Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Miks inimesed nii rumalad on?
#26
(12-08-2013, 08:50 )Eithea Kirjutas: See programmi muutmine ei ole nii lihtne või õigemini programmi muutmine/lahti haakimine ise on lihtsam kui edasine elatise hankimine, läbi eluinstinkti hoitakse kari koos. Ja nagu siin eeskirjutajad ka mainisid paraku ilma rahata ei püsi elus (prügikasti kõrval kaua ei ela ja mingit nö vaimsust ka ei ole/tule). ...Alles omades piisavat materiaalset baasi võib ära liikuda kõrvale ja elada nii nagu ise soovid.
Kust võetakse see mõte, et peab ilma rahata elama??? Shock...võib öelda ka: alles omades piisavalt kogemusi ja tarkust, omatakse materiaalset baasi mis annab võimaluse teha teadlikke käike ja manööverdusi elu mängus, või lihtsalt vaadelda.
Vasta
#27
(12-08-2013, 09:22 )Tulnukinimene Kirjutas:
(12-08-2013, 08:50 )Eithea Kirjutas: See programmi muutmine ei ole nii lihtne või õigemini programmi muutmine/lahti haakimine ise on lihtsam kui edasine elatise hankimine, läbi eluinstinkti hoitakse kari koos. Ja nagu siin eeskirjutajad ka mainisid paraku ilma rahata ei püsi elus (prügikasti kõrval kaua ei ela ja mingit nö vaimsust ka ei ole/tule). ...Alles omades piisavat materiaalset baasi võib ära liikuda kõrvale ja elada nii nagu ise soovid.
Kust võetakse see mõte, et peab ilma rahata elama??? Shock...võib öelda ka: alles omades piisavalt kogemusi ja tarkust, omatakse materiaalset baasi mis annab võimaluse teha teadlikke käike ja manööverdusi elu mängus, või lihtsalt vaadelda.
Võib ka nii öelda, et piisavalt tarkust omades jne..kuid ka siis tegeleb inimene enamasti veelgi intensiivselt raha tegemisega -hirm ajab tagant.
Mul on tunne, et siiski mingil hetkel tuleb see rahast lahtihaakimine läbi teha ja paistab, et lausa sunniviisil korraldub asi ümber. Minule meeldib mõte "elu ilma rahasunnita".
Vasta
#28
Võib olla väljendasin ma end nats valesti , ja Eithea vormis lõplikult selle, mis ma ütelda tahtsin.
Et rattalt maha saada, peab tõesti mingi baas olema . Aga mis puutub rahasse, siis mõtisklege palun raha olemuse üle. Mis on raha ? Ja milleks raha vaja on ? Kohe kindlasti mitte ei peaks raha olema inimese orjastamise vahend .
Vasta
#29
(12-08-2013, 06:31 )Tulnukinimene Kirjutas: Miks ajada asja nii keeruliseks...massimeelest (ja programmi muutmine) välja keeramine toimub hoopis lihtsamalt - alguses tuleb jälgida oma reageeringuid igapäeva sündmustele, need ära tunda ja hiljem, asendada teistega.
Meetod võib lihtne olla, aga kui paljud üldse jõuavad selleni, et enda käitumist ja reageeringuid nö kõrvaltvaataja seisukohast vaatlema ja hindama hakata? Sellise tegevuse vastu paistab inimestel ka trots tekkivat mis paistab näiteks siin teemas välja "segapudru" ja "väga ohtlike oportunistlike propagandistide" näol.
Vasta
#30
(12-08-2013, 10:17 )olematu Kirjutas: Võib olla väljendasin ma end nats valesti , ja Eithea vormis lõplikult selle, mis ma ütelda tahtsin.
Et rattalt maha saada, peab tõesti mingi baas olema . Aga mis puutub rahasse, siis mõtisklege palun raha olemuse üle. Mis on raha ? Ja milleks raha vaja on ? Kohe kindlasti mitte ei peaks raha olema inimese orjastamise vahend .



Raha olemus ja ülesanne on lahti kirjutatud ja see ei ole kellegi jaoks ilmselt saladus. Saladus ei tohiks ka see olla, et tänapäeva raha ei ole aineline, vaid kujutab endast midagi abstraktset, mõttelist. Ja tema tagatiseks võib näiteks pidada ühiskonnas tehtavat tööd. Aga see ei muuda raha ülesannet ühiskonnas kuigivõrd.
Vajadus raha järele kasvas välja kasvava ühiskonna reaalsest vajadusest. Ei ole mõtet raha olemust ka müstifitseerida, üle tähtsustada.

Kuigi keskpankade rahaanduspoliitika kaudu saab juhtida inimeste rahanduslikku käitumist, siis ei ole see kunagi olnud kõikvõimas ja väljendab tegelikult kõigest enamuse inimeste tahet paremast elustandardist. See ongi kogu rahandusliku juhtimise mõte. Ma saan aru, et kellelegi võib see tunduda ebameeldiv, aga vaadake enda ümber, 99,9999% inimestest ei ole valmis oma elustandardis järgi andma. Vaadake neid proteste kriisi ajal tänavatel, seda kohatist raevukust, millest need kõnelevad? Me võime rääkida rahulolematusest poliitikutega, rahandusliku juhtimise meetodite valikuga, aga nende põhiliseks motiiviks on alati tahe majanduslikult paremini elada. Kelle või mille orjad me siis suures plaanis oleme? Kui keegi hirmsasti tahab selliseid väljendeid kasutada, siis pigem iseendi ja ühiskonna tahte orjad. Isegi need vähesed kel jätkuks tahet ja distsipliini teisiti elada, peavad enamuse tahtega teatud piirini arvestama. Midagi pole teha, me oleme ühiskondlikult eksisteerivad olendid.
Kas see on nüüd igavikulisest perspektiivist inimkonna rumalus või tarkus? Ei ole vist väga lihtsat ja ilmselget vastust.
Vasta
#31
Kulla Akronüüm, mina ei müstifitseeri midagi. Vastupidi- mina püüan asju lihtsasse maakeelde panna . Kuivõrd õigel teel ma olen, näitab Vardjate väljailmumine nii lähikonnas kui kaugemal . Ja mida kõvemini Vardjad pigistavad, seda lähemale mina tõele olen.
Vaata nüüd ma natukene müstifitseerisin. Panin lillevaasi rääkimise ajal lauale .

Laugh

Vasta
#32
Loomulikult. Ikka ja alati tõele lähemale!
Oh, kuidas ometi saab mul selle vastu midagi olla!


Siiralt head soovides,
Akronüüm
Vasta
#33
(12-08-2013, 12:36 )Akronüüm Kirjutas: Loomulikult. Ikka ja alati tõele lähemale!
Oh, kuidas ometi saab mul selle vastu midagi olla!


Siiralt head soovides,
Akronüüm

Kas Akronüüm peaks mingil müstilisel põhjusel ka mulle halba soovima ? Laugh

Oled vana olija uue nimega?

Vasta
#34
Olematu.
Foorumis olen täpselt nii kaua, kui on olnud keegi kasutaja Akronüüm. Varem ei ole siin olnud, ei ole kasutanud teisi kontosid ja ei kavatsegi seda teha. Milleks küll?
Kuna ma ei arva, et igale poole peab alati külvama emotikone, siis oleks vist pidanud. Viimane postituis oli küll nali, aga siiralt mõeldud. Ei ole vaja nii tundlik olla, see on kõigest foorum.

Vasta
#35
Minu vastus oli ka siiras nükkega nali , ei mingit tundlikkust . Aga kui kirjutatakse " siiralt head " siis tekib kohe küsimus : Milline see ebasiiras hea on ?

Vasta
#36
(12-08-2013, 11:58 )kage Kirjutas: Meetod võib lihtne olla, aga kui paljud üldse jõuavad selleni, et enda käitumist ja reageeringuid nö kõrvaltvaataja seisukohast vaatlema ja hindama hakata? Sellise tegevuse vastu paistab inimestel ka trots tekkivat mis paistab näiteks siin teemas välja "segapudru" ja "väga ohtlike oportunistlike propagandistide" näol.
Vähemalt neile, kes seda soovivad (endale paremat programmi või nö. saatust), on võimalus olemas.
Vasta
#37
Kiidan teemaalgatust.
Kahju, et teemaarenduses nii laiali valgutakse. Prooviks ikka rääkida natuke spetsiifilisemalt sellest, milles kirjutab esimene postitus.

Ma ei saanud kohe aru miks Excubtoris nii kuri on. Sa räägid ikka teadmatusest, korrektse info puudumisest.
Need kognitiivsed moonded minu jaoks rohkem lolluse osa. Nii palju on seotud, et korrektse info omamine nende moonete eksisteerimise kohta aitab neid märgata ja nende vastu võidelda. Eks muidugi läbi teistsuguse haridussüsteemi jõuaksid inimesed selle moonete (naljakas sõna) probleemiga ennast varem kurssi viia.

Head enesekriitikat kõigile.
Vasta
#38
Teema püstitajale : Miks sa inimesi lollideks pead ?, kas poleks õigem öelda et maailmas on inimesi palju, kuid mõtlevaid inimesi on vähe.
Vasta
#39
(13-08-2013, 20:40 )Metslane Kirjutas: Teema püstitajale : Miks sa inimesi lollideks pead ?, kas poleks õigem öelda et maailmas on inimesi palju, kuid mõtlevaid inimesi on vähe.

Ja miks siis nii öelda parem oleks? Võib ju ühele ja samale asjale kümme eri nime anda ja kõiksugu eufenisme välja mõelda, aga mõte jääb samaks - inimeste ideaalid tarkusest, mida igaüks endale kuuluvaks soovib väita - erapooletus, arvestamine kõigi argumentidega, iseseisev mõtlemine, teistest arusaamine - pole tegelikuses midagi muud, kui looduse poolt tekitatud illusioonid takistamaks meie ajul ennast hulluks mõtlemast.

...ja ära muretse Metslane, milleks iganes ma inimesi kui liiki pean või nimetan, kehtib ka minu enese kohta.

(13-08-2013, 20:34 )Thorondor Kirjutas: ...moonete (naljakas sõna) probleemiga ennast varem kurssi viia.

Kõlab tõesti natukene naljakalt. Millalgi otsisin inglise keelsele sõnale "bias" eesti keelset vastet ning leidsin kusagilt netisügavustest sõna "moone" või "moonutus". Kuna päris ise ei oska uudissõnu välja mõelda, siis otsustasin seda kasutada. Kui kellegil etem tõlge välja oleks pakkuda, siis muudan meelega ära.

Teemas võiks tõesti püsida. Minu motiivid ja tagamõtted, millest siin enamus postitustest näivad rääkivat, ei puutu asjasse. Rääkige argumentidest ja võimalusel pakkuge halva argumendi asemel välja parem.
Vasta
#40
Kui midagi moonutatult nähakse, siis on tegu illusiooniga või silmapettega . Moone ehk illusioon ? Sõnastikus nagu olemas ka.
Vasta
#41
(14-08-2013, 18:15 )Minaelan Kirjutas: See tähendab, et ta tõmbab piiri enda ja teiste vahele. Mida see tema kohta näitab?

(13-08-2013, 20:34 )Thorondor Kirjutas: Kahju, et teemaarenduses nii laiali valgutakse. Prooviks ikka rääkida natuke spetsiifilisemalt sellest, milles kirjutab esimene postitus.

Head enesekriitikat kõigile.

(14-08-2013, 10:04 )Nielander Kirjutas: ...ja ära muretse xxx, milleks iganes ma inimesi kui liiki pean või nimetan, kehtib ka minu enese kohta.

Tõin need tsitaadid veelkord välja, et ehk saab siis teemaga edasi minna!?

Hetkel ja juba pikemat aega on see nii, et juttu jätkub kauemaks teemal, kes kuidas rääkis, kus rääkis ja/või mis tal ikka seljas oli, aga mitte sellest, millest räägiti. Selline asi teeb kurvaks ja võtab tegelikult foorumisse postitamise isu ära. Tegelikult ei peagi midagi postitama, lugeda on ka vahva. Tihti on aga paraku nii, et loed, imestad ja vihastad ja hoiad heaga eemale. Vahel aga see lihtsalt ei õnnestu. Karikas sai jälle täis...





Vasta
#42
Meelde tuli, et majandusmõtleja ja filosoof Ludwig von Mises ütles kunagi sellised üsna provokatiivsed sõnad:

“ Ainult indiviid mõtleb. Ainult indiviid arutleb.”

Need on küll kontekstist välja kistud sõnad, aga kui jutuks on massiga kaasa jooksmine, siis tundub vahel küll, et tubli osa jaburusi toimuvadki just massipsühhooside ja karjainstinktide juhtimisel.
Üksikisiku muudab hirm eristuda järeleandlikumaks, paneb isegi aruka ja mõtleva indiviidi eneses kahtlema. Eks nii kaobki vahel ka tükike seda, mis võiks muidu pretendeerida suuremale arukusele.
Arukuse alla ma paigutaks näiteks soovi mõista, empaatiavõime, iseseisvus mõtlemises ja analüüsimises.
Lihtne öelda, raske teha.
Üksi ellu ei jää, otsi alati karja, nii ei riski hukkamõistu, isegi ellujäämisega! Tõepoolest, kui sulle ei sobi suurem kari, siis liitu väiksemaga. Aga kari peab olema! Ja mitte ainult füüsiline. Evolutsiooniline paratamatus.
Vasta
#43
7 põhjust miks sa ei ole nii tark kui sa arvad

Sünnist saadik vaevavad sind pettekujutelmad ja tajumoonded, sa kaldud tegema arutlusvigu ning sa mõtled enese jaoks välja lugusid ja põhjendusi, mis aitaksid sind selles keerulises ja segases elus inimesena tunda. Kõigele lisaks on sinu aju varustatud võimsa enesekindlusmooduliga, mis töötab päevad ja ööd eesmärgiga hoida sind neid vajakajäämisi märkamast.

Me kõik oleme muidugi võimelised loogikaks ja mõistuspärasuseks, aga kui me mingil põhjusel seda ei ole, kaldume me oma eksimiste osas jääma õndsasse teadmatusse.

1. Ben Franklini effekt(Ben Franklin effect)

Kui sa tahad teha vaenlasest oma sõpra, siis meelita teda sulle tegema mingisugust teenet.

Ben Franklinil oli valimiste eel üks "vaenlane", kes teda erinevates seltskondades maha tegi ja kellega ta kordagi rääkinud ei olnud. Kuna Franklin ise oli tuntud haruldaste ja vanade raamatute kogujana ning ta teadis, et tema vaenlane omas üht väga huvipakkuvat köidet, palus ta kirja teel raamatut laenuks - mille ta ka sai. Paar nädalat hiljem saatis ta raamatu tagasi tänukirjaga. Sellest hetkest peale sai tema endisest vaenlasest üks tema suurimaid toetajaid ning nad olid sõbrad kuni lõpuni.

Psühholoogid spekuleerivad, et Franklini rivaal tundis peale raamatu laenamist tugevat ängi ja ahastust üritades endale oma heategu õigustada. "Miks ma tegin midagi head kellegile, kes mulle ei meeldi?" Üritades oma tõekspidamiste ja tegude vahelist konflikti enda peas lahendada võis ta jõuda järeldusele: "ju siis meeldis ta mulle tegelikult alati".

Katsetega on leitud, et inimene kes teeb teisele mingi teene on tulevikus valmis tegema talle uusi teeneid suurema tõenäosusega kui siis, kui teine inimene on teinud talle mingi teene.

Franklini effekti tsiteeritakse kui näidet kognitiivsest dissonantsist, mis kujutab endast konflikti inimeste eelarvamuste, hoiakute või tõekspidamiste ja oma tegude vahel. Kellegile ei meeldi olla endaga vastuolus - et vastuolu eemaldada laskutakse erinevatesse enesepetmise strateegiatesse, kus oma tegusid õigustatakse või eelarvamusi eitatakse.

Klassikaliseks näiteks või luiskelooks on "rebane ja viinamarjad"(Aisopos). Kui rebane soovib süüa kõrgel väädi otsas asuvaid viinamarju, kuid ei leia viisi nendeni küündimiseks, veenab ta end, et talle tegelikult ei meeldigi viinamarjad või need viinamarjad on toored ja hapud. Sellest loost tuleneb ka väljend "hapud viinamarjad"(midagi mida tahad, aga ei saa, seega pead seda midagi halvaks).

Tsitaat:Elas kord näljane rebane. Kui ta jõudis viinamäele, jäi ta seisma viinapuu alla, kust rippusid alla suured küpsed magusate ja mahlastena näivad viinamarjakobarad.
''Viinamarjad? See on ikka parem kui mitte midagi...'' mõtles rebane.
Niisiis tõusis ta tagakäppadele ja hüppas, et üht viinamarjakobarat kätte saada. Tal ei õnnestunud aga seda alla tõmmata. Siis läks ta kaugemale, et hoogu võtta ja proovis veel korra kogu jõust.
Ta üritas kangekaelselt ikka uuesti ja uuesti, kuid tagajärjetult: paraku tundusid viinamarjakobarad üha kaugematena! Löödult läks ta minema.
Tal tuli midagi muud leida, et näpistavat nälga kustutada... Järsku kuulis ta mingit häält.
''Kraaks! Kraaks! Kraaks!'' kraaksus oksal vares. Too naeris rebase üle!
Rebane punastas meelehärmist ja alandatusest.
''Need viinamarjad on liiga hapud! Sellest pole midagi, et mul neid kätte saada ei õnnestunud... Ma tulen siis tagasi kui nad küpseks on saanud!'' hüüdis ta, et oma au päästa.
Seejärel aga kui vares häbematult edasi kraaksus, taandus rebane rinda ette ajades ja väärikalt astuda püüdes, kuid asjatult...

2. Post hoc ergo propter hoc(pärast seda, seega sellepärast)

Tüüpiline artulusviga, kus korrelatsioon aetakse sassi põhjuslikusega(võltspõhjus, juhuslik korrelatsioon).

*A juhtus, seejärel juhtus B.
*Järelikult A põhjustas B.

Näited:
Tänapäeval õpivad üha enam noortest keskkoolides ja ülikoolides. Noorte seas levivad väär- ja kuriteod on kasvuteel. Järelikult haridus rikub noori.

Sellised tuntud nimed nagu Shaquille O'Neal, Bill Clinton, David Beckham ja Robert DeNiro kandsid avalikult kunagi silikoonist ja hologrammkleebisega "maagilisi käepaelu", mida toodeti konveiermeetodil Power Balance Company poolt(nüüdseks tarbijapettuse tõttu pankrotis) ja mis pidid väidetvalt kandjale õnne tooma.

Kodumaiseks näiteks oleks kvantripats, mis oma 3000kr hinnaga tõi ostjale väidetvalt õnne, rikkust ja tervist. Ostjale võis nõnda tõesti tunduda, kuna ripatsi ostmisele järgnevad õnnestumised seostati automaatselt kalli õnnetoova ripatsi mõjuga, mitte sellega, et elus vahel lihtsalt läheb hästi ja tihtipeale on need õnne tootvad(või õnnetust) põhjused minevikus nii hägusad, et on võimatu neid selgelt paljastada(ja kes üldse tahaks teada saada, et kallis vidin su kaelas on kasutu - siinkohal tasub uuesti mõelda eelmisele punktile ja ostujärgsele moondele esipostituses).

3. Halo effekt(Halo Effect)

Meile kõigile meeldib mõelda, et me hindame inimesi objektiivselt ja võtame arvesse nende empiiriliselt mõõdetavaid isikuomadusi. Kui see oleks nii ei teeniks pikad inimesed keskeltläbi 800$ aastas rohkem iga lisa tolli kohta üle keskmise.

Halo effekt on lühidalt tajumoone(või -nihe, või -illusioon), sellest kuidas me kaldume hindama inimesi kõigepealt silmnähtavate omaduste põhjal(pikkus, kaal, ligitõmbavus, mis kooli lõpetas, jne) ja hiljem vastavalt tõstame või langetame omadusi, mida on raskem hinnata, mõista või näha(loovus, intelligents, moraalsus).

Hea näide on katse, kus inimestele anti hinnata esseed, mille külge oli kinnitatud väidetava autori portreefoto. Ligitõmbavama fotoga esseesid hinnati keskmisest kõrgemini, kuigi esseed olid identsed.

Kohad ja alad, milles selline nihe objektiivuses kõige enam kurja teeb on haridus- ja õigussüsteem(õpetaja paneb parema hinde kenamale õpilasele, vandekohus mõistab süüdi inetu süüdistatava).

Muidugi need algsed omadused, mis hilisemaid moondab, varieeruvad samapalju kui varieeruvad inimesed. Näiteks on leitud, et naised kalduvad atraktiivseid mehi ülehindama ja artraktiiveid naisi alahindama ühiskondlikult olulistes küsimustes enam kui mehed(naiste vaheline konkurents välimuse üle on ju juba vanarahva poolt tuntud - vendade vahel vendlus, õdede vahel õelus).

4. Tahtejõud saab otsa(Ego depletion)

Elu muutub üha keerulisemaks ja pealekäivamaks. Nutitelefonid, igavad tööülesanded, para-foorumid - kõik nad nõuavad pidevat tähelepanu ja tahtejõud mida sa kasutad jäämaks mingile asjale keskendunuks, samal ajal kui ümberringi käib hulga ahvatlevam sagin, nõuab omajagu pingutust. Võiks arvata, et mida rohkem sa rakendad tahtejõudu, seda tugevamaks see muutub - valesti arvad. On leitud, et tahtejõud on samamoodi väsitatav, nagu seda on meie lihased. Näiteks inimesed kellel kästakse istuda isuäratavate toitude juures ilma seda söömata, annavad hiljem kergemini alla matemaatiliste ülesannete lahendamisel kui näiteks need, kellel lubatakse süüa nii palju kui nad tahavad.

Õnneks tahtejõud taastub puhates(ehk alla andes), aga selle taastumine sõltub paljudest faktoritest - vanemad inimesed taastuvad kiiremini, hea tuju vähendab effekti, rahaline motivatsioon või usk piiramatusse tahtejõudu bufferdab ajutiselt alla andmist(hiljem annad aga ikkagi alla), füüsiline väsimus, enese millegis süüditundmine jne...

Kuna tahtejõu rakendamine mingis olukorras mõjutab tahtejõu tugevust mingis teises täiesti suvalises olukorras, tasub olla sellega ettevaatlik(kuidas, ei oska mina igatahes nõu anda) just rahalistes asjades. Peale rasket tööpäeva, kus sa pead ennast pidevalt sundima midagi tüütut tegema, annad sa hulga kergemini alla kiusatusele midagi kallist ja mõtetut osta, kui sa annaksid peale pikka päeva oma meelistegevusega tegelemist.

5. Tagasilöögi effekt(Backfire effect)

Parimaks näiteks on foorumid, kus inimesed vaidlevad erinevate hoiakute üle. Sa ei saa peaaegu kunagi vaidlust võita, olenemata sellest kui palju fakte ja argumente sa googlest ka välja ei tooks. Inimene, kes uskus algselt oma seisukohta, usub seda hiljem lihtsalt rohkem. Sama käib kõiksugu debattide kohta, kus pooled lähevad lõpus lahku uskudes oma hoiakutesse rohkem kui alguses, vaatamata sellele, et mõlemad pooled argumenteerisid tõsiselt häid pointe.

Effekt on taaskord seotud kinnitusnihkega(confirmation bias), kuna ainukene viis vältida ruineerivat ebamugavustunnet, mis tuleneb sinu uskumustele vastukäivate argumentide kuulamisest, on lihtsalt omistada oma enese argumentidele veelgi tugevam kaal kui varem.

Muidugi ei kehti see eranditult 100%, sest ometigi leidub inimesi, kes muudavad oma seisukohti. Mingil hetkel muutub ebamugavustunne nii tugevaks, et lihtsam on omaks võtta opponendi vaated, kui raisata mentaalset energiat oma vaadete absurdel määral ületähtsustamisele või siis tuleb rakendada suurel määral tahtejõudu(vahest päev läbi ennast mitte suitsetama sundinul, saadad sa õhtul foorumis kõik opponendid põrgu).

6. Paljude rumalus(Pluralistic ignorance)

Lühidalt: "keegi ei usu, aga kõik usuvad, et kõik usuvad"

Arvan, et paljud on kogenud olukorda klassiruumis, kus õpetaja jutt on nii segane, et sa ei saa aru millest ta räägib. Kui nüüd õpetaja küsib kõigi käest, et kas kellegil on küsimusi, ei tõsta sa kätt, kuna keegi teine ei tõsta kätt. Võimalik, et mitte keegi ei saa jutust aru, aga kõik arvavad, et ainult nemad ei saa, sest keegi ei tõsta ju kätt.

Eriti ohtlik on selline olukord ühiskondlikes küsimustes mis puudatavad kõiki. Sõnavõttev vähemus võib luua oma aktiivsusega olukorra, kus enamus arvab, et hoopis vähemus on enamus ja kuna keegi enamusest ei "tõsta kätt", siis saab vähemus oma tahtmise ja enamus kannatab. Sama juhtub haridussüsteemis, kus tunni lõpuks ei saa keegi midagi aru.

Sama effektiga on seotud nn kõrvalseisja effekt(Bystander effect), kus inimesed ei paku näiteks vigastatule abi olukorras, kus on palju kõrvalseisjaid, kuna kõik ootavad, et teine pakuks abi. Olles üksi pakuks sa kohe abi. Seetõttu on suurlinnades nii palju kodutuid - kui kõik aitaksid, saaksime me üheskoos väga lihtsa vaevaga selle probleemi lahendatud.

7. Maskeeritud taju(Enclothed cognition)

Kõik ilmselt on kogenud või võivad ettekujutada, et sa käitud olukorras teistmoodi kui ruumis on politseinik või kohtunik. Tuleb aga välja, et sa käitud erinevalt ka siis kui ruumis on kohver või kui ruumis on seljakott.

On tehtud katseid, kus inimesele antakse enne mingi intelligentsustesti selga valge kittel. Inimesed, kellele öeldakse, et tegemist on arstikitliga sooritavad testi paremini, kui inimesed kellele öeldakse, et tegemist on maalrikitliga.

See on effekt, mida tasub meeles pidada minnes töövestlusele. Kandes ülikonda dressika asemel ei avalda sa muljet vaid potensiaalsele tööandjale, vaid see mõjutab(olenevalt sellest, kumba sa targa inimese riietusesemeks pead) ka sinu enda käitumist ja mentaalset värskust.

Jätkub...

Vasta
#44
Natukene mõttetööd:

Wasoni valikkatse

Tegemist ühe kõige levinuma deduktiivset loogikat demonstreeriva katsega. Kuna sellest katsest on palju versioone, siis toon ära neist kolm. Kõik need katsed on põhimõtteliselt samad, aga ilmselt leiavad lahedajad viimase(III) oleva üllatavalt lihtsa. Miks viimane nõnda lihtne tundub, üritan ma lahendusi postitades mõne sõnaga kokku võtta.
Ärge siia lahendusi postitage(tekitab mõtetut läbu, sest tegemist ei ole võistlusega), piisab sellest kui jätate need lihtsalt meelde. Kuna netist leiab vastuseid väga lihtsalt, siis igaüks teab ise mis ta teeb...

I

Taust: te töötate mängukaartide tehases kvaliteedi tehnikuna. Teie ülesandeks on kontrollida, et kaardid toodetaks kooskõlas järgneva reegliga:

Kui kaardi ühel poolel on ring, siis selle kaardi teine pool on kollane

Te juba teate täie kindlusega, et iga kaardi ühel küljel on sümbol ning teisel poolel värv. Valige vaid need kaardid(või kaart), mida on vaja kindlasti ümber pöörata veendumaks, et kas reegel on täidetud või rikutud.

[Pilt: a4e149c2acc8bfe07040b89b9e0385cc.jpg]

II

Taust: te töötate endiselt mängukaartide tehases kvaliteedi tehnikuna. Teie ülesandeks on kontrollida, et kaardid toodetaks kooskõlas järgneva reegliga:

Kui kaardi ühel poolel on täht S, siis selle kaardi teisel poolel on number 3

Te juba teate täie kindlusega, et iga kaardi ühel küljel on täht ning teisel poolel number. Valige vaid need kaardid(või kaart), mida on vaja kindlasti ümber pöörata veendumaks, et kas reegel on täidetud või rikutud.

[Pilt: d19c3b82464756f1d8fa2d2d1108a5dd.jpg]

III

Taust: te töötate baarmenina ning te peate veenduma selles, et teie asutuses täidetakse järgnevat seadust:

Kui inimene joob alkohoolset jooki, peab ta olema üle 18 vanune

Te teate täie kindlusega, et ühel kaardil on kliendi joogisoov ning teisel tema vanus. Valige vaid need kaardid(või kaart), mida on vaja kindlasti ümber pöörata veendumaks, et kas seadust täidetakse või rikutakse.

[Pilt: e38058e6b0027c6c1b8bda5928f658b4.jpg]
Vasta
#45
Lihtsalt üks lõbus ülesannetekogu. Teisalt kahju, et formaat on selline, et vastus kohe silmaulatuses.
Kui proovida kerida nii, et vastus kohe ette ei tule siis on päris lõbus osade küsimuste puhul leida, et aju leiab kiiresti vale vastuse tänu sellele, et püüab küsimuse sisu enne küsimuse kohalejõudmist ette ära arvata. Lisaväärtuseks veel hulk naeru oma enese ülewink
Küsimustik siin.
Vasta
#46
Läks vahepeal täiesti meelest, et võiks ju lahendused Wasoni valikkatse jaoks siia viimaks ära tuua. Siin saab täpselt samade kaartidega katset netis teha ja pärast tulemusi lugeda. Lahendused emakeeles:

I
Millised kaardid peab ümber keerama ja milliseid mitte ja miks:
1. ruuduga kaart - ei pea keerama. Reegel ei ütle midagi selle kohta milline värv peab olema ruuduga kaardi teisel küljel.
2. ringiga kaart - peab keerama. Et kinnitada, et teisel küljel on kollane värv, vastasel korral oleks reegel vale.
3. kollane kaart - ei pea keerama. Me juba näeme, et valikus on kollane kaart olemas. Reegel ei ütle, et kollase kaardi teisel poolel peab olema ring, vaid seda, et ringi teisel poolel peab olema kollane.
4. punane kaart - peab keerama. Me peame veenduma, et selle teisel küljel ei oleks ringi, sest siis oleks reegel rikutud.

II
Millised kaardid peab ümber keerama ja milliseid mitte ja miks:
1. S kaart - peab keerama. Et kinnitada, et teisel küljel on number 3, vastasel korral oleks reegel vale.
2. Q kaart - ei pea keerama. Reegel ei ütle midagi selle kohta milline number peab olema Q tähega kaardi teisel küljel.
3. 3 kaart - ei pea keerama. Me juba näeme, et valikus on numbriga 3 kaart olemas. Reegel ei ütle, et numbriga 3 teisel poolel peab olema S täht, vaid seda, et S tähega kaardi teisel poolel peab olema number 3.
4. 7 kaart - peab keerama. Me peame veenduma, et selle teisel küljel ei oleks tähte S, sest siis oleks reegel rikutud.

III
Millised kaardid peab ümber keerama ja milliseid mitte ja miks:
1. õluga kaart - peab keerama. Et kinnitada, et jooja ei oleks alla 18 aastat vana.
2. Coca Cola'ga kaart - ei pea keerama. Kedagi ei huvita kui vana on coca cola jooja.
3. 19 aasta kaart - ei pea keerama. Ta võib kõike juua.
4. 15 aasta kaart - peab keerama. Me peame veenduma, et ta ei jooks õlut, sest siis oleks jama majas.

Paljud teist katset tehes õiged tulemused said? Kui said õiged, siis kuulud sa kõigest 10% inimeste hulka, kes suudavad esimesel korral katse õigesti lahendada.
Kolmas katse on üllatavalt lihtne, kas pole? Muidugi tuleb vaadata vaid õlle ja alaealise pildi taha - ülejäänu ei ole oluline. Aga tähtede/numbrite ja sümbolite/värvide katsed ei erine sisult mitte millegi poolest. Miks aga selline erinevus lahendamise raskuses?

Väidetavalt on katsetega välistatud kõige ilmsem vastus - inimesed on ühiskonnas harjunud taoliste ülesannetega. Pigem leiab vastuse evolutsioonilisest psühholoogiast. Me oleme läbi loodusliku valiku arenenud avastama nn. pettureid, kes soovivad saada auhinda ilma selle jaoks oma panust andmata. Õlle/vanuse kontekstis on õlu auhind ja vanus panus. Numbrid ja sümbolid meid ei huvita - me ei näe neis automaatselt oma ühiskonna liikmeid ning see sisse programmeeritud "petturiavastus mehhanism" ei käivitu. Abstraktseid objekte on väga raske antropomorfeerida(omistada neile inimlike jooni), selleks et nende vahelisi suhteid enda jaoks kõige mugavamal moel selgeks teha. Seda teemat saab tegelikult päris pikalt edasi arendada ning taolised katsed demonstreerivad miks tegelikult väga vähesed inimesed ennast matemaatikas või füüsikas mugavalt tunnevad, samal ajal kui populaarteadus(mis on tegelikult ju lihtinimesele suunatud seletused abstraktsetest loodusseadustest) üritab igal sammul tuua nende selgitamiseks analoogiaid sotsiaalsetest sfääridest. Mõelge vaid tekstiülesannetele matemaatikas - jukul on kolm õuna ja viis sõpra...
Vasta
#47
Tundub natuke ühepoolne olevat, aga mõte on korralikult väljendatud.

Postimees, Arvamus: Tõnu Runnel: uutmoodi allikakriitika
... Ometi paistab rumalus sama elujõuliselt üle me peade laiuvat nagu alati. Sest seda vahendatakse. Läbi interneti. Kiiremini ja rohkem. Ka 2014. aastal suudab Terviseleht oma lugejatele kanepi «üledoosi» teemal tegelikkuse pähe ühelt huumorisaidilt loetud infot jagada. Iraani ­uudisteagentuur suudab fakte vabalt kuulsaimast pilalehest – Onionist – ümber trükkida. Telegrami lugejate hulgas on jätkuvalt inimesi, kes ei võtagi seda Pikri uusversioonina. ...
Vasta
#48
Ei anna mingid katsed kaartidega ega mingid testid mingit objektiivset vastust. Arvestagem et oleme siin maa peal kõik ühesugused patused.
Paljud arvavad et nad on midagi ülimat ja teistest targemad. Tegelikult see ei ole nii. Kes on pööbel? No sina kindlasti mitte!
Kes on siis pööbel?
Rohkem sallivust ja elumõistmist! Ärge tehke teist inimest maha ja ärge kaevake kellegi peale! Kõik tuleb tagasi teile endile.
Karma seadus toimib tõesti.
Vasta
#49
(21-01-2014, 19:23 )kage Kirjutas: Tundub natuke ühepoolne olevat, aga mõte on korralikult väljendatud.

Postimees, Arvamus: Tõnu Runnel: uutmoodi allikakriitika
... Ometi paistab rumalus sama elujõuliselt üle me peade laiuvat nagu alati. Sest seda vahendatakse. Läbi interneti. Kiiremini ja rohkem. Ka 2014. aastal suudab Terviseleht oma lugejatele kanepi «üledoosi» teemal tegelikkuse pähe ühelt huumorisaidilt loetud infot jagada. Iraani ­uudisteagentuur suudab fakte vabalt kuulsaimast pilalehest – Onionist – ümber trükkida. Telegrami lugejate hulgas on jätkuvalt inimesi, kes ei võtagi seda Pikri uusversioonina. ...

Rumalus on see, kui püütakse teistele/massile ehk siis riigile ehk siis ametlikule ajakirjandusele meele järgi olla ...ning naeruvääristada ja alavääristada kõike, mida pole veel tunnistatud kõlbulikuks ja toimivaks... koolides, ühiskonnas ja teaduses lihtsalt sellepärast, et sellest aru ei saada, sest et teadmised ei küündi veel sinnamaale ning ainult väike protsent inimesi kogeb, teab ja usub seda.
Seega, kes ikka rumalust põeb? Kas need, kes julgevad eirata ühiskonna reegleid ja ruttavad ette, et midagi uut, erilist ja tundmatut teada saada ja avastada...või need, kes kramplikult hoiavad kinni vanast, traditsioonilisest ja justkui turvalisest?
Ja kas see vanas kinnihoidmine on midagi paremaks muutnud meie elus ja ühiskonnas tervikuna?
Vasta
#50
Jah, muidugi, kõike erinevat ja uut tuleb ilma mõtlemata tunnistada ja uskuda, et see on kas olemas või võib võimalik olla, eriti siis kui ametlik või teadlaste seisukoht vastupidist ütleb. Ja seda ilma vaatamata ja uurimata kes avaldab ja kus avaldatakse seega järgnev on täiesti tõsi, kuna pole vaja hoida vanadest, pealegi teadlaste poolt meile antud, teadmistest kinni ning embame entusiasmiga uut ja huvitavat - North Korea Lands First Ever Man On The Sun, Confirms Central News Agency (Keskuudiste Agentuur teatab, et Põhja Korea maandas esimese inimese Päikesele).

Lühidalt - valede, satiiri vmt uskumine ja selle levitamine arvamisega, et sündmus/nähtus on faktiline, tõene, tänapäeval võimalik jne ei ole uuele ja huvitavale tähelepanu pööramine vaid allikakriitika puudulikus ja leian, et võin seda ka rumaluse alla liigitada.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Salapärased inimesed. Müstik 50 37,101 30-08-2026, 09:44
Viimane postitus: Mannu
  Inimesed tulevikus Anonymous 84 37,957 17-06-2022, 18:06
Viimane postitus: euroruubel
  Tavalised inimesed vs erilised inimesed Sekhmet 26 10,184 19-11-2020, 16:02
Viimane postitus: Aadu66
  Lapsed: miks-küsimused? kalldunn 15 10,577 08-09-2020, 16:13
Viimane postitus: Viimne Roomlane
  Miks on inimesed kurjad? das 31 18,936 21-12-2019, 12:39
Viimane postitus: pimedus
  Kadunuks jäänud inimesed. Müstik 70 47,796 25-11-2017, 13:17
Viimane postitus: Müstik
  Vägivaldsed inimesed Ichigo 13 8,211 27-02-2015, 16:19
Viimane postitus: Minaelan
  Miks süütu tüdruk parim abieluks. VironShaman 42 22,558 07-11-2014, 15:10
Viimane postitus: Veli Joonatan
  Miks ma ei suuda muutuda? lendav kokk 7 5,873 04-02-2012, 20:22
Viimane postitus: VLAD
  Kas skorpionid on halvad inimesed? entroopia 47 19,582 19-02-2009, 10:24
Viimane postitus: helen009

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne