03-07-2015, 22:51
Head lugemist dna kohta: http://hot.ee/e/evolutsioon/peatykk%2008...oteiin.pdf
|
DNA on midagi enamat kui lihtsalt lineaarne kood, mis juhib
|
|
03-07-2015, 22:51
Head lugemist dna kohta: http://hot.ee/e/evolutsioon/peatykk%2008...oteiin.pdf
Raadio Ööylikool, "Inimene kui ime", Erkki Truve (molekulaarbioloog): https://vikerraadio.err.ee/815008/ooulik...i-ime-2006 Küllalt vana loeng, aastast 2006, kuid niipalju kui mina tean, siis siintoodud "imele" siiamaani seletust pole. Ja mingi pisike tõenäosus minu meelest on, et seletust peitub kuskil seal
(24-06-2012, 21:37 )... Kirjutas: kõik elusorganismid koosnevad kahest komponendist - materiaalsest ja energo-informatsioonilisest. Energo-informatsiooniline komponent on /.../ sisuliselt "kõikjalolev", selle jaoks ei oma füüsilised vahemaad (ega aeg) tähtsust. Need kaks komponenti mõjutavad teineteist,... Erkki Truve: DNA on lineaarne molekul, pikk mittehargnev rida, läbimõõduga 2 nanomeetrit. Kui me võtaksime selle pärlikee rakutuumast välja, sirutaksime laua peale, siis oleks selle pikkus umbes üks meeter. Läbimõõt üks miljardik meetrit. Rakk ise on 10 mikromeetrit, rakutuum 1 mikromeeter. Kui teha kõik see miljon korda suuremaks, oleks raku läbimõõt 10 m, rakutuum selle sees 1 m läbimõõduga. Selle meetrise kera sisse on mahutatud DNA, mille pikkus nüüd oleks 1000 (tuhat) kilomeetrit. See on sinna pakitud nii, et igal suvalisel ajahetkel on vajalikel ensüümidel võimalik leida üles vajalik geen (DNA jupp), et teha sellest RNA. Kusjuures need protsessid on ülikiired, sekunditega toimuvad. Alates 47. minut: Inimeses on 30 000 geeni. Eri rakkudes on kasutusel eri ajahetkel erinevad geenid ja see otsus, millist geeni millisel ajahetkel millises rakus kasutatakse, see otsustus sõltub sellest, millised signaalid antud raku kestale väliskeskkonnast tulevad. Me teame seda mehhanismi, kuidas signaali ülekandumine toimub raku pinnalt ja jõuab rakutuuma vajaliku geenini, siis teame ka seda et, see protsess nõuab nii tohutult suure infohulga läbitöötamist, et kui tahta modelleerida, mis toimub ühes rakus, ühel ajahetkel, siis maailmas ei ole nii võimast kompuutrit, mis suudaks seda analüüsida. Muidugi pole ka algoritmi. Kui meil ka see algoritm oleks, siis informaatikud ütlevad, et ka kogu maailma arvutipargil kokku pole seda võimsust et seda läbi mängida. Aga meie kehas kõik meie 100 miljardit rakku teevad seda igal sekundil, ja üsna hästi teevad. Kui see pole ime, siis mis see on?! Loengu lõpp. Nüüd minu märkus: kvantarvutid - oi see paha sõna kvant! - vb suudavad modelleerida raku tegevust? Loogiline, et tekib küsimus, et kas rakus ei või toimuda need protsessid kuidagi niti-natikenegi sarnaselt kvantarvutile? Võis siis organiseerib raku tegevust postituse alguses toodud oletus energo-informaatilise (morfogeeense e morfogeneetilise välja kaasabil? Geenide roll jääb loomulikult kõigutamatuks. Morfogeeniliste väljade olemust saab kirjeldada ka kui "harjumust", sissesõidetud rada. Aga sellest hiljem. ![]() Pildil on DNA rakutuumas lahtipakitud tavakujul, selle pusa sees on erinevates kohtades laiali kromosoomid. Pildi allikas: https://heureka.postimees.ee/4045127/vid...dist-rakus Raku paljunemise hetkel tekivad need kooliõpiku X-ikesed. Aga tavaliselt on DNA ülesandeks olla ainult matriits, mille vajaliku osa (geeni) pealt võetakse vorm (RNA) organismile vajaliku valgu sünteesimiseks. Ja selles pusas on tohutu hulk rämpsDNAd, mille ülesanne pole teada. Parandus: rakku suurendati mitte 1000, vaid miljon korda; DNA läbimõõt oleks siis 1 mm.
24-11-2019, 21:44
Midagi uuemat DNA teemal.
https://evolutionnews.org/2013/03/a_wow_signal_of/
25-11-2019, 05:12
Läheb teemasse - mida lingiga teha otsustab igaüks ise.
https://concen.org/content/dynamic-genom...r-dna-2019 https://concen.org/content/dynamic-genom...witch-2019 |
| Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: |
| 1 külali(st)ne |