Postitused: 1,546
Teemad: 34
Liitus: Dec 2003
14-11-2011, 03:07
(Seda postitust muudeti viimati: 14-11-2011, 03:08 ja muutjaks oli levis.)
Dr. William L. Guy, MD
intervjuu teemal Near Death Experiences
Hetkel töötab psühhiaatrina, puutunud palju kokku NDE kogenud inimestega.
ing.k.
http://www.youtube.com/user/axios777#p/u/15/bHfp3mqJ_Yk
järgnevad osad: http://www.youtube.com/user/axios777#g/u
4 of 8 on olemas, aga sealt edasi hetkel ei leidnud.
![[Pilt: Dr_Guy2painting.jpg]](http://www.angelfire.com/mi/circumspect/Dr_Guy2painting.jpg)
http://www.angelfire.com/mi/circumspect/CV_PSY2.html
Räägivad NDE-st üldiselt, aga 3ndas osas huvitav lõik kui räägib ühest enda unenäost, milles ta peatub maanteel, näeb onu autot ja tema kasuisa ütleb talle, et tema onu on surnud. Ta üllatub, et kuidas see küll võimalik on, et mis juhtus ja korraga tajub, et ta on tegelikult oma voodis ja see on uni. Samas tajub ta ka äärmiselt tugevalt, et see pole lihtsalt fantaasia, vaid see on reaalsus ja järgmisel hetkel on ta ärkvel.
Esimese asjana kirjutas ta kogu unenäo ülesse ja õhtul helistas emale ning rääkis oma kummalisest unenäost, aga lisas, et ta ei räägiks kellelegi sellest unenäost, samas, et ta helistaks onule ja küsiks, kas kõik on ok. Ema helistas onule ja sai teada, et onul oli mingi tervise häda, aga on elus ja peale selle helistas teistele sugulastele, kuni lõpuks enam-vähem kogu suguvõsa sai sellest unenäost teada. Selle peale oli muidugi W.L.Guy väga pahur, et tema imelikust unenäost kõik teavad. Paraku järgmine päev helistas talle vend ja teatas, et onu suri terviserikke tõttu autos kui oli teel arsti juurde.
Kes ei joo ega suitseta, sureb tervena.
Postitused: 160
Teemad: 2
Liitus: Apr 2011
Eks me kõik looda et midagi tuleb, aga mina kui realist olen kindel et midagi ei tule.
Postitused: 39
Teemad: 3
Liitus: Nov 2011
Olen ise kindel ,et midagi peale surma tuleb.Fantaasia sellel teemal on suhteliselt lai.Aga jah.. eks ennem vist teada ei saa ,kui see aeg kätte jõuab.
Postitused: 274
Teemad: 1
Liitus: Oct 2006
Me ei sa kahjuks kunagi teada, mis on peale surma.Kurb kuid tõsi.
Postitused: 274
Teemad: 1
Liitus: Oct 2006
Me ei sa kahjuks kunagi teada, mis on peale surma.Kurb kuid tõsi.
Postitused: 2,185
Teemad: 2
Liitus: Jul 2010
(19-11-2011, 18:15 )coolymarxy Kirjutas: Me ei sa kahjuks kunagi teada, mis on peale surma.Kurb kuid tõsi.
Sellega on liitunud enamus. Ja tundub, et nad on rahul - sealt teispoolsusest pole hädaldamist kosta! 
Postitused: 342
Teemad: 5
Liitus: Jul 2010
Surm on kõigest illusioon. Nii väidab kvantfüüsika.
http://www.ohtuleht.ee/455563
Millal ometi hakkavad sellised infokillud ilmuma põhivoolu meedias nagu Postimehes, Päevalehes ja ETV Aktuaalses kaameras? Küllap varsti, sest kaua seda tõde ikka kotis suudetakse hoida.
Õhtulehes ilmub selline teave vaid selleks, et tegelikku tõde diskrediteerida, et näe, "sopalehes" ilmus, järelikult on jama. See on klassikaline tõe väänamise meetod, et avaldame tõe kõige vähem usutavas allikas, et küllap siis hakatakse seda jamaks pidama...
Ma soovitan teha sellise eksperimendi: riputage see link näiteks skeptik.ee FB-lehele ja vaadake, millise reageeringu te saate. (Minul ei maksa sellist katset teha, sest ma tean nende reaktsiooni juba ette: esteks "situvad" nad täis minu, et posija, umbluine udutaja jne. ja alles siis leiavad, et on olemas ka artikkel, mille kallal õiendada.)
Aga teie, kallid paralased, lugege ja mõtisklege kasvõi natuke, et äkki siiski on tõde oluliselt lihtsam kui meile näib, näidatakse ja lastakse näha.
Maailm on palju lihtsam kui meile näib, näidatakse ja lastakse näha!
Tõde ei vaja, et seda usutakse, see eksisteerib niigi, aga vale vajab uskumist.
