Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Dogmaatiline teadus
#76
(31-10-2017, 18:14 )Wilholmensis Kirjutas: Kõik olenebki uurija-uurijate akadeemilisest taustast. Kas on nad akadeemilise teaduskraadiga ehk ühiskonnas kõrghariduslikult tunnustatud. Sageli aga kohtame selliseid paravärgi "teadlaseid," kes on end ehtinud igasuguste magistri- ja doktorikraadidega, kuid kellel on parimal juhul vaid keskharidus, kui sedagi, mängivad teaduslike terminitega ja viitavad olematutele uuringutele või väärtõögendavad empiirilisi uuringuid. Venemaal on selliseid eriti palju ja nende väljund on meedia, mis seda jama võimendab.

Vaidleks vastu. Teaduse tegemiseks ei ole formaalne haridus hädavajalik. Kui teadus on sisuliselt looduse küsitlemine ja vastuste jäädvustamine, siis hea küsimuse (katse) võivad esitada kõik, kellel selleks oskusi on. Muidugi pärast peab kõik ka kontrollimisele vastu pidama, mida paraku parapsühholoogide töö harva on.

Heaks näiteks on James Randi 70ndatel ja 80ndatel läbi viidud Projekt Alfa, kus Randi palgatud mustkunstnikud suutsid terve aasta parapsühholooge lihtsate trikkidega lollitada.
Vasta
#77
(31-10-2017, 18:14 )Wilholmensis Kirjutas: Kõik olenebki uurija-uurijate akadeemilisest taustast. Kas on nad akadeemilise teaduskraadiga ehk ühiskonnas kõrghariduslikult tunnustatud.

Siit leiab valitud nimekirja tunnustatud ja avaldatud teadustöödest, mis käsitlevad parapsühholoogiliste ja ekstrasensoorsete nähtuste alaseid teadusuuringuid ja laboratoorseid eksperimente. Nimekiri hõlmab teadustöid teemadel nagu telepaatia, kaugtervendamine, energia ülekanne, ettenägemine, ettetundmine, surmalähedased kogemused, sünkroonsused jpt hämmastavad fenomenaalsed nähtused, millel on vaadeldavad ja laboratoorselt korratavad tulemused.

http://noetic.org/research/psi-research

Lõpus ka teadlaste nimed ja veebisaidid, kust saab edasi uurida.


Vasta
#78
"Miks peaks teadus väitlusesse kaasama teadmatu ehk teaduslikult ettevalmistamata indiviidi!"
No seda ma räägingi, et akadeemiline teadus tegutseb nagu oleks tõde vaid nende privileeg - teised on kõik mõttetu, antiintelligentne ballast meie planeedil kellede arvamustel pole mingit väärtust. Piisab kui sa hakkad kuuluma teadusmaailma eliit ja teenid ennastunustavalt teaduse establishmenti - oled kohe see õige teadlane!
Vasta
#79
Mis parata, kui avastus, et universum ei koosne füüsiliste osakeste kogumitest, vaid hoopis mittemateriaalsete energialainete põimingutest, tuleneb just tunnustatud teadlaste Albert Einsteini, Nikola Tesla, Max Plancki, Werner Heisenbergi ja paljude teiste kuulsate ja teedrajavate füüsikute töödest.
Vasta
#80
On vahe, teadusel ja teadmistel-mõistmisel. Teadusel on oma kindlad tüpoloogiad ja tunnused - kriteeriumid. Kes ei vasta kriteeriumitele, pole teadlane ja tema uuringud on lihtsalt vaatlused ja tema tegevust "teaduslikkuse" sildi all nimetatakse pseudoteaduseks. Kõiki individuaalseid arusaamu ei saa nimetada veel teaduseks, peavad olema akadeemilised ehk ühiskondlikult kokkulepitud kriteeriumid täidetud.
Vasta
#81
Loomulikult. Aga kui ei ole võimalik väiteid järgi kontrollida, siis see ongi pseudoteadus. Näiteks kasvõi see, et mitte keegi ei saa NASA väiteid järgi kontrollida.
Vasta
#82
(01-11-2017, 11:36 )Nofretete Kirjutas: Loomulikult. Aga kui ei ole võimalik väiteid järgi kontrollida, siis see ongi pseudoteadus. Näiteks kasvõi see, et mitte keegi ei saa NASA väiteid järgi kontrollida.

Saab küll kui piisavalt haritud oled.
Vasta
#83
(01-11-2017, 19:10 )Chaos Kirjutas: Mida siis NASA väitnud on Laugh Teaduses ei väideta, väitega ei saa tõestada mitte midagi peale oma usu. Väitega ei saa ka igapäevases vaidluses midagi tõestada.
Kunagi oli teaduses nõue, et katse peab olema korratav, muidu see ei loe. Muidugi see kehtib ka praegu aga mitte elementaarosakeste ja sealt edasi tasandil. Seal on väga imelikud seaduspärasused: näiteks vaatleja sündroom. Seda aga ei osata kuidagi lahti seletada. Osakese olek sõltub vaatleja olemasolust, samuti kaksikosakeste omvaheline suhe mis on valguse kiirusest kiirem põhimõtteliselt hetkeline olnemata kaugusest....kas või universumi teises ääres. Kisub kuidagi matrixi poole. Kusagil kirjutati, et ülikaugete galaktikate jälgimisel algul olid andmed puudulikud nagu udus, kiiresti aga see koht täpsustus mida jälgiti. Nagu arvutitimängus ressursi kokkuhoiu mõttes on lähedased objektid detailsed, kaugemad aga väheste detailidega, kui aga lähened siis detailiseeritus suureneb.
NASA andmetel on salastatus, isegi mitmeastmeline ja siin kas usud või mitte avalikke materjale.

Vasta
#84
(01-11-2017, 21:00 )xcad Kirjutas: Seal on väga imelikud seaduspärasused: näiteks vaatleja sündroom. Seda aga ei osata kuidagi lahti seletada. Osakese olek sõltub vaatleja olemasolust...

Õigem oleks öelda, et osakese olek sõltub vaatlemisest, milleks võib olla suvaline footondetektor. See ei tähenda, et keegi inimene peab seda vaatlema.
Vasta
#85
(01-11-2017, 22:41 )Chaos Kirjutas: kõik elektronid on elementaar osakesed. Ja mikro maailmaga NASA ei tegele.
Õigemini öeldes nende mikroosakeste kaudu. Uuritakse gammapurskeid, ülisuure energiaga kosmilisi kiiri ja palju muud veel. NASA tegevusvaldkond on lai, mtte ainult mehitatud kosmoselennud.

Vasta
#86
(02-11-2017, 00:57 )Chaos Kirjutas: Sinu nutitelefon töötab tänu nendele "imelikele seaduspärasustele" Neid imelikke seaduspärasusi kasutatakse elektroonikas. Need seaduspärasused ei kehti makrotasandil.
Mitte ainult telefon palju muudki. Elektroonika, tehisintellekt on kaugemas perspektiivis tupiktee sest see ei välju inimkonna "kookonist" või tavatajude piirkonnast, ei avarda inimest kui tervikolendit. Lisaks on alati päikesepurske oht mis võib viia kogu selle elektroonika hävinguni, siis aga ongi tavamõistes maailma lõpp. Uuri miks pannakse mikroskeeme ka sellistesse kohtadesse kus see pole mõtekas, ei anna säästu. Teeb aga seadme remondikõlbmatuks......tarbimisühiskond on selle nimi.
EU-s on ranged saastenormid, söeelektrijaamadele piirangud, elektriautod j.n.e. Hoiame loodust! Samas aga enda kõrval (süüria, iraak, libya) viljeletakse "terrorismivastast võitlust". See aga saastab ja palju saastab kui terveid autokolonne naftasaadustega pommitatakse põlema, linnad põlevad, inimesed hukkuvad. OK saab neid keda "päästa" tuua laevadega EU-sse, saab islamiterroriste importida. See oleks sama kui toa ühes nurgas viljeleks asbesti loopimist ventilaatorisse, situks otse põrandale ja teeks kõike vähegi mõldamatut....teises toa otsas aga üritaks tolmuvabas keskonnas mikroskeeme kokku ja panna steriilseid operatsioone teha. Kõik see on imelik ja liigagi

Vasta
#87
Sissejuhatusest füüsikasse. Looduse struktuuritasemeteks loetakse kokkuleppeliselt kolme taset: mikro-, makro- ja mega­maailma.

Megamaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju suuremad objektid. Makromaailma ob­jektide mõõtmed jäävad 106 … 1025m vahele. Tüüpilisteks makromaailma objektideks on planeedid, Päikesesüsteem, tähed, galaktikad jne. Megamaailmas on valdavaks vastastikmõju liigiks gravitatsiooniline vastastikmõju.

https://www.taskutark.ee/m/looduse-struktuuritasemed/

Vasta
#88
(05-11-2017, 12:23 )Nofretete Kirjutas: Sissejuhatusest füüsikasse. Looduse struktuuritasemeteks loetakse kokkuleppeliselt kolme taset: mikro-, makro- ja mega­maailma.

Megamaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju suuremad objektid. Makromaailma ob­jektide mõõtmed jäävad 106 … 1025m vahele. Tüüpilisteks makromaailma objektideks on planeedid, Päikesesüsteem, tähed, galaktikad jne. Megamaailmas on valdavaks vastastikmõju liigiks gravitatsiooniline vastastikmõju.

https://www.taskutark.ee/m/looduse-struktuuritasemed/
Megamaailma peaks siinkohal teaduslikult nimetama - universumiks.
Vasta
#89
Miks mitte multiversumiks?

Multiversum on kõikide võimalike universumite hulk.

Või siis Metagalaktikaks?

Universumit uurib ju astronoomia. Selle haru astrofüüsika tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.

https://et.wikipedia.org/wiki/Astrof%C3%BC%C3%BCsika

Vasta
#90
(06-11-2017, 11:37 )Nofretete Kirjutas: Miks mitte multiversumiks?

Multiversum on kõikide võimalike universumite hulk.

Või siis Metagalaktikaks?

Universumit uurib ju astronoomia. Selle haru astrofüüsika tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.

https://et.wikipedia.org/wiki/Astrof%C3%BC%C3%BCsika
Megagalaktika jääks liiga väheseks, see on ikkagi üks osa universumis.
Vasta
#91
Mis megagalaktika?
Küsisin, et miks mitte multiversumiks või metagalaktikaks?
Metagalaktika on ju universumi sünonüüm, sest termin metagalaktika tähendab seda sama, mis universum - kõik see, mida inimkonnal on võimalik olnud tehniliste vahendite abil vaadelda.
Vasta
#92
Kuigi e.k. vikipedia (https://et.wikipedia.org/wiki/Metagalaktika) teatab, et see olevat universum, on metagalaktika siiski vaid suur galaktikate kogum (https://en.wikipedia.org/wiki/Metagalaxy). Metagalaktikaid on Universumis hulgim.
Vasta
#93
Ära tabasid. Selle pärast ma küsisingi.
Ka Eesti Entsüklopeedia on kirjutanud, et megagalaktika on Galaktika-väline Universumi osa, millesse kuulub umbes 1011 galaktikat.
Vasta
#94
Ilma peediata. Esitan lihtsa keskkooli algusest pärit füüsikavalemi: VOOLUTUGEVUS = PINGE : TAKISTUSEGA. Onjunii, seltsimehed+seltsinaised? Nüüd lihtsalt arvutada:
Pinge = 1V
Takisti takistus on 2 ohmi.

Kuidas saab vool läbi minna takistusest, mis on pingest suurem?

Koolis tehakse idiootideks! Aga paremat lahendust kaa pähe ei tule nii lihtsalt, elektrikud kasutavad seda valemit ja see toimib. Tavaliselt toimib.
Vahel ka pole toiminud, kui energiavõrgud panevad stepslisse sisseväljasisseväljasissevälja. Mul 2 plaadimängijat lasti niimoodi õhtale kunagi.
Millise valemi kaudu see käiski?
Vasta
#95
Veel 1 huvitav valem: 0,5 x 0,5 = ?

Misasi ta nüüd võrdubki, kas keegi oskab seletada?

Kuidas saab olla ühest väiksemaid osi ja kuidas saab nullkomaosadest maailm koos püsida? Koolis on lolliks tehtud, ei saa aru.
Vasta
#96
(16-11-2017, 20:48 )isemaag Kirjutas: Veel 1 huvitav valem: 0,5 x 0,5 = ?

Misasi ta nüüd võrdubki, kas keegi oskab seletada?

