[excubitoris]

Eelmisest paavstist ilmunud raamatu kaanel ilutses paavsti seljataga fragment sõnast Maarjamaa

Sattus täna raamatupoes kätte - pooljuhuslikult.
Tundus, et pilt võetud Paavsti visiidi ajal Eestisse
ning kujutas missat Raekoja platsil kus laval oli
analoogne kiri - üleval Maarjamaa ja all Terra Mariana.
Ei teagi kas saan selle eest nüüd peksa ja ka ehk
möliseda aga osalesin visiidi ettevalmistusel ning olin
Õpetajate Majas objekti vanem ning missa ajal seisin
lava taga. Oli mul seal ka üks intsident aga see jäägu
hetkel kinnistesse annaalidesse.

[eeru]

Sel pühapäeval, 29. mail kell 14 räägib saates "Hallo, Kosmos!"Eesti põlisrahva maausust soome-ugri kultuuri uurija ning Maavalla Koja juhatuse liige ja kirjutaja ANDRES HEINAPUU.

Tartu Ülikooli eesti filoloogina lõpetanud maausuline Andres Heinapuu on Eesti-Saami Ühenduse asutajaliige ja Fenno-Ugria Asutuse taasasutajaid. Alates 1993. aastast on ta Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee Eesti-poolne koordinaator ja 1996-2002 pidas ta Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse juhataja ametit. Heinapuu on Tallinnas 2004. aastal toimunud IV soome-ugri rahvaste maailmakongressi peakorraldaja ja alates 2006. aastast Tartu Ülikooli doktorant.

Maarahvas on eestlaste vanem nimetus - ehk põlisrahvas – ja maausk on maarahva ainus oma loonausk. Maausku pole keegi kunagi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud sellel maal koos maarahvaga lugematute põlvkondade jooksul. Olles lahutamatu tervik maa, pärimuskultuuri ning maakeeltega, on ta midagi enamat kui religioon. Maausk on järjepidev maailmatunnetus, pärimus ning elulaad, mis sellisel kujul on olemas vaid Maavallas.

Maarahva ellusuhtumises on yks kesksemaid mõisteid mõnu. Oluline on elu ja kõige selles peituva sisu. Et elu kulgeks mõnukalt, tuleb olla mõnukates suhetes nii inimestega, esivanematega kui ka loona ehk selle vägedega. Mõnuka elu juurde kuulub tervislik toit, terve elukeskkond jpm. loomulikku. Muuhulgas võimalus käia laupäeva õhtul saunas.



Saates selgub:

Kellesse ja millesse usub maarahvas?

Mida tähendab ugri-mugri ja kes on karurahvas?

Mis aastanumber on praegu maausuliste kalendris?

Kellele ja mida vanasti hiies ohverdati?

Mida aitasid ristipuud surnu hingel teha?

Kuidas käib maarahval tanutamine ja pruudi rautamine?

http://r2.err.ee/uudised?saade=285&uudis=1056

[Vesta]

Mida teie arvate maausunditest - nendest värkidest. Kas see on haige? Kas maausundil oleks kohta "tõeliste" usundite hulgas? Kas maausund võib olla eesti nokia äkki, mida soomlastele ja muudele lahedatele tegelastele maha parselada :o

[Teadet on muutnud 12-12-2003 postitaja henzukaz]

Maausundid ei ole haiged, need näitavad meile (kes me elame praegu 21.sajandil) kes me tegelikult oleme ja kust tuleme, ühesõnaga - millised on meie juured. Põliseestlaste rahvausund polnud religioon ega õpetus. See oli pigem elustiil, maailmavaade, mis on veel siiani meie kultuuri osa.
Kes kusagilt mujalt asjalikku informatsiooni ei leia, siis Oskar Loorits'a raamat "Eesti rahvausundi maailmavaade" (1990) kirjeldab ja toob näiteid meie esiisade uskumistest, kommetest, sõnade tähendusest jpm. Head avastamisrõõmu!

[ekke721]

seda nimetatakse taara usuks.ja ma leian et see on kõige puhtam müstilisem usk üldse.usk loodusjõududesse.

Maausk ja taarausk on erinevad asjad. Alustuseks üritab maausk rohkem jäljendada vana-eestlaste uskumusi, taarausk aga vaid põhineb sellel, kuna pooldajad usuvad, et usund peaks ajaga kaasas käima.

[BleedingOutMyEyes]

Kas ohvrikivid sellisel kujul, kui meil, on omane suuresti vaid meie aladele?

[VironShaman]

Toon ka siia ühe tõsise põhiteksti sellest mida maausuks pidada.
Omausud omailmas

Ettekanne IV Etnofuturismi konverentsil Tartus 10215. (2001) a. heinakuul
Maausk on eesti omausk ja ühtlasi üks soome-ugri omauskusid. Et kõnelda eesti, aga ka soome-ugri omauskudest üldistavalt, tuleks kasutada semiootilist mõistet omailm.

Mis on omailm? Tegelikkus on üks. Inimlikke suhteid sellesse lõputult. Omailm on siis tunnetatud ja mõtestatud tegelikkus, mis haarab ka tunnetajat. Iga inimene elab ja toimib omailmas, mis on isiklik. Iga rahvas toimib omailmas, mis on ainulaadne ja omane vaid sellele rahvale. Rahvuse iga liige toimib enam või vähem selle rahva omailmas.


Mis määrab rahvuse omailma?

Esiteks muidugi keel. Võib öelda, et inimene, aga samuti rahvus tunnetab ja mõtestab tegelikkust läbi oma keele, läbi selle sõnade, loogika ja lauseehituse. Keeled võivad omavahel sarnaneda või üksteisest erineda ning samuti sarnanevad või erinevad keelte loodud tegelikkusepildid. Läbi keele tunnetavad soome-ugri rahvad tegelikkust sarnaselt ning samas erinevalt teiste keelkondade rahvastest.

Teiseks, arhetüüpne mõtlemine ehk maailmavaade, mis muidugi tuleneb taas suuresti keelest. Siia kuuluvad arvamused või ka usulised arusaamad maailmast ja selle toimimisest.

Kolmandaks, pärimuskultuur selle tavalises tähenduses – igasugune suuline pärimus, tavad ja tavaõigus, erinevad oskused.

Neljandaks, aktuaalne kultuur, mis pärineb teistelt rahvastelt või gruppidelt ning mis käitub agressiivselt rahva senise omailma suhtes.

Viiendaks, tajutav ja tajumatu füüsiline keskkond.

Niisiis, omailm on sümbioos füüsilise keskkonna ja selles asuva inimese/ rahvuse siseilma vahel. Mitte ükski inimene, mitte ükski rahvus ega grupp ei taju välist tegelikkust objektiivsena, vaid tajub üksnes enese omailma. Kõik rahvad käituvad, lähtudes omailma kujutlustest.

Rahva arvukusel pole omailma seisukohast tähtsust. Suurel rahval võib olla väike omailm ja väikesel rahval jälle suur omailm. Rahva omailma võib kanda ka viimane selle rahva elusolev esindaja. Viimase kamassi omailm võis olla ja küllap oligi suurem kui terve valge tsivilisatsiooni omailm.


Mis määrab omailma suuruse?

Laias laastus eksisteerib kahte tüüpi omailmasid – totalitaarsed ja avatud. Totalitaarset omailma iseloomustab keskkonna, tegelikkuse tajumine hingetuna. Sellise omailma kandja elab hingetus, eluta ruumis, kus inimene saab end teostada vaid suhtes liigikaaslastega. Kuna totalitaarne omailm arvestab ainult inimesega, siis kogu keskkond kui hingetu tooraine kasutatakse inimese huvides kõhklemata ära.

Totalitaarne omailm kasvab materiaalselt, hõivates üha uusi rahvaid ning territooriume. Teistsugused omailmad võetakse seejuures üle ja hävitatakse.

Totalitaarsete omailmadega kultuure (Kesk-Ameerika maiad [maajad], Lihavõttesaare elanikud, Muinasmalta kultuur, vanad Lähis-Ida rahvad) on tegutsenud kauges minevikus ning hävinud koos oma keskkonnaga. Totalitaarsete omailmadega religioonid, vaimsed õpetused ja rahvad, kes laiutavad meie planeedil praegu, on kõigile teada. Kuigi nad hõlmavad tohutuid inimhulki ja maa-alasid, on nende omailmad kitsad ja ahistavad, õhutades nende kandjaid agressiivsusele.


Avatud omailmale on iseloomulik keskkonna tajumine hingestatuna. Hingestatud keskkonnas elamine tähendab seda, et see on lõputult rikas elavatest ja kahepoolsetest suhetest, milles inimene saab end teostada. Inimene on siin avatud ja kahepoolses suhtes lisaks liigikaaslastele kogu keskkonnaga. Hingestatud loodust pole võimalik käsitleda kui toorainet.