Postitused: 1,473
Teemad: 21
Liitus: Sep 2009
(10-12-2011, 19:59 )Matrix Kirjutas: Surm on kõigest illusioon. Nii väidab kvantfüüsika.
http://www.ohtuleht.ee/455563
Millal ometi hakkavad sellised infokillud ilmuma põhivoolu meedias nagu Postimehes, Päevalehes ja ETV Aktuaalses kaameras? Küllap varsti, sest kaua seda tõde ikka kotis suudetakse hoida.
Õhtulehes ilmub selline teave vaid selleks, et tegelikku tõde diskrediteerida, et näe, "sopalehes" ilmus, järelikult on jama. See on klassikaline tõe väänamise meetod, et avaldame tõe kõige vähem usutavas allikas, et küllap siis hakatakse seda jamaks pidama...
Ma soovitan teha sellise eksperimendi: riputage see link näiteks skeptik.ee FB-lehele ja vaadake, millise reageeringu te saate. (Minul ei maksa sellist katset teha, sest ma tean nende reaktsiooni juba ette: esteks "situvad" nad täis minu, et posija, umbluine udutaja jne. ja alles siis leiavad, et on olemas ka artikkel, mille kallal õiendada.)
Aga teie, kallid paralased, lugege ja mõtisklege kasvõi natuke, et äkki siiski on tõde oluliselt lihtsam kui meile näib, näidatakse ja lastakse näha.
Defineeri palun surm. Kui Sa ei mäleta eelmisi elusid ja mäletad ainult käesolevat siis????? Ja järgneva elu puhul ka jätkub sama siis on tegemist lihtsalt ... millega? Ehk annad oma arusaama ka meile millega siis on tegu?
Postitused: 3,869
Teemad: 7
Liitus: Jun 2011
(10-12-2011, 19:59 )Matrix Kirjutas: Aga teie, kallid paralased, lugege ja mõtisklege kasvõi natuke, et äkki siiski on tõde oluliselt lihtsam kui meile näib, näidatakse ja lastakse näha. Artikli alguse lugemisel tuli mõte, et kui kvantfüüsika osakeste käitumist meie maailma suurtele kehadele omistatakse, siis võiks ju keegi proovida järgnevat katset: inimesel seotakse silmad kinni, pannakse tropid kõrva ja viiakse kuhugi ruumi mida keegi ei jälgi ja mille plaani tema ei tea. Seal püüab ta kõigepealt oma pea mõtetest tühjendada (et mitte hakata mõtlema mis ruumis on) ja siis hakkab astuma. Kuna ta ei tea mis tal ees on, siis peaks olema võimalik minna eesolevast seinast läbi. Või mängivad siin rolli ka muud tajud kui inimeste viis meelt, sest ma olen üsna kindel, et ta põrkab seinaga kokku.
Postitused: 1,473
Teemad: 21
Liitus: Sep 2009
(10-12-2011, 21:52 )kage Kirjutas: (10-12-2011, 19:59 )Matrix Kirjutas: Aga teie, kallid paralased, lugege ja mõtisklege kasvõi natuke, et äkki siiski on tõde oluliselt lihtsam kui meile näib, näidatakse ja lastakse näha. Artikli alguse lugemisel tuli mõte, et kui kvantfüüsika osakeste käitumist meie maailma suurtele kehadele omistatakse, siis võiks ju keegi proovida järgnevat katset: inimesel seotakse silmad kinni, pannakse tropid kõrva ja viiakse kuhugi ruumi mida keegi ei jälgi ja mille plaani tema ei tea. Seal püüab ta kõigepealt oma pea mõtetest tühjendada (et mitte hakata mõtlema mis ruumis on) ja siis hakkab astuma. Kuna ta ei tea mis tal ees on, siis peaks olema võimalik minna eesolevast seinast läbi. Või mängivad siin rolli ka muud tajud kui inimeste viis meelt, sest ma olen üsna kindel, et ta põrkab seinaga kokku.
Meenus kui kaks foorumlast arutasid nõidade saate üle - struktuurid võtavad võitjad oma palgale ja raha saavad kordades rohkem kui võidufond......
Tundub olevat loogika viga sehen. Võitja peaks omades võimeid seda ju ette nägema. Kui näeb saab soovi korral palgale nii ehk naa kui tahab. Kui ei näe on ülemakstud.
Postitused: 342
Teemad: 5
Liitus: Jul 2010
Surma lihtne definitsioon on kätketud energia jäävuse seadusesse: energia ei saa tekkida ega kaduda vaid saab ainult muutuda ühest vormist teiseks.
Kvantfüüsika järgi tekitab füüsilise reaalsuse vaatleja, kes paneb mateeria lainefunktsiooni kollabeeruma. Seega on teadvus mateeria ja kogu mateeria teadvel ehk kõik on energia ehk kõik on ÜKS, mis omab võimet transformeeruda ning kõige muu hulgas võimet luua illusioone (näiteks lahususe illusioon, milles "teile" tundub, et "mina" need read kirjutasin jne).
Mis puutub Kage ideesse inimene kinni mässida ja siis kvantmehhaanilisi eksperimente läbi viima hakata, suhtun kah lihtsalt: Kage võiks kvantfüüsikaga kas või kergelt tutvust teha (see pole üldse keeruline teemadering) ja siis oma idee üle uuesti järele mõelda.
Ja siia teemasse sobib suurepäraselt üks üpris värske dok-film:
The Afterlife Investigations - Movie Feature - The Scole Experiments.
http://www.youtube.com/watch?v=6qSEi_sfa...ure=relmfu
Maailm on palju lihtsam kui meile näib, näidatakse ja lastakse näha!
Tõde ei vaja, et seda usutakse, see eksisteerib niigi, aga vale vajab uskumist.
Postitused: 3,609
Teemad: 58
Liitus: Sep 2007
(14-12-2011, 02:40 )Matrix Kirjutas: Kvantfüüsika järgi tekitab füüsilise reaalsuse vaatleja, kes paneb mateeria lainefunktsiooni kollabeeruma.
Selgita palun. Kindel, et sa ei aja omavahel sassi vaatlejat ennast ja vaatlemise jaoks hädavajalike tegurite(nägemise puhul footonite) mõju?
Vaatleja ise pole tegelikult tähtis, tähtis on vaatlemiseks kasutatav metoodika. Kvantfüüsikas nimetatakse vahel vaatlejaks ka mõõtmisseadet ennast.
"Mida saab väita ilma tõenditeta, saab ka ilma tõenditeta kõrvale heita"
- Christopher Hitchens
Postitused: 342
Teemad: 5
Liitus: Jul 2010
(14-12-2011, 11:38 )Nielander Kirjutas: (14-12-2011, 02:40 )Matrix Kirjutas: Kvantfüüsika järgi tekitab füüsilise reaalsuse vaatleja, kes paneb mateeria lainefunktsiooni kollabeeruma.
Selgita palun. Kindel, et sa ei aja omavahel sassi vaatlejat ennast ja vaatlemise jaoks hädavajalike tegurite(nägemise puhul footonite) mõju?
Vaatleja ise pole tegelikult tähtis, tähtis on vaatlemiseks kasutatav metoodika. Kvantfüüsikas nimetatakse vahel vaatlejaks ka mõõtmisseadet ennast.
Vaatleja ei ole jõllitaja. Vaatlemine/jälgimine toimub ükskõik millisel teadvustasandil. Ka fantaseerimine on vaatlemine. Meenutamine on vaatlemine. Alateadvuses informatsiooni omamine on vaatlemine.
Mõõtmisseade ei ole iseseisev vaatleja vaid on vaatleja vahend vaatlemiseks ehk kvantfüüsikas mõõdistaja seade, millega ta mõõdistab. Igasugune detektor on teadvusliku vaatleja meele pikendus/laiendus/võimendaja/jne.. Mõõtmisseade ei toimi iseseisvalt vaid vajab teadliku osalise osavõttu sisselülitamisel, fokusseerimisel jne.. Isegi kui mõõtmisseadme sisselülitamisel osaleb näiteks juhuslike sündmuste generaator, peab olemas olema teadvuslik vaatleja, kes generaatori sisse lülitab ja seeläbi teadvusliku vaatlejana mõõdistamise protsessis tervikuna osaleb.
Maailm on palju lihtsam kui meile näib, näidatakse ja lastakse näha!
Tõde ei vaja, et seda usutakse, see eksisteerib niigi, aga vale vajab uskumist.
Postitused: 3,869
Teemad: 7
Liitus: Jun 2011
(14-12-2011, 02:40 )Matrix Kirjutas: Mis puutub Kage ideesse inimene kinni mässida ja siis kvantmehhaanilisi eksperimente läbi viima hakata, suhtun kah lihtsalt: Kage võiks kvantfüüsikaga kas või kergelt tutvust teha (see pole üldse keeruline teemadering) ja siis oma idee üle uuesti järele mõelda. Jah, võiksin kvantfüüsikaga lähemalt tutvuda. Samas kui selle tutvustamiseks tuuakse nii lihtsaid näiteid, et kui ei vaata, siis pole olemas, siis miks ei tööta selline lihtne katse, et kui ei tea seina olemasolust ja keegi ei vaata, siis kõnnin seinast läbi? Kas probleem on selles, et näidete toomisel ei öelda mida vaatamine tegelikult tähendab? Või selles, et suured asjad ei käitu nii nagu elementaarosakesed?
Postitused: 3,609
Teemad: 58
Liitus: Sep 2007
Aga mis point on siis üldse lausel: "Kvantfüüsika järgi tekitab füüsilise reaalsuse vaatleja, kes paneb mateeria lainefunktsiooni kollabeeruma."?
Olles osake reaalsusest mõjutab iga vaatleja(ütleme, et teadvust omav olend) oma iga teoga reaalsust. Kui ma kiviga akna sisse viskan, siis ma mõjutan sellega reaalsust. Kuidas see kvantfüüsika(või selle avastused) reaalsuse mõttes üldse siinkohal oluline on? Laiemalt öeldes mõjutab reaalsus oma olemasoluga pidevalt reaalsust ennast.
Ja mida tähendab "tekitab füüsilise reaaluse"? Miski ei saa ju kaduda, ega tekkida, vaid ainult muunduda...
Ja kui järgida "algse põhjuse" printsiipi, siis võib ju rada pidi Universumi tekkeni välja jõuda - vaatleja ise pole üldse oluline, kuna ta on loodusseaduste ja mateeria erinevate vormide poolt tekkinud "masin", mille lülitas sisse tekkiv reaalsus?
"Mida saab väita ilma tõenditeta, saab ka ilma tõenditeta kõrvale heita"
- Christopher Hitchens
Postitused: 342
Teemad: 5
Liitus: Jul 2010
15-12-2011, 00:11
(Seda postitust muudeti viimati: 15-12-2011, 02:12 ja muutjaks oli Matrix.)
(14-12-2011, 13:59 )kage Kirjutas: ...Või selles, et suured asjad ei käitu nii nagu elementaarosakesed?
Millest koosnevad suured asjad?
Niels Bohr (kvantfüüsika Kopenhaageni interpretatsiooni rajaja) on öelnud: Kui kvantteooriad teid ei šokeeri, siis järelikult pole te neist aru saanud.
Kvantfüüsika Kopenhaageni interpretatsioon: Ei saa omistada mistahes omadust või isegi olemasolu millelegi, mida pole mõõdetud e. iga karp on tühi kuni sinna sisse pole vaadatud.
Kvantmaailm muutub arusaadavaks ja täiesti loogiliseks alles siis kui seda vaadeldes loobutakse valitsevast mehhanistlik-reduktsionistlikust paradigmast. Seni kuni me arvame, et maailm on üks njuutonlik kellavärk või kartesiaanlik vaim masinas, suudab kvantfüüsika tekitada vaid segadust.
Vastavalt kvantfüüsikalisele maailmakäsitlusele ma (ja mitte ainuüksi mina) väidan, et mulle vaid tundub, et Maal elab pea 7 miljardit inimest... See maailm on üks suur illusioon ja igaühe vaatevinklist on just igaüks selle illusiooni täielik looja. See maailm on superhologramm, mis koosneb vaid lainesupist, mille muudab NÄILISELT tahkeks vaid ÜLIM VAATLEJA ehk igaühe vaatevinklist just tema ise. Pole olemas mingit MEIE vaid on olemas ainult ÜKS/AINULINE.
Kvantfüüsika ei anna üheseid vastuseid vaid tekitab lõputul hulgal küsimusi. Alles siis kui on olemas küsimused, tekib võimalus hakata saama vastuseid. Seni kuni inimesel ei ole küsimusi on ta sunnitud leppima etteantud vastustega, mis ei baseeru küsimustel vaid on togmad. Rõhuv osa sellest AINULISEST entiteedist, mida me kutsume inimkonnaks, elab togmades, mida annab ette organiseeritud religioon, njuutonlik-kartesiaanlik teadus jne. ehk inimene tajub maailma sellisena nagu teda on õpetatud ja kaugeltki mitte sellisena nagu see universum tegelikult on.
Ei kaasaegne teadus ega ükski religioon ei anna vastuseid küsimustele vaid rakendab raamistiku, milles on olemasolevat situatsiooni kerge ohjata. Hea ohjamise vahend on hoida inimest piiratuses ehk seisundis, kus enne küsimuste pinnalekerkimist tekitatakse ummistus näiliselt õigete vastustega (togmadega). Miks nii? Aga selleks, et teadmatuses inimene on hirmutatav ja hirmul inimene on valitsetav. Mis on perfektseim hirm, mida me kõigil teadvustasandeil siinses reaalsuses kogeme? SURMAHIRM.
On olemas paljude katsetega toetustõestust pälvinud teooria, mida kutsutakse väljaresonantsi teooriaks, mis viib idee ja erinevate tõestusteni selle kohta, et teadvus pole lokaliseerunud inimkehas vaid teadvus (väli) "teeb valmis inimkeha" ja nn maine surm pole elu lõpp vaid on lihtsalt olukord, mil teadvus lõpetab kehalise illusiooni loomise.
Miks ma olen sattunud situatsiooni, kus ma ei mäleta elu enne "elu", ma veel ei tea, kuid vaadates selles illusioonis avatud pilguga ringi, saan ma pidevalt vihjeid, et elu pärast "elu" eksisteerib. Nendest "vihjetest" teen ma lihtsa järelduse, et need on tekkinud selleks, et mul tekiksid küsimused ja kui on tekkinud küsimused, siis on alust arvata, et ma leian ka vastused. Ükspäev tean ma vastust küsimusele, mis on surm ja ma kahtlustan juba praeguste teadmiste ja vastuste baasil, et see pole midagi fataalset.
Sealt edasi saan ma selgelt teada ka selle et kes ja kuidas mind sellesse idiootlikku, tihedasse ja illusoorsesse reaalsusesse sisse kudus...