Kuidas saab olla ühest väiksemaid osi ja kuidas saab nullkomaosadest maailm koos püsida? Koolis on lolliks tehtud, ei saa aru.

Et kuidas saab olla olemas pool midagi? Pool õlut? Pool kooki?

Eks ta võrdub 0,25 ehk 1/4. Võtad pool vihikuruutu ühes suunas, pool teises suunas, tõmbad risti jooned ja eraldad sellest 1/4 ruutu.

Vihikuruudu joone, ruudu ja vihikuruudust väljaulatuva kujutletava kuubi analoogiat saab kasutada ka keerulisemate tehete illustreerimiseks.

[Pilt: Binomial_expansion_visualisation.svg]
Vasta
#97
(16-11-2017, 21:14 )Nielander Kirjutas:
(16-11-2017, 20:48 )isemaag Kirjutas: Veel 1 huvitav valem: 0,5 x 0,5 = ?

Misasi ta nüüd võrdubki, kas keegi oskab seletada?

Kuidas saab olla ühest väiksemaid osi ja kuidas saab nullkomaosadest maailm koos püsida? Koolis on lolliks tehtud, ei saa aru.

Et kuidas saab olla olemas pool midagi? Pool õlut? Pool kooki?

Eks ta võrdub 0,25 ehk 1/4. Võtad pool vihikuruutu ühes suunas, pool teises suunas, tõmbad risti jooned ja eraldad sellest 1/4 ruutu.

Vihikuruudu joone, ruudu ja vihikuruudust väljaulatuva kujutletava kuubi analoogiat saab kasutada ka keerulisemate tehete illustreerimiseks.

[Pilt: Binomial_expansion_visualisation.svg]

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Ja siis, kas ehitame päkapikumaja, väljastpoolt sissepoole? 2 suurust korrutatuna järsku on palju väiksem kui eraldi olles. See on ju täielik jaburus. Huvitav, kas enne nõukogude matemaatikat üldse keegi teadis nullkoma arvusid? Mäletan täpselt, et minu vanavanemad arvutasid mingi imeliku matemaatika kohaselt, mida mulle koolis ei õpetatud, väga hästi arvutasid. Ja nad aru ei saanud, mis jama koolis mulle õpetati. Vaatasid ja lugesid ja siis ütlesid, et tänapäeva haridus teeb lolliks. Sellist matemaatikat ei tundnud.

Vasta
#98
(16-11-2017, 20:48 )isemaag Kirjutas: Veel 1 huvitav valem: 0,5 x 0,5 = ?

Misasi ta nüüd võrdubki, kas keegi oskab seletada?

Kuidas saab olla ühest väiksemaid osi ja kuidas saab nullkomaosadest maailm koos püsida? Koolis on lolliks tehtud, ei saa aru.

Kuidas siis ei saa olla ühest väiksemaid osi?

Muudetud: eemaldatud ebasobiv lause
Vasta
#99
(18-11-2017, 23:57 )seenetoorik Kirjutas:
(16-11-2017, 20:48 )isemaag Kirjutas: Veel 1 huvitav valem: 0,5 x 0,5 = ?

Misasi ta nüüd võrdubki, kas keegi oskab seletada?

Kuidas saab olla ühest väiksemaid osi ja kuidas saab nullkomaosadest maailm koos püsida? Koolis on lolliks tehtud, ei saa aru.

Kuidas siis ei saa olla ühest väiksemaid osi?

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Niisiis VASTAN väga ilusti: Jaga ennast nullkoma osadeks ja korruta ise endaga, seejärel vaata, kas ennast veel ära tunned. Kas keegi sellise tooriku kübemeid veel kasutada saab või aetakse sulatusahju. 1 seenetoorik jagada kahega, kaks nullkomaviielist seenetoorikut korrutada omavahel läbi. Kui kaupmehed sellist ärirehkendust teeksid, oleks see süsteem mõne päevaga hukas, kuid nad ei harrasta sellist rehkendamist.

Muudetud: eemaldatud teemasse mittepuutuv tekst

Vasta
Püsigem teemas, eemaldasin teemasse mittepuutuvad laused teie tekstidest seenetoorik ja isemaag.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Subjektiivsus, objektiivsus ja teadus raxsade 114 100,999 19-10-2012, 19:18
Viimane postitus: Müstik

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat