[Maakas]

Tere!
Kõik on väga hea ja ilus. Aga kas siin foorumis oleks võimalik arendada ka mingit veidigi filosoofilist arutelu nende nähtuste kohta. Teadlastega me vaevalt suudame konkureerida. Aga muidugi pole paha ka vaid linkide vahetamine. Asi seegi!

[ykskuukiir]

Raske on filosofeerida teemal, mille kohta ei ole just väga palju kuulda-lugeda. Seda, mis toimub ümber Päikese, pole just väga palju kajastatud.

Sellest, mis tants Kuu tagaküljel käib, on nii- ja naasuguseid vihjeid (alates 60-ndatest läinud sajandil) hulgaliselt saadaval, ent ka sellest ei tea me ju suurt midagi.

Kui lihtsalt filosofeerida (loe: targutada), siis aastakümneid tagasi kuulsin kooliraadiost saadet Päikeseinimestest, ehk siis enam-vähem sama, nagu praegu igal pool võib lugeda Siiriuslastest ja Aldebranlastest ja Orionlastest (kui nüüd kuskil nimede õigekirjutusega nihu läks, palun kergemat karistust). Võib-olla siis need Päikeseinimesed teevad seal harjutuslende ja plaanivad kuskile minna?

Sinu variant, Maakas?

[Maakas]

Päikese temp. on ca 40 kraadi Celsiuse järgi. Ülejäänud "töö" teevad ära bakterid?

[R.B]

Päikese temp. on ca 40 kraadi Celsiuse järgi. Ülejäänud "töö" teevad ära bakterid?

Vabandust, kuid kas mina olen ainus praegu kes arvab et see fakt on väga vale?

[Päikeseinsener]

Tähtede tundmaõppimist on otstarbekas alustada Päikesest. Esiteks on Päike meile piisavalt lähedal (veerand miljonit korda lähemal kõige lähemast "päris tähest"), teiseks on ta, nagu hiljem veendume, oma omadustelt keskmine ja meie tähesüsteemis -- Galaktikas -- väga tavaline täht.
Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga.

Teleskoobis paistab Päike (vaatlemiseks tuleb valgust tugevasti nõrgendada!) heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem.

Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. Fotosfäärist kõrgemale jääks siis Päikese "atmosfäär", mis koosneb kahest kihist -- kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui ainsaks võimaluseks Päikese väliskihte uurida oli nende vaatlemine täieliku päikesevarjutuse ajal, kui Kuu kattis kinni algul fotosfääri, seejärel aga kogu Päikese. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist (siit nimetus, chroma tähendab kreeka keeles värvi); kroon -- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber -- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele.

Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Nagu õppisime tuumafüüsika osas (vt. A. Ainsaare õpiku lk. 34), nõuab see ühinemisreaktsioon kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses.

Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km.

Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid -- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi). Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant.

Täppismõõtmised näitavad, et ehkki Päikese kiirgus on stabiilne, võngub tema pind perioodiga umbes 5 minutit ning amplituudiga kümne kilomeetri ringis. Tõlgendades pinnavõnkeid helilainetena, loodavad astronoomid neid uurides saada täiendavat informatsiooni Päikese siseehituse kohta.

http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html

[Päikeseinsener]

Siin eespool küll oli juba analoogne klipp,
aga lisan siiski veel ühe(13min. Ufo ümber päikese)

http://www.youtube.com/watch?v=TmqcG7aJWrg

[insener Tünn]

Minu üleeile nähtud telesaade keskendus arvamusele,et need
pole lennuvahendid vaid seadmed, mis juhivad päikesel
toimuvaid protsesse...

[excubitoris]

Minu üleeile nähtud telesaade keskendus arvamusele,et need
pole lennuvahendid vaid seadmed, mis juhivad päikesel
toimuvaid protsesse...

"pole lennuvahendid" - ja õhus püsivad nad tänu roomamisele? Mitte lendamisele?

[insener Tünn]

Tiibu neil pole, aga õhus püsivad.
Imelik jah

[igihali]

Väga intensiivne UFO-de sebimine ümber Päikese 5. juunil.

http://rutube.ru/tracks/4507598.html?v=7...11060dcb55

[Foorumlane]

Kas see on normaalne , et pàike sellel videol oleks nagu sama koguaeg ?

[ykskuukiir]

Kas see on normaalne , et pàike sellel videol oleks nagu sama koguaeg ?

Sama ikka.
Mitut Päikest sina tead?

[Metafor]

Väga intensiivne UFO-de sebimine ümber Päikese 5. juunil.

http://rutube.ru/tracks/4507598.html?v=7...11060dcb55

Tegu ehk sensori müra ning kosmiliste putukate ja lindudega kes uduselt kaamera ette jäänud on.

Väga korrapäratud tükid kõik, oleks arvanud, et kui on tulnukad siia tulnud sis on neil ühte sorti disain kõigil laevadel, mitte ei tee nad mingeid rotikaid http://www.hot.ee/ratbike/luik.jpg kokku laovad.

[vello]

? kosmilised putukad ?

kas sellised-http://www.youtube.com/watch?v=3bhHpKzHPx8

[Metafor]

? kosmilised putukad ?

kas sellised-http://www.youtube.com/watch?v=3bhHpKzHPx8

Võibolla. Mõtlesin seda rohkem metafoorina. Päikesesüsteem kubiseb igasugustest komeetidest ja asteroididest.

[Foorumlane]

Kas see on normaalne , et pàike sellel videol oleks nagu sama koguaeg ?

Sama ikka.
Mitut Päikest sina tead?

Mina môtlesin seda, et kogu aeg oleks nagu sama pilt pàikesest sellel videol !
Kui kôik ùmber ringi muutub , siis pàike on koguaeg sama sugune . Pàikesel peaks need lahvatused toimuma pidevalt eri paigus !

[unclekomm]

Igatahes siin Hiinas on kindlasti teine päike kui kodus. Tõuseb täiesti valel ajal, minu kella järgi kella 1 paiku öösel,
looja läheb juba kolmverand 2 paiku. Ja mingi aeg paistis nii valesti, et mul varju ei olnudki, jalgevahel ainult mingi tume tönts. kahtlane igatahes seltsimehed. Ärge kaotage valvsust.....

[ykskuukiir]

Siin Hiinas? Huvitav-huvitav! Räägi meile ka Hiinast - kui ma nüüd õieti aru sain, siis oled seal "teise päikese" juures lähemal?

[unclekomm]

Eks me ole kõik Hiiast kuulnud ja lugenud.
Hetkel on siin peaaegu südaöö, väga soe ja niiske.
Saan aru, miks neid nii palju on
Aga küsi lahkesti midagi, ise ei oska midagi tarka ütelda.

[ykskuukiir]

Sa võiksid uue teema teha - Hiina iidsed ehitised ja kultuur - ma seni hakkan küsimustikku koostama

[unclekomm]

Ma tean nendest vähem kui tava aktiivne foorumlane. Igapäevane hiina elu on enam vähem sama ebamütoloogiline kui meil. Kindlasti siin kusagil midagi on, aga minu võimalused nendeni jõuda on olematud.

[ykskuukiir]

See läheb nüüd teemast ikka väga kaugele, tõmbame otsad kotti tagasi, öeldes - ei ole midagi uut siin päikese all, sest uus on hästi unustatud vana. Ja see meid ilmselt huvitabki kõige rohkem.

Kui sa seal lausa vangis ei ole, küll muutuvad su võimalused ringi vaadata olevateks ka ajapikku. Ja tea, et foorumis on vähemalt üks liige, kes rõõmuga loeks eestlase rännakutest või elust või seiklustest (millest iganes) - Hiinamaal.

[Müstik]

Väga intensiivne UFO-de sebimine ümber Päikese 5. juunil.

http://rutube.ru/tracks/4507598.html?v=7...11060dcb55

Jah, see sebimine toimub juba pikemat aega, teema "UFO-d Päikese
varjus": http://www.para-web.org/showthread.php?tid=5481

To unclekomm, kui Hiina muistne kultuur natuke huvitab, siis lugemist võid alustada siit:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...ight=Hiina

On ka teisi Hiina teemasid, näiteks Hiina Roswell, Tarimi muumiad Hiinas ja Terrakottasõdalased.
Tarimi muumiate teema siin: http://www.para-web.org/showthread.php?t...mi+muumiad

[unclekomm]

Suured tänud

[igihali]

Pakun siin võrdluseks varasemaid pilte UFO-dest ümber Päikese ja ka eilse video-mida arvata?
www.worldufophotos.org/2/c339a/gal-page/4
http://rutube.ru/tracks/4551075.html?v=a...4ac52e0c6b