Inimtervisele tähtis ei ole ainult kuidas ja mida endale sisse söödetakse vaid ka see kuidas seda lõppkujul endast välja ajatakse. 80% maailma elanikkonnast kannatab kõhukinnisust, kuna isegi ei oska õigesti si&uda.
Tsivilisatsiooni üks silmapaistev saavutus- WC-pott- teeb arenenud maailmaosas elavatele inimestele tõelise karuteene. Selle saatanaleiutise peal protseduuri tehes, viibivad inimesed üldsegi mitte füsioloogilises poosis: 90° all istudes pingutavad nad neid lihaseid mida selleks tarvis vaja ei ole, seevastu lihased, mis peavad sellel ajal lõdvestunud olema, püsivad hoopis pingul. Sellest tuleb tualettpotil ülepingutamine ning tekivad haigused, näiteks hemorroid j.n.e, kuid mis tähtsam, ei toimu täieliku jääkainete väljaajamist! Ja nii terve elu vältel. See püsiv kõhukinnisus on ka halva enesetunde ja negatiivse meeleolu põhjuseks (vähemalt üks mitmest), tekib organismi mürgitamine. Muidugi on tore seedeprobleemides ainult rämpstoitu süüdistada, siis kui isegi tervislikud puu-ja juurviljad ei suuda töödeldud kujul organismist korralikult lahkuda.
Defekatsiooni soosiv kehaasend on n.n ,,kotkapoos", mille ajal istutakse mitte nagu tooli peal vaid vene gopniku stiilis, circa 35° nurga all. See asend on intiimse protseduuri jaoks kõige sobivam, lõdvestab neid lihaseid mis just vastutavad kakamise eest.
Mina, õnneks, pole ,,valge sõbraga" varaeast tuttavaks saanud, meil oli lihtlabane maaelu-tüüpi ,,auk", kuhu tegin kõik oma asjad. Alles eelmisel aastal tehti meile linnavalitsuse pealepressimise tagajärjel toruühendus koos moodsa klosetiga. Ega's siis midagi, hankisin endale sobiva aluse jalgade jaoks, et kotkapoosile truuks jääda.
Olin muidugi reisimisel ka formaatset WC'd proovinud, kuid kiiresti sain aru et miski on selle värgiga väga jama ja no üldse pole norm.
Muidugi teised inimesed, need kes suurlinnatüüpi inimlates elavad, nad põhimõtteliselt ei saa kunagi vahet tunda, ja sellepärast tihti seda probleemi naeruvääristavad. Pole millega võrrelda neil.
Just nagu mina, kui arvasin terve elu ennast enesekindlalt tip-top vormis olevat ja enam-vähem normaalses enesetundes, sain pärast botaanikaaia külastamist paraja laksu ning nüüd elan nagu Marsil
.