Vaimne ärkamine

Mulle stepsli vabadus on mokkamööda. Tahab kirjutab, tahab, ei kirjuta, sürrilt, seostatult, reeglina kujundivägiselt.

(02-10-2016 22:35 )Nandi Kirjutas:  Mul on suhteliselt ükskõik, mida keegi arvab, kuidas kellegi arvamus mulle võiks sobida ja kelle mitte. Kirjutasin lihtsalt oma mõtteid ja käin oma rada, see, millise sildi sinna keegi juurde kirjutab ei muuda asja olemust minu maailmatunnetusest ja valikutest.

Aga tundub, et häirib ikka kui keegi teine oma mõtteid avaldab, sest kui on ükskõik, siis on ükskõik ja ei reageerita kirjutatule Suhteliselt muidugi vabandab välja.

Stepsel, ära ole tagasihoidlik. Siinsed tüdrukud on kires põlenud ja nähtavalt su sõnade võimust. Võta ometi vastutus.

Räägin sulle ühe loo.
Aastakümneid tagasi, kui intuitiivteadused moodi läksid ühes pendeldamistega, sain viimast omal viisil kogeda. Üks naabrimooridest oli usin teaduste õpilane, muudkui aga pendeldas; pendel oli metallist ja maksis kena hulga sente. Et pendlile vajalikku koormust lisada, soovis ta pendli võimekust minu peal testida. Siinkohal pean märkima, et kui mu aru vähegi võimaldab, püüan oma küsimustele vastused saada käegakatsutavast (materjalist). Sestap selgeltnägemine ja muu sarnane kraam on senini minu poolt erastamata.
Küsisin ühte konkreetset numbrit ja selle numbri ma sain, pendlilt. Numbrist ja selle saamisloost ei olnud ma kunagi kellegagi rääkinud, see istus mul peas ja oli tuletatud mingile oma loogikale tuginedes.
Siit sai alguse minu teadmine, et mõte jätab nähtamatu (energia)jälje. Ja see nähtamatu jälg on (mingi vahendi abil, vahendaja kaudu) kinni püütav. Eks ta esialgu veider ja ebameeldiv teadmine oli, aga on siis vaja mõtetes hullata.

(01-10-2016 10:03 )kage Kirjutas:  ...siis kas keegi vaimsusest teadlik olev inimene oskab seda vaimsust ka mõistlikumalt defineerida või tuleb järeldada, et vaimsus tähendab kõike? Ja sellepärast see teema nii lai ja segane ongi?

Vaimu peetakse liiga sageli eksklusiivselt religiooni valda kuuluvaks, aga vaimsus ja religioon on eri asjad. Vaimsus on laiem mõiste. Vaimsusel on palju tähendusi ja mooduseid, ühelgi usundil ei ole õigus pidada end tõeliseks teeks vaimsusele. Vaimsus on inimlik nähtus, elu lahutamatu osa, võib-olla isegi inimloomuse osa.
Mitte et intelligentsed inimesed oleksid vaimsemad, aga vaimsus ei ole süütu teadmatus ega rumalus. Maailma kogemine millegi enama kui vahetute stiimulite kaudu on juba tee vaimsusele.
Nii arvab üks tänapäeva filosoof.

Vaimsus seostatakse analüütilise meetodiga. Kogemuse tõlgendamisel pole analüütilisest meetodist paremat olemas. Üks vaimsuse meetoditest on üldistamine - puude taga metsa nägemine, juhuslike nähtuste ja kogemuste süstematiseerimine.

(04-10-2016 16:52 )Nofretete Kirjutas:  

(01-10-2016 10:03 )kage Kirjutas:  ...siis kas keegi vaimsusest teadlik olev inimene oskab seda vaimsust ka mõistlikumalt defineerida või tuleb järeldada, et vaimsus tähendab kõike? Ja sellepärast see teema nii lai ja segane ongi?

Vaimu peetakse liiga sageli eksklusiivselt religiooni valda kuuluvaks, aga vaimsus ja religioon on eri asjad. Vaimsus on laiem mõiste. Vaimsusel on palju tähendusi ja mooduseid, ühelgi usundil ei ole õigus pidada end tõeliseks teeks vaimsusele. Vaimsus on inimlik nähtus, elu lahutamatu osa, võib-olla isegi inimloomuse osa.
Mitte et intelligentsed inimesed oleksid vaimsemad, aga vaimsus ei ole süütu teadmatus ega rumalus. Maailma kogemine millegi enama kui vahetute stiimulite kaudu on juba tee vaimsusele.
Nii arvab üks tänapäeva filosoof.

See ei ütle tegelikult midagi arusaadavat ja erinevat vaimsuse kohta kui minu viide sellele, et vaimsus tähendab kõike (mis pole füüsiline) sealhulgas ka võimeid meie maailmast väljaspool olevaga suhelda (nt šamaanid) kui sinu antud hingepeegli viidet aluseks võtta. Aga kui kasutada väljendit "vaimne ärkamine", siis inimlik vaimsus (Lorenz kirjutas sellest hästi) ja võimed on erinevad asjad ja inimlik vaimsus ei pruugi anda võimeid ja võimed ei pruugi anda inimlikku vaimsust. Seega kui keegi lihtsalt vaimsest ärkamisest räägib, siis tekib küsimus, et misasi see tema arvates siis on? Esimene, teine, kombineeritud või hoopis kolmas variant (võttes aluseks kõik, siis kõiksusesse ärkamine) või hoopis midagi muud? Ja kui inimene ei oska ise ka seda seletada, siis kuidas ta teab mis on vaimsus ja vaimne ärkamine?

Eks igaühel ole omad arusaamad vaimsusest.
Aga see filosoof selgitab, et vaimsus ja religioon on eri asjad. Ja nõustun temaga.
Vaimsuse kohta sa antud juhul ju küsisid. Mis on vaimne ärkamine, siis seda juba korduvalt teemas püütud selgitada. Ja aru saadud ka erinevalt.
Ei ole õpetaja, aga kui sul abi vaja asjast aru saamiseks, siis soovitan"Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life" (Vaimsus skeptikule: elu mõtlik armastamine).
https://et.wikipedia.org/wiki/Spirituali...ve_of_Life

Igal ühel on üks tee vaimsuseks. Sünd-elu-surm. Sika-saka rajad on aga igaühe enda valida. On väga kurb kui see rada ei ole piisavalt enda valitud. Sinis. Ütled ,et stepsli jutt on kedagi sundinud oma vabast tahtest lahti ütlema? Kui nii , siis on stepsel täiesti läbi kukkunud. Võib olla tasuks stepslile siiski võimaldada enda parandusi. Stepsel on alati lootnud ,et igaüks leiaks endas tõuke ise avarduda ja leida oma rada. Iga samm oleks alati enda tehtud ja iga tulemus omaenda töö vili. Vist ongi kõige valusam malakas see kui keegi stepsliga nõustub ja loobub mässamast tema vastu. Ma olen alati ekslik olnud. Ei kavatse häbeneda seda. Kas see tähendab , et mina ei või igaühe vastu mässata? Võin oma seisukohti väänata nii palju kui mulle vajalik. Kui tahan ja jonnin skeptikna kah. Ma tahan , et ka mind veenaks keegi mu rumaluses. Ma nõuan ja trambin jalgu. Ma tahan kohe vettpidavaid fakte, miks mu arvamus vale on? Olen kogu aeg olnud kindel , et siin pusijad on kõik tõrvikuväärilised õpetajad. Veenge mind ,et see on vale. Mina juhuseid ja kokkulangevusi ei usu ja see on minu kivistunud jonn. Lükake see usk ümber. Ma usun , et te kõik olete potensiaalsed oma ajastu shamaanid, kel rohkem väge kui , mis tahes kinnijäänud nõial. Väge ,et muuta ja luua meie ajastu reaalsust. Ma tahan fakte vastupidise kohta. Kõikide arvamus siin on kandmas tõdesid. Kas ma eksin? Kui palju on soovi neist tõdedest maksimaalselt teha väljanoppeid ENDA tarbeks nii ,et võtad siit kõik tõed endale? Võtad need -sobrad läbi-lased lahti. Kõik siin kokku ongi üks suur , ainus ja see kõige tõesem tõde. Enda oma. Ma ei näe siin midagi liigset ei kedagi sobimatut. Jälle eksin? See aga ei tähenda , et ma ei või mässata kui nii nõuab rajake. Keegi pole suurem, tähtsam või vägevam. Suhtlev inimene on inimene egos. Kui tahan või suhelda suurelt ja lärmakalt. Kui on arengurajakeseks vaja- olen tükk aega vait.

