25-04-2007, 16:37
Kunagi väiksena, peale oma isa surma, jäime mu ema ja mu 2 venda üksi. Ükskord (elasime maal) tahtsime tormiga minna vana lauda juurde mängima või midagi taolist. Siis läksimegi, poole tee peal aga tuli vastu... Mu isa. Ta noh, ei olnud päris, ta oli selline nagu... Nagu mustvalge ja natsa pärlmuttervalge janii edasi. Ja siis ta keelas meil minna. Me ei läinudki, läksime koju tagasi. Ema siis küsima et noh nii ruttu tagasi. Me et jah, jah, ei tahtnud minna, ei viitsinud jne. Ei julgenud rääkida. Siiski ema sai aru et mingi kammajja on nii et hakkas pinnima. Lõpuks rääkisime kõik ära. Paari hetke pärast käis suur paugatus, seesama laut varises täielikult rusudeks.

