26-01-2009, 22:05
Järgmine jutt on minu elukaaslase kirjutatud. Lugege ja andke abi mida teha ja kuidas lahti saada sellest või mis see on/oli. Tänan.
Esimest korda nägin ja tajusin seda nähtust umbes 4-5 aastaselt. Olin parajasti vannis (tegelesin lapsekombel mängimisega jne), vannikaardin ees, kui järsku nägin, et üks must käsi vajutas vastu kaardinat, nii et see tuli peaaegu mulle vastu ning keegi ütles vaikselt mu nime. See hetk oli 2-3 sek seletamatu tardumistunne, peale valdas mind hirm. Lükkasin kohe, kui see tunne üle läks kardina eest ja ei olnud midagi ega kedagi seal, möödus vbl 5 seki. Hüüdsin kohe ema, kes oli üldse tagumises toas, ega poleks mitte mingi valemiga nii kiiresti sinna jõudnud. Ning miks peaks ema üldse hirmutamas käima ning see hääl oli võõras, naisterahva hääl. Järgmine kord nägin seda n-ö nähtust paar aastat hiljem, kui oma toast elutuppa jalutasin. Järsku nägin, kuidas sama tuttav käsi välisukse nahast paistis, ei tulnud läbi, vaid justkui lükkas seda nahka eemale, oli käe kuju näha... tekkis sama tardumis tunne. Kui välisukse sisenahk oli muidu helepruun, siis käe kujutis oli jälle must. Seekord tuli kohe ka nägu järgi, kontuurid, selget nägu ei näinud, kuid näojooni oli näha ja tajutav oli, et see oli naisterahva pea. Seekord ma midagi ei kuulnud, kuid nägu oleks justkui karjunud. Tekkis sama tardumis tunne, kuid seekord hirmu ja paanikat ei tekkinud. Kogu see "asi" oli paar kolm sekundit nähtav. Olen täiesti veendunud, et ette seda ei kujutanud ja uni see ka kindlasti ei olnud. Nüüd vahepeal ei ole peaaegu kakskümmend aastat seda enam näinud ega tajunud, kuni tänase hommikuni. Olin veel voodis, kuid üleval, kui järsku tundsi, ise seda nägemata ega sinna poole vaatamata, et see sama nägu kummardub mu parema kõrva juurde ja sama hääl sosistas taas, sama tuttava häälega, mu nime. Seekord ma ei näinud midagi, vaid tundsin, et ta tahab mind katsuda (tajusin seda sama musta kätt), kuid just sel hetkel kadus see n-ö tardumistunne ära ja vaatasin sinna poole ja midagi polnud..
Esimest korda nägin ja tajusin seda nähtust umbes 4-5 aastaselt. Olin parajasti vannis (tegelesin lapsekombel mängimisega jne), vannikaardin ees, kui järsku nägin, et üks must käsi vajutas vastu kaardinat, nii et see tuli peaaegu mulle vastu ning keegi ütles vaikselt mu nime. See hetk oli 2-3 sek seletamatu tardumistunne, peale valdas mind hirm. Lükkasin kohe, kui see tunne üle läks kardina eest ja ei olnud midagi ega kedagi seal, möödus vbl 5 seki. Hüüdsin kohe ema, kes oli üldse tagumises toas, ega poleks mitte mingi valemiga nii kiiresti sinna jõudnud. Ning miks peaks ema üldse hirmutamas käima ning see hääl oli võõras, naisterahva hääl. Järgmine kord nägin seda n-ö nähtust paar aastat hiljem, kui oma toast elutuppa jalutasin. Järsku nägin, kuidas sama tuttav käsi välisukse nahast paistis, ei tulnud läbi, vaid justkui lükkas seda nahka eemale, oli käe kuju näha... tekkis sama tardumis tunne. Kui välisukse sisenahk oli muidu helepruun, siis käe kujutis oli jälle must. Seekord tuli kohe ka nägu järgi, kontuurid, selget nägu ei näinud, kuid näojooni oli näha ja tajutav oli, et see oli naisterahva pea. Seekord ma midagi ei kuulnud, kuid nägu oleks justkui karjunud. Tekkis sama tardumis tunne, kuid seekord hirmu ja paanikat ei tekkinud. Kogu see "asi" oli paar kolm sekundit nähtav. Olen täiesti veendunud, et ette seda ei kujutanud ja uni see ka kindlasti ei olnud. Nüüd vahepeal ei ole peaaegu kakskümmend aastat seda enam näinud ega tajunud, kuni tänase hommikuni. Olin veel voodis, kuid üleval, kui järsku tundsi, ise seda nägemata ega sinna poole vaatamata, et see sama nägu kummardub mu parema kõrva juurde ja sama hääl sosistas taas, sama tuttava häälega, mu nime. Seekord ma ei näinud midagi, vaid tundsin, et ta tahab mind katsuda (tajusin seda sama musta kätt), kuid just sel hetkel kadus see n-ö tardumistunne ära ja vaatasin sinna poole ja midagi polnud..