Kujutage hetkeks end olendiks kel inimkeha, inimmõistus ja ümber selle sfäärid. Seisame kolmekesi kuu peal. Mina , sina ja tema. Meil on ülesanne luua oma infoenergiaga kuule inimkõlbulik maailm. Me oleme sarnased ja võrdsed. Erinevused on tillud tegelikult. Kui seal oleksid tuumateadlased oleks tulemus -X. Kui botaanikud oleks tulemus -Y. Aga seal on kolm para-weebukat. Sarnane tõmbab sarnast ja ka tulem on krgem tulema. Kui palju on sarnasusi? Kui paljudest ,,kihtidest,, koosneb inimene? Detailideni laskudes kuluks läpakalt klahvid ära. Lubatagu mulle üldistada ja asjale kirvega läheneda. Igal ühel on omad mullid. Ei hakka sin bioenergiatest ja eeterkehadest rääkima. Ütleme , et lähim mõiste on enda oma egomull. Kõik see mis ego näeb OMA ENDA olevat ja kõik see , mida see sisaldab. Meie erinevused on väga väiksed. Kui suur või eraldi on nüüd aga mull , mida me võiks mõista MINU MAAILM. See kuidas me näeme oma maailma ja suhestume sellega. Ta on nagu reaalsus aga samas ikkagi oma enda maailm. Näeme ja tunneme ju seda isiklikult. Seisan seal ja seal oled sina ja on tema . Minu mullis. Minu maailmas. Sina seisad seal ja meie oleme sinu mullis. Temaga kah sama. Nagu oleks igal oma aga samas on see üks. Mina tahan ,et kuul oleks puud. Ma räägin sellest ja ka teised on sellega nõus. Puud tekkivad kuule või ei teki? Aga maapeal nad on. Mõne jaoks nad on siin sürreaalsed kuvandid arvutiekraanilt parimal juhul. Mõni räägib puudega iga päev. Mõni peab lund ulmeks, teine ei mõista kõrbe. Hullem veel -ta ei teagi sellest midagi.
Sina tahad kuule maja. Tundub mõistlik ja maja valmib maja nägu. Kuna me mõtleme majast ühtmoodi-valmib maja sarnasest mõtlemisest ega ole nt. kokkukeeratud puulehe moodi. Ulme muidugi jah. Unistada ikka võib.
Tema tahab puu otsa koaalat. Tehtud. Koaala on nunnu. Kuid ühel päeval tahab ta püssi ka veel lisaks. Mina ei taha ja sina ei ole kindel. Tema raiub oma.

Teisel kuul on juba tendropargid ja botaanika aiad. Kolmandal aga kolloiderid ja tuumajaamd.

Neljandal on mullitajaid palju ning seal on ka kõik olemas. Rohuliblest kuni tuumapommini. Viiendal ei ole üldse midagi enam. Kuuendat kuud ei ole ennastki enam olemas. Seitsmendal aga on kõik rohuliblest kuni.....

Unistada on vahest tore. Positiivne-sa ei vastanudki mulle. Mis ikkagi eraldab kivi mõttest?

(05-10-2016 11:53 )stepsel Kirjutas:  Mina juhuseid ja kokkulangevusi ei usu ja see on minu kivistunud jonn. Lükake see usk ümber.

Inimese usku ei saa ümber lükata mitte keegi teine peale inimese enda (teised saavad aidata) ning juhuse ja kokkulangevuse mõistete endale lahtiseletamine annab praegusel juhul sellele (ühe) aluse. Pealegi kui mõelda sellele, et kõik on ettemääratud, siis kaob mõte õppida, eksida, otsida vaimsust, ennast ja mida iganes veel (ka mõtte kadumise mõte kaob), sest ükskõik mida sa ka ei teeks on see ettemääratud (iga oskaese, mõtte jne teekond on ettemääratud). Kaoks ka ajajoonte ning paraleeleuniversumite võimalused ning inimene leiab ennast ühes lineaarses, kellegi teise poolt ettemääratud, universumis. Ja universumi loojal (kui ta/see olemas on) kaoks huvi jälgida mis universumist saab kui ta kõik on juba ette määranud.

Tsitaat:Positiivne-sa ei vastanudki mulle. Mis ikkagi eraldab kivi mõttest?

Anna talle ka kontekst, et kas mingis suuremas ja/või filosoofilses plaanis või meie füüsilises maailmas kus vahet saab näiteks pea ja kivi vahelise kineetilise või potensiaalse energiaga testida.

Sinis. Sinu suhe pendliga oli päris või ulme? Ma võtan kätte ja kukkun jälle ülbama. Minu seiskukoht on üsna betoonine ja see ütleb ,et absoluutselt iga inimene võiks tahte korral minna Nõidade lahingusse rahva rõõmuks. Selleks peab ainult tegema üht..............................

Elu on minu silmis ikkagi kõiksusest võetud mõistuseosakeste-kõiksuseosakeste kokku-lahku sobitamine. Kui mõistus neid vaatleb ,,eraldiolevatena,,- siis ta näeb neid eraldiolevatena. Teoreetiline vaimsuse tee oleks justkui nende käsitlemine ja mõistmine. Kuidas on need jublakad eraldi või seotud. Kuidas nad seda on ja kui palju neid on j.n.e Mina-mõistus-mõtted-sõnad-aju. Selleks ei ole isegi tarvidust sofalt tõusta. Raamatust piisab.
Mingil hetkel tekib vajadus saada ,,usutavust,,. Lähen katsun puud ja aju töötleb aistinguid-meeli. Mõistus saab mõttele toe. Praktikas mõistmine või? Ajuanalüüs järgenb igal sammul ning kui ta jääbki pidevaks kohtunikuks , on mõte ikka mõte ja kivi on kivi. Ning ta lämbub kuupeal ühe hetkega .

Iga osake , mida mõsitus pidevalt oma mõtetega kombib on püramiidja olemusega. Nii on ta seda läbi inimliku mõõtme. Kui hunt sööb kitse ei ole seal toiduahelat kui püramiidi. Kumbki neist ei vaatle midagi olemasolevast eraldi. Ei rebi välja tervikust analüütilist lähenemist. Herilane on musta-kollane kuna on mürgise astlaga. Kuidas ta teadis nii areneda? Sirelane on samuti kirjatud. Ta ei ole mürgine kuid, seda on ju herilane. Lind loobub mõlemast. Vaskuss on mürgitu. Rästik on mürgine. Kitsel ei ole mürgihambaid. Kits sööb rohtu. Üks antiloobiline sööb meelsasti tigusid. Kas herilane oli targem? Või loodus? Kas kits on loll ? Või on loodus?

Vaimsus võiks olla mistahes detaili vaatlemine eraldi -mõistuse rõõmuks. Igasse püramiidi tasub uhkelt sisse marssida. Ringi nuusida, tuhlata, mõista, katsuda j.n.e. võimete ulatuses ja kogu ulatuses. Ehk on raamatud hea tugi leidmaks ust püramiidi sisse. Kuid ka raamatukogu ja teadmised on elu jooksul arenguna ,,püramiidne,,. Kui oled omandanud midagi -võtad järgmise ja keerulisema. Milleks valmis ja küps oled, seda mõistma hakkad ja arusaadavam on. Raamatusse siseneda ei ole raske. Uks on alati avatud kõigile. Võiamlus ilmas rännata ja Cheposi käega katsuda -on kah vast enamusel olemas. Lõpetad raamatu-suled-seedid saadut ja lased minna. Või siis jääd lummusesse.

