[Hallucigenia]

Jah, häbi ... õigel päeval oleks pidanud meenutama ... aga parem hilja, kui mitte kunagi. 30. aprillil 1000 aastat tagasi süttis taevane valgusallikas, millest inimkonna kirjaliku ajaloo jooksul on eredamad olnud vaid Päike ja Kuu. Uue tähe sündi (tänapäeval ütleme me muidugi, et tähe surma) on kirjeldatud Hiina, Jaapani, Korea, Araabia ja Euroopa allikates. Eestist jälgi ajada siiski ei maksa, kuna lõunapoolses Hundi (Lupus) tähtkujus süttinud "üliuus" polnud Eestis nähtav. Tegelikult leidis sündmus aset muidugi umbes 8000 aastat tagasi, lihtsalt valgus ei jõudnud varem kohale. Siin üks tänapäevane pildike kunagise heledaima tähe jäänustest (Chandra orbitaalne röntgenteleskoop). Ja äsjane CNN teadusuudis arvab, et sama sündmus võib olla jäädvustatud ka muistse indiaani kiviraiduri poolt praeguse Phoenixi lähistel.

[Cthepy]

Nii et siis nähti minevikku?

[kurk]

Sa vaatad tähti, ja näed minevikku. Loomulikult nähti minevikku. Isegi päikest näed sa sellisena nagu see 8,misiganes minutit tagasi oli.

[Müstik]

Tänane uudis.

Üks täht on läinud supernoovaks meist vaid 300 valgusaasta kaugusel.
Kuukivimist on leitud raua erilist isotoopi nimega raud-60, mida tekitavad ainult täheplahvatused e supernoovad. Avastus on täiendavaks kinnituseks, et umbes kaks miljonit aastat tagasi plahvatas suhteliselt lähedal supernoova, mis paiskas selle käigus tekkinud elemente Maa ja Kuu pinnale. Kuukividest leitud raud-60 toetab varasemat hüpoteesi, et kaks miljonit aastat tagasi plahvatas supernoova meist ainult 300 valgusaasta kaugusel.

Saksamaa ja USA teadlased andsid leiust teada ajakirja Physical Review Letters 2016. aasta 13. aprilli numbris. Nende analüüsi kohaselt plahvatas too supernoova ka vaid 300 valgusaasta kaugusel, mis klapib varasemate ookeanisetete analüüsidega, kirjutab earthsky.org.

http://forte.delfi.ee/news/kosmos/uks-ta...d=74357785