Mul on küsimus, et miks tänapäeva teadus ei uuri kõigi oma teaduslike vahenditega surma olemust. Miks peetakse suremise uurimist nn ebaeetiliseks tegevuseks. Uuritakse elu enne surma ja keha pärast surma hetke, kuid suremine on nagu täielik tabuteema ja sel hetkel ei tohi inimest niiöelda torkida. Surm on ju sedavõrd orgaaniline osa meie elust. Ma kahtlustan, et suremise uurimisel saadakse teada miskit, mis purustab täielikult kehtiva paradigma ning lakkab eksisteerimast SURMAHIRM kui perfektseim valitsemisvahend siinses reaalsuses.
Kunagi keegi (kelle nime ma hetkel ei mäleta ja otsima kah ei viitsi hakata) kaalus inimesi surma hetkel ja tuvastas, et surma momendil inimese kaal väheneb keskmiselt 22 grammi ulatuses. Me teame, et mass on seotud energiaga (E=mc2) ja sellest järelduvalt peab surma hetkel kehast lahkuma teatud kogus energiat. Mis energia see on? Mõni ütleb, et see 22 grammi on hinge kaal. Mis asi see hing siis on? Vastavalt valemile E=mc2 on see hing energia. Miks me selle energia lahkumist kehast ei näe? Sellepärast, et see muutis oma olekut, mis jääb meie tajuulatusest väljapoole. Miks siis surma hetkel ei toimu midagi sellist nagu kvantfüüsika eeldab, et inimene kaob nagu seebimull - plops ja kogu moos - pole vaatlejat, pole füüsilist reaalsust? Aga sellepärast, et mina vaatlejana jään vastavalt oma uskumustele seda keha koos hoidma, sest selle kellegi surm toimub ju minu vaadeldavas reaalsuses. Mina olengi oma enese vaatevinklist ainuline vaatleja oma enese universumis. Kui mina suren, siis kaob ka minu siinne füüsiline reaalsus. Te ütlete, et ei kao ta kusagile, aga seda saate te väita vaid oma enese seisukohast ehk vaatevinklist, kus te olete oma universumi ainuline ja ülim vaatleja ja teil pole miskit pistmist minu reaalsusega, sest igaühe enese vaatevinklist pole minu reaalsust ju olemas, sest mina olin teie reaalsuse osakene, mille vaatlejana panite füüsilisena näivaks reaalsuseks kokku teie... Jne.
Vene akadeemik Pehterev ütles juba eelmise sajandi teisel kümnendil ühel teadlaste koosviibimisel lause: "Härrased, surma pole olemas!" Ma olen sügaval kaemuslikul veendumusel, et tal oli õigus.
P.S. Nielander, sa väidad oma avatari all, et sa kahtled kõiges, siis miks ei kahtle sa kunagi enese olemasolevates teadmistes? Miks sa arvad, et sinu erakordsus asub sinu kõrvade vahel? Võibolla on sinu kõrvade vahel vaid jupike füüsilist mateeriat, mille sa just siin ja praegu oled ülima vaatlejana kokku pannud ja et tegelikult oled sa väli - teadvusväli, mis ei piirdu sinu kahe kõrva vahelise distantsiga, mis on nagunii vaid näilisus, vaid et sa oled lõputu ja ainuline?
Maailm on palju lihtsam kui meile näib, näidatakse ja lastakse näha!
Tõde ei vaja, et seda usutakse, see eksisteerib niigi, aga vale vajab uskumist.
Postitused: 253
Teemad: 6
Liitus: May 2011
15-12-2011, 08:40
(Seda postitust muudeti viimati: 15-12-2011, 08:45 ja muutjaks oli soe1.)
To Matriks
Siiani kuuldes kvantfüüsikast ei saanud ma mitte mõhkugi aru millest jutt käib. Aga tänan sind Matrix et seletasid ka inimkeeles asja lahti. Isiklikult pean sellist lähenemist elule täiesti võimalikuks. Kuigi jah arusaamatuks jääb kuidas siis saab joosta vastu seina mida minu kui vaatleja seisukohast ei tohiks seal olla. Või siis meie, kui vaatlejad mõjutame üksteist oma "loodud" objektidega. Selline maailmavaade annaks minu seisukohast ka huvitava vastuse küsimusele "miks me siin oleme". Vastuseks, et oleme tulnud siia õppima kuidas luua täiuslikku maailma, et kui oleme õppinud vaatlema ehk siiis looma maailma täiuslikuks siis olemegi jõudnud paradiisi millest kõik unistavad. Aga jah õhku jääb küsimus, et kuidas siis pääseda välja taassünni rattast, või siis on meil omal vaba valik, et kui me tunneme, et oleme saavutanud taseme kus suudame maailma luua piisavalt täiuslikult siis ei ole enam vajadust taassündida.
Postitused: 915
Teemad: 21
Liitus: Mar 2011
15-12-2011, 08:49
(Seda postitust muudeti viimati: 15-12-2011, 09:24 ja muutjaks oli kalldunn.)
Väga õige Matrix. Tõepoolest – tõde on ;
KOKKULEPITUD VALE.
Surma on võimalik uurida ka nii et ei ole vaja kellelgi surra.
Hüüdja hääl kõrbes.
Postitused: 342
Teemad: 5
Liitus: Jul 2010
15-12-2011, 11:22
(Seda postitust muudeti viimati: 15-12-2011, 11:53 ja muutjaks oli Matrix.)
to soe1:
Teadvusliku vaatlejana on oluline teada üht pisiasja: meie teadvus on lahutatud kaheks (või enamakski) osaks, millel on omavahel suur erinevus.
Meie teadlik teadvus on see, kelle jaoks eksisteerib aeg ehk tänane ja homne; ta püüab analüüsida, ennustada ja tegeleb enamuse ajast kõigega, mis ei ole tegelikult "siin ja praegu". Meie igapäevastest tegevustest on vaid kuni 5% juhitud teadliku meele poolt. Ülejäänu teeb ära alateadvus (hingamine, südame töö, lihaste üksikkiu- ja -kimbukaupa koordineerimine jne.). Meie teadlik teadvus on infotöötlus mahult erinevatel hinnangutel 7 kuni 2000 bitti sekundis.
Samal ajal kui meie alateadvus tegeleb 95% meie kehafunktsioonide täitmisega (ka kõnnib ju meie alateadvus mitte teadlik meel) on ta infotöötlusmahult kuni 400 miljardit bitti sekundis. Alateadvus ei tegele mõtlemise ega analüüsimisega. Alateadlik meel ei oma sellist mõistet nagu aeg ja ei tegutse ajakategooriates. Alateadvus on programmeeritud ja programmeeritav. Rõhuva enamuse oma reaalsusest paneme kokku alateadvuse programmeeringute alusel ja just nimelt too alateadvus ongi põhilisim VAATLEJA. Ta vaatleb reaalsuse aluseks olevat infot vastavalt programmeeringutele ja tekitab füüsilise reaalsuse just selliselt nagu teda õpetatud on.
Kui kellelgi tekib idee, et seome silmad kinni ja vaatame, mis siis saab, siis see keegi ei tea ilmselt teadvuse olemusest just eriti palju või teab vaid selles ulatuses nagu ametlik teadus sellest avalikult räägib/õpetab, aga ametlik akadeemiline teadus ei räägi iial millestkist, mis ei sobitu ametlikult tunnustatud maailmapildiga. Ametlik teadvusuuring lähtub uuringutes njuutonlik-kartesiaanlikust maailmakäsitlusest ehk püüab endiselt tõestada, kuidas teadvus on ajus toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja bioelektriliste laengute liikumise kõrvalprodukt. Ei ole mina veel kuulnud, et ametlikud allikad viitaksid vastupidisele nagu juhiks aju biokeemiat hoopis teadvus jne. Ametliku teadvuskäsitluse alusel on teadvus kõigi oma tunnuste järgi anomaalia, kuid anomaalsete nähtustega ametlik teadus ei tegele ja selle eest grante ei eraldata.
Me elame maailmas, kus peetakse ülimaks inimese IQ-d ehk geniaalsust ja seda hinnatakse just nimelt teadliku meele mõõdistamisega ehk mõõdistatakse midagi, mis on omal mannetul moel võimeline 2000 infobitiks sekundis. Inimesi, kes usaldavad rohkem oma 400 miljardit bitti ehk nn südamehäält, kõhutunnet või tagumikukarvade tunnet, peetakse lihtsalt napakateks. Mul on rõõm tõdeda, et ma olen napakas! või vähemasti pürgin sinnapoole.
Mis puutub meie nägemisse, siis ei suuda me ju selle meele kaudu mitte mõmmigi vaadelda ja selle vaatlemise kaudu tegelikkusele pihta saada. Kui me istume kinos, siis näidatakse meile 25 kaadrit sekundis ja meile tundub, et näeme liikuvat pilti. Ükskõik kuidas me ka ei keskenduks, ei suuda me eristada kaadrite vaheldumist. Ainus, mis meil aitab filmi olemusest aru saada on teadmine, et kaadreid on 25 tükki sekundis. Sama kehtib igasuguse reaalsuse kohta: me lihtsalt peame TEADMA, mis toimub ja alles siis saame aru, mis toimub. Sama kehtib surma seoste kohta kvantmehhaanikaga: TEADES KVANTMEHHAANILISI TOIMEID VÕIME ARU SAADA SURMA KUI SELLISE OLEMUSEST SIINSES REAALSUSES. Muideks meie teadvus tegeleb kah pideva sisse ja väljalülitumisega ehk füüsilise reaalsuse sisse ja välja lülitamisega. Surm on lihtsalt see koht, kus teadvus otsustab enese jaoks seda jaburat reaalsust enam mitte sisse lülitada ja läheb üle muudele olemisvormidele ehk teistsugusesse reaalsusesse, millest meil suuremal enamusel siinses reaalsuses aimugi pole - meil puudub selle kohta lihtsalt kontseptsioon.
Jahugu akadeemilised füüsikud pealegi sellest, et kvantmehhaanika toimib mikrotasandil ja muu füüsika seletab makrotasandit - mitte keegi pole ametlikus teaduses suutnud maha märkida seda rajajoont, et kus kurat lõppeb mikro ja kusmaalt algab makro. Selgus saabub siis kui kõik lõpuks tunnistavad, et seda piiri polegi olemas ja et kõik on üks suur terviklik füüsika.
Veelkord: mina olen rõõmuga napakas!
Maailm on palju lihtsam kui meile näib, näidatakse ja lastakse näha!
Tõde ei vaja, et seda usutakse, see eksisteerib niigi, aga vale vajab uskumist.
Postitused: 2,177
Teemad: 39
Liitus: Apr 2011
Kvantnähtused omavad tähsust vaid mikromaailmas, näiteks päikesepatareide ja arvutite protsessorite toimimise mõistmisel - kuid ka inimeste mõtlemine ja ümbruse tajumine on olemuslikult mikromaailma osad - kuid raske tanki läbisõitmisel maja seinast ei oma kvantnähtused mingit tähtsust.
Valgus mida me silmadega näeme on seintelt ja muudelt pindadelt peegeldunud footnid - kui tuua footoni analoogia meile tajutavasse makromaailma, siis muutuks footon rusika suuruseks raskeks metallist keraks, mida visataske vastu seinu ja muid pindu, ning jälgitakse tema tagasipõrget - kuid väga õhuke sein (klaasist aken, või küprok-kuudi sein) võib raske kuuli põrkest puruneda - sellise näite põhjal väidetakse, et mõõtmine (raske metallkuuli vastu seina viskamine) mõjutab tulemust: enne mõõtmist oli terve klaasist aken, kuid peale mõõtmist on akna asemel klaasikildude hunnik - ehk mõõtmine muudab/mõjutab väga oluliselt mõõdetavat objekti.
Mis aga puudutab surma järgset "maailmatunnetust", siis surres eemaldub teadvusest füüsilise kehaga seonduv osa (tahan toitu, situda, riideid, jne), kuid alles jääb iseloomuga seonduv osa, ehk sinu olemus (kaalutlev/tuulepäine, hooliv/kiuslik, julge/kartlik, põhjalik/pinnapealne, jne).
Näiteks kui saada oma kunagiste koolikaaslastega 20 aastat hiljem kokku klassi/kursuse kokkutulekul, siis me "avastame", et inimeste iseloom pole aastatega muutunud: kes oli enne tuulepea, on seda ka nüüd - kes oli enne ihne on seda ka nüüd - kes oli enne avara mõttelennuga on seda ka nüüd - sarnased iseloomu omadused kanduvad üle ka surma järgsesse ellu - ehk kui 100 aasta pärast toimub klassi/kursuse kokkutulek teispoolsuses, oleks igaühel jällegi võimalik kogeda "äratundmise rõõmu", et teiste iseloomu olemus pole muutunud - ainuke mida teispoolsuses pole on maiste asjadega uhkeldamine: roostes Ford Sierra versus uus Mercedes S600; või kolm paari auklike särke korraga seljas versus uued firmariided, jne.
Maises elus lisanduvad meie iseloomu paljud "halvad omadused": kes lahendab oma probleeme sõnade asemel rusikaga teiste nägusid sisse tagudes; samuti valetamine, petmine, varastamine, joomarlus, ning muud valest mõtlemisest tulenevad pahed - kõigest sellest peab meie iseloom, ehk hing puhastuma peale surma manalat läbides - kui põrgus olemisega ollakse puhastunud kõigist maistest pahedest, saab puhastunud hing tagasi ülemisse ilma, ning sealt kehastuda mõne uue füüsilise keha sisse, et õppida uusi õppetude, või korrata pooleli jäänud õppetunde.
Seega on surm vaid üks punktike pidevast elurattast, kus sünnid, surmad ja puhastumised järgnevad üksteisele, kuni saavutatakse täiuslikus, ehk ümbersündide vaba Nirvaana tase.
Postitused: 3,869
Teemad: 7
Liitus: Jun 2011
Lühidalt: teadvus näitab reaalsust vastavalt programmile ja minul, kui lihtsal inimesel, pole mitte mingit kontrolli selle üle välja arvatud iseenda navigeerimine läbi selle mulle näidatud maailma?
(15-12-2011, 11:22 )Matrix Kirjutas: Rõhuva enamuse oma reaalsusest paneme kokku alateadvuse programmeeringute alusel ja just nimelt too alateadvus ongi põhilisim VAATLEJA. Ta vaatleb reaalsuse aluseks olevat infot vastavalt programmeeringutele ja tekitab füüsilise reaalsuse just selliselt nagu teda õpetatud on. Seega kui info on olemas, siis vahet pole mida programm näitab või kas asi materialiseerub, see "asi" on info kujul ikkagi eelnevalt olemas ja mina seda ei loo.
Tsitaat:Jahugu akadeemilised füüsikud pealegi sellest, et kvantmehhaanika toimib mikrotasandil ja muu füüsika seletab makrotasandit - mitte keegi pole ametlikus teaduses suutnud maha märkida seda rajajoont, et kus kurat lõppeb mikro ja kusmaalt algab makro. Selgus saabub siis kui kõik lõpuks tunnistavad, et seda piiri polegi olemas ja et kõik on üks suur terviklik füüsika.
Kas Heisenberg uncertainty principle seda mingil määral ei tee? St kui ühe omaduse mõõtmisprotsess ei mõjuta asja selliselt, et muutub algselt mõõdetud omadus, siis võiks asi makromaailma kuuluda?
Tsitaat:Veelkord: mina olen rõõmuga napakas!
Ma oleks ka rõõmus kui mul töötav kõhutunne oleks, aga näe, kõigile ei anta võimalust napakas olla.
PS! Tänud informatiivse teksti eest.
Postitused: 957
Teemad: 7
Liitus: Dec 2011
15-12-2011, 17:10
(Seda postitust muudeti viimati: 16-12-2011, 00:12 ja muutjaks oli Krt.)
Surmahirm (taju, tundmus) paneb ilmselt mistahes idealistliku teooria või kaasaja kvantfüüsika viisil oma ainukordse eksistentsi surmaeitust põhjendama. Kas pidevas edasilükkamise lootuses, et küll järgmises elus olen parem inimene ja võtan oma tehtu eest vastutust, aga praegu veel mitte ma ei saa muutuda. Või kvantmehaaniliste osakeste teadvusteooriatega suht meelevaldselt mängides. Surmahirmu eitus ei lase öösel rahulikult magada ega päeval ärkvel toimetada. Elatakse kui igavesed tohmanid, kes kunagi ei sure ja pole kunagi ka sündinud? Taipamata iidset sümbolistlikku keelt sisuliselt, et iga öö minnakse „surmaunne“ (ürgteadvuse 0-i) puhkama, kus talletatakse kõik „eelmiste elude“ kogemused, ja iga hommik kas „taassünnitakse“ eelnevalt lahendamata probleemidesse, või siis „uuestisünnitakse“ uue väljakutsega. Vahest tuleks ikka oma primitiivset kehataju edasi usaldada, kes ohusituatsioonides on instinktiivselt vägagi surmateadlik, kui lasta intelektuaal-emotsionaalsetel soovunelmatel end ärapetta?
Postitused: 342
Teemad: 5
Liitus: Jul 2010
Kolme viimase kommentaari peale pole mul muud teha kui vaikselt muheleda ja seda ma ka teen.
Maailm on palju lihtsam kui meile näib, näidatakse ja lastakse näha!
Tõde ei vaja, et seda usutakse, see eksisteerib niigi, aga vale vajab uskumist.
Postitused: 1,271
Teemad: 5
Liitus: May 2008
(15-12-2011, 00:11 )Matrix Kirjutas: Kunagi keegi (kelle nime ma hetkel ei mäleta ja otsima kah ei viitsi hakata) kaalus inimesi surma hetkel ja tuvastas, et surma momendil inimese kaal väheneb keskmiselt 22 grammi ulatuses. Me teame, et mass on seotud energiaga (E=mc2) ja sellest järelduvalt peab surma hetkel kehast lahkuma teatud kogus energiat. Mis energia see on? Mõni ütleb, et see 22 grammi on hinge kaal. Mis asi see hing siis on? Vastavalt valemile E=mc2 on see hing energia. Miks me selle energia lahkumist kehast ei näe? Sellepärast, et see muutis oma olekut, mis jääb meie tajuulatusest väljapoole. Miks siis surma hetkel ei toimu midagi sellist nagu kvantfüüsika eeldab, et inimene kaob nagu seebimull - plops ja kogu moos - pole vaatlejat, pole füüsilist reaalsust? Aga sellepärast, et mina vaatlejana jään vastavalt oma uskumustele seda keha koos hoidma, sest selle kellegi surm toimub ju minu vaadeldavas reaalsuses. Mina olengi oma enese vaatevinklist ainuline vaatleja oma enese universumis. Kui mina suren, siis kaob ka minu siinne füüsiline reaalsus. Te ütlete, et ei kao ta kusagile, aga seda saate te väita vaid oma enese seisukohast ehk vaatevinklist, kus te olete oma universumi ainuline ja ülim vaatleja ja teil pole miskit pistmist minu reaalsusega, sest igaühe enese vaatevinklist pole minu reaalsust ju olemas, sest mina olin teie reaalsuse osakene, mille vaatlejana panite füüsilisena näivaks reaalsuseks kokku teie... Jne.
Tiibeti surnuteraamatust lugesin, et lahkutakse ka nii, et jäävad vaid juuksed ja küüned või ainult riided - enam täpselt ei mäleta ning Castaneda raamatuteski jookseb läbi viide, et lahkutakse ilma füüsist järele jätmata... Nende inimeste puhul on "vaimsus" olnud just taoliseks lahkumiseks oluline. Äkki see on siis oluline teha meid nii tihedaks, et meist saaks lahkuda vaid 22 grammi, mitte 50 kg? Lihtsalt uitmõte...
Kõik inimesed usuvad, et seal kus lõpeb nende silmaring, asub ka maailma äär - Arthur Schopenhauer.
Postitused: 957
Teemad: 7
Liitus: Dec 2011
peab müstikuid kurvastama, see 22 grammi lahkuv kehahingus on bioloogiliskeemiliselt seletatav nähtus.
|
