[Neiu]

Mis juhtub hingega peale Universumi lõppu? Kas koos Universumiga kaovad ka astraal- ja teised tasandid?

[lendav kokk]

Igavikul pole midagi tegemist lõppude eiga algustega-see on inimlik kitsarinnalisus mis arvab,et mis on algand peab ka löppema...

[lahendused]

Hing on vaid "vahelüli" vaimu ja füüsilise keha vahel (vaim animeerib hinge, ning hing animeerib füüsilist keha).
Füüsiline 5-meele põhiselt nähtav/kogetav maailm (mida mõeldakse universumi all) on ajaline, ehk lõppliku kestvusega - kuid vaimne maailm (mida saab vaid tajuda ja selgeltnäha) on ajatu, ehk lõppmatu kestvusega.

Oluliselt parema selguse saab siis, kui minna ülimalt lihtsa "keha-hing-vaim-jumal" jaotusest budismi ja teosoofia 7-peenkeha põhise maailmapildi juurde:
1) Füüsiline keha koosneb "silmaga nähtavast" lihakehast, ning eeterlikust kehast mis annab füüsilisele kehale elujõu.
2) Hing koosneb astraalkehast kus on meie emotsioonid, ning mentaalkehast kus on meie mõtted ja karma.
3) Vaim koosneb ühtsuse=buddhi kehast kus on mõistmine/inteligentsus ja vaimsuse=atma kehast, kus peitub meie igavikuline olemus.
4) Loojate tasand koosneb monaadilisest=anupadaki kehast ja jumalikust=adi kehast (inimestel on need olemas vaid algena, ehk iduna; kui põhimõtteline võimalus "saada jumalateks" on inimestel olemas).

Kui nüüd füüsiline tasand "ära kaoks" (ainelise universumi ajaline lõpp), siis kaoks inimestelt ära vaid "füüsiline keha", kuid astraaltasandil saaks emotsioonid edasi kesta (nö Elüüsiumi paradiis Vana-Kreekas) - ning isegi kui hingepõhine astraalne ja mentaalne tasand peaks "ära kaduma", jääks ikkagi alles meie kõrgema mina põhine vaimne olemus (nö Nirvaana paradiis budistlikus maailmapildis, kuhu igaüks peaks välja jõudma oma vaimse arenguga).


Aga uuri ise järgmist pilti erinevate vaimsete õpetuste ühisosa kohta:
http://www.upload.ee/image/2911023/peenkehad75.JPG
Eriti pildi paremas servas olevat "inimese elukaart" ja tema erineval kõrgusel olevate osade seoseid "samal kõrgusel" olevate peenkeha kirjeldustega joonise keskel.

Kui hakkad mõistma vaimse maailma olemust (ning enda kõrgemat mina kui igavikulist vaimolendit), siis kaob ka surmahirm füüsilise maailma lõpu suhtes.

[Neiu]

Väga raske on seda kõike mõista. Loogiliselt mõeldes, ajab see kõik mittemateriaalne segadusse, see ei tundu lihtsalt võimalik olevat. Aga kus see kõik toimub, kui pole Universumit?

[Krt]

Mis juhub kui mitmekorruselise maja esimene korrus ärakaotada? - kogu maja variseb kokku!

[soe1]

Mis juhub kui mitmekorruselise maja esimene korrus ärakaotada? - kogu maja variseb kokku!

Kus tead, et see esimene korrus on? Äkki on viimane korrus. Või eelviimane.

[Krt]

Mis juhub kui mitmekorruselise maja esimene korrus ärakaotada? - kogu maja variseb kokku!

Kus tead, et see esimene korrus on? Äkki on viimane korrus. Või eelviimane.

Juhuslikult olen koolis füüsika, bioloogia ja filosoofia tundides käinud.

[Tropp]

Või nii? Isegi filosoofias.
Kui kaotada esimene korrus, siis algab elamine teisest korrusest ja maja on korruse võrra madalam.
Universumi (nähtava aine) kadumine ei tähenda rohkemat, kui pragude kadumine aknaklaasist.

[kalldunn]

Neiu – võta asja rahulikult! Lahendused on teadlane. Aga teatavasiti, teadlastel on komme, väga lihtsaid asju, ülikeeruliselt selgitada.
Kõige õigem oleks: Mine selgel ööl õue. Vaata taevasse. Seal näeme linnuteed. See on üks väike osa, sellest universumist. Kus asub ka meie – päikese süsteem. Linnutee süsteem on kestnud juba nii kaua. Keegi ei suudaks seda aega isegi kokku arvata. Kes suudaks seda süsteemi lammutada?
Meie päikesesüsteem on tolmukübe – linnutee kõrval.
Nii et : Muretsemiseks pole apsoluutselt mite mingisugust põhjust.
Universum ei lagune! Ja ka hing ei kao kuhukile!

[Krt]

Või nii? Isegi filosoofias.
Kui kaotada esimene korrus, siis algab elamine teisest korrusest ja maja on korruse võrra madalam.
Universumi (nähtava aine) kadumine ei tähenda rohkemat, kui pragude kadumine aknaklaasist.

Oleks siis tulnud hõljukmaja idee peale, kus esimene korrus jääb vahele ja maja algab õhus hõljudes teisest korrusest, mis iseenesest on loogiline, paraku ebareaalne. Aga et esimene korrus algab teisest, mis sisuliselt ei muuda algset olukorda, sest sel juhul teine korrus ongi juba jälle toodud esimeseks korruseks, see on tõesti "kõrgem loogika pilotaažh" ehk siis loogika vaba.
Universumi kadumine tähendab ikka tunduvalt rohkemat, see tähendab et isegi kõige hämaramat valgusekübet ei paista aknast sisse - valgus täielikult puuduks ja poleks ka mingit akent.

[lendav kokk]

Ajate suht segast juttu inimesed...proovige NÄHA igavikku...see ei ole mõistuse haaratav kirjeldus,lõpetage see tobe analüüsimine mis siis saab,ei sellel tyrannil ole mingieid kavatsusi,see vaid õitseb koguaeg,vähemalt mina näen nii.

[Krt]

Neiu – võta asja rahulikult! Lahendused on teadlane. Aga teatavasiti, teadlastel on komme, väga lihtsaid asju, ülikeeruliselt selgitada.

Väga algeline ja religioosne versioon sellisel juhul.

---

Ajate suht segast juttu inimesed...proovige NÄHA igavikku...see ei ole mõistuse haaratav kirjeldus,lõpetage see tobe analüüsimine mis siis saab,ei sellel tyrannil ole mingieid kavatsusi,see vaid õitseb koguaeg,vähemalt mina näen nii.

Õitseb, kuni lahustub algosadeks ja kaob täielikult, on minu jaoks usutavam versioon?

[lahendused]

Peenkehade maailmapildis on:
"1. korrus" jumalik adi tasand, mille peale on ehitatud
2. korrus = monaadiline anupadaki tasand, mille peale on ehitatud
3. korrus = vaimne atma tasand, mille peale on ehitatud
4. korrus = ühtsuse buddhi tasand, mille peale on ehitatud
5. korrus = mentaalne tasand, mille peale on ehitatud
6. korrus = astraalne emotsioonide tasand, mille peale on ehitatud
7. korrus = füüsiline keha, ning kogu nähtav aineline Universum.

Mis juhtub, kui 7 korruseliselt majalt eemaldada 7. korrus? Alles jääb 6 korruseline maja (surmajärgne puhastustuli astraali madalamas osas ja Elüüsiumi paradiis astraali ülemises osas) - ning kui eemaldada majalt 6. korrus jääb järgi 5 korruseline maja (surmajärgse elu mentaalne taevas, ehk Davachan) - ning kui eemaldada ka 5. korrus jääb järgi 4 korruseline maja, mis on aga "puhtalt vaimne", ning seega hävinematu maise aja ja ruumi mõistes, kuna ta asub ise väljaspool aega ja ruumi (kuna vaimses ilmas realiseeruvad mõtted hetkega, siis ei saa seal aega mõõta, ning koos sellega kaotab mõtte ka kiirus ja kaugus).

Pseudo-skeptikutest materialistidega juhtub aga see, et nad "ehitavad" oma piiratuse ja eitamistega 7. korruse peale veel 8. korruse, ehk nullsagedusega täielikult vaimsusest eraldatud maailma (midagi Avichi igavikulise põrgu taolist, kus aeg sisuliselt seisab) - nii lahkuvad nad vanaduses maailma vaimse olemuse eitamisest kurnatutena "manala tee" kaudu , ning kehastuvad "8. korrusele" põrgu-olendite elukvaliteeti (tavalised inimesed lahkuvad "toonela tee" kaudu ja kehastuvad uuesti maistesse reaalsustesse).

Kõik see "raskus, keerukus ja kannatused" tulenevad sellest, kui "maailmakõiksuse maja" vaadata peegelpildis: nii jäädakse illusoorsete eksiarvamuste küüsi, ning hakataksegi arvama, et peale füüsilise keha (kui peegelpildis 1. korruse) hävimist kukuks kogu maja kokku, nagu siin eelpool juba pseudo-skeptikute poolt välja toodud on.

[Krt]

Selle silmaklappides minevikujura peale tekib vaid Manalapõrgu-olendite näkku kerge kaastundlik muie.
Kui harimatud utopistid vähekegi bioloogiast midagi jagaks, siis nad teaks, et kõrgemad mõistuslikud olendid kui noosfäär on evolutsiooniliselt välja arenenud madalamast elu-biosfäärist, mis on omakorda väljaarenenud veel madalamast füsiosfäärist, ja mitte kuidagi vastupidi. Niisamuti on molekul välja arenenud sellest madalamatest aatomitest, mis on omakorda väljaarenenud allaatomitest, jnt. mitte kuidagi vastupidi. Selle kohta võib iga religioosne ajupestud pseudoteadlane mistahes keskkooli bioloogia õppejõult vabalt ise järele küsida, kui muidu ikka veel kohale ei jõua. Huvitav, ei tea miks koolides teadusliku bioloogia asemel teosoofia taandarengu devolutsiooni ei õpetata, ja kuidas küll teosoofia arusaamad võrreldes kogu teadlaskonnaga täiesti vastupidisel arusaamal evolutsioonist on? Eriti asjakohane oleks aga teosoofidel oma teooria kohaselt enestelt küsida, kuidas maja esimene korrus saab olla kõrgem, kui maja viimane korrus? Ehk kuidas maja esimeselt korruselt on võimalik näha rohkem ja kaugemale, kui viimaselt korruselt? Kuigi ma tean, et nende küsimuste esitamine on siinsetel geeniustel täiesti ülejõu käiv ülesanne.

[Tropp]

Krt, neiu on niipalju ikka koolis käinud, et teab isegi - kui meie majadel esimene korrus alt ära lõhkuda, siis tõesti kukub maja kokku.
Ma nüüd ei tea, pidas neiu ikka seda Lasnamäe kivikuhja silmas või ei, aga sinu vastusest paistab, et pidas.

[Krt]

Just, Kõiksuse arenguline ülesehitus liigub madalamast mateeriast vaimukõrguste suunas ja mitte vastupidi. Samas, kõrgemad struktuurid toetuvad alati alumistele, selles suhtes vägagi analoogselt korrusmajaga. Ratsionaalsuse mõistes on see täiesti elementaarne algteadmine vaimuasjades, mille suhtes eksib oma vaadetes vaid religioosne usutasand ja sellest madalama korruse elanikud.

[Tropp]

Et siis aatomid on tellistest, nii nagu majagi?
Jõin siin kohvi ja kratsisin kukalt...selline mõte lõi pähe, et vaata...maja...see ju sünnib kõigepealt peas, vaimus. Ja siis
kui pilt on küllalt selge, kannad selle paberile ja hiljem valad
betooni.
Kipub ikka nii olema, et peenemast sünnib jäme.

[Krt]

Maja analoogia väljendab põhiliselt vaid arengu seda aspekti, et ülemised korrused toetuvad evolutsiooniliselt alumistele. Mis materjal, kuidas laotud ja kuidas projekteeritud, pole selle näite põhjal üldse puudutatud ega oluline. See on lihtsalt üks üldine lihtsustav näide sellest, et ülemised korrused ehituvad alumiste peale, punkt.

Kui tunduvalt veel edasi mõelda ja evolutsioonilist arengulugu tunda, siis taipad, et sinu arutlus peenemast pole samuti teabmis korrektne. Evolutsiooniline ehutustöö käib projekteerimisega pigem üheaegselt ja suuresti katse-eksituse meetodil. Reaalselt pole algselt keegi midagi valmisprojekteerinud, mida nüüd kui tuim robot iga eluslolend peab teostama. Sest iga elusolend loob ja ehitab oma maja kui ka samal ajal iseennast nii (maja ei ole ehitajast kuidagi sõltumatult lahus, ehk kui areneb maja, siis areneb samaaegselt ka ehitaja), kuidas parajasti ise oskab ja suudab. Muidugi, iga järgmise uue korruse tingimused tuginevad eelnenud korruste tingimustele. Ja tegelikult on iga ehitaja nii projekteerija kui ka lammutaja ise. Väljaarvatud juhul, kui maja koostisosad loomulikul teel hakkavad lagunema ja vananeb ka ehitaja. "Projekteerimise" protsess kui nähtus on iseenesest üsna huvitav. See nn. "jumalik projekteerija" püsib igal ronijal endal tema vaateulatuses natuke üleval pool. Ehk see "projekteerija" aspekt ongi tegelikult samuti ronija ise, aga lihtsalt oma unistustes ettepoole ja kõrgusesse suunatud. Saatanlik "lammutaja" aga on igas ronijas see aspekt, kes kõik juba valmis ehitatud korrused ja veel projekteeritava igapidiselt proovile paneb. Ja lõpuks organismi loomuliku hävingu näol ikka võidutseb - laguneb maja (keha), laguneb samaaegselt ka ronija (teadvus) - kuni algosade ja Tühjuseni välja. Seega looming on füüsilise organismi ja kogeva teadvuse koostöö alt üles välja, ja häving alla tagasi. Mittemiski aga pole võimeline midagi sellele protsessile eelnevalt valmis projekteerima, vaid see kõik toimub töö käigus paralleelselt.

[Veli Joonatan]

Mis juhtub hingega peale Universumi lõppu? Kas koos Universumiga kaovad ka astraal- ja teised tasandid?

Õigem oleks jah küsida et mis juhtuks vaimuga peale universumi lõppu. Kuna vaim on hävimatu ja osa jumalast siis ta tõenäoliselt ei hävi iialgi.
Praegu ei ole teadlastel seisukohta mis universumiga edasi juhtub - kas ta jääbki paisuma või hakkab mingi aja pärast uuesti kokku tõmbuma. Et siis alustada uut tsüklit. Seda viimast seisukohta ma pooldan. Olen sellest siin varem ka kirjutanud täpsemalt.
Inimkond on suhteliselt noor siin universumis. Kõrgemad tsivilisatsioonid siin universumis teavad sellest palju rohkem.

[Krt]

Analoogne valgusega peale valguse täielikku kustumist.

[Tropp]

Analoogne valgusega peale valguse täielikku kustumist.

Siia kulub ära väike täpsustus.
Kahjuks pole sellist asja nagu valgus olemaski. See, mida meie nimetame
valguseks, on hoopis lainetus. Sellist asja nagu sina, pole ka olemas.
Ka sina oled lainetus. Valguse kustumine on igasuguse lainetuse lõpp. Aga asi mis lainetas, ei kao kuskile.

[Eithea]

Siia kulub ära väike täpsustus.
Kahjuks pole sellist asja nagu valgus olemaski. See, mida meie nimetame
valguseks, on hoopis lainetus. Sellist asja nagu sina, pole ka olemas.
Ka sina oled lainetus. Valguse kustumine on igasuguse lainetuse lõpp. Aga asi mis lainetas, ei kao kuskile.

Vahest valguse kustumine ei ole veel igasuguse lainetuse lõpp, ehk on see vibratsiooni/ lainetuse selline muutus, mida meie enam ei taju valgusena?

[Tropp]

Sellist selektiivsust võib mõttes muidugi eeldada, aga kahjuks on ka siin kala sees - üks võnkumine mõjutab teist. Kui tajuja koosneb ise just sellest tajutavast ollusest, siis...no tead isegi mis saab.

[Veli Joonatan]

Kui õieti mäletan siis vist Drunvalo Melchizedek kirjutas sellest. Temale anti inglite poolt teada - "kõik on valgus". Sellest tuleb aru saada nii, et kõik olemasolev on üks elektromagnetiline võnkumine eri sagedustel. Ka mateeria. Nii see ongi.

[Krt]

Siia kulub ära väike täpsustus.
Kahjuks pole sellist asja nagu valgus olemaski. See, mida meie nimetame
valguseks, on hoopis lainetus. Sellist asja nagu sina, pole ka olemas.
Ka sina oled lainetus. Valguse kustumine on igasuguse lainetuse lõpp. Aga asi mis lainetas, ei kao kuskile.

Vaid kõik, mida nähakse ja kogetakse ongi olemas, nii ka valgus. Kui pole vaatlejat, kes kujutab oma mõistusega ette valguslainet, siis pole ka lainet olemas. Ega valgus ise näe ega kujutle ennast kuidagi valguslainena. Valgus/lainetus/hingus/ehitus/liiklus/joonistus/tants/laul/mäng/aeg/kogemus - antud kontekstis pole arutluse all füüsikalised definitsioonid ja mõisted, vaid need kõik on üks ja sama üleüldine ajaline liikumine filosoofilises tähenduses. Valguse kustumine, lainetuse lõppemine, kopsude tühjenemine, ehituse hävimine, liikluse seiskumine, joonistuse kustutamine, tantsu katkemine, laulu murdumine, mängu kadumine, aja lahtumine, kogemuse puudumine on kõik selles tähenduses üks ja seesama, ajatu Pimedus. Mis on Pimedus? Olematus? Tühi leht? Küsimus pole vaid materiaalse valguse, vaid ka mistahes vaimse valguse kustumises samaaegselt.

---

Kui õieti mäletan siis vist Drunvalo Melchizedek kirjutas sellest. Temale anti inglite poolt teada - "kõik on valgus". Sellest tuleb aru saada nii, et kõik olemasolev on üks elektromagnetiline võnkumine eri sagedustel. Ka mateeria. Nii see ongi.

Valgust või lainetust kui filosoofilist mõistet on suht jabur füüsikalise valguse mõistega ühte patta panna. Ja ka füüsikaliselt, kõik olemasolev ei ole vaid elektromagnetiline võnkumine, muidu poleks ju mingit kehade vahelist kirgust, peegeldust ega neeldumist. Oleks vaid võnkumine, aga pole nii, on palju muudki.