•  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 11
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Telegram.ee
#26
(02-05-2013, 18:34 )FurioN Kirjutas: http://www.telegram.ee/arvamus/hando-ton...YKUGbXSL8R ja vastus kah Smile
Hando astub esimese lõiguga kohe ambrisse ja kolistab lõppu jõudes juba mõlema jalaga ämbris uhkelt edasi, et kõik ikka kuuleksid.
Vasta
#27
(02-05-2013, 21:14 )kage Kirjutas:
(02-05-2013, 18:34 )FurioN Kirjutas: http://www.telegram.ee/arvamus/hando-ton...YKUGbXSL8R ja vastus kah Smile
Hando astub esimese lõiguga kohe ambrisse ja kolistab lõppu jõudes juba mõlema jalaga ämbris uhkelt edasi, et kõik ikka kuuleksid.

Jah Vällik istub põõsas pea liiva all.
Vasta
#28
Sellised v.teooriatest kubisevad filmid on igal juhul ja kindlasti ära teeninud ühe korraliku skepsise.
Skepsis ei ole mitte ainult inimest piirav, vaid ikka ka arendav. Ilma skepsiseta oleksime tõepoolest naeruväärsed ullikesed. Moka otsast mainib isegi filmi autor, et eluterve skepsis on oodatud. Tema jaoks muidugi on selle piir kusagil mujal kui näiteks minul.
Lugesin tema kommentaare ja peab ütlema, et ta säästis mind filmi vaatamise vaevast. Klassikaline v.teoreetiku pareerimistaktika. Asjalikkuse defitsiit on kaugele tunda.
No ei ole vaja tulla keskmisele mõtlevale inimesele selgitama, et paljusid asju ei saa seletada ja selgitada „üksplussüksvõrdubkaks“ maailmaga. Ma olen nõus, et tõestusega sellistes vaidlustes kaugele ei jõua. Usk on see mis teeb vahe. Aga usk ei teki ainult teadmistele tuginedes, see võib tekkida kekkonnast lähtuvalt, ümbritsevast seltskonnast, isiklikest kogemustest, pettumustest, kasvatusest, jne. See kasvab tugevalt ja märkamatult inimesega kokku. Inimese tahe uskuda on võimas jõud ja isegi faktiline tõestus ei pruugi seda muuta. Ka skeptik võib oma usu külge klammerduda ekstreemselt. Loomulikult võib.
Kui sa lood mingi avaliku teose, siis pead sa olema valmis kriitikaks. Asjalikult ja ausalt. Jätma vajadusel oma isikliku usu kõrvale ja näitama ka oma skeptilist poolt. See on täiesti hädatarvilik selliste filmide puhul. Nii saab palju parema kvaliteedi, suurema hulga vaatajaidki ehk. Lugedes aga filmi autori vastust, siis ma ütleks, et klassikalise stiiliga arsenal.“Skeptikud usuvad vaid seda mida koolis õpetataks.“ „Peavool on skeptiku Tema Pühadus Ainuke Tõde.“Jne. Haridus ei tee inimest veel nüriks ajuinvaliidist laborirotiks, see ikka toetab veelgi rohkem iseseisvat mõtlemist. Ja igasugused v.teooriaid levitavad saidid on samuti täis pahna, täpselt nii nagu peavoolgi seda on. Kui sa ei suvatse kuulata peavoolu akadeemikut, siis miks sa peaksid kuulama alternatiivse voolu “akadeemikut?“Kui tahad oma usule kvaliteetsemat kinnitust, siis kuula mõlemad pooled ära.