Avatud omailma kandja austab elu. Ja seda mitte deklaratiivselt, vaid tegelikult – oma valikutes ja tegudes. Seetõttu elavad avatud omailmaga rahvad kooskõlas loodusega ja võivad olla tuhandeid aastaid paiksed.

Just võimalus teostada end suhetes hingestatud loodusega muudab omailma suureks.


Soome-ugri rahvaste pärimuslikud omailmad on loomu poolest avatud. Meie omailmades on keskkond hingestatud ja pälvib arvestavat ja lugupidavat suhtumist. Ka keskkonnas teostame end eelkõige vaimselt. Materiaalnegi kultuur on meil hingestatud ja tähenduslikult sügav.

Kuivõrd soome-ugri rahvaste omailmade vaimsus on keskkonna suhtes lugupidav, on see salliv ka teiste kultuuride vastu. Kuid totalitaarsete omailmade loodud heaoluühiskonnad on meie meelest ropud ja sündsusetud. Tööstus, mis on vajalik nende loomiseks ja ülalpidamiseks, õgib sõna otseses mõttes keskkonda, st hingestatud elu.


Omailm ja tegelikkusetaju

Mitmed soome-ugri rahvaste omailmad on hävinud koos neid kandnud rahvastega, õigemini sulanud teisi rahvaid, kultuure ja uskusid rikastavateks detailideks. Kõik meie olemasolevad omailmad ei ole ega arene vabalt, vaid on totalitaarsete omailmade suure surve all. Võõras kapital ja rahvas hõivab meie asualasid ning tööstus hävitab seal keskkonna, sellega koos traditsioonilised elatusallikad. Võõrad kultuurid ja religioonid teevad aktiivset ja passiivset misjonit, et hävitada meie maailmapilti ja väärtushinnanguid ning asendada need omadega. Võõra rahva ja kultuuri arvel ahenevad meie keeled ja nende kasutajaskonnad.

Paljud tunnevad alaväärsust ja tahaksid olla edukad totalitaarsete omailmade mõttes. Hüljatakse oma keel, omad väärtused ja tõekspidamised ning võetakse omaks võõra rahva omad. Inimeste omailmad hägustuvad, samuti kõlbelised arusaamad.

Mida rohkem on rahva omailmas võõraste omailmade detaile ja detailide süsteeme, seda haigem on rahva omailm, seda nõrgem rahva tegelikkusetaju ja seda haavatavam rahvas.

Tegelikkusetaju pole abstraktne, vaid vahetu ja kogemuslik. Seda pole võimalik teise omailma eksportida ega importida. Tegelikkusetaju süveneb ajaga, kui tajutav keskkond, rahva asuala jääb samaks. Niisiis paikse, avatud omailmaga rahva tegelikkusetaju süveneb ajaga, inimpõlvedega.

Rahva tegelikkusetaju kätkeb ja avaldub tema omailmas. Igasugune pärimuste ja uskude segamine nõrgendab inimese tegelikkusetaju.

Tegelikkusetaju, side tegelikkusega saab olla sügav vaid läbi ühe paikkonna ja selle pärimuse. Seetõttu tuleks olla hõimurahvastegi usust ja kultuurist laenates ülimalt kasin ja ettevaatlik.


Kuidas on lugu Eestis?

Eesti omailm on eklektiline ja sünkretistlik. Me elame omal vabal maal, kuid selle keskkond on suures osas reostatud ümberkujundatud maastikega või otseselt tööstuse ja võõrapärase ehituskultuuriga. Kuid me mõtleme ja kõneleme keeles, mis taasloob pidevalt meie arhetüüpset maailmapilti.

Ehkki Eestis tegutseb ja misjoneerib hulk totalitaarsete omailmade uskusid, on valdav enamus eestlastest siiski rahvausundi kandjad. Rahvausund koosneb tänapäeval maausu, kristluse ja kõikvõimalike moodsate vaimsete õpetuste segust. Tavaline on muistsete tähtpäevade pidamine ja tavade ning kommete järgimine. Kõrgelt hinnatud ja rohkelt kasutatud on kõikvõimalike ravitsejate teenused. Rahva enamiku ja riigi argielus valitseb siiski võõras kultuur ja selle vaimsus. Materiaalne edukus ja areng on tugevalt ületähtsustatud.


Eesti omailma kujunemisest

Eesti rahvas ehk maarahvas kuulub nende rahvaste hulka, kes vabatahtlikult ei võtnud vastu võõrast usku, ega loobunud omausust – maausust. Samas on võõras, meie kultuurist erinev kultuur ning usk, mis maausust erineb totaalselt, avaldanud meie kultuurile ja omausule sajandeid ränka survet. Sarnast survet on tundnud ja tunnevad praegugi paljud põlisrahvad kogu maailmas.

Meie maa muistne ja omakeelne nimetus on Maavald. Meie rahva omakeelne nimetus on maarahvas. Ehkki sõna ‘maausk’ on kasutusele võetud hiljuti, tunnetas maarahvas oma usu olemasolu ja tähtsust juba muiste. XIII sajandi alguses, kui ristisõdijad tõid relvajõul siia kristliku omailma, vastandas maarahvas end eeskätt võõrale usule. Tolleaegses Läti Henriku “Liivimaa kroonikas” on talletatud maarahva sõnad, et kuni on veel üks põlvepikkune poisike, ei võta me ristiusku vastu.

Järgnevatel sajanditel tugevdas võõras omailm oma usulist, sõjalist, poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist kohalolu Maavallas. Maarahva sisuline ristiusustamine alles algas. Võõras usk hakkas meie omailmast välja sööma meie usku ja maailmapilti. Maausu ja ristiusu detailide segunemisel tekkis ja hakkas levima sünkretistlik rahvausund.

Kui mõned lokaalsed erandid välja arvata, säilis maarahva omailm XIX sajandi alguseni suhteliselt hästi. Maarahva maailmatunnetus oli ikka veel eeskätt maausuline. Kõikjal kõneldi maakeelt. Käibisid omad tavad ja kombed, oma kultuur. Ka maausk ise oli säilinud. Sellest annavad tunnistust arvukad pühakohad, mida kasutati enam või vähem salaja. Säilinud oli ka nõidade ja ravitsejate kultuur.

Maarahvas murdus kultuuriliselt, aga võibolla ka vaimselt XIX sajandi esimesel poolel. Väga järsku, paari põlvkonna jooksul võttis suur osa rahvast omaks uue identiteedi ning uue, saksik-saksaliku kultuuri. Maarahva avatud omailma kõrvale tekkis eesti omailm, mis üha totaliseerub. Tekkis uus, lõhestatud olemusega rahvus – eestlased, kes üritasid ja üritavad siiani elada võõras – kristlikus indogermaani kultuuriruumis.

Eesti kultuuri ja keele tekkimisega tõrjuti maakeel, -usk ja -kultuur tagaplaanile ning tasandus ja mandus aegamisi. Tänapäeva linnainimesed, kes ei tea, kust maa- või kihelkonnast otsida oma juuri, kannavad edasi maausu ja pärimuskultuuri elemente, veelgi enam aga maainimesed. Siin ja seal on säilinud põliselanike saared, kes on alal hoidnud oma emakeelegi – setu või võru maakeele.


Eesti omauskudest

Kõigepealt paarist terminist. Osundan Kalle Ellerit:

“Omausku tuleb mõista kui mingi rahva usku, mida teadaolevalt pole mitte kusagilt laenatud – mõne teise rahva käest –, vaid mis on tekkinud sellesama rahva oma kultuuri pinnasest selle rahva tekkimise käigus.”

Omausk on siis kogum maailmatunnetusest ja –kirjeldusest ning sellest lähtuvad väljundid vaimses ja materiaalses vallas – arhetüüpne käitumine, tavad ja tavaõigus, palved, ohvrid, nõidus.

Sarnaselt võib määratleda õige mitmesuguseid uskusid. Näiteks juutide usk on juudi rahva omausk, või jaapanlaste shintoo on jaapanlaste omausk.

“Samuti võime siis tuletada, et tegelikult kogu maailmas on ainult yks rahvas ja õigemini osa sellest, kellele kristlus on omausk. Need oleksid siis need külatäis Liibanoni kristlasi või Süüria kristlasi, kes elavad mägedes Liibanoni piirist Süüria poole pääle umbes paarkümmend kilomeetrit. Seal on nelituhat inimest, kes räägivad veel oma muistset süüria keelt ja on Süüria kristlased.” (Kalle Eller)

Niisiis kõik need rahvad, kes kunagi on vastu võtnud ristiusu, või mõne muu misjoneeriva usu, on minetanud omausu. Väga paljude selliste rahvaste hulgas on viimase sajandi jooksul hakatud omausu taastamise vastu huvi tundma.

Eestis ja eestlastel on kaks omausku – maausk ja taarausk. Mõlemad need on omanimed.

Taarausk loodi 1920. aastate keskel ning taarausulised tegutsesid ametlikult Eesti Vabariigis aastatel 1931-1940.

Sõna maausk on kasutatud teistegi rahvaste omauskude nimetamiseks eesti keeles, kuid paraku ekslikult. Maausk on nimetuseks vaid Eesti, ehk Maavalla põliselanike, maarahva oma loodususule. Teiste rahvaste omauskude nimetamiseks oleks korrektne kasutada nende omanimesid.


Maausulised

Kuigi maarahva omailm aina hägustus ja eesti omailm on algusest peale olnud segane, on läbi aegade olnud inimesi, kes kannavad selget teadlikkust enda omausulisest, mittekristlikust kuuluvusest. Sellist teadlikkust on antud edasi peredes põlvest põlve. Kuid on väga võimalik ja tõenäoline, et teadlikkus on sündinud iseenesestki ikka ja uuesti maarahva omailma toel.

Maausuliste tegevus on jälgitav viimase seitsmekümne aasta jooksul.

Esimese Eesti Vabariigi aastail liitusid osad maausulised taaralastega kui vaatlejad. Avalikust tähelepanust hoiduti.

Kuuekümnendatel aastatel kogunes seltskond kes hakkas otsima maausule väljundit kaasaegsesse ühiskonda. Kild kaasajastas muistse ruunikalenderi ja hakkas seda omakirjastuslikult välja andma. Arhiividest otsiti välja ja süstematiseeriti maarahva muistsed eesnimed. Seega loodi võimalus panna lastele võõrpäritolu nimede asemel omanimesid. Toimusid kesvakoolid, kus laiendati silmaringi soome-ugri ja omausu küsimustes.

Olulisim saavutus, mis killast sündis, oli Kalle Elleri essee “Maarahvast”. Essee on esimene avalik kirjatöö, mis käsitleb eesti kultuuri kui maarahva omailma hävitamise üritust.

Maausuline kild mõjutas otsustavalt 1987. aastal loodud noortaaralaste klubi “Tõlet” maailmavaatelisi otsinguid. “Tõlet” nägi omausus rahvusliku identiteedi alust. Omausku püüti taasluua taarausu, rahvausundi, soome-ugri omauskude ja uusšamaanluse detailidest. Killa vaimsel mõjul läheneti siiski oluliselt maausule. Oma tegevuse lõpuaastatel osales “Tõlet” aktiivselt Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja loomises.

Maavalla Koda registreeriti ametlikult 1995. aastal. Nagu ütleb Maavalla Koja nimigi, ühendab ta taara- ja maausulisi. Koja ümber koondub mõnisada inimest, kelle enamus on maausulised.

Maavalla Koda koosneb kolmest osakojast – Emujärve, Emajõe ja Härjapea Kojast.

Emujärve Koda on teatud mõttes jätkanud maausulise killa tegevust, sealhulgas sirvilaudade väljaandmist, mis tänavu ilmusid juba 23. korda. Kojad tähistavad maarahvakalenderi tähtpäevi. Emujärve Koja olulisim kogunemine toimub karusepäeviti, s.o. 13. VII; Härjapea Kojal suvistel, mis liikuva pühana toimub mais-juunis.

Maavalla Koda on loonud suhteid soome-ugri omausulistega. Koos mari omausulistega on toimetatud ühispalvused Ähijärvel ja Tammealuse hiies.

Viimastel aastatel on Koda sekkunud riigi seadusloomesse ja hariduspoliitikasse. Usuvabaduse kaitsega tegeleb Koja algatusel loodud Eesti Usuliste Ühenduste Ümarlaud.


Mis oli omailmade jutu mõte?

Kõik rahvad elavad füüsiliselt ühes tegelikkuses, ühes maailmas, kuid vaimselt erinevates – igaüks enda omailmas. Meie rahvaste omailmad ja usud ei eksisteeri vabalt ja sõltumatult, vaid on pinevas võitluses enese olemasolu eest. Praegu laiutab meie planeedil totalitaarne omailm, mille vaimsus peab loodust hingetuks tooraineks. See vaimsus levitab end agressiivselt rahvalt rahvale, risustades ja hävitades nende keskkonna, omausu, kultuuri ja keele. Põlisrahvaste ja soome-ugrilaste omailmad ja need rahvad füüsiliseltki on agressiivse vaimsuse surve all hävimisohus.

Enne Maavalla Koja loomist kaheldi kaua, kas maausulistel on kohane registreerida end ametliku organisatsioonina. Nüüd, peale kuut tegevusaastat, on selge, et see oli möödapääsmatu hädasamm, kaitsmaks ja arendamaks omausulist tegevust.

Meie, avatud omailmadega rahvaste maailmatunnetus, eetika ja moraal on oluliselt erinevad meid vaenavate rahvaste omist. Meie tegelikkusetaju ja väärtusarusaamad on tunduvalt sügavamad kui noil omailmadel, kelle kandjate tegevus põhjustab rahvaste ja keskkonna hävingut. Eesti, aga ka soome-ugri omausuliste legaalne ühistöö on vajalik meie omailmade, seega ka rahvaste ja kultuuride kaitsmiseks.


Omausk omailmas

Eesti maausust ja soome-ugri teistest omauskudest ei saa kõnelda üksnes usulises võtmes. Meie usud on rahvuslikud usud, mis seotud sügavuti rahva olemuse ja olemasoluga. Õigus olla rahvas on meie põhilisi võõrandamatuid õigusi. Meie olemasolu ja säilimine on vahetult seotud tervete omailmade säilimisega. See tähendab, et meie territoorium ja keskkond peavad olema meie päralt, meie keeled ja omausud peavad olema kaitstud ja puutumatud. Oma territoorium, keel ja omausk on soome-ugri rahva säilimise ja kestmise esmased ja minimaalsed tingimused.

heinakuul 10214 (2001)
Ahto Kaasik

ahto.kaasik@maavald.ee

Tõsi küll, sajandeid on käinud kristlikud papid oma kogudustega vanu hiisi, kultusekivisid ja matusepaiku oma jumalatele pühendamas ja õnnistamas, et paganatest lahti saada. Tänane minevikuuuringute rahastamine on järsult pööratud ristiusu uuele ülesehitamisele ja mineviku kujutamisele kristlikus võtmes. Kui lugeda kasvõi Mare Kõiva loitsuraamatut, siis seal on kõrvuti nii kristlikud loitsud kui paganlikud. Samas kristlik loits tervendab seeläbi, et viskab paganliku hinge välja, asendab kristliku hingega ja selle kaudu viib saatuserattas karma teisele rajale kus seda haigust pole kuid tulevik on kristlikule hingele sobiv õigel ajal Jahvele ohvriks minek. Samuti topiti raamatusse pühakohtade sildi all kirikud koos paganlike pühakohtadega, nüüd võib iga kirikuõpetaja selles raamatus olevad paganlikud pühakohad oma kristlike riitustega needuse alla panna. Et midagi uuesti üles ehitada tuleb sellele kõigepealt õieti otsa vaadata ja läbi mõelda mida on minevikus tehtud, mis on nende tegude tulemus ja mida saab parandada.
Siin on nüüd ilus näide semiootiliste mõistetega teksti teispoolsuse tapmisest.

[excubitoris]

Oletatavasti sobib siia teemasse küsimus - suunatud see kõigile aga mõnedele (mitte pahas mõttes) eriti. Saate näidata oma teadmiste laiapõhilisust Eesti vanadest kommetest.

Teadupärast on hetkel kasutuses 7 nime nädalapäevadeks - Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Reede, Laupäev ja Pühapäev. Neist ühe nimi on lisandunud alles mõned sajandid tagasi. Nüüd küsimus - millise nädalapäeva algne nimetus oli teine ja milline ning millal (nii sajandi täpsusest piisab) see lisandus?

PS. Ootan mõned päevad - kui vastust ei tule siis vastan ise.

[BleedingOutMyEyes]

Pakun huupi, et reede nimetus oli algselt midagi muud (ei sobi nagu teistega..) ning pühapäev lisati hiljem (kirikus käimise jama vms)?

[Celtic]

Tegelikult oli varasemalt nädala pikkuseks hoopis 5 päeva, seega kaks päeva on hoopis juurde tulnud.
Mulle aga meeldib, et meil ei kehti kirikukalender, mille järgi on pühapäev nädala esimene päev

[VironShaman]

Huvitav on see , et sisuliselt keegi teksti ei süvenenud, liiguti kõrvaltradu mööda.

Ettekanne IV Etnofuturismi konverentsil Tartus 10215. (2001) a. heinakuul
Maausk on eesti omausk ja ühtlasi üks soome-ugri omauskusid. Et kõnelda eesti, aga ka soome-ugri omauskudest üldistavalt, tuleks kasutada semiootilist mõistet omailm.

Kõigepealt miks on vaja sõna omailm, ilusat eestikeelset sõna tõlgendada kui semiootilist mõistet. Kas koolituse tulemus, uus usund Tartust, nimega semiootika millega saab tavakeelest hoopis midagi muud ja millegi võõra õpetuse tõlgendus.
Või peaks kirjeldama seda oma usundit veidi teise nurga alt et ta koheselt ei satuks võõra usundi võtmelausete ehk mantrate kaudu hoopis võõraste mitteorgaaniliste meelevalda.
Mul ei lähe kunagi meelest kui peale NL kadumist tuli Tallinnase Ürgusund ja populaarne papa Kirss kes osutus Vene Õigeusu preestriks.
Mida siis nimetada maausuks ja millised peaksid olema rituaalid, millised peaksid olema vaimud keda saab appi kutsuda maapallil olenemata sellest kas olen Eestis või on mul ainult kaelas ohutis Eestist ja ise Austraalias.
Kes tuleb mõistliku sõnaga appi, meie lugupeetud rahvausundi uurijatele meeldib millegipärast rahvausuks kristlust ja tema eri konfessioone nimetada nii nagu too Ürgusundki Tallinnasse saabus. Kes oleks meie minevikus kolajad ja vanemate kihistuste uurijad nägijad. Mõned noored võiks väljaõppele võtta kel sünnist saati sihukesi imelikke rännakuid juhtub.

[Müstik]

Praegusel ajal on ehk kohane meelde tuletada seda, mis on omailm ja
mis ohud meie omailma ähvardavad. Mõned selgitused omailma kohta eespoolsest pikemast postitusest.

Avatud omailmale on iseloomulik keskkonna tajumine hingestatuna.

Avatud omailma kandja austab elu. Ja seda mitte deklaratiivselt, vaid tegelikult – oma valikutes ja tegudes. Seetõttu elavad avatud omailmaga rahvad kooskõlas loodusega ja võivad olla tuhandeid aastaid paiksed.

Just võimalus teostada end suhetes hingestatud loodusega muudab omailma suureks.

Omailm ja tegelikkusetaju

Mitmed soome-ugri rahvaste omailmad on hävinud koos neid kandnud rahvastega, õigemini sulanud teisi rahvaid, kultuure ja uskusid rikastavateks detailideks. Kõik meie olemasolevad omailmad ei ole ega arene vabalt, vaid on totalitaarsete omailmade suure surve all. Võõras kapital ja rahvas hõivab meie asualasid ning tööstus hävitab seal keskkonna, sellega koos traditsioonilised elatusallikad. Võõrad kultuurid ja religioonid teevad aktiivset ja passiivset misjonit, et hävitada meie maailmapilti ja väärtushinnanguid ning asendada need omadega. Võõra rahva ja kultuuri arvel ahenevad meie keeled ja nende kasutajaskonnad.

Paljud tunnevad alaväärsust ja tahaksid olla edukad totalitaarsete omailmade mõttes. Hüljatakse oma keel, omad väärtused ja tõekspidamised ning võetakse omaks võõra rahva omad. Inimeste omailmad hägustuvad, samuti kõlbelised arusaamad.

Mida rohkem on rahva omailmas võõraste omailmade detaile ja detailide süsteeme, seda haigem on rahva omailm, seda nõrgem rahva tegelikkusetaju ja seda haavatavam rahvas.

Meie maa muistne ja omakeelne nimetus on Maavald. Meie rahva omakeelne nimetus on maarahvas.
Järgnevatel sajanditel tugevdas võõras omailm oma usulist, sõjalist, poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist kohalolu Maavallas. Maarahva sisuline ristiusustamine alles algas. Võõras usk hakkas meie omailmast välja sööma meie usku ja maailmapilti. Maausu ja ristiusu detailide segunemisel tekkis ja hakkas levima sünkretistlik rahvausund.

Kui mõned lokaalsed erandid välja arvata, säilis maarahva omailm XIX sajandi alguseni suhteliselt hästi.
Maarahvas murdus kultuuriliselt, aga võibolla ka vaimselt XIX sajandi esimesel poolel. Väga järsku, paari põlvkonna jooksul võttis suur osa rahvast omaks uue identiteedi ning uue, saksik-saksaliku kultuuri. Maarahva avatud omailma kõrvale tekkis eesti omailm, mis üha totaliseerub. Tekkis uus, lõhestatud olemusega rahvus – eestlased, kes üritasid ja üritavad siiani elada võõras – kristlikus indogermaani kultuuriruumis.

“Omausku tuleb mõista kui mingi rahva usku, mida teadaolevalt pole mitte kusagilt laenatud – mõne teise rahva käest –, vaid mis on tekkinud sellesama rahva oma kultuuri pinnasest selle rahva tekkimise käigus.”

Omausk on siis kogum maailmatunnetusest ja –kirjeldusest ning sellest lähtuvad väljundid vaimses ja materiaalses vallas – arhetüüpne käitumine, tavad ja tavaõigus, palved, ohvrid, nõidus.

Sarnaselt võib määratleda õige mitmesuguseid uskusid. Näiteks juutide usk on juudi rahva omausk, või jaapanlaste shintoo on jaapanlaste omausk.

“Samuti võime siis tuletada, et tegelikult kogu maailmas on ainult yks rahvas ja õigemini osa sellest, kellele kristlus on omausk. Need oleksid siis need külatäis Liibanoni kristlasi või Süüria kristlasi, kes elavad mägedes Liibanoni piirist Süüria poole pääle umbes paarkümmend kilomeetrit. Seal on nelituhat inimest, kes räägivad veel oma muistset süüria keelt ja on Süüria kristlased.” (Kalle Eller)


Mis oli omailmade jutu mõte?

Kõik rahvad elavad füüsiliselt ühes tegelikkuses, ühes maailmas, kuid vaimselt erinevates – igaüks enda omailmas. Meie rahvaste omailmad ja usud ei eksisteeri vabalt ja sõltumatult, vaid on pinevas võitluses enese olemasolu eest. Praegu laiutab meie planeedil totalitaarne omailm, mille vaimsus peab loodust hingetuks tooraineks. See vaimsus levitab end agressiivselt rahvalt rahvale, risustades ja hävitades nende keskkonna, omausu, kultuuri ja keele. Põlisrahvaste ja soome-ugrilaste omailmad ja need rahvad füüsiliseltki on agressiivse vaimsuse surve all hävimisohus.

[b]Meie, avatud omailmadega rahvaste maailmatunnetus, eetika ja moraal on oluliselt erinevad meid vaenavate rahvaste omist. Meie tegelikkusetaju ja väärtusarusaamad on tunduvalt sügavamad kui noil omailmadel, kelle kandjate tegevus põhjustab rahvaste ja keskkonna hävingut. Eesti, aga ka soome-ugri omausuliste legaalne ühistöö on vajalik meie omailmade, seega ka rahvaste ja kultuuride kaitsmiseks.


Omausk omailmas

Õigus olla rahvas on meie põhilisi võõrandamatuid õigusi. Meie olemasolu ja säilimine on vahetult seotud tervete omailmade säilimisega. See tähendab, et meie territoorium ja keskkond peavad olema meie päralt, meie keeled ja omausud peavad olema kaitstud ja puutumatud. Oma territoorium, keel ja omausk on soome-ugri rahva säilimise ja kestmise esmased ja minimaalsed tingimused.

heinakuul 10214 (2001)
Ahto Kaasik

[Hansee]

Tore, et sellise tõe üles leidsid.http://www.para-web.org/images/smilies/smile.gif
Omalt poolt lisaksin teksti juppi sellest mainitud loengust:
/
Mis määrab omailma suuruse?

Laias laastus eksisteerib kahte tüüpi omailmasid – totalitaarsed ja avatud. Totalitaarset omailma iseloomustab keskkonna, tegelikkuse tajumine hingetuna. Sellise omailma kandja elab hingetus, eluta ruumis, kus inimene saab end teostada vaid suhtes liigikaaslastega. Kuna totalitaarne omailm arvestab ainult inimesega, siis kogu keskkond kui hingetu tooraine kasutatakse inimese huvides kõhklemata ära.

(vahelt kustutasin tahtlikult kuna see ei olnud idee kohane,esitamaks konkr. ajal /oli vastuoksa loengu esitajaga)

Totalitaarne omailm kasvab materiaalselt, hõivates üha uusi rahvaid ning territooriume. Teistsugused omailmad võetakse seejuures üle ja hävitatakkse.

Avatud omailmale on iseloomulik keskkonna tajumine hingestatuna. Hingestatud keskkonnas elamine tähendab seda, et see on lõputult rikas elavatest ja kahepoolsetest suhetest, milles inimene saab end teostada. Inimene on siin avatud ja kahepoolses suhtes lisaks liigikaaslastele kogu keskkonnaga. Hingestatud loodust pole võimalik käsitleda kui toorainet.

Avatud omailma kandja austab elu. Ja seda mitte deklaratiivselt, vaid tegelikult – oma valikutes ja tegudes. Seetõttu elavad avatud omailmaga rahvad kooskõlas loodusega ja võivad olla tuhandeid aastaid paiksed.

Just võimalus teostada end suhetes hingestatud loodusega muudab omailma suureks./

Miski pärast on just viimasel ajal suureks muutunud "kõigi maailma mõiste",
Kas just suurelt- aga meie ajudele käivalt....-sest oleme unustatnud -"omailma".

---

Mõistke ! Vägi on meis Endas.

[Tulnukinimene]

Mida teie arvate maausunditest - nendest värkidest. Kas see on haige? Kas maausundil oleks kohta "tõeliste" usundite hulgas? Kas maausund võib olla eesti nokia äkki, mida soomlastele ja muudele lahedatele tegelastele maha parselada :o

[Teadet on muutnud 12-12-2003 postitaja henzukaz]

Taarausk on on maailmavaateline filosoofia. Taar sarnaneb Tao-ga.
Tuumaks on Elu ja Maailma toimimise mõistmine.

Hengo Tulnola 1935 a.:

“Üldiselt mõeldakse kultuuri all just ühiskonna vaimulaadi arengut – moraali, kommete, kunstide ja teadmiste arengut…usk ja kultuur on lahutamata seoses ja usk on kultuuri juht, neid ei tohi lahutada, muidu hukkub terve mõistus.”

Taarausust Kustas Utuste 1934 a.:

“Taara usk õhutab inimesi oma teadmiste suurendamisele, sest mida suuremad on inimeste teadmised, seda suurem on tema maailm ja seda suuremalt tajub ta jumalat. Mõistust, kui vaimu tööriista, peab Taara usk suurimaks jumala anniks ja inimesel on kohustus seda tööle panna loovaks tööks, et meie homne päev oleks parem tänasest – mitte selleks, et inimesi petta, ahnitseda, kurja teha inimeste ja looduse vastu.Taara usk peab teadust oma kalliks ja ustavaks sõbraks, kelle ülesandeks on tõe otsimine ja selle eraldamine valest ja kurjast.”

[Müstik]

Mis määrab omailma suuruse?

Laias laastus eksisteerib kahte tüüpi omailmasid – totalitaarsed ja avatud. Totalitaarset omailma iseloomustab keskkonna, tegelikkuse tajumine hingetuna.
Totalitaarne omailm kasvab materiaalselt, hõivates üha uusi rahvaid ning territooriume. Teistsugused omailmad võetakse seejuures üle ja hävitatakse.

Miski pärast on just viimasel ajal suureks muutunud "kõigi maailma mõiste",
Kas just suurelt- aga meie ajudele käivalt....-sest oleme unustatnud -"omailma".

---

Mõistke ! Vägi on meis Endas.

Just sellele tähelepanu sai eespool juhitudki, et teistsuguseid omailmasid võetakse üle ja hävitatakse. Tore, et keegi sai sellest aru. See pikem artikkel kirjutatud juba 2001 aastal. Millegipärast aga on endiselt suund sellele, et tegelikkust tahetakse tajuda hingetuna.

Avatud omailmad on veelgi rohkem totalitaarsete omailmade surve all.

[Mannu]

Eesti rahvapärane astronoomia

"Eesti taevas. Uskumusi ja tõlgendusi." Andres Kuperjanov. Eesti Folkloori Instituut, 2003

Siulik - ilmselt Orioni vana nimetus. Raamatus on illustratsioon, kuidas Siulik võis välja näha, see on 1898 Peterburis ilmunud täiendavalt illustreeritud väljaandest, kahjuks ei ole (selles vanas) raamatus märget joonistuse autori kohta. Joonis on oluline, kuna on meie peamiste rahvaastronoomiliste teadmiste kaasaegne ning siinjuures ei maksa unustada, et ka suurel osal Venemaast elavatel venelastel on tegelikult soomeugri taust.

____________________

Netist ma seda pilti ei leidnud. Uss moodustus Orionist sel viisil, et ülemine vasak hele punane täht (Betelgeuse) ühendati sinise vähe väiksema tähega (Bellatriks), siis edasi tuli Orioni vöö, edasi Suur Orioni Udukogu selle all, ja ussi sabaks oli sinakasvalge Riigel.



See võib olla väga vana tähtkuju, varasem põllumajanduseajast pärit Koodist ja Rehast. Viide kiviagsele maokultusele. Vb ka ka veel millelegi muule. Orioni tulnukad ja muud reptiloidid.

---

Siia teemasse veel Hüperboread ka natuke:
http://www.eestiloodus.ee/artikkel796_787.html

Hoolimata tugevast kulumisest meenutab aukude paigutus kivil tähistaevast Taeva Kuusnurgas. Suured augud tähistavad heledamaid, väiksemad augukesed kahvatumaid tähti. Kujutis kivil oleks nagu tuttav, aga siiski pisut võõras.
Tähed, mille omaliikumine on väike, nagu Rigel ja Betelgeuse, sobivad kivil oleva kujutisega. Alumine auk tähistab Rigelit, keskmine randiga auk Betelgeuset, osaliselt säilinud randiga auk kivi ülemises paremas nurgas Aldebarani.

Eelmine suur jäävaheaeg kestis umbes 15 000 aastat. Perioodi algul oli siin paar kraadi soojem kui praegu. Kasvasid pöögid, tammed, pärnad ja jugapuud, nagu praegu Saksamaal [2]. Neil, kes siin elasid, oli aega normaalsetes kliimaoludes areneda 15 000 aastat, seega veidi enam kui meil kiviajast tänapäeva. Järeldus on rabav: eelmise suure jäävaheaja lõpul oli siinne inimolend juba nii tark, et raius augud kivisse ning plommis neisse roosa kiviliimi abil tähti meenutavad märgid. Tegi seda väga täpselt ja vastupidavalt. Ta kas lihtsalt matkis püha ja igavest taevast või raius teadlikult kivisse oma aja aastatuhande.

Taevakuusnurk:

[Mannu]

Siulik ise siis:

[stepsel]

http://www.estinst.ee/publications/eston...k_est.html
http://www.maavald.ee/taarausk/taarausust

Tõstaks esile ja meenutaks. Ei arva ,et keegi peaks usundiusklikuks hakkama. Ehk leiab keegi endas taas oma algupära nii. Taasavastaks. Ehk on siin stiimuleid ja vastuseid . Ning ma loodan ,et seda ei jaksa ega suuda ka keegi ära labastada.

[Tulnukinimene]

Vabandan kui ennast kordan (oma arust olen sellest kuskil juba kirjutanud).
On olemas Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade ekspertrühm ( http://www.flaj.ut.ee/et/looduslike-puhapaikade-keskus)
On olemas seadmed ( http://www.ttu.ee/tarmo-koppel )
Oleks aeg need oma vahel ühendada, teostada mõõtmisi, sest paljud pühapaigad on oma toime minetanud, on jäänud ainult legendid ja on palju uusi pühapaiku/väekohti.
Et miks ma ise ei tee? Mul ei ole nii palju raha, et Tarmo Koppel kohale kutsuda, üks aasta küsisin, hinnakiri oli päris krõbe. Jaksasin ainult aurapildistamise tellida "Väekoha mõju inimesele" (Lahendused võttis filmi).
Kui oleks mõõtmistega tõestatud väekohad, see tekitaks ka noorte seas huvi Eesti omausu vastu, tänapäeval ei viitsita enam legende ja müüte kuulata.

[stepsel]

.............see tekitaks ka noorte seas huvi Eesti omausu vastu, tänapäeval ei viitsita enam legende ja müüte kuulata. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------Selles teemas on põhimõtteliselt olemas kõik, mida inimene oma alusteks vajaks. Kui ei oleks inimesed kaotanud aja jooksul neid teadmisi, ei oleks ka kõik nii hulluks läinud. Tänase päeva seisuga tundub imelik ,et täiskasvanud eestlane ei kanna lihtsamaidki aluseid toimimiseks. Ammu oleks pidanud olema põhitõed lastele antud juba lasteaias ja koolis. Kuna seda pole juhtunud , peaks iga vanem ise oma lastesse ulatama. Näpupidi mulda juhatama ja kukil metsa viima. Põhimõtteliselt pakub teema isegi inimesele nii ,,vajalikke,, usundeid. Kuigi just usundivajadus ongi kõik hävitanud. Inimene ei suuda kuidagi end väljutada punktist MINA -MILLEGI VAHEL. Nõrgema ja tugevama vahel. Usundi vajadus on massidesse juurdunud. Kardan jumalusi ja diilitan ning saan hakkama -on välises taplemine ikkagi. Sellegipoolest need alused on ka viimased , millest kinni haarata. Tehisintellekt ja surematusegenoom on nii inim kui loodusväline ning ei ole nende osa. Tsivilisatsioon oma tehnoloogiaga ei hakka kunagi olema olnu osa ega kanna ka kumbagi ajateljel edasi. ,,Tarkuse,,, religioon on võimsaim religioon peale neid usundeid , kus püütakse inimlolluse vastutust lükata kellegi jumala kanda. Ei maa ega metsa või neid ühendav taarausk ole religioon vaid elamise olemine. Kui vaadata nüüd ümberringi ,siis oma olemise ja elamise on inimene minetanud liiga suures ulatuses. Eestis küll õnneks rohkem säilinud kui euuroopas laiemalt. Samas võib sellist algupära hoidmist kohata kusagil aasias ja aafrikas rohkemgi kui mingis austria mahetalus. Kuna sellised alused ei ole mitte ühegi maa või rahva relvad , ei saa ka rääkida ,et kusagil on loodus vähem loodus. Maa vähem maa. Või inimene vähem looduse osa. Sõjad ja pagulased on siin tsivilisatsioon , mitte ei ole loodus. Iga maa ja rahvas peaks jõudma oma täiusesse omadel juurtel. Eestlane peksab omale vastu rinda ja peab end väga eriliseks kasvõi oma usukuvandite pärast muu maailma suhtes aga ei tea oma aluseid ka lihtviisiliselt lahti mõtestada. Eestlane peab end eriliseks ja paremaks kui teisi -aga kas on? Mille poolest on hõim dzunglis kehvem? Ojaa eestlane metsa ja põllurahvas. Eestlane valge rass ja aarialased. Hüperborealased ja nõiarahvas. Miks siis on sest rahvast ja maast nii vähe alles? Me oleme ,,tsiviliseeritumad,,- on vastus. See ei ole põhjus uhkust tunda. See on põhjus oma hävingust järeldused teha. Tee mis tahad ka siin teemas on sees sama mudeli konfliktid. Võimu ja vägevuse religioonipärased tõlgendused. Usundipärased jumaluste ja kuningate reeglid ja piirid kogu tervikut lõhestamas. Ikka piirid inimeste ja maade ja rahvaste vahel. Nagu siin nii ka mujal ei suudeta kõrvuti näha üht loodusrahvast õnnelikuna omas metsas omade ,,tarkadega,, ja aetakse tsivilisatsiooni ja religiooni kuvandid sisse. Selle lause järel ütleb pea iga lugeja-,,ahaaa kultiveerib multikultit,,. Isegi juutluse hällis oli alusteks loodus ja maausk.

Lahendusele ütleks siin - maa ei ole ise mingi vangla organism ega selle genereerija. Maa on parasiitidest läbi puretud ning muudetud generaatoriks , mis toidab ja kujustab siia põrguilma ja vanglakorda. Maa ise ei ole rohkem kui koht ,kus kõik on võrdsena kõige osa ning ka inimesel on osa kellegi söömisel ja kellegile söögiks olemisel. Maa on kurnaks igasugu ,,kollidele,, ,kes on aga võimalikuks saanud vaid tänu inimesele. Vaid inimene suudab neid kujustada, väestada ja sööta. Põhimõtteliset ongi inimtõlgenduste vahendus looduse ja tema kui eraldioleva vahel.

Üks ütleb siin ,et shamanism on piir- või kogukonna vahendaja ,,teenistuses,,. Rahvale, maale,kogukonnale või perekonnale. Loodus on sigimine , ellujäämine ja säilumine. Õige. On toiduahel eelkõige. Ning piirkonna kohavaimud valivad kellegi välja ja muudavad vahendajaks ilmade ( maa enda kihtide) vahel. Olgu ta siis näiteks teadja ja ravitseja. Selles kuvandis on ka surnud ja esivanemate vaimud vabana MAA ja LOODUSE osa. Shamaan elab ja töötab siin pildis igas suunas , et ,,säiluks tasakaal kõikide jaoks. Kõik on rahul ja toimivad ning kestavad. Selline ilmaalus on ideaal inimese seisukohast ning ei erine millegi poolest nt. indiaani tarkade ilmast. Või mingist vietnami kogukonnast oma targaga kusagil dzunglis.
Buddhismile eelnevatel aladel nägi shamanism kõike nähtamatut loodust ainult deemonitena. Kogu eksistents nägi ette vaid diilitamist. Inimene ei olenud võrdne kõiges vaid ,,ostis,, omale elu siia.
Religioonid tõstsid inimese loodusest välja ning lõid looduse üle jumalused deemonite nägudele.

---

Maagia hakkas kasutama nii deemoneid, jumalusi ning diilitas juurde ka looduse endaga. Loodus pluss, seal ,,sees, leiduva kui ka looduse ülesega. Loodus on nüüd üks punkt kolmest. Igasugu selisest pildist välja kasvanud nõiandus on kõike muud kui maa, metsa või looduse järgimine.
Loomuliku käiguna on selline ilmade väestamine jaganudki maa kihiliseks ning ilmastatuks. Allilmade ja parasiidikurnade koos kinnihoitavate surnutega on loodud olemasoleva alustele ehitatud olevaülene ,,ülailm,,.
Loodus ise on nüüdseks söödetud jumalustele ja deemonitele. Kuid aina näljasemalt püütakse hingestatult säilitada ,,ülest,, iga hinna eest. Palju on meil tekkinud ,,tarku,, -,,teadjaid,, -,,vägevaid,, -,,gurusid,,-,, nõidu,,-,,maage,, -,,nekromante,, j.n.e. ,kes ise peavad end ülimuslikuks? Mitte keegi isegi ei kehtle oma õigsuses ning võitleb oma tribüüni eest iga relvaga. Jajah. Shamaan on valitu ,,teenistuses,,.
Isetu väljavalitu jäetakse ilma omakasust. See on määrav. Igasugu õigustamine kasu nimel on kah siin määrav. Kellegi-millegi ,,meeleheaks,,.

Loodus ongi sigimine ning ellujäämine ning söömine ja säilumissoov. Maa on ammu läbinud taluvuspunkti ning loodus püüab kaitsta oma huvi. Püüab säiluda ja kestma jääda. Loodust on aga väga vähe järgi jäänud , et olla isetervenev ning isetaastuv. Iseenda paljunemine katkeb igast otsast. Ning loomuliku käiguna saadab ta lõvikarjale kallale marutaudi kuna nad liialt palju maiustasid gasellidega ja nende säilimise ohtu panid. Inimene on lõvi ja ta on hullunud resistentne parasiit. Loodus püüab veel ise paraneda ja reguleeruda. Praegune inimene ei säilu hetke nakatunud kujul. Loodus puksib ta välja ja hävitab kiretult teiste liikide nimel. ( vähe usutav stsenaarium)- ning ellu jääb vaid ohutu hulk looduskõlbulikku seemet. Inimene massina ei suuda sellele muud moodi vastu seista kui,, tsivilistsiooniga,, ja ,,tarkusega,,, ning supertehnoloogiaga. Kes-keda? Parasiit koondub peremeesorganismi vastu ning ta murtakse maha. Tehisilmad hakkavad edasi kandma kurnadest ja ,,üla-allilmade,, pärit seemete ja alustega. Selline stsenaarium juba käivitus ammu. Kiretult võiks nentida -mis seal ikka? Evolutsioon ja loomulik areng.

Teatud hulgale inimkonnast on aga maa ise andnud kutse olla maa enda väljavalitu ,,teenistuses,,. Maa ja looduse teenistuses. Kes ja kui palju seda kutset on kuulnud ja tundnud?

Taara kuvand on loodustoimiv ning ka inimtoimiv. Valikud? Kui maa oleks juba täiesti loobunud inimest oma rüppe tagasi ootamast-ei oleks ta appihüüdeid väljastanud. Millal saabub nii oodatud religioonide ,,taevaminek,, -ei tea. Inimene määrab seda oma loomega. Aga nii on pühakirjad lõpetuseks öelnud. Õndsad läevad taeva ja surnud tõusevad üles. Kõik on õige -jumalad lähevad oma teed oma ilmade ja taevaste ja põrgutega. Kurnad raputatakse tühjaks ning sisu läheb koos kollidega sama teed. Dinosaurustena. Igasugused katsed vana ,,parasiitlust,, siia ,,tarkusega ,, säilitada -päädib vaid valusama laksuga ja suurema hävinguga. Maa on neutraalne , kuid mingil seletamatul moel evib ta emaaptilist hoolt. Ei kujuta ette mudeleid tulevikus , mis ei kanna endas vähemalt taara kuvandit.

[Ichigo]

Mida teie arvate maausunditest - nendest värkidest. Kas see on haige? Kas maausundil oleks kohta "tõeliste" usundite hulgas? Kas maausund võib olla eesti nokia äkki, mida soomlastele ja muudele lahedatele tegelastele maha parselada :o

[Teadet on muutnud 12-12-2003 postitaja henzukaz]

Taarausk on on maailmavaateline filosoofia. Taar sarnaneb Tao-ga.
Tuumaks on Elu ja Maailma toimimise mõistmine.

Hengo Tulnola 1935 a.:

“Üldiselt mõeldakse kultuuri all just ühiskonna vaimulaadi arengut – moraali, kommete, kunstide ja teadmiste arengut…usk ja kultuur on lahutamata seoses ja usk on kultuuri juht, neid ei tohi lahutada, muidu hukkub terve mõistus.”

Taarausust Kustas Utuste 1934 a.:

“Taara usk õhutab inimesi oma teadmiste suurendamisele, sest mida suuremad on inimeste teadmised, seda suurem on tema maailm ja seda suuremalt tajub ta jumalat. Mõistust, kui vaimu tööriista, peab Taara usk suurimaks jumala anniks ja inimesel on kohustus seda tööle panna loovaks tööks, et meie homne päev oleks parem tänasest – mitte selleks, et inimesi petta, ahnitseda, kurja teha inimeste ja looduse vastu.Taara usk peab teadust oma kalliks ja ustavaks sõbraks, kelle ülesandeks on tõe otsimine ja selle eraldamine valest ja kurjast.”

Meil siin tuleb igaühel tegutseda ja ennast väärikalt väljendada, muud võimalust pole, sest see eetiline alus tuleb siiski luua. Õnneks puudub meil konstruktsioon ning rumalus oleks hakata konstrueerima mingit riigi- või rahvususku vanu kombeid kokku mi8ksides. Vana teadmist on vaja tutvustada ja ka uut: meie eetiline alus on kooskõla loodusega - sestap selle aluseks saab olla kohaliku looduse toimimine, selle õpetamine maast madalast, kuna vanavanemad on juba maalt linnas ja iseõppimisele enam loota ei saa. Samuti saab sinna juurde rääkida looduse hingestatusest moel, mis pole ürikuist kokku veeritud vaid on teadja enda poolt läbi tunnetatud. Neid on.

Ma arvan, et tänu looduslikule metsale oli meil veel see “mingigi juurdepääs maagilisele teadvusele”. Arvan, et anioonid e. negatiivsed ioonid e. õhuvitamiinid on rohkemat, võimalik, et nad ongi selle teadvuse osakesed. Nüüd see mis toimub meie metsadega...njah, see viimane tahetakse läbi lõigata.
Murjamile, vana teadmist tulebki koos uuega lahti rääkida. Tänapäeval on ju võimalik mõõtmisi teostada, näiteks väekohad, saab ju mõõta ja tuvastada. Meie omausk- Taarausk on väga sügav, selle saab samuti tänapäevaselt lahti seletada. Ja üldse pole mingeid rituaale vaja. Oluline on sisemine toimimine.

henzukaze "äriidee" on tõesti värvikas väljendus tänase tsivilisatsioonikasvandiku loogikast, aga vastus on jah "need värgid" ongi "tõeline usund" ja seda "parseldada" pole sügavat mõtet.
Mida ma konstruktsioonide/konstrueerimise all näen, ongi pmst parseldamine - müügitöö - ja ühtlasi lõks/põhjus, miks Tulnola initsiatiiv (KAHJUKS!) kaugemale ei jõudnud. Konstruktsioone levitatakse tule ja verega ja maauskudele see meetod ei sobi, sestap pole perspektiivi ka maauskudest usundite konstrueerimisel, nii näib mulle. Täna näib justkui parima teena teadmise taastamiseni ökoriigi plaan...
ps. kas nt Gaia kool on elujõuline?

[Albaregia]

EESTI LIPP JA VAPP TAEVAMÄRKIDE JA EEPOSE VALGUSEL

Eesti lipu ja vapi uurimisel peaksime lisaks horoskoobile vaatlema ka mütoloogiat. Iga rahva puhul on selles osas kõige tähtsam tema eepos. Eesti puhul on selleks „Kalevipoeg“, mis on tegelikult eestlaste püha raamat. „Kalevipoeg“ on varjatud tarkust sisaldav salateos, seda ütleb Fr. R. Kreutzwald selgesti „Kalevipoja“ algusosas „Soovituseks“, kus on värsid: „Ärgake hallid muistsed hääled! Sõudke salasõnumida, ....“. Kalevipoeg on tegelikult eesti rahva vaim, keda selgeltnägijad näha võivad. Meie eepose järgi on tema isaks viiking Kalev, kes tuli Skandinaaviast, ja emaks Linda, kes on kohalik. Veelgi täpsemalt avavad Kalevipoja päritolu XIII loo värsid 480-484, kus on öeldus: „Pajahoidjad poisikesed isekeskis irvitama: „Karu läks kassi pessa, Lõvi lingupaeladesse, kuhu naha kaotanekse!“ Nagu näha, nimetatakse Kalevipoega nii Lõviks kui ka Karuks.

Kuna Kalev oli viiking, Skandinaavia vappidel on aga lõvid, siis isa poolt on ta Lõvi. Samal ajal nimetatakse teda aga ka Karuks. Siit järeldub, et ema poolt on ta Karu. Teatavasti samastatakse karu Venemaaga („Vene karu“), kuid tegelikult on Karu hoopis soomeugrilaste püha loom. Kuid niivõrd, kui slaavlased on Venemaa metsavööndis algselt elanud soomeugrilased assimileerunud, on Karu muutunud nendegi sümboliks. Kokkuvõttes võib öelda, et Linda oli soomeugrilane, mida näitab ka ütlus tema kohta, et ta on pärit läänepiirilt.

Kuidas väljendub aga see kõik horoskoobis, vapis ja lipus? Üldiselt on heraldika pärit keskajast ja oma vappi päris laps oma isalt. Seega, kui Kalev oli viiking, pidi Eesti oma vapi saama Skandinaaviast ja vapil peab olema lõvi. Rüütel sai värvid ehk lipu oma südamedaamilt. Ka males nimetatakse kuninganna vigurit lipuks. Sündides lapsel muidugi mingit südamedaami olla ei saanud – see daam oli tema ema. Seega värvid päritakse emalt. Eesti puhul pidi ta saama lipu Lindalt ehk soomeugrilastelt. Kõigil Ida.Euroopa riikidel on trikoloorid. Seega vastab trikoloor oma olemuselt Lindale.

Vapilõvid ja taevamärgid

Tõusetub küsimus, kuidas peegeldub vapp ja lipp horoskoobis? Teatavasti on Eesti vapil kolm sinist nn leopardi kuldsel väljal. Nimest „leopard“ ei maksa lasta end eksitusse viia, nii märgistatakse heraldikas käpuli olevat lõvi ja tegelikult tähendab leopard ladina keeles lõvipoega („leo – lõvi ja „pardus“ – poeg). Kalevipoeg aga ongi ju lõvipoeg, kuna Kalev on lõvi vaim („Ka“ on Egiptuses inimesest peale surma järele jääv hing või energia (vaim) ja „Lev“ on lõvi). Esoteerilised teadused ütlevad, et laps saab isalt oma vaimu, emalt aga hinge või keha. Kuna vaim on kosmilise päritoluga, siis peaks seda kajastama astroloogias kosmogramm. Eesti vapi väli on kuldne. Kuldne värv vastab Lõvi märgile kosmogrammis.

Vaadates eesti horoskoopi, on näha, et Lõvi märgis on kolm planeeti – Neptuun, Saturn ja Kuu. Need ongi need kolm vapileopardi. Sinised on nad sellepärast, et kõik need planeedid on yin- ehk negatiivse energia kandjad. Kroonid nende peas puuduvad, sest Lõvi märk ei ole ühelgi neist planeetidest kodumärk ja ükski neist seal ka ei võimendu. Seega ole neil planeetidel sellist jõudu, mis lubaks krooni pähe panna ja lõvina püsti tõusta. Vapileopardid ei vaata, kuhu nad astuvad, vaid vaatavad otse meie suunas. Nende lõuad on avatud, kuid sealt ei paista keel, vaid kurk. Kurk on punane – mis on Marsi värv. Marss tähendab jõudu. Seega need leopardid kas möirgavad või laulavad kooris. Nende suust väljuval helil on vägi. Kas ei tuleta see meelde laulvat revolutsiooni või seda, kuidas 1988.a. räägiti:“Väike hiir (Eesti) piuksatas ja suur elevant (NSVL) ehmatas“?

Eesti vapil puuduvad vapihoidjad, kuid vappi ümbritsevad tammelehed või tammepärg. Tammepärg on Neitsi Maarja sümbol, aga Eesti ongi ju Maarjamaa. Seega Eesti vaimu toetab Neitsi Maarja (Valor: leian, et siin on ka seos selles, et AC asub Neitsis).

Kust tuli Eesti sini-must-valge?

Nagu eespool selgus, on Linda Karu ja Kalev Lõvi. Seda Karu ja Lõvi tuleb kosmilisest aspektist võtta Suure Karu ja Lõvi tähtkujudena. Mütoloogias tähendab Suur Karu emakaru ehk suurt emajumalannat. Lõvi tähtkuju projetseerub kaasajal Lõvi ja Neitsi sodiaagimärki, sinna projetseerub ka Suur Karu. Seejuures mahub Lõvi projektsioon Suure Karu projektsiooni sisse. Suur Karu (meie kutsume osaliselt Suurt Karu Suureks Vankriks) on taevas kõrgemal kui Lõvi. Seega tuelb ka Eesti lipuvärve kosmogrammis otsida Lõvi ja Neitsi märgist. Tegemist on nendesamade kolme planeediga järjestuses: Neptuun, Saturn, Kuu. Neptuuni värv on astroloogias helesinine, Saturni oma must ja Kuu oma hõbedane – mida võib märkida ka valgena. Ongi meil käes sini-must-valge lipp.

Kui vaadata Eesti 1918.a. horoskoopi tähelepanelikult, siis on näha, et ka konfiguratsioon nn. Suur Rist on seal olemas – mis nagu lubaks selle ka lipule panna (autor kasutab 23.veeb. Pärnus kell 19.58 väljakuulutatud riigi sündi). Kuid 1918.a. seisuga polnud see võimalik, sest sel ajal ei tuntud veel planeeti Pluuto ega planetoidi Chiron, mis on selle Suure Risti kahe haru tekkimise eelduseks. Seetõttu tekkiski küsimus ristist alles kaasajal. Igal juhul ei saa rist olla kuigi tugev, sest seda moodustavad planeedid on nõrgad.

Kui Eesti oleks rajatud uue riigina

Kui 20.08.1991.a. oleks vana riigi taastamisel rajatud uus riik, oleksid ka vapp ja lipp pidanud olema midagi muud. Siingi tuleks vapi kuldsele väljale kolm planeeti: Päike, Jupiter, Merkuur ja planetoid Chiron. Päike ja Jupiter on yang-energia kandjad ja peaksid olema seetõttu punased, Merkuur on neutraalne, kuna ta aga on Päikesega ühenduses, siis muutub ta yangiks ehk punaseks. Üks lõvi peaks kindlasti olema püsti ja krooniga, sest Päike on oma kodus ja tugev. Võimalik, et ka teised lõvid peaksid olema kroonitud ja püsti, sest Merkuur on ühenduses Regulusega, mis annab talle ka krooni ja teeb tugevaks, Jupiter aga on kõige sellega omakorda ühenduses ja sõbra märgis. Ühel lõvil peaks käes olema võti,s.o. planetoid Chiron.

Lipu värvid aga peaksid olema: Jupiter-tumesinine, Päike-kuldne või tumekollane, Merkuur-kahvatukollane. Kokkuvõttes sarnaneks lipp värvidelt Rootsi lipule. Suure Risti olemasolu kosmogrammist ei nähtu, kuid on olemas konfiguratsioon nn. Kell, Trapets või Thori haamer. Tegelikult töötab ka Eesti 1991.a. horoskoop, seda on näidanud mitmed sündmused. (artikli lõpp, Päiksetuul 3(11) 2002, autoriks Catharina von Yngling.


EW riigilipp võeti vastu 27.juunil 1922.aastal. Ka selles kosmogrammis on Lõvis kolm planeeti – Kuu (keskpäev), Veenus ja Neptuun. Päeva Päike teeb trigooni riigi Päikesega ja on ise ühenduses riigi Pluutoga, kvadratuuris Marsiga. Vikipedia ütleb, et sini-must-valge lipp õnnistati sisse 4.juunil 1884. Sulev Vahtre raamat Eesti ajalugu, kronoloogias on kirjas, et Eesti Üliõpilaste Selts pühitses sini-mist-valget lippu 23.mail 1884.a. See on vana kalendri järgi. Ametlikult tähistame siiski lipu sisseõnnistamist 4.juunil.

[Mannu]

Albaregia postituse ja Euroruubeli postituse valguses tahaks edasi juurelda sellel teemal, et kelle-mille suguvõsad need ikkagi on, kelle vapid on ühe või teise riigi sümboliks.
Rida "viiking Kalev-lõvi" on millist algupära? Skandinaavia? Või laiemalt germaani? Skandinaavias lõvisid ei elanud. Pigem siis ikka germaani, ja sedagi ristiusustatud germaani.

Ma nüüd näitan oma suurt lollust: millal tekkisid vabamüürlased?
Neil on mingid Egiptuse juured? Või?

Ma ise neid tänapäeva vabamüürlasi pean pigem mingiks suurte poiste mänguks, vähemalt neid avalikkuse ees esinevaid poliitikuid. Kuid niivõrd-kuivõrd on selle ühingu kõrgem nähtamatu ladvik seotud suure juudi rahaga, suurkorporatsioonidega, Soros ja Co-ga jne - siis on asi väga tõsine.

Õiged kohalikud vapiloomad oleks ikka kas kohalikud omamaised loomad, kunagi austatud loomad või siis lausa Eesti puhul võiks olla kellegi peremärk vapi asemel (mis on ju sisuliselt samasugune suguvõsa tähis). Selle liputamise ja vapitamise juures on ikka tunda mingit pugemist ja meeldida tahtmist mingile "standardile".

Aga las need lipp ja vapp olla Eestil sellised nagu nad on. Hea, et veel needki on.

[Müstik]

Huvitav teema areng. Maausust taara usuni ja siis Valori tähetarkuseni.
Mis Vana-Egiptusesse puutub, siis egiptlaste salajasi teadmisi hoiti üldise avalikkuse eest peidus.
Hiljem hakkasid salajasi teadmisi edasi andma vabamüürlased ja illuminaadid, kes ka sajandite vältel Vana-Egiptuses loodud rituaalsed praktikad säilitasid.
Vapid meid suurt ei mõjuta, küll aga mõjutab näiteks popiidolite jumalikustamine, mis on kummaliselt sarnane Vana-Egiptuse jumalate kummardamisele.
Tänase päeva popkontsert võib olla Vana-Egiptuse tseremooniate reinkarnatsioon.
Kuidas vabamüürlus tekkis ja kuidas iidsed organisatsioonid maailma mõjutanud on, sellest saab teavet raamatust "Eedeni jumalad". Aga sellest juba mõnes teises teemas.

[Valge ordu hundi]

Maausu põhilised alused.
1. Jumal Taara on nagu mingi suur kõikehõlmav vägi ja vaim, seostakse tulega.
2. Taevaisa, taeva valitseja, annab maale(emale) vihmaga seemne.
3. Maaema, kõige elava hoidja ja kasvataja.
4. Palju muid jumalaid (metsa, põllu kodu, mere)
5. Moraalinormid leiate vanasõnadest ja muistenditest.
6. Tugev side esivanematega, elu peale surma eksisteerib ja inimene saab omale oma esivanemate hinge(vanavanaema vanavanaisa hing), tore kui oleks põline maakodu.
7. Tähtpäevad, jõulud, jaanipäev jne.

[Q11]

Jaa...aga need kõik on Maa jumalad või isegi võiks öelda pooljumalad....aga mitte Jumal ise...