Iga eluharu või aspekt või detail on inimesele eraldi vaadelduna püramiid. Iga püramiidi tipus istub maksimum ja ,,tõekarikas,,. Või siis keski või miski, seda kes neid valdab-haldab ja omab. Tipp on kõige-kõige. Kõige vägevam. Kui on inimesel soov saavutada millegi tippu ,siis ta seda ka teeb. Sportlane tahab tippu. Spetsialit tahab saada tippspetsiks. Tippteadlane....

No ei ole vahet , kas püramiid on nätsupaberite kollektsioon või raamatutarkus või...

Vaimses plaanis mõistaks ehk ,et ka siin on vaja tunda ja läbikatusuda kõik püramiidid , mida nõuab rada. Mõnesse püramiidi on raskm ust leida. Mõnd keerulisem läbi tuulata. Religioon-usund-uskumus-põhimõte-seisukoht-tõdemus-filosoofia-koolkon.d jn.e. Kõik on püramiidid. Meesaspekt-naisaspekt......... Loom -taim...... Elus ja eluta. Mõistuslik -masinlik. Teadvus-teadvusetus. Intellekt? Kas IQ testid on määravad. Kõrgem matemaatika-kõrgem kunst-arhitektuur.... Milline aspekt eraldi vaadelduna ei kanna jälge püramiidist?

Igal ühel on pidevalt ees avatud uksed. Kui oluline on meeles selle asukoht? Leidmaks seda ust ka jälle väljumise tarbeks. On inimlik me tahe alati tippuni rühkida. Laps sünnib ja ta on kõige, temast saab kõige. Sa pead alati minema kõige , et sa oleksid siin elus kõige......

Igas tipus istub alati herr maksimus. Või emand . Või jumal . Või ..... Tema on haldaja ja valdaja. Tal on sulle tasu ja palk. Püha graal tõenektariga ja autasu kandlega. On-on. Rühid tippu ja saad teenitu. Oled tipus ja annad nüüd ohjad käest. Ei ole ju kuhugi enam püüelda. Lummatuna naudid teenitud õnne. Oled kohal. Ning igasugune liikumine ja areng lakkab. Viskab siibrisse ja jalutad alla tagasi jalamile? Aga sa oled ju nüüd ise jumal. Sinna tippu rühkijad kannavad su troonile tagasi. Jumala koht on troonil ja punkt. Tipus. Ja sul on sau ja on karikas. Kus see uks nüüd oligi? Eih ma tahan alla. Võtan hoogu ja ......... Kas teeks antud ajatelg veel võimaldab? Või hüppaks ja saaks haiget? Kui kõrgele tippu tasub turnida ,et saada püramiidist teadlikuks? Ehk piisab ka ..... Palju on vaja kogeda ENDA tarbeks? Mitte jumala tarbeks.
Kumb on üldse tähtsam siis kas aspekti või püramiidi sisenev uks või väljuv?

Natuke on naljakes kelleks iganes stepslit siin peetud ei ole. Kristlane, satanist, ateist, pedekas, puuk, koll, nõid, maag, parasiit, programmeerija, tola, skiso, näitleja, kirjanik, maniakk....... No eks ma vast ole jah neid kõike. Minus on huvi ja on soov püramiididest leida arengule vajaliku materjali. Nii tahan ma ka kõiki nüansse kobada. Mõista ja siseneda nt. kirikusse, pappi, paavsti, lihtsalt usklikku. Mõista ka vastandeid ja sataniste ja nõidu. Mõista ka moslemeid ja hindusid. Vahet pole. Minu valikud , mida uurin ja kui põhjalikult. Alati ei leia ust püramiidist välja kohe. Ikka tuleb vahest pusida. Ma tean ,et jumalani tõustes -tagasi ei lasta. Ma ei luba endale luksust jääda lummatuna auhindu piidlema. Isegi koopas on oma tipp. Oled küll loobunud kõikidest jumalatest ,püramiididest ja ........ vaba. Vaba ka arengust ja liikumisest ja kogemisest ja elust. Läksin surma elu elamise asemel. Enne surma surin. Paljudest kihtidest inimene nüüd koosneski? Kui palju surmasid , siis on võimalik kogeda? Keha surm. Mõistuse surm. Ego surm. Emotsioonide surm............ eraldi teemad... Raske ja keerulne? Alati võib loovutada end jumalustele ju. Või siis kellegi teise kätte. Loobuda ise omast. Lasta end äratada. Raamatul või filmil. Peaasi ,et ise ei peaks vaeva nägema ? Teooria ja praktika?

Teooriad ja praktikad on lahus vaid -mõtte-kivi ulatuses. Mõistuse ulatuses lahutab neid aga terve igavik. Tee on mõõdetud. Aeg kah. Vaidlused teooria ja praktika vahel on elujõulised. Neid vaidlusi jaguks täpselt lõputult.

---

(05-10-2016 12:28 )kage Kirjutas:  

(05-10-2016 11:53 )stepsel Kirjutas:  Mina juhuseid ja kokkulangevusi ei usu ja see on minu kivistunud jonn. Lükake see usk ümber.

Inimese usku ei saa ümber lükata mitte keegi teine peale inimese enda (teised saavad aidata) ning juhuse ja kokkulangevuse mõistete endale lahtiseletamine annab praegusel juhul sellele (ühe) aluse. Pealegi kui mõelda sellele, et kõik on ettemääratud, siis kaob mõte õppida, eksida, otsida vaimsust, ennast ja mida iganes veel (ka mõtte kadumise mõte kaob), sest ükskõik mida sa ka ei teeks on see ettemääratud (iga oskaese, mõtte jne teekond on ettemääratud). Kaoks ka ajajoonte ning paraleeleuniversumite võimalused ning inimene leiab ennast ühes lineaarses, kellegi teise poolt ettemääratud, universumis. Ja universumi loojal (kui ta/see olemas on) kaoks huvi jälgida mis universumist saab kui ta kõik on juba ette määranud.

Tsitaat:Positiivne-sa ei vastanudki mulle. Mis ikkagi eraldab kivi mõttest?

Anna talle ka kontekst, et kas mingis suuremas ja/või filosoofilses plaanis või meie füüsilises maailmas kus vahet saab näiteks pea ja kivi vahelise kineetilise või potensiaalse energiaga testida.

Nii jõuaks jälle vaba tahteni ja vaba valikuni. Ning ka selleni , kas need on reaalsed või ettekujutatavad suurused. Tahe-tahtmine. Valik või rahuolematu areng millegi vahel või millegi suunal. On nii aga ma tahan hoopis nii. Rakendan arengu tahte teostumiseks. Valik kah. Kas nii või naa. Ettemääratus? Mis tahes ennustamine on ju mingile rajale lükkamine ja kinnistamine. Kes või mis oleks veenev ja usutav ,et lubada siiski teha tahtest valikuid? No sünd-surm on meil ikka ühtnägu jah aga........ Kui oleks olemas nt. tõeusund. Ning selle piiblis oleks kirjas -sünnile järgneb alati surm ning kõik on ette joonistatud. Hetkest kui see inimese mõistusesse tee leiab -on kõik mõttetu ning suitsiid omalkohal. Põrgute ja paradiiside hirm oleks nüüd vist määraja? Sünnin sünni pärast. Elan elu pärast. Kogen kogemusi. Arenen arenguis.Valin valikuid. Teostan tahteid. Eksin ja vääratan. Kombin ja avastan. Piiblile see ei meeldi. Mõni filossofia ütleb ,et piisav teadlikus ja kogemine lubab edasi areneda kõrgemates ilmades või reaalsustes. Nu seegi religioosne platvorm muidugi. Palju on religioone, platvorme või võimalusi? Ikka ja jälle punnib siia vahele mõistus. Mõistus on lugenud piiblit ja veedasid. Käsi on katsunud ja jalg tatsunud.

Aga kui vaid hetkeks ette kujutada , et kõigil ongi õigus. Ning minu areng piibliruumis päädib põrgute ja paradiisidega. Buddha samsaara sülitab mu kus kurat endast välja. Leian end ühel hetkel ufotaldrikust ja olen mingi jopastand plejaadlane. Lihtsalt ise olen valinud oma mulli teostumise. Mul võib olla õigus ja mitte olla. Palju on reaalsusi. Palju on tõdesid. Radu on lõputa. Kas on vaja kohtunikku hindama? Või jumalt teid mõõtma? Kas mõtte ja reaalsuse vaheline kuristik on suur või teda pole? Kelle mull on õigem?

Ja loomulikult hea Nofre -ma nõustun sinuga.
Mulle isklikult tundub ,et kana on pugenud ühte heinasaadu. Ühes saadus on teooria-teises praktika. Mõistusavardumine-lihaluine virgumine. Ulme-reaalsus. Mõte-kivi. Kas, kui palju , mil viisil, kas üldse, mil määral on aga kaks saadu ikka kaks?

Raamust võib lugeda , et hindu kaevub kusagil maasse kaheks kuuks. Lakkab hingamast ja süda ei löö. Meile ulme -temale on meie skeptitsism ulme. Tema isa, vaisa ja vanaisa tegid samuti ja ta ei vae selle usutavust. On teadmised ja on praktika. Meie skeptitsism tassib sellise vanamehe haiglasse juhtmete alla ja ei saa mingit usutavat mõistusesööta,,. Hindul on sellest aga täiesti poogen. Ei näe taedlased elujälge 200 aastase mongoolia muumia sees. Mongol , ütleb -ta on elus. Ka neid ei koti tedlasearvamus. Teadlane loeb neist-ja ei usu. Ta läheb kohale ja tahab tõestust. Käega katsuda ja üle mõõta. Munga või fakiiri elus on kõik vanaviisi ja ime ei ole ime vaid on reaalsus. Teadlane läheb kohale ning tema mullis ja reaalsuses on lihtsalt üks topakas vanamees ja inimvobla. Imesid ei juhtu. Kui teadlane suudaks käivitada sama häälestuse , mis on hindul........ ikka suudab ka vä? Aga siis ta ei oleks ka ju enam ,,teadlane,,. Ja kui suudaks , kas ta julgeks seda kolleegiumi ees ka tunnistada. Kolleegium ei ole ju samast peenhäälestust läbinud ja imesid pole olemas. Hindul on ikka veel pohh. Minul ka. Enda jaoks tõestan kivi ja infodevirvendusi nagu mulle parem on.

---

Niisiis. Igaüks tõlgendab kõike omast platvormist lähtuvalt. Kogu teemat läbib ju laia punase joonena teadmised peas ja kogemused muus. Teoreetiline ja praktiline. Kümned leheküljed arutlusi ,mis on vaimne ärkamine läbi teooria ja mis on globaalne ärkamine kõiges muus. Ka kehas ja üldse kõigis-meie olemuskihtide ulatuses. Ka teistes. Üldse elusas ja elutus. Kõiges oma väljendustes. Molekulist universumini. Jah ka ajus on kuvandeid molekuliolemusest ja universumi mõtestatusest. Kas tõesti on kõige aluseks üks ja ainus aju? Aju kui kõiksuse kese? Jah on küll. Mõistuse mõistes saabki kõik sealt alguse ja lõpeb kõiksuse lõpmatuses. Kas kogu olemasolev on minu-sinu-tema aju? Siis ma hakkan kohe ajuussiks. Las ma siis olen oma enda aju uss.

(05-10-2016 13:12 )stepsel Kirjutas:  Nii jõuaks jälle vaba tahteni ja vaba valikuni.

Aga kui sa ei tea millega on tegu ja on valida ettemääratuse või vaba tahte vahel, siis millise suuna valid ja kas see valik on ettemääratud? Jälle ei tea, aga vähemalt mõtlemine on olemas mille abil saab selliste asjade ja nende õigsuse üle (enda või teiste suhtes) mõelda ja kasvõi enda suhtumise/liikumise jaoks suuna valida.

---

(05-10-2016 14:10 )stepsel Kirjutas:  Jah ka ajus on kuvandeid molekuliolemusest ja universumi mõtestatusest. Kas tõesti on kõige aluseks üks ja ainus aju? Aju kui kõiksuse kese? Jah on küll. Mõistuse mõistes saabki kõik sealt alguse ja lõpeb kõiksuse lõpmatuses. Kas kogu olemasolev on minu-sinu-tema aju? Siis ma hakkan kohe ajuussiks. Las ma siis olen oma enda aju uss.

Lahe Mulle on varemgi tundunud, et me oleme ühel lainel - minu avatari all olev "naegleria fowleri".

Mõttete raamis hindab mõistus ehk seda ,et valitud rajad on õiged-valed. Jõuab ka kunagi kuhugi kohale-ei jõua. Oli vajalik või ei. Kasulik või mitte. Kehastumiseks vajalik vahend -mõistus ,jääb alati kohtunikuks omas piiris. Las tal siis olla ka oma töös piisavalt tegevust. Elu saab elada võimaluste piires. Mõistus las kütab samuti omas maksimumis. Ämbrid kolisevad ja jalg vajub mutta. Ei ole siin miskit talgi viilida. Muidusööjaid pole vaja. ...ja on vasak poolus ja poolkera ja on parem......... Ärme keela tallegi rõõme. Aunult ,et kas see ongi me elusäde südames, kõrgem teadvus , surematu kogeja või too ,kes rännakule vahest vupsab? Püramiidid ragisevad. Uksed pauguvad.

---

------------- ookeani kaldale on tõmmatud katamaraan. Õhtulillas sumeduses kükitab palmide all bangalo -unised silmad kollaselt hõõgumas. Bangalos istub tuttav seltskond. Pereisa Muffin on valmistanud kõigile kuuma shokolaadi. Ta istub võrkiigel koos naisega. Naine on sisse kulistanud lisaks astmarohu sahmakale kena koguse rummi. Veidi rahulikumas toonis jutleb ta oma mehega. Mees silitab juukseid rinnale naalduva naise peas ja teise käega embab teda. Kõvasti-kõvasti.

Miks jumal meile appi ei tulnud? Kas paganate pärast?
Kallis -milline jumal? Okei -okei. Tuli ju.
Mäletad ma rääkisin , et me nägime õde Sheila ja õde Shannoniga kord jõe ääres peaingel miikaeli taevas?
Kallis , ingleid ei ole........ ahh. Pole tähtis. Me oleme ju turvaliselt rannal juba.
Aga ikkagi. Miikael pidi olema märk toona. Äkki oleks pidanud ikkagi noh tema .... pärismaalase...
Naine kallis aga kui see pärismaalane tõesti oskab tuult manada ja vihma käsutada?
Ingleid ei olemas aga tema...... nii või? Sa ikka armastad veel mind?
Huvitav ,et Jim nii rahulik on olnud. Linnas ei julge majaseinast sammugi tänava poole astuda.
Peame koju naasma. Pean kirikusse saama....
Ja kalllis....
Sa päästsid meid kõiki. Küllap jumal laskus sinusse.



Seina ääres põrandal istuvad Jim ja paadimees AM. Jim rüüpab vaikides kuuma jooki. Ta ei ole ei kurb ega õnnetu. Ei ole ka õnnelik. Lihtsalt on ja tunneb nii end hästi. Vargsi piilub AM kiige poole ja siis jälle poisi poole. Poiss näib midagi kuulatavat. Last silmitsev isa püüab mõista , keda või mida poiss seal meeltega püüab. Vastust leidmata, pühendub taas end oma tähelepanus naisele.,,Ja-jah mu inglike.....,,.
Paadimees hakkab ühel hetkel vaikselt häälitsema. Tekitab läbi nina mingit heli. Alul tasa-tasa, siis veidi kõvemini. Poisi suu tõmbub naerule. Tuuuu-tuuuu teeb AM. Poiss hakkab itsitama. Häälekalt. Ta teeb seda esimest korda. Juba ta naerab laginal. Paadimees ühineb läbi häälitsuste oma madala naeruga. Isa Muffin on üllatunud , kuid ühineb samuti. Lõpuks keerab pead ka naine ja kukub üle kõigi hirnuma. Rumm on viinud viimsegi stressi südame alt. Naer kasvab. Isa silmist voolavad õnne pisarad ja ta tormab poissi embama. Poiss naera-naerab-naerab. AM kargab püsti ning hakkab tantsima. Keerulist ja rütmilist tantsu, juskui palmilehed tormis -tõusevad käed ja põlved. Naine hoiab kõhust kiigel ja väänleb. Aegajalt kätt tõstes -AMi poole. Osutab talle ning läkastab -,,...tal----temal--- noh tal ..seee.. ,,. AMil on nina jahtunud shokolaadist veel mustem kui muidu. Am il ei tule lauakombed hästi veel välja. Nina läigib tulekollases. Õnne ja ekstaasi lainel tantsiv AM tänab maa ja vee vägesid. Õhu ja tulise tule vägesid. Ta tänab Dugongi. Tuuu-tuu. Ta teab ,et poiss just dugongi kuulatas hetk tagasi üle uniste lainete müha.AM kuulis seda läbi poisi. Isa-ema ei kuulnud ning see ei olegi tähtis. Naer venib pikalt üle ranna kuis flamingode ja vaalade lugulaul. Kõrgelt ja nii madalalt kaikudes.

AM on alati pidanud lugu inimestest, ja nende lugudest. Diggeridoo võtab tihti ta huultelt lood üle. Sõna sõidab üle tuule. Tal on lugusid loomadest. Suurest pähklikoorest on.... ja kaugetest maadest. Ta teab kõrbetest ja metsadest. Ta teab kuidas olla ise puu või tuul. Sisalik puul või lainehari tuules. Ta on seda õppinud .Ta jutustab seda ka kõigile teistele. Ning ei ole tähtis kui kuulajate seas ei ole inimesi. Ei valgeid ei kõrbemusti. Tuul teab ja vesi mäletab. Tuli jutustab ning maa kannab. ÖÖ on saabunud ning tikkinud AMi silmile tähed. Nad kõik.
............................................................................
Kodus olles suhtleb Jim tihti paadimehega. Vanematega meeldib talle suhelda pigem öösiti kui need unevallas sõuavad. Nii on lihtsam. Suhtleb dugongiga ja kutsuga naabriaias. Kassiga üle tänava. Ta maailm on nii meeletult suur ja kirev ning sõbralik. Ta on sündinud siia suhtlema kõigiga. Inimestega on kõige raskem kontakti leida. Ta ei räägi ega kirjuta. Ei mõista räägitut ega oska lugeda. Ta ei oska analüüsida seda , mis temani infona
jõuab, Vahetult ja otse jõuab kõik temani ning on tema osa. Ta on siia sündinud kõige osana ning nii võibki suhelda kõigi ja kõigega võrdselt. Inimesed aga tihti ei kuule ega pane tähele.
AM mõistab Jimi. Ta on õppinud tedmistest ja neid rakendades saavutanud sama. Teadmised on ju igal pool ja igal ajal saadaval. Peab vaid lugema, kuulama ja mõistma. Mitu päeva on ta suurele punasele emale tantsinud lugu toredast valgete perekonnast. Isast ,pojast ja emast , kes kunagi lendu tõusvas flamingos oli näinud inimest. Nimega miikael. Isale ei andnud pikalt rahu udu, vihm,tuul ja too paadimees. Päris tihti otsis ta selle kohta juhtlõngu kirjandusest. Lõpuks loobus ja kõik ununes. Teadmised on ikka suure väega. Igale oma.

Stepslike, stepslike, asenda minu tekstis enese kasutajanimi sobivamaga ja piibli asemele võib muu üllitise sokutada ning probleem laheneb.

Aga ikkagi, keegi hea inimene teadis, millised on vaimse ärkamise tunnused ja meie siin kaardistame endid. Skeptik minus ei taha kuidagi alluda taolisele võimalikule umbluu-mängule. Vaatan mina linnuriigi esindajat kajakat ja näen inimest. Ei mingeid kõhklusi ega kahtlusi inimkonna põlvnemisest ühtsest geenivaramust. Kui otsida määratlematut vaimsust, siis selle leiab kindlasti linnu- ja loomariigist, siin on ta ehe ja moonutustest vaba.

Ise arvan vaimsuse sünnipäraseks, mitte omandatavaks. (Krt seda teab, mis vaimsus on. Vist on oreool, mis üht inimest nähtavalt saadab, teist jälle selle nägemine vihastab. Aga targutamisaineseks paistab ta küll olevat mesimagus. Ka minu enese tekstid on üks paras pläma, mida homme on piinlik meenutada. Mis sa teed, kui enesekriitika tallab tabamatu vaimsuse kõõrdsilmadel.) Kuidas vaimsusesse ärgata? Omandada võib, saab teadmisi.
Eelkõige vaatan inimese tegusid või tegevust. Arvan, et vaimse inimese sõnad on kooskõlas ta tegudega, olgu ta nn vaimne võimekus tänapäeva kultuuri mõistes pealegi lihtsakoeline. Ma ei julge vaimsusele seada eristavaid (nt hea-kuri) piire. Seega jah, mõtete ja tegude ühtsus on läbiv joon, kuigi väga tahaksin siia eristavaid piiritulpasid paigutada.

Juhtusin kord lugema, kuidas üks siinne kasutaja uhkustas oma sõnaseadmise kiiruse ja sõnade mahuga, mõnitades teist kasutajat suutmatuses samaga vastata. Mida arvata taolisest võimekusest? Kas selle kasutaja teod saavad olla nt omakasust vabad? Kas mõnitamine ja omakasu tagaajamine võiksid olla omavahel kooskõlas tegevused? Kui jah, saame suhelda vaimse inimesega
Sedasi võib lõpmatuseni mõtiskleda, ent oluline on minu jaoks, et vaimsed mõõdikud kehtestavad, seega on ülearused. Igal ühel on oma osa siin ilmas, ka sõnapildujatel, on stepslil, on minul. Keda meist on volitatud grammi täpsusega kedagi teist kaaluma.


Stepsel. Jah, pendlivärk oli ilmsi, mitte unes ega ulmsi ja pendlit hoidsid teda armastavad, mitte minu käed.

Vaimsed teooriad ja vaimsed praktikad.

Kundalini tõus läbi keha ärkamise. Kõrgem teadvus ja mina ehk egoteadvus , sellest eraldi. Allika säde südames. Südame hääl ehk südame teadvus. Sisehääl. Intuitsioon. Telepaatia. Tshakrad. j.n.e.

Kuidas on võimalik neid kogeda ainult teadmisi kogudes ? Kuidas teadmised saavad nende puhul praktilisi kogemisi asendada? Kuidas on võimalik anda teadmised neist sellele ,kes ei ole seda endas kogenud?
Kui shamaan oma tegevusis läheneks igasugusele loomele samuti vaid sõnade ulatuses? Kogub infot ja annab infot. Nii on ta ju lihtsalt jutumees. Kas shamaan on lihtsalt psühholoog? Nõiad ka?

---

Kas kõik para on ulme? Kõik nähtamatu ja seletamatu sõnadesse panek on vaid ulme? Aga me ei ole ju ainult sõna või mõte.

Miks peaksid teadmised asendama praktilisi kogemusi? Praktika kas kinnitab või kummutab vaadeldava teooria kehtivuse, praktikandi jaoks. Vaatleja võib jõuda siin üldistuseni, hinnates praktikandi suutlikkust või suutmatust, ent sedagi vaid oma võimekuse positsioonilt ja seatud eesmärgi tulemusi omamoodi tõlgendades.

Stepsel. Ma ei tea, kas nähtamatu ja seletamatu on vaid ulme. Mida arvan teadvat, et igal inimesel võib olla oma näoga nähtamatu ja seletamatu ulme. See, et ulmed on kohati sarnaste nägudega ja neid kirjeldatakse, ei tee neid reaalseteks, ent miski ei välista, et nad kunagi saavad nähtavaks, kasvõi sarnaste koondmõtete toel.

See vaimu maailm, millest räägid, on mulle üsna tundmatu, peamised kogemused on saadud telesaadetest (nõiad, selgeltnägijad jms).
Mida arvan? Mõningaid saateid jälgides olen sedastanud, et n-ö möödunud ja täpselt teadmata sündmuste kulu vahendajad vajavad alati kontakti lahkunu või ohvri lähedastega või isikutega, kes on sündmusega kuidagi seotud, et pakkuda juhtunu osas teavet; kaugnägemine ei paista toimivat. Foto abil tehakse kindlaks fotol oleva isiku staatus (elus, surnud) ja nipet-näpet. Oma kogemusele tuginedes olen mõtelnud, et info, mida vahendajad nn vaimudelt või muude objektide kaudu, abil saavad, tuleb peamiselt lähedaste või muude isikute peadest. Saadud info on seletus, milleni tavaliselt iga inimene jõuab, kui juhtunu jääb selgusetuks, mõistmatuks ja arusaamatuks ning neid selgitusi võib olla mitmeid. Huvitav on olnud jälgida, kuidas erinevad vahendajad mitmetest erinevatest selgitustest nopivad välja oma loomusele sobiva versiooni. Tundub olevat ka taolisi vahendajaid, kes mitmest versioonist pole suutelised eristama üht ja konkreetset ning lõpetavad „lühisega“.

Nii võib läheneda ka. Ning see on samuti tõene mingis piiris. Kuid omandatud kogemused lubavd piire nihutada kõikidel praktikantidel. Kui ma ütleksin , et Kerro on hea psühholoog, siis kui mitu siinset praktikanti nõustuks? Kerro on palju raamatuid lugenud inimene ning teadmisi kasutades on leidnud hea töö? Psühholoog , kes valdab osavaid trikke? Trikke toetab proffesionaalne show? Kas sellega nõustuksid kõik?
Kui paljud inimesed koguvad teadmisi ning rakendavad neid praktikas , saamaks nõiaks?
Kui palju on neid , kes rakendavd praktikaid , saamaks virgunuks?

Iga viies tunnistab nõidade võimeid reaalseteks. Ihulist ärkamist tunnistab....... Kuna puudub tahe seda praktiseerida. Miks?

(05-10-2016 20:40 )Sinis Kirjutas:  Ise arvan vaimsuse sünnipäraseks, mitte omandatavaks. ... Kuidas vaimsusesse ärgata? Omandada võib, saab teadmisi.

Kas ilma õppimata (teadmisi/infot omandamata) on võimalik vaimsusesse ärgata isegi kui see sünnipärane on? Kas inimene tunneb sündides oma vaimsust ja kannab seda teadlikult ja samamoodi arendades endaga kogu elu kaasas või annab selle talle keskkond/ühiskond (laps õpib ise või talle õpetatakse) kus ta üles kasvab?

Kas info/teadmised on materiaalsed või mittemateriaalsed? Kui info on mittemateriaalne, siis kas see on ka vaimne? Kas õppimine on vaimne tegevus?

Vaimsed mõõdikud - need on kõigil kindlasti sama segased ja isiklikud kui vaimsus ja vaimne ärkamine.

PS! Kogemused on ka teadmised/info.

Eks seda püüa ka tänane teadus tasapisi nuputada. Kui kõik taandub hologrammile-illusioonile , siis ei olegi eradliolevat ,,tahket ,, reaalsust. Väga raske on mõistuse analüüsil teha kokkuvõtteid selle tabamisel. Eelkõige on ju aju meelte ja organite supiköök. Päris paljud tänased ja iidsedki käsitlused toetavad ideed ,et kõik on käsitletav infona. Info on selles alati mõistetav energiatena ( inimmõistete määratlustena ). Eks ta ole jah pähkel. Mina tean seda , sest kogen seda. Edasi seda anda ei saa kuna see eeldaks kogemist ka info vastuvõtjal. Kui ka kaks sarnast seda kogevad korraga-ei saaks nad seda sõnades ikkagi kuidagi vahendada. Sama oleks selle tõestamisega ,,katsetena,, . Sarnaste vahel on sarnane häälestus ning asi toimib. Kui kõrval seisab kolmas isik ja tema häälestus on madalama vibratsiooniga -ei toimu tema jaoks mingeid ,,tõestusi,,. Nii on täiesti õigus kõigil , kes väidavad et see kõik on tõestamatu soustimine.;; Mängite pottereid ja püüate ,,vabanduste ,, taha pugeda;;. Neil on õigus nii väita. Häälestuseni võib jõuda küll igaüks , kuid siin mängivad kindlasti rolli stiimulid ja ,, usutavad tõestused,,. Kui inimest huvitaks tulem , siis ta ju teeks selleks ka pingutusi. Inimesel on sisse ehitatud soov alati spurtida tippudeni. Vaimsete tippudeni otsitakse erinevaid radu. Tihti kergemaid ning ka seetõttu väiksemate tulemustega. Nõiad on selles plaanis hea näide. Tulemuseni tahetakse jõuda lihtsamini. S.o. võetakse kasutusse kõikvõimalik ja võimatu ,,abi,, ning seda ükskõik millise hinna eest. Tulemus on nii samuti tuhande tükiline-vildakas ja kirju. Kaugeltki mitte -üks tervik. Sellise nõia mõtte ja kivi suhe toodab aga endasarnast pudrureaalsust.

(06-10-2016 11:44 )stepsel Kirjutas:  Kui ka kaks sarnast seda kogevad korraga-ei saaks nad seda sõnades ikkagi kuidagi vahendada. Sama oleks selle tõestamisega ,,katsetena,, . ... ei toimu tema jaoks mingeid ,,tõestusi,,. ... tõestamatu soustimine. ... ,, usutavad tõestused,,.
...
Sellise nõia mõtte ja kivi suhe toodab aga endasarnast pudrureaalsust.

Kui on soov oma kogemust teistele, mitte ainult endale, arusaadavalt edastada, siis tuleb alustada selle lahti mõtestamisest ja võimaluste otsimisest kuidas seda neile, kes ei ole teemaga tuttava, seletada (mitte lihtsalt nõuda uskumist) ja kui võimalik ning soovi on, siis saab alustada tõestuste otsimisega. Seletused ja info eelkõige ja siis alles tõestused mitte vastupidi, siis jõutakse pudrureaalsuse asemel ühise arusaamani (sellepärast ongi imelik lugeda inimeste arvamusi kes teaduse ja teadusliku lähenemise põlu alla on seadnud kui need seda pudrureaalsust korrastada ja kõigile arusaadavaid seletusi välja mõelda püüavad).

(05-10-2016 20:40 )Sinis Kirjutas:  Ise arvan vaimsuse sünnipäraseks, mitte omandatavaks. ... Kuidas vaimsusesse ärgata? Omandada võib, saab teadmisi.

Midagi selles nentimises tõepoolest tundub olevat, et vaimsust ei saa justkui omandada, ka mulle tundub nii. Samas saab seda siiski omandada, ka see tundub olevat tõsi. Siin näib olevat vastuolu ja ehk on inimesed seda tunnetanud juba aegadest ammustest, sest paljudes kultuurides on olemas mingit sorti ümbersünni rituaalid. Kas siis shamaaniks saamise rituaal, või lihtsalt täiskasvanuks saamise rituaal.
Täiskasvanuks saamine ei tähenda küll vaimsuse ärkamist, tihti tajutakse seda pigem sammuna vastupidises suunas. Olgu sellega kuidas on, siinkohal pean oluliseks asjaolu, et nooruki ja täiskasvanu vahel võiks tunnetada teatud nihet maailmapildis. Inimene võib muutuda oluliselt, ilma et ta saaks oluliselt juurde teadmisi. Ilma dramaatiliste sündmusteta tema elus pole see vist aga eriti tõenäoline ja eks need eelpool mainitu ümbersünni rituaalid üritavad oma teatraalsusega tekitada mõningast dramaatikat, mis võiks kaasa aidata inimeste muutumisele.

Pakkusin oma postis üheks võimalikuks vaimsuse tunnuseks teo ja sõna ühtsuse, mis on ehk kõigile inimestele üheselt arusaadav, veidi eetikaga mängides. Olin ennatlik.
Kui ma aktsepteeriksin vaimse ärkamise mõistet teatud tunnuste loetelu kaudu nagu siin eespool on välja toodud, siis jah, kõik on võimalik. Ka see, et ma olen kaamel.
Minu jaoks on küsimus, et milleks taoline eristamine? Mida selle teadmisega peale hakata, mis otstarvet ta täidab? Grupi ihalus? Kas „sensitiivne“ ei kõla piisavalt väärikalt?
Jään oma arvamuse juurde, et vaimsus on sünnipärane. Kui käsud-keelud, mitte teadmised reguleerivad sootsiumi elu-olu, millisest vaimsusest räägitakse?
Teadmised õpitu, omandatu, oskuste, tarkuse tähenduses on pea iga inimese eesmärgiks, sest tänapäeval on see ainuvõimalik tee oma elu elamisväärseks kindlustamiseks.

Stepsel. Ma ei näe olulist vahet, kas inimene on nõid või kunstnik, oluline on, et kumbki tegeleks meelepärasega ja omaks selleks vajalikku võimekust. Nõiaks olemine vajab samuti eeldusi nagu kunstnik kunstiannet. Kunstiande väljenduseks on taies, mida kunstiandeta inimene ei suuda jäljendada. Nõiakunst on veel liiga suletud maailm, kuna siin kasutatavad tööriistad tekitavad pigem hämmingut kui et aitavad mõista toimuvat. Seda enam, et nõia taies kipub jääma seletamatuks ja nähtamatuks ning infot selle kohta ei taheta eriti jagada.
Ma ei välista siin ilmas midagi. See, et mu kokkupuude vaimu(de) maailmaga vms on vähene, ei muuda seda kellegi teise jaoks olematuks. Kuna teemaks on pigem vaimsus, mitte vaimudega suhtlemine, siis siit ka minu osaline mööda lugemine sinu tekstide osas.
Kas ma pean eelpool väljatoodud kahe ameti esindajat vaimseteks, kuna üks eeldatavasti suhtleb vaimudega, teine kasutab oma vaimuannet? Ei pea.

Teo ja sõna ühtsus ei ole mingi vaimsuse sümptom. Eristamine? Milleks see on vajalik? Sa ise püüad vaimsust eristada kõigest muust. Ülemõtlemine ja nõiajaht igal sammul. Vaimsus võib olla kaasasündinud täpselt samamoodi nagu mõnele on sportlikkus ehk, lauluoskus, joonistamine, tehniline taip. Et natuke on annet ja ülejäänud on töö.

Selle vaimse ärkamise teemaga on selline asi, et miliganes, kui ma siia järjekordselt satun, tekib koheselt "deja vu" tunne (nagu siis, kui korra aastas vaatan "Vapraid ja ilusaid" ja midagi pole muutunud Ridge-i, Ericu ja Brooki suhetes...). Nii ka siin - Sinis ja Positiivne kemplevad omavahel, kage püüab asjasse sulanduda/mõista/defineerida ja Lorenz kajastab oma huvitavaid maailmanägemusi.

30-11-2013 19:28
Postitus: #1Vaimne ärkamine
Kas keegi kogeb/ on kogenud vaimse ärkamise sümptomeid?
Mõned on ära toodud siin:
http://alkeemia.ee/artiklid/Vaimse-arkam...26/c-1007/

Inglise keeles googeldades "spiritual awakening" tuleb rohkem infot.

Lühidalt on tegemist valguskeha arenemisega kaasnevate erinevate füüsiliste vaevustega.

......................................................................................................................................................

Nii algas see teema. Lorenz. Sa ise ka ei usuks kui ma ütlen , et sa jälle võtsid sõnad mu klahvide alt. Just nii tahtsin ma kribada. Ainult et mind see ei üllata ammu.

Teema algas vaimsest ärkamisest kui protsessist, mida algatab miski ,,väline,,. Globaalne ärkamine ja selle avaldumine sünkroonselt -paljude jaoks. Siin ei ole mingit ettevalmistumist või tahtlikku valikut. Ärkamissümptomid tabavad lambist. Suvaline inimene sattub ühtäkki protsessi. Vaimseid gurusid või süvareligioosseid nende hulgas ei ole. Mingis harus sügavalt sees istuvaid inimesi ei ole kohanud. Harilikud, ekslikud tavapersoonid kõik puha. Küll aga nõuab protsess süvenemist kõigesse ,,vaimsesse,, oma kulgemises. Protsess on ettearvammatu ning tulemeid-vastuseid-imeteadmisi-tõdesid-imeandeid või tasusid selles ei anta. Protsess on lõputu ning järkjärguline.

Selles protsessis on mõistus-ego-minapilt koos kehaga -lihtsalt kaaskogeja. Lohisevad kaasa. Mitte mingit pistmist ei ole siin mõistuse vabade valikutega ega vaba tahtega. Need määrajad on kõrgema teadvuse langetatud. Mõistus tahaks sellest igal hetkel jooksu panna ,kuid on koos kehaga sunnitud kaasa lohisema. Vaba tahe ja valik on sünnieelne tõuge. Mõistus seda protsessi katkestada ei saa. Ei saa end isegi distantseerida. Vastuhakkamine on välistatud . Kõik katsed surutakse julmalt maha. Iga katse lõpeb kas veel jubedamate kehaliste sümptomitega või päädib isegi surmaga. Kõige vähem on kasu arstide ja nõidade vahet jooksmisel-tulemusi see ei anna.Kuna mõistus vaeseke , peab kah kuidagi hakkama saama, siis tuleb ka talle tuge leida.
Siit ka minu panus. Olen seda kogu aeg rääkinud. Siit ma ammutan infot ja annan infot neile ,kes alles protsessi sattunud. Lisaks on see ka kokkupuutepind kontaktideks.

Selles protsessis on rusikareegel- Kui on katkematu sümptomite muster- on inimene globaalse ärkamise osaline ja kaasalööja. Puhastaja-neutraliseerija ning uue reaalsuse looja. Kui keegi väidab , et ta on miskit valgusepreester või mida iganes ning tal pole sümptomeid- on ta tont teab mis või kes.
Kõrvalseisja jaoks on siuke jutt abs. möga. Nõustun. Ma luban ,et ei vaeva kedagi kõrvalseisjat selle taaskordamisega kui just ei küsita. Küll on aga ühiseid huvisid ja materjale , mis on huvitavad ka kõigi teiste jaoks.

Just nimelt kirjandusest leiab palju mõistusele sobivat materjali igasuguse ärkamise-virgumise-valgustumise või teadlikuse tõstmise kohta. Pea igas filosoofia koolkonnas ja religiooni kajastavs materjalis on palju viiteid ka selle kohta , kuidas inimene muutub avardudes( olegi nii tähtis ,mis nimeline see on). Nt. pimeda öö mõiste on ju tulnud kristlusest , kuid seda räägivad ka kõik teised materjalid. Ikka ja jälle jookseb läbi kirjeldus ,et inimene saab vaid läbi kannatuste kirgastuda. Piibliski kui palju sellest juttu. Või Buddhismis. Ühesõnaga selles plaanis laieneb vaimsus tõesti tuhandes suunas.

Ääretult oluline teema on glob. ärkajale mõiste -kundalini ärkamine. Samas on see ükskõik kelle jaoks oluline -kui temaga tegelema hakata. Kundalini püsiv tõus päädib aga jälle raskete sümptomitega. Jällegist. Siin on muidugi määraja jällegi tahe j.n.e. Kellegi käe all õppides ei ole kundalini teema nii hull ja ohtlik igale ühele.

Ning muidugi šamanism. See on viimase aja kuum teema ja tõdemus ka glob. ärkajate endi seas. Tõeline šamaan on see ,kes sünnib läbi ,,šamanihaiguse,,. Puhastatakse , võtakse juppideks ja pannakse uutmoodi kokku. Ning see toimub alati jõledate ja raskete ,,sümptomite,, saatel. OBOOOZE. Juba jälle need oiged ja ruiged. Nuh -egas tundlik ja hellake egoteadvus neid valigi või nende üle kohtunikuks olla saa. See lihtsalt on nii. Shamaan mingite tarkuste ja teadmiste otsas end pusinuna ei ole shamaan. Ta on maag,nõid no mida iganes.
Shamanismist leiab samuti palju ajaloolisi tekste ning on kurradima huvitav.

Selle taustal saab öelda glob. ärkajad ja shamaanid on ühe laine samal sagedusel ning on eraldi vaid detailides. Kui shamaan on piisavalt puhastunud, siis on ta kah osaline ja looja ka suuremas protsessis. No ütleks niipidi ,et kui shamaan teab empaatiast, südamehäälest või südame tshakrast ning vastutusest -on ta tervikshamaan. Kui sa tead kuidas on kõik omavahel seotud ning kuidas iga asi mõjutab kõike -tead ka tagajärgedest. Loomise vastutus, kus tead et iga sõna , mõte ja tegu toob tagajärje , millel võib olla ka oma hind. Sellisel juhul on ka sekkumine nt. kellegi karmasse või haigusesse ebavajalik. Loll mõiste ehk aga võiks rääkida maashamaanidest. Ei tegeleta detailidega vaid üldreaalsusega. Sünnin-kehastun inimesena ning tegelan inimkonna tervikolemusega. Sünnin kosmilise korra tingimustes ning järgin seda. Viibin -kogen end looduses ning hoian seda. Reaalsuse kese on planeet maa ning toetan teda. Ning kosmos-lodus-planeet ja loodus on sinuga üks. Energia on üks. Kuna kõik on hetkel lipa-lopa-on põhitöö vana reaalsuse puhastamine ja neutraliseerimine. Loomine ise jookseb selle foonil pidevalt.

See ei ole ulme osalisele. See võib olla ulme kõrvalseisjale. Mingit tõestust või usutavust ning mõistuskatseid ei ole mõtet isegi nõuda. Nõuda saab vaid endalt. Läbi teadlikuse ja praktikate.

Saate aru kui mõtetu on siinne vaidlus. Nõuda tõestusi ja usutavust, ise midagi sellest kogematta. Samas oleks rumal kui hetkel suhtleks shamaan ainult shamaaniga . Mitte shamaan ainult........ Suhelda võib ikka. Inimesed me kõik. Elame koos ja elame elamist. Erinevused on ju nii tillukesed. Aga näe erimeelsused nii suuuuured. Ega siis minusugune mustatööline ei ole kuidagi olulisem ,parem, kõrgem, vajalikum, targem, erilisem, suurem või mitteinimlikum. Ma olen sama tähtis või tähtsusetu kui äädika kärbeski. Või kana. On lihtsalt valikud ja tahe. Ning see on kõigil. Keegi teine ei saa neid määrata. Ei ole erinevusi ,et olla eraldi. Õppetundide ja kogemsivajaduste erisused ehk vaid.

On terve hulk vaimset infot, mis on huvitav ja kättesaadav ning seejuures kõigile eranditult. Ütlen küll tasamisi ,et igasugune vaimne praktika on hekel kõigi jaoks ka määrava tähtsusega a hädavajalik-kuid seda ei pea keegi rohkem uskuma kui eelnevadki juttu.

Vaimne tõus-avardumine-valgustumine-laienemine-ärkamine-kirgastumine ja muu avardav ja teadlikust tootev praktika saab ikka sündida läbi teadmiste. Kuid teadmised üksi ei võrdu alati teadlikusega ning ilma praktikata jääb see vaid ,,ulmeks,,. On kõigile kättesaadavad tehnikad , meetodid ja praktikad oma tedmiste ,, tõestamiseks,,. Miks puudub tahe ise vastus leida endas? Lihaluist virgumist ei anna kunagi keegi teine. Loomulikult on hea seda ka omavahel arutada ning üksteist toetada. Selmet pureleda juba tuhandendamat korda. Räägime kattuvaid kohti ja hoiame jutud eraldi paigus , kus praktika pole veel teooriatele järgi saanud. Kas naine on sama , mis mees ?Kui naine hakkab samas võtmes mehega purelema nagu siin , siis ikka kuhugi ei jõua küll. Või teeb seda mees. Korra siin vist isegi proovita ka. Nägite ja mäletate ehk. Mõlemad on inimesed ju. Kuid kehastnud eri õppetundideks. ,,No kuule naine, räägi kudas sa tunned tillipuudust seal all?,,. On ju tobe siuke saagimine.

Ärge öelge , et ma olin jälle ülbe. Kuda ka ei meelita, et suheldaks omavahel-ikka pöördub teema stepsli poole.

Noor tibi läheb Lasnamäele nõiamoori manu. Tal on kaenlas must kana. Nõid oli käskinud kaasa võtta purgiga vett ja must kana. Tibil on mure. Suur mure. Mees lööb üle aisa. Nüüd tõttabki tibi nõia juurde kuna ise ei suuda midagi ette võtta. Peale seda kui tibi on ulatanud raha ja mu küsitava -istuvad nad laua taha. Tibi kordab uuesti sõnas üle oma soovi-vaja mehe armuke kõrvaldada. Nõid seletab lühidalt protsessi. Neiu noogutab -ise paljustki arusaamat. Nõid kõnnib kana kätevahel ümber tibi vastupäeva seitse ringi. Seejärel jääb selja taga seisma võtab noa ja.............


Nõid-tibi-mees-armuke-kana. Surnuhinged-puugid-jumalused. Elu-surm. Surm katkestab elu elamise. Elu katkeb -seda täies ulatuses kogematta. Võetakse võimalus kogeda -sünniõiguse ulatuses. Õppetunnid jäävad läbimatta. Karmad muutuvad. Katkestus-sekkumine-tagajärjed. Ojaa nõid omab teadmisi kuidas asju ajada õigesti. Nii ,et kandjaks jääb elude ja surmade vahel kana. Kuller surnu ja siinilma vahel. Vastutuse ja hinna määrab tibile endale kaela koos karmaga. Nõid jääb selles kehastuses puhtaks ja puutumatuks. Ta ei seisa tibi-kana-armukeseja mehe vahele. Ta sai tasu niigi. Rahas. Silmapilkset karma litakat nõid ei karda. Käpp on ka allilmas sees ning ta ei karda............ KUHU MAANI? Kas mõistuse servadeni? Või......... reaalsuste piirides. Aga edasi? Surnuilmade ulatuses? Kas kusagil on midagi väga eraldi kõiksusest? Või lihtsalt ei tea ega näe piire ja ning nende sulamist?