Ühesõnaga, autor tegi minu arvates sellises stiilis kommentaaridega selgelt filmile karuteene. Järeldan, et filmi sisu on ebakvaliteetne.
Vasta
#29
Kuula siis mõlemad pooled ehk ära nagu ise soovitad? Filmi vaatamisest keeldumine ei näita, et sa ise seda soovitust järgid.
Aga noh, selge see, et uskumused mõjutavad kõike. Temal on omad uskumused ja ka sinul on omad uskumused. Et tõde teada saada, peab esmalt aktsepteerima kõik võimalikud variandid. Mitte midagi ei tohi kõrvale jätta, sellepärast et see sulle ei meeldi.
Mõlemal poolel võib olla äärmusi. Paljud vandenõuteoreetikud on tõesti äärmustesse läinud, asendades ühed illusioonid teistega, olen nõus. Samuti on paljud skeptikud samamoodi äärmuses, ainult teises otsas.
Ma ise pean ennast rohkem sinna vandenõuteoreetikute rühma, kuigi ei nimeta ennast nii, vaid pean seda rohkem alternatiivseks mõtlemiseks. Aga tihti kahtlen ka endas ning keeran asjad teistpidi, üritades mõista skeptikuid. Teadvustan endale, et inimene näeb seda, mida näha soovib. Seega pean võimalikuks, et mul ei pruugi olla õigus. Aga ma leian, et ei saa minna ka tagasi uskumuse juurde, et kõik ongi nii nagu räägitakse. Ja et mida pole ametlikult tõestatud, seda pole olemas. Tean, et teile ei meeldi see lause, kuid see on ju teie põhiline argument. Teil on mõtlemine täitsa olemas ja ma näen seda, kuid alati on teil mingid eelarvamused, mille peale te kõik laote. Näiteks see eeldus, et teadus töötab inimeste hüvanguks ja nad ei valeta või nende uurimisi ei mõjutata rahade poolt. Seda ma ei mõista. See ei ole minu meelest eluterve skeptitsism.
Vabanege ennem hirmudest ja siis hakake tõde kuulutama. Aktsepteerige, et kõik on võimalik. Kastis olles ei saa mitte kunagi tõde teada. Tunnistan muidugi, et ka mina kipun mõnesse kasti kukkuma nagu inimestel kombeks, sellepärast ma ei kuulutagi tõde. Selles suhtes oleme mõlemad kadunukesed Smile Siiski, mulle meeldib enda uskumuste paketi juures see, et sellega kaasneb rohkem vabadust ning olen avatum erinevatele võimalustele. Võib-olla olen loll, aga sellisel puhul mulle meeldib loll olla Smile Nii et eks igaüks ise otsustab, mis on tema jaoks sobivam variant. Kuna minu üks elu eesmärkidest on uuesti jalule saada(kunagi juhtus seljatrauma), siis mina teie mõtlemisega kuhugi küll ei jõuaks, aga selle eest sobivad väga hästi minu praegused uskumused Smile
Igatahes jõudu kõigile ja pole hullu, kui me üksteisest erineval arvamusel oleme, eks kõigil oma tee ja omad eesmärgid. Loodetavasti jõuame kõik oma soovitud vastusteni!
Vasta
#30
(03-05-2013, 11:13 )Akronüüm Kirjutas: Lugesin tema kommentaare ja peab ütlema, et ta säästis mind filmi vaatamise vaevast.
Kuradi tüüpiline. Pole näinud, aga tean asjast kõike! Laugh
Millal see haigus ükskord otsa lõppeb?

Vasta
#31
(03-05-2013, 16:34 )Matrix Kirjutas:
(03-05-2013, 11:13 )Akronüüm Kirjutas: Lugesin tema kommentaare ja peab ütlema, et ta säästis mind filmi vaatamise vaevast.
Kuradi tüüpiline. Pole näinud, aga tean asjast kõike! Laugh
Millal see haigus ükskord otsa lõppeb?
Ei, ei, see on kaasasündinud anne. Laugh
Vasta
#32
(03-05-2013, 16:43 )Psühholoog Kirjutas:
(03-05-2013, 16:34 )Matrix Kirjutas:
(03-05-2013, 11:13 )Akronüüm Kirjutas: Lugesin tema kommentaare ja peab ütlema, et ta säästis mind filmi vaatamise vaevast.
Kuradi tüüpiline. Pole näinud, aga tean asjast kõike! Laugh
Millal see haigus ükskord otsa lõppeb?
Ei, ei, see on kaasasündinud anne. Laugh

See meenutab mulle kui kord kunagi astronoomid tegid maha Velikovsky raamatut.
See algas nii - "Ma pole küll Velikovsky raamatut lugenud aga..." !!!!!!
Vasta
#33
Selle asemel, et esimese asjana teisi süüdistama hakata, oleks hea, kuna te kõik olete ju selle filmi läbi vaadanud ja üksipulgi läbi lahanud ning võrrelnud mõttes endale eelnevalt teadaoleva ja siin foorumis vastavates teemades kajastatud informatsiooniga, välja tuua näiteks lühidalt seda, et kas ja millist uut informatsiooni kasvõi siinse foorumiga võrreldes sealt leida võib. Arvestades, lisaks muule, ka excubitorise kommentaariga "ulmefilmi" teemas ("Film on algajatele - enamus siinseid lugejaid on nautke rohkem.") tuleks see kasuks kuna paljud ei tarbi valimatult kõike, ja korduvat, informatsiooni mida avaldatakse.
Vasta
#34
(03-05-2013, 15:51 )FurioN Kirjutas: Kuula siis mõlemad pooled ehk ära nagu ise soovitad? Filmi vaatamisest keeldumine ei näita, et sa ise seda soovitust järgid.
Aga noh, selge see, et uskumused mõjutavad kõike. Temal on omad uskumused ja ka sinul on omad uskumused. Et tõde teada saada, peab esmalt aktsepteerima kõik võimalikud variandid. Mitte midagi ei tohi kõrvale jätta, sellepärast et see sulle ei meeldi.
Mõlemal poolel võib olla äärmusi. Paljud vandenõuteoreetikud on tõesti äärmustesse läinud, asendades ühed illusioonid teistega, olen nõus. Samuti on paljud skeptikud samamoodi äärmuses, ainult teises otsas.
Ma ise pean ennast rohkem sinna vandenõuteoreetikute rühma, kuigi ei nimeta ennast nii, vaid pean seda rohkem alternatiivseks mõtlemiseks. Aga tihti kahtlen ka endas ning keeran asjad teistpidi, üritades mõista skeptikuid. Teadvustan endale, et inimene näeb seda, mida näha soovib. Seega pean võimalikuks, et mul ei pruugi olla õigus. Aga ma leian, et ei saa minna ka tagasi uskumuse juurde, et kõik ongi nii nagu räägitakse. Ja et mida pole ametlikult tõestatud, seda pole olemas. Tean, et teile ei meeldi see lause, kuid see on ju teie põhiline argument. Teil on mõtlemine täitsa olemas ja ma näen seda, kuid alati on teil mingid eelarvamused, mille peale te kõik laote. Näiteks see eeldus, et teadus töötab inimeste hüvanguks ja nad ei valeta või nende uurimisi ei mõjutata rahade poolt. Seda ma ei mõista. See ei ole minu meelest eluterve skeptitsism.
Vabanege ennem hirmudest ja siis hakake tõde kuulutama. Aktsepteerige, et kõik on võimalik. Kastis olles ei saa mitte kunagi tõde teada. Tunnistan muidugi, et ka mina kipun mõnesse kasti kukkuma nagu inimestel kombeks, sellepärast ma ei kuulutagi tõde. Selles suhtes oleme mõlemad kadunukesed Smile Siiski, mulle meeldib enda uskumuste paketi juures see, et sellega kaasneb rohkem vabadust ning olen avatum erinevatele võimalustele. Võib-olla olen loll, aga sellisel puhul mulle meeldib loll olla Smile Nii et eks igaüks ise otsustab, mis on tema jaoks sobivam variant. Kuna minu üks elu eesmärkidest on uuesti jalule saada(kunagi juhtus seljatrauma), siis mina teie mõtlemisega kuhugi küll ei jõuaks, aga selle eest sobivad väga hästi minu praegused uskumused Smile
Igatahes jõudu kõigile ja pole hullu, kui me üksteisest erineval arvamusel oleme, eks kõigil oma tee ja omad eesmärgid. Loodetavasti jõuame kõik oma soovitud vastusteni!

Kuna Zeitgeist ja Ulmefilm käsitlevad samu teemasid ja on põhiolemuselt kattuvad, siis nendest esimest vaadates sai minu eelarvamusest lihtsalt süvenev skepsis. Tõsi, vaatasin vaid seda osa mis mulle huvi pakkus. Täiesti siiralt, mul on tõsiselt raske seda kutsuda muuks kui propagandaks. Kui nad teevad seda ühes osas, teevad nad seda kõikides osades. Ja ma ei usu, et ma nüüd üleliia kriitiline olin. Kusagil siin seda ka pikemalt kommenteerisin, et miks. Ei viitsi enam üle rääkida.
Mis puudutab Ulmefilmi, siis võtsin hoogu, peaaegu, et oleksingi vaadanud. Aga sellised väljaütlemised kinnitasid mu kahtlusi. Nendega näitas autor, et ta on vähemalt sama kadunud hing, nagu minagi seda olen. Aga kriitika minu suhtes on vähemalt selles suhtes õigustatud. Peaks kogu kompoti ära vaatama. Aga ma kaotaksin oma neutraalsuse viimasedki riismed. Ma tean seda. Kadunud hing noh.

„Kõik ei ole nii nagu räägitakse“

Nii on. Aga see ei tähenda automaatselt, et kõik ka vale on mis räägitakse. Selektiivsus on see kurja juur.

Meile kõigile meeldib väita, et me mõtleme nö kastist väljaspool. Et me kõik oleme kuidagi erilised.
Uus religioon. Minule ka meeldib nii mõelda. Inimlik.
Vasta
#35
Ei tahaks muutuda isiklikuks, aga mõni frukt kohe ajab kätt kabuuri kobama Laugh No kas tõesti käib nii kuradi üle jõu kasvõi omaenese eelarvamuse kinnitamiseks mingi 13-osaline "soperdis" läbi vaadata ja siis arvamust avaldada ning see miski, mida nimetatakse Ulmefilmiks jupp haaval laiali tolmutada ning pihuks ja põrmuks trampida. Isegi Lenin olla öelnud, et sõpradega tuleb ühendust pidada, aga vaenlasi peab suisa ihuligi hoidma, et sa teaksid, mida ta planeerib ja et sa suudaksid teda tundes anda ennetava löögi.

Eelarvamuslikust suhtumisest üks isiklik kogemus. Sellest on küll oma 44 aastat möödas, aga päev sööbis mulle ühe sündmusejadaga mällu igaveseks. Ma läksin esimest korda lasteaeda. Võõras keskkond, võõrad inimesed, võõrad lõhnad... Esimesena kargas ninna kuivkäimla hais pisikese kloori aktsendiga. Ilmselt ma mõtlesin, et olen sattunud väga kummalisse kohta ja nad situvad siin. Minu oletus sai visuaalse kinnituse kui ma nägin lõunasöögiks serveeritavat desserti nimega leivavaht, millest paistsid välja ka rosinad. Minu kodus polnud sarnast sööki kunagi pakutud ja seesugust ollust olin ma näinud vaid väljast roheliseks ja seest sinakasvalgeks emaileeritud ööpotis. Minu kognitiivne järeldus oli lihtsakoeline - nad üritavad mulle siin kakat sisse sööta. Ma keeldusin seda jälkust isegi lusikaga puutumast ning söögitädi püüdlus mulle seda jura sisse meelitada päädis mu okserefleksi avaliku demonstratsiooniga.

Minu suhe leivavahtu püsis muutumatuna veel kümmekond aastat. Käisin juba koolis kui teismeline kasvav organism lihtsalt vajas täidet ja ma kangutasin ühel lõunasöögil lusikatäie seda pruuni jäledust oma suhu. Esimese hooga tekkis öögatus. Seejärel tegid mu maitseretseptorid tõhusat teavitustööd ja ma tabasin imelise maitseaistingu. Järgmise lusikatäiega napsasin ma veel kübekese hapukoort juurde ja... sellest ajast saati olen ma hapukoorese ja rosindatud leivavahu andunud fänn.

Ma sain oma kivistunud eelarvamusest üle ja seeläbi minu reaalsus avardus.

Kuigi ma pole kindel, kas minu allegooria igaühe ajukäärudeni jõudis, siis lootus sureb endiselt viimasena Smile
Vasta
#36
(03-05-2013, 16:55 )excubitoris Kirjutas:
(03-05-2013, 16:43 )Psühholoog Kirjutas:
(03-05-2013, 16:34 )Matrix Kirjutas:
(03-05-2013, 11:13 )Akronüüm Kirjutas: Lugesin tema kommentaare ja peab ütlema, et ta säästis mind filmi vaatamise vaevast.
Kuradi tüüpiline. Pole näinud, aga tean asjast kõike! Laugh
Millal see haigus ükskord otsa lõppeb?
Ei, ei, see on kaasasündinud anne. Laugh

See meenutab mulle kui kord kunagi astronoomid tegid maha Velikovsky raamatut.
See algas nii - "Ma pole küll Velikovsky raamatut lugenud aga..." !!!!!!

Ma olen Velikovsky raamatut osaliselt lugenud. Seal on päris palju sellist, mille ümberlükkamiseks ei ole vaja teadlasi vaid piisab tavalisest koolihraidusest. Mahavisatud aeg. Võimalik, et seal oli ka midagi asjalikku ja huvitavat kuid kas saab seda siis enam tõsiselt võtta?
Vasta
#37
(03-05-2013, 18:06 )Matrix Kirjutas: Ei tahaks muutuda isiklikuks, aga mõni frukt kohe ajab kätt kabuuri kobama Laugh No kas tõesti käib nii kuradi üle jõu kasvõi omaenese eelarvamuse kinnitamiseks mingi 13-osaline "soperdis" läbi vaadata ja siis arvamust avaldada ning see miski, mida nimetatakse Ulmefilmiks jupp haaval laiali tolmutada ning pihuks ja põrmuks trampida. Isegi Lenin olla öelnud, et sõpradega tuleb ühendust pidada, aga vaenlasi peab suisa ihuligi hoidma, et sa teaksid, mida ta planeerib ja et sa suudaksid teda tundes anda ennetava löögi.

Eelarvamuslikust suhtumisest üks isiklik kogemus. Sellest on küll oma 44 aastat möödas, aga päev sööbis mulle ühe sündmusejadaga mällu igaveseks. Ma läksin esimest korda lasteaeda. Võõras keskkond, võõrad inimesed, võõrad lõhnad... Esimesena kargas ninna kuivkäimla hais pisikese kloori aktsendiga. Ilmselt ma mõtlesin, et olen sattunud väga kummalisse kohta ja nad situvad siin. Minu oletus sai visuaalse kinnituse kui ma nägin lõunasöögiks serveeritavat desserti nimega leivavaht, millest paistsid välja ka rosinad. Minu kodus polnud sarnast sööki kunagi pakutud ja seesugust ollust olin ma näinud vaid väljast roheliseks ja seest sinakasvalgeks emaileeritud ööpotis. Minu kognitiivne järeldus oli lihtsakoeline - nad üritavad mulle siin kakat sisse sööta. Ma keeldusin seda jälkust isegi lusikaga puutumast ning söögitädi püüdlus mulle seda jura sisse meelitada päädis mu okserefleksi avaliku demonstratsiooniga.

Minu suhe leivavahtu püsis muutumatuna veel kümmekond aastat. Käisin juba koolis kui teismeline kasvav organism lihtsalt vajas täidet ja ma kangutasin ühel lõunasöögil lusikatäie seda pruuni jäledust oma suhu. Esimese hooga tekkis öögatus. Seejärel tegid mu maitseretseptorid tõhusat teavitustööd ja ma tabasin imelise maitseaistingu. Järgmise lusikatäiega napsasin ma veel kübekese hapukoort juurde ja... sellest ajast saati olen ma hapukoorese ja rosindatud leivavahu andunud fänn.

Ma sain oma kivistunud eelarvamusest üle ja seeläbi minu reaalsus avardus.

Kuigi ma pole kindel, kas minu allegooria igaühe ajukäärudeni jõudis, siis lootus sureb endiselt viimasena Smile

Su suhte muutumine leivavahtu mulle meeldisSmile

„Ei tahaks muutuda isiklikuks, aga...“

Klassika!
Näha on, et sa ei talu arvamusi.

Muidu edu.
Vasta
#38
(03-05-2013, 18:32 )Akronüüm Kirjutas: Näha on, et sa ei talu arvamusi.

Ma ei seedi eriti põhjendamatuid ja argumendituid arvamusi.
Vasta
#39
(03-05-2013, 18:38 )Matrix Kirjutas:
(03-05-2013, 18:32 )Akronüüm Kirjutas: Näha on, et sa ei talu arvamusi.
Ma ei seedi eriti põhjendamatuid ja argumendituid arvamusi.
Eks siin ole ka arusaamises küsimus, sest minu jaoks on viimased Akronüümi kirjutised põhjendatud, argumenteeritud ning arusaadavalt ja hästi kirjutatud.

PS! See ei ole kiuste pärast vastupidiselt kirjutatud vaid need tõesti on seda minu jaoks.
Vasta
#40
Võtame tänase (3.mai 2013) Telegrami tõlgitud umbluu.
Michael Cremo: Inimrass on eksisteerinud juba miljoneid aastaid

Demonstreeritakse artiklis jälle ammutuntud pilti "iidsetest lennumasinatest".
[Pilt: hieroplanes.jpg]
Ja ammu on egiptoloogidel, mitte iseõppinud arstidel ja ajakirjanikel, ära seletatud, et vaarao Seti ajal olid hieroglüüfid sellised:
[Pilt: textoseti.jpg]

Siis Ramsese valitsemise ajal krohviti üle ja taoti uued hieroglüüfid peale, sai uue tulemuse sellise:
[Pilt: textoramses.jpg]
Ja lõpuks ajahammas ajas kõik krohvi maha, ja nüüd on topeltkujundid näha, millest muidugi isehakanud egiptoloogid loevad välja helikoptereid, lennukeid ja tanke.
[Pilt: textosetiramses.jpg]

Umbluu.
Vasta
#41
Selge. Kuues osa - rahandust käsitlev. Võtsin ennast kokku vaatasin ära. Kadunud tunnid.
Kas olen ma ainuke, aga tegu on ju üks-ühele Zeitgeistiga?Tundub, et autor teeb peaaegu Zeitgeistist otsetõlget. Võin eksida.
Peab tunnistama, et autor ilmselt ei analüüsi ise suurt midagi, vaid vahendab lihtsalt erinevaid v. teooriaid. Sain pisut teisiti aru. Aga see selleks.
Zeitgeisti teemas ja majandusteemades olen nendel kõikidel teemadel tegelikult juba kribanud kordi. Kes tahab, see otsib.

Ikka seesama retoorika, seesama ühepoolne informatsioon. Kordame siis ennast.Räägime kiirelt sellest mida autor rääkida ei tahtnud. Filmi väited võivad sõnastuses pisut eksida, aga mõte on sama.

Väide:
„Kommertspangad ei maksa välja raha mis on laenudega hoiustatud“

Ütleme teisiti, kommertspankadel ei ole vaja hoiuseid, et laenata. On vaja vaid laenajat. Laenaja tulek loob raha. Selle raha väärtus sõltub sellest, et mis sellega tehakse. Ehk laenajast. Alustab ettevõtte, loob töökohad, tellib inventari tootmiseks (täiendav nõudlus), saab kasumit, kasumist maksab intresse. See raha luuakse küll õhust, aga loodud lisaväärtus on vägagi reaalne.
Teeks korra silmad lahti ja uuriks aruandeid näiteks börsifirmadel. Teen seda päevade kaupa Enamik on hoolimata laenuintressidest kasumis. St nad loovad lisaväärtust.
Alustavad ettevõtjadki vajavad kapitali.Kust saada?Pank on tihti odavam alternatiiv kui riskikapital. Sõbrad ja sugulased ei pruugi alati rikkad metseenid olla ja ei ole huvitatud riskide võtmisest. Ettevõtlus on ja jääb riskiks. Intress on osaliselt kindlasti realiseeruva riski kate. Inflatsiooni kate. Täiesti mõistetav.
Kogu kaasaegne ettevõtlus kasutab laene lisaväärtuse võimendamiseks. Ja see ei ole sunniviisiline akt.

Väide:
„Tegelikult luuakse see raha õhust. Vaat kuidas se luuakse.“(Panete tähele stiili!)

Vaata eelmist vastust. See ei ole saladus ega mõrvarlik akt.. See on kaasaegse rahandusteooria aluseks. Laenamist piirab vaid reservi nõue ja nõudlus. Kes vastab nõuetele, see saab.Kui ei oleks raha sellist kordistusefekti, ei oleks ka sellist tööstuspotentsiaali. Sest raha kättesaadavus oleks oluliselt väiksem. Kui raha kättesaadavus on väiksem, on ka lisaväärtuse loomise võime väiksem. Vähem töökohti, jne.


Väide:
„Uus raha varastab väärtuse olemasolevalt“
See ongi inflatsioon. Inflatsioon on rahapakkumisega kaasas käiv nähtus.Aga inflatsioonil on ka positiivsed küljed. Raha ei jää seisma, otsib tootlikumaid kohti. Usa GDP ja sissetulekud per capita on hoolimata inflatsioonist suurenenud. Lisaväärtus on loodud. Kasvav majandus vajab kasvavat rahapakkumist, muidu läheb ta deflatsiooni. Kellel see kasulik on? Keskpankade ajutrust kardab deflatsiooni kui tuld.Deflatsioon tapab kõikide sissetuleku.

Siis mingid poliitdemagoogia varasalve kuuluvad väited tühjadest pihkudest ja sandikopikatest. Lasin kiirelt edasi. Hakkas see Zeitgeistist tuttav keskpanga asutamise ja nende agendat toetavate tsitaatide osa. Soovitan sellist saiti nagu SkepticProject külastada. Kunagi sai seda sirvitud. Nende tsitaatide osa hekseldati seal ilusti läbi. Vägagi põhjalikult. Ei viitsi seda üles otsida, kõik on leitav.

Kokkuvõte. Rahanduse osa on täielik Zeitgeist. Vaatamine oligi minu jaoks mõttetu. Stiil on propaganda stiil. Kui ei taheta rääkida kogu lugu, on see nii.

Kiidan ka. Mitte autorit, vaid Zeitgeisti. Rahaloome protsess oli vähemalt adekvaatselt kirjeldatud.Seda kutsutakse kaasaegseks rahandusteooriaks. Ei ole saladus, ei ole vandenõu.
Rohkem aega filmile ei pühenda, sain oma arvamusele kinnituse.
Vasta
#42
(03-05-2013, 18:06 )Matrix Kirjutas: Minu oletus sai visuaalse kinnituse kui ma nägin lõunasöögiks serveeritavat desserti nimega leivavaht, millest paistsid välja ka rosinad. Minu kodus polnud sarnast sööki kunagi pakutud ja seesugust ollust olin ma näinud vaid väljast roheliseks ja seest sinakasvalgeks emaileeritud ööpotis. Minu kognitiivne järeldus oli lihtsakoeline - nad üritavad mulle siin kakat sisse sööta. Ma keeldusin seda jälkust isegi lusikaga puutumast ning söögitädi püüdlus mulle seda jura sisse meelitada päädis mu okserefleksi avaliku demonstratsiooniga.

Mulle üritati seda jälkust ka sisse sööta, kuid mina keeldusin iga kord, mistõttu välja mängima ei lastud....oli ka kordi kus lõunauinaku ajal käimalsse minnes saadeti lihtsalt voodisse tagasi. Lasteaiast põgenesin juba esimeses rühmas, ei meeldinud üldse aga ikka sunniti, kooliga sama teema.


Vasta
#43
(03-05-2013, 19:19 )vasamasa Kirjutas: Võtame tänase (3.mai 2013) Telegrami tõlgitud umbluu.
Michael Cremo: Inimrass on eksisteerinud juba miljoneid aastaid
See ei ole sugugi umbluu...mis seal mõistuse vastast on? (sellepärast mulle see sõna "tulnukad" ei meeldigi, et nad on inimesed, mis sest, et veidi teistsugused)
Vasta
#44
Akronüüm, lihtsalt huvi pärast küsin, et mida arvad sellest mõttest, kui ütlen ,et ehk oleks elu õiglasem ilma selle kaasaegse rahandusteooriata? Või siis sedapidi: kas toimiv alternatiiv sellele rahandusteooriale võiks kõne alla tulla?

Sind lugedes jääb vaevama tunne, et muud moodi polegi võimalik ei minul, sinul ega temal, kui vaid tarkade meeste teooriate abil oma elukest toimetada.
Vasta
#45
Süsteeme ja teooriaid luuakse ja taasluuakse paljudes valdkondades, mitte ainult rahanduses ja majanduses. Ma ei usu, et me nendeta kuskil päriselt hakkama saaksime. Eks inimesel on siis neid vaja, et luua, protsessi millegi alusel suunata, millegi alusel kirjeldada.
Aga see ei olnud sinu küsimuse mõte.
Rahandusüsteem areneb koos teooriaga, nagu iga teinegi valdkond. Ma arvan, et sa mõistad seda niigi.
Kas toimiv alternatiiv sellele rahandusüsteemile ja teooriale võiks kõne alla tulla? Sellele saab mõistlik inimene vastata ainult, et jah saab. Ükski teooria ja süsteem ei ole lõplikult kivisse raiutud.
Missugune neist toimib?
Toimivad omamoodi kõik. Lihtsalt proovima peab. Eks praktika on tõe kriteerium. Fiat rahasüsteemile oli viimane kriis proovikivi. Ja neid tuleb päris kindlasti veel. Missugune on lõplik tulemus, sellele vast ei suuda keegi vastust anda. Mina ei suuda seda kohe kindlasti.

Kuigi keskpankade rahandusteooreetikutel on suur roll kaasaegses majanduses, siis ei ole see kõikvõimas. Nad mõistavad seda hästi. Massi käitumisel on siiski see viimane ja oluline sõna.
Ma arvan (või usun), et meil kui üksikisikutel, on endal ikka määratult suurem roll oma elus määrata kui mõnel keskpankuril.Eks see masside käitumine üksikindiviididest pihta hakkab.
Lõpuks me peame kedagi usaldama. Kaasaegne ühiskond on ju üpris keeruline juhtida. Kõik ei saa kõikidel aladel olla head spetsialistid. Kõik ei jaksa olla kõikide valdkondadega kursis. On muidugi täiesti iseküsimus, et kas keegi selle usalduse on ka lõpuks ära teeninud.
Vasta
#46
Akronüüm, jätsid tähelepanuta sõna ’õiglane’, sinu seisukoht sellele huvitaks mind rohkem. Praegu jäid rahandust praktiseeriva inimese tasandile.
Vasta
#47
Tegelikult ei jätnud.
Ma mõtlesin sellele. Ja ma ei oska sellele küsimusele vastata.
Minu jaoks võrdub see küsimusega, et kas elu on üleüldse õiglane?
Ma ei tea seda. Ja ma parem ei hakka selles küsimuses filosofeerima.
Vasta
#48
(04-05-2013, 20:16 )Akronüüm Kirjutas: Tegelikult ei jätnud.
Ma mõtlesin sellele. Ja ma ei oska sellele küsimusele vastata.
Minu jaoks võrdub see küsimusega, et kas elu on üleüldse õiglane?
Ma ei tea seda. Ja ma parem ei hakka selles küsimuses filosofeerima.

Aus ja hea vastus.
Vasta
#49
Parem jätan taolised saidid kaemata. Liiga palju aega ja energiat kulub selleks, et tollest kaosest mingit iva üles leida.
Vasta
#50
Paistab, et see teema nagu ka paljud teised teemad on kujunenud torisemise ja virisemise teemaks. Torisen siis ka...

Inimestel on komme iga asja peale viriseda. Viriseja seisukohalt on loomulikult kõige õigem ja targem just tema. Viripillid on enamasti meistrid kõikidel aladel ja kui nei ometi mahti virisemisest üle jääks, siis viktoriinidel ja olümpiaadidel oleks kullasadu garanteeritud. Ja kui ma siis selliseid viripillijutte loen, siis sellistel puhkudel mõtlen alati kahetsusega, et miks ometi need virisejad ise miskit käegakatsutavat ära ei tee ja/või miks nad valel ametikohal töötavad, pagan küll! Miks on see nii, et ennast upitatakse ikka teistele näpuga näitamises?

Kas need virisejad aduvad ka, et seda ja paljusid teisi saite toimetavad vabatahtlikud nokitsejad, kes siis kajastavad uudiseid vastavalt oma haritusele, oskustele, võimalustele ja maailmavaateliste tõekspidamistele. Midagi ei ole parata, aga ka viripillist hindajate enda omadused ja arengutase on väga erinevad. Mis nüüd saab? Siit edasi algabki terade eraldumine sõkaldest - ikka vastavalt esoteerikast täistuubitud ajumahu piires - kes kuidas vastab/reageerib.

Mina olen väga tänulik nendele inimestele, kes tahavad ja viitsivad virisemisest midagi enamat teha ja teevadki. Kui palju ma sealt saidilt midagi uut ja tõest teada saan, see ei oma hetkel tähtsust. Kokkuvõtteks siis seda, et kui oskate ja teate enamat, siis palun, teie etteaste!
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 11
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat