuda .

ei ole.. see "ma ei saa liigutada" tekib siis, kui sa magad, aga aju on veel üleval. endalgi kümneid kordi juhtunud nii.. esimene kord oli päris hirmus küll

mul oli ka üpris imelik elamus mingi aeg öösi. Väga reaalne, aga mitte paha kui hiljem mõtelda. Kella ei tea,kusagil peale keskööd. Imelikke asju juhtub.

See pole mitte midagi , te rääkisite õudusjutte , mis juhtus teil mõlemal oli pool unes !Poole kehaga ärkvel poole kehaga unes , pole mõtet midagi karta !

Ma olen ka unes igasugu koledaid asju näinud, näiteks seda, et keegi lasi minu pihta. Hirm oli ja õudne. Veel nägin igasuguseid teisi hirmsaid asju. Siis kuidagi äkki hakkasin unes aru saama, et see on uni. Pärast kui näen unes näiteks kõrgelt langemist, saan aru, et tegelikult näen seda ju unes ja tegelikult ei juhtu minuga midagi halba. Hoopis ootan huviga kuidas edasi läheb. Ma ei teagi kuidas see nii on.

To Katarine : mõelda* (vabandan, kuna parandan pidevalt)
Ausaltöeldes, kui teemasse minna, siis mind huvitab see teema väga. Mul endal ei ole kunagi nii juhtunud, samas näen ma õudusunenägusi ikka päris tihti, pidevalt saan surma , -.- Aga tahaksin kogeda seda, et "keegi hoiaks mind nagu kinni". Ja olen suhteliselt kogenenud juba neid õudsaid asju jne, et see oleks uus suur kogemus ma arvan.

täitsa lahe on.. ei saa liigutada ennast, nagu oleks halvatud ja siis üritad sipelda kuni üles ärkad.

Arvatavasti oli tegemist une halvatusega. Sellest on foorumis varem ka juttu olnud. http://www.para-web.org/misc.php?action=search

mul on ka selliseid asju olnud, aga teistmoodi , et keegi kõndis toas ringi ja ma ei saand liigutada, sest ma polnud tähelegi pannud, et ma olin paanikas ja lõpuks ma vist minestasin, sest see asi tuli mu voodi juurde ja edasi ma ei mäleta

Esimese posti juurde: ise ütlesid välja: hirm.

Hirm teeb inimese haavatavaks, eelkõige tema enda psüühikas leiduvatele deemonitele.
Mõtle sellele, et peale surma pead nendega otseselt kohtuma. Nad muutuvad tõeliseks. Lahendus on ainult üks: sa ei pea neid kartma.

Luupainaja on tõeline ning unehalvatus on natuke teine teema. Neid eristada saab vaid tervikpilti teades.

kordo -Mõtle sellele, et peale surma pead nendega otseselt kohtuma. Nad muutuvad tõeliseks. Lahendus on ainult üks: sa ei pea neid kartma.

Anna siis hädasolijale( Mariam ) ka nõu, kuidas seda teha. Teisel suur mure-
"asi " tuli mu voodi juurde ja edasi ma ei mäleta

Siin on ainult üks ja lihtne lahendus, mis paraku muutub alati raskeks, kui inimene hakkab seda läbi viima.

TEE ENDA KALLAL TÖÖD.

Kui oled materialist, siis kaardista ennast, pea päevikut, uuri oma üldiseid hirme (mida Sa kardad - surma, satikaid, jne ja miks?). Treeni vastupidavust hirmule.
Võin öelda julgelt, et enamik selle foorumi liikmeid on väga tugevalt materialismi küüsis, "hingestatus" on vaid selline poos, mis teeb elu huvitavaks. Aga NB! ma ei mõista seda mingil juhul hukka, see on üks samme pikal teel.

Kui oled vaimne inimene, siis istu ja mediteeri, arutle vaimsete inimestega teemat.

Hirmust üle saamine ei tööta kunagi nii, et keegi ütleb: ära karda. Sa pead endas lihtsalt kohtuma oma hirmuga ja siis see hävib. Aga see võtab aastaid.

Hmm, materialismi juurde: enamik vaimseid õpetusi töötab nii vaimses kui ka materialistlikus maailmas. See tähendab: teeb Su igal juhul tugevamaks, sõltumata, kes Sa oled. Sa ei pea uskuma selleks, et muutuda paremaks. Aga Sa pead järgima. Midagi.

Väga lihtne viis hirmudega tegeleda: uuri oma hirmu, taanda see millelegi. Kas kardad koeri, sest kunagi väikse lapsena mingi koer Sind hirmutas? Kas kardad kummitusi, sest oled kuulnud neist halba? Või kardad kummitusi, sest nad viitavad ebamugavale tõele, et maailm on pisut teistsugune, kui ühiskond on Sulle siiani õpetanud? Sellel viimasel juhul tuleb küsida: kes kardab ja miks kardab?

Areng on väga pikk asi, see võtab aega elusid, mitmeid elusid. Ei ole midagi halba selles, kui mingis elus kõigepealt kardad.

Üks põhjus, miks tonte kardetakse, on soovimatus valida: minna edasi maailmaga, kus tonte pole või maailmaga, mis on palju laiem, kui senine kitsas ring. Kuni seal kõhkluste juures kinni istud, nõnda kaua kardadki.

Üldine reegel: ÄRA KIIRUSTA. Asjad juhtuvad omal ajal. Ainult enda sees vasta iga kord: tahan karta/ei taha karta; tahan teada/ei taha teada.

tavaline luupainaja : rahunemaha kui midagi juhtub ja proovi kuidagi liigutada ennast voinii

Mul on ka niimodi olnud et ei saa liigutada ega ülesse tõusta sest keha on veel magavas olekus siis ma olen lihtsalt oma silmad lahti surunud ja püsti tõusnud.

Vaatate palju telekat ja elate sellesse sisse, sealt tulevad negatiivsed seosed mis hiljem ette mägitakse.