Tähelinna tüüpi ehitised Eestis (bastion, muldkindlustusvöönd, vallimägi, star fort)

Kuna eestikeelset juttu sellel teemal palju pole teen selle teema, et varasemalt kokkupuutunud saaksid siia oma tarkusi jagada..

Ümber maailma leidub tuhandeid samas stiilis ehitisi mida võiks eestikeeles nimetada nt. tähelinnadeks (ingl. star fort).

Pildid googlist millest jutt: https://www.google.com/search?q=star+for...8Q_AUIDigB

Tähelinnasi leidub ümber maailma väga palju (keegi loendas 4000+?), igal mandril tõenäoliselt igas riigis, enamasti on need ehitatud veekogude äärde või vahetusse lähedusse ja ümbritsetud kraaviga. Tähelinnad on tihti paikades kus tänapäeval on asulad ja paljudel juhtudel on need osaliselt lammutatud või mattunud maa alla.

Kui interneti avarustes pilte vaadata, siis tundub see ebareaalselt suuremahuline projekt, ei mahu pähe kui palju ressursse oli tähelinnade ehitamise tarvis vaja.

Päris funktsioon on avalikkusele teadmata, keda huvitab võib välja googeldada erinevaid vähem ja rohkem ulmelisi teooriaid. Teada on näiteks, et kõikide seda tüüpi objektide all on tunnelid.

Ajaloolastel või peavoolumeedia ajaloo kirjutajatel on kõikide tähelinnade ehitamise kohta mingi teooria, kuid pigem tundub, et nad on vanade struktuuride restaureerimist kirjeldanud uute ehitamisena.


Eestis on ka teadaolevalt mõned tähelinna tüüpi ehitised, enimtuntud siin:

Tallinn:



Tartu:



Kuressaare:



Narva:



Paide:


Pärnu:


Mõned mis on märgitud vanadel kaartidel aga praegu raske leida:

Lihula:


Haapsalu:


Vasknarva:
http://drive.google.com/uc?export=view&i...dh1gk0L4Ql


Kaks tükki mis olen ise leidnud, kummagi peal või sees ei paista olevat tänapäevaseid ehitisi:

Paldiski, Muula mäed:


Naissaare lõunatipp:




Natuke veel eestikeelset teemakohast lugemist:

http://elukulg1.blogspot.com/2017/10/tahelinnad.html


http://elukulg1.blogspot.com/2018/08/tar...linn.html


http://valveroot.blogspot.com/2018/10/ta...ihula.html


Kas keegi teab kuskil eestis veel sarnases stiilis ehitisi? Ise käisin maaameti reljeef kaardiga enamus eesti rannikualasi läbi rohkem ei leidnud, sisemaad pole väga uurinud.

Kui keegi on kuskil rahva juttudes midagi konkreetsete konstruktsioonidega seonduvat tähele pannud, siis pajatage loen huviga!


Minu kogutud materjalide link:

https://drive.google.com/drive/folders/0...sp=sharing

Braavo - julge peale hakkamine on pool võitu - öeldakse.
Hetkel aga jäi puudu sidumine foorumi temaatikaga ehk kes ja miks paravõtmes.
Olen seda teemat jälginud netis aastaid ja selle sidumine paraga on olnud raske.

Kus juures on näha olnud vanu kaarte mis kujutavad tähtkindlusi aladel kus neid ei peaks olema.
Näiteks Siberi tundrates ja kohtades kus tänapäeval laiub vaid puhas loodus.
Loodetavasti saab olema tulevikus võimalus leida mõni selline ja siis ehk hakkab ka midagi paistma.

PS. Starfort oleks vast õigem tähtkindlus või tähekindlus?!

Staadionid on ovaalsed, ristmikud risti kujulised ja raudteed pahatihti sirgjooned. Kas me peame nüüd hakkama midagi paravõtmes oletama?

Niivõrd-kuivõrd see teema võib siin saada käsitletud alternatiivajaloo võtmes, siis on see igati kohane paraveebi teema.

Tere tulemast

Tähe-kiirte tipus olevad "teravikud" suunavad peen-tasandi energiat ... sarnaselt tajutakse kinni-silmi enda poole suunatud teravat nuga/mõõka (seletamatu õrn ärevuse /ebameeldivuse tunne), ning sarnaselt tajub vares tema poole suunatud püssi/toru (lendab pahuralt kraaksudes minema) ... ning sama efekti tõttu tajutakse püramiidi sees olles "veidi teistsugust tunnet".

Keskaegsete sõdade kontekstis (mis toimusid vibude, ambude, odadega) andis taoline "tähe-kiirteks" liigendatud ehitis olulise eelise suurema pindala tõttu (nii sai rohkem sõjamehi pikemaks venitatud joonele paigutada).

Kindlasti leiaks veel igasugu "kosmilisi analoogiaid" ... lõpuks taandub mingi kujundi eelistamine igaühe kahe kõrva vahel toimuvale: ühele ilus, teisele inetu - ühele kasulik, teisele kahjulik ... sõltumata ehitiste kujust andsid nad müüri-ladujatele nö "tööd & leiba" (nagu vaidlus õllepudeli sildi üle: "õlu on parem kui seks - seks on parem, kui õlu" - sõltumata joodiku valikust sai õlletehas tööd).

(14-01-2019 04:31 )Tyto Alba Kirjutas:  Braavo - julge peale hakkamine on pool võitu - öeldakse.
Hetkel aga jäi puudu sidumine foorumi temaatikaga ehk kes ja miks paravõtmes.
Olen seda teemat jälginud netis aastaid ja selle sidumine paraga on olnud raske.

Kus juures on näha olnud vanu kaarte mis kujutavad tähtkindlusi aladel kus neid ei peaks olema.
Näiteks Siberi tundrates ja kohtades kus tänapäeval laiub vaid puhas loodus.
Loodetavasti saab olema tulevikus võimalus leida mõni selline ja siis ehk hakkab ka midagi paistma.

PS. Starfort oleks vast õigem tähtkindlus või tähekindlus?!

Ma pole kindel mis eesmärgil need struktuurid on algselt loodud, sellepärast ei tahtnud ma teemat teha militaarfoorumisse. Keskajal kindlasti kasutati paljusi nendest kaitse eesmärgil kindlustena. Paljude selliste objektide ümbrusse on elama kogunenud rohkelt inimesi, võibolla on tegu hoopis mingisugust energiat koondavate seadmetega?

Üks idee oleks kaardile ära märkida kõik tähelinnad, võibolla saab sellest võrgustikust mingisuguseid teooriaid tuletada. Näiteks siin on seda võimalik teha http://www.megaliths.org/browse/category/13

Nõustun jah, et see teema pigem seondub rohkem alternatiivajaloo ja kunagiste globaalsete tsivilisatsioonide uurimisega kui muude päevakohaste vaimsete teemadega siin foorumis

(14-01-2019 14:53 )Heigo Teppo Kirjutas:  

(14-01-2019 04:31 )Tyto Alba Kirjutas:  Braavo - julge peale hakkamine on pool võitu - öeldakse.
Hetkel aga jäi puudu sidumine foorumi temaatikaga ehk kes ja miks paravõtmes.
Olen seda teemat jälginud netis aastaid ja selle sidumine paraga on olnud raske.

Kus juures on näha olnud vanu kaarte mis kujutavad tähtkindlusi aladel kus neid ei peaks olema.
Näiteks Siberi tundrates ja kohtades kus tänapäeval laiub vaid puhas loodus.
Loodetavasti saab olema tulevikus võimalus leida mõni selline ja siis ehk hakkab ka midagi paistma.

PS. Starfort oleks vast õigem tähtkindlus või tähekindlus?!

Ma pole kindel mis eesmärgil need struktuurid on algselt loodud, sellepärast ei tahtnud ma teemat teha militaarfoorumisse. Keskajal kindlasti kasutati paljusi nendest kaitse eesmärgil kindlustena. Paljude selliste objektide ümbrusse on elama kogunenud rohkelt inimesi, võibolla on tegu hoopis mingisugust energiat koondavate seadmetega?

Üks idee oleks kaardile ära märkida kõik tähelinnad, võibolla saab sellest võrgustikust mingisuguseid teooriaid tuletada. Näiteks siin on seda võimalik teha http://www.megaliths.org/browse/category/13

Nõustun jah, et see teema pigem seondub rohkem alternatiivajaloo ja kunagiste globaalsete tsivilisatsioonide uurimisega kui muude päevakohaste vaimsete teemadega siin foorumis

Niisugused linnused kujunesid linnadeks või linnasüdameteks ning loogiliselt kogunes nende ümber inimesi elama. Mingit paratähendust selline liigendatud bastionite rajamine ei oma. Vastaval ajajärgul rajatigi väga sarnaseid kindlustusi. Ka muud hooned on sarnased. Lossid, linnaruumi majad jne.

Teema jätkuks nn tähelinnad või vanad bastionid vanadel gravüüridel.
http://elukulg1.blogspot.com/2017/10/tahelinnad.html

Arvatakse, et selliseid linnu võis olla kuskil 4000.
Tänaseks päevaks aga on teada kuskil 1000.
Tuntumad neist Kuressaare, kuid ka Peterburg. Hispaanias on üks suuremaid - Nikosia. Jaapanis - Osacca.
Tõepoolest on tänapäeva linnade all maa-alused linnad oma tunnelitega.
Meil siin nii maa-aluste tunnelite teema kui maa-aluste linnade teema.
Sellel lingil toodud arvamuse järgi pühkisid katastroofide tulemusel tekkinud hiidlained vundamentidelt majad ja hiljem ehitati neile - hästi tugevatele vundamentidele, uued majad ja linnad. Ilmselt oli katastroofe tihedamini ja vundamendid ehitati nurga alla - nagu lainemurdjad. Vundamentide sisse aga ehitati maa-alused linnad ehk varjendid.

Midagi sarnast eelnimetatutele on bastionkindlused (inglise keeles bastion fort), mille tippude sarnane kuju on põhjendatav nn. surnud tsoonide eemaldamisega. Eriti populaarseks muutusid need püssirohu kasutuselevõtuga, aga juba keskajal kehtis vibude puhul sisuliselt sama põhimõte. Arvatavasti levis selline strateegiline kuju kindlusteehitajate seas kulutulena.

Siin nende kohta päris pikk jutt: https://en.wikipedia.org/wiki/Bastion_fort

Et ei läheks erinevad asjad ühte potti tuleks ehk natuke selgitada tausta.
Keegi ei vaidlusta, et "keskajal" ehitati bastione mis sarnanevad tähtkindlustele.
Ka teema algataja postituses olid Eesti näite varal nii mõnigi bastion vääriti paika pandud.

Antud teema mõistes oleksid tähtkindlused ainult need millede algupära on "segane".
Mis omavad suht kindlalt vähemalt viite nurka või selle korrutist.
Samuti on küsimusi nende algupära kohta - nagu mainitud - kaartidelt kadunud Siberi objektid.

Samuti on mitmed tähtkindlused millede algupära on servast segane ka Euroopas.
Eriti (praegusel) Saksamaal ja Austrias aga ka Poolas ja mujal.
Paljud neist on purustatud ja järgi ainult jäljed.

Nagu alguses mainisin on see teema alles toores, et selle üle laialt diskuteerida tahaks.
Keegi lisada mis ei lähe teemasse, et "lollid ei tunne kindlusi ära" siis kuulaks huviga.
Senise seisuga ei näe, et Eestis alal oleks ette näidata "puhast" tähtkindlust.

Kellel on reaalset tahtmist teemaga tutvuda siis vihjeks pakun keskaegsed kaardid.
Paljud on netis olemas ja üsnagi huvitava taustaga.
Veel huvitavam on aga neil kujutatud riigid ja nende piirid ning valitsejad.

(14-01-2019 19:19 )Tyto Alba Kirjutas:  Antud teema mõistes oleksid tähtkindlused ainult need millede algupära on "segane".
Mis omavad suht kindlalt vähemalt viite nurka või selle korrutist.
Samuti on küsimusi nende algupära kohta - nagu mainitud - kaartidelt kadunud Siberi objektid.

Ma ei saa hästi pihta, et miks ehitiste viis või kümme nurka olulised on. Nurkade arv koos ehitise suurusega on otseses seoses relvade laskeulatusega mida kindluse kaitsmiseks kasutatakse. Kui amb või musket eriti kaugele ei lase ei saa neid üksteisest väga kaugele venitada, seega siseõue pindala suurendades tuleb neid hoopis paljundada.

Kellel huvi, siis võite pilgu peale heita sellele Google Earth failile, see sisaldab sadu tähelinnuseid üle maailma. See on küll aegunud versioon, praeguseks on neid leitud oluliselt rohkem, kuid uuemat versiooni ma pole saanud. https://drive.google.com/file/d/1qw_Csz9...sp=sharing

(14-01-2019 22:58 )Nielander Kirjutas:  

(14-01-2019 19:19 )Tyto Alba Kirjutas:  Antud teema mõistes oleksid tähtkindlused ainult need millede algupära on "segane".
Mis omavad suht kindlalt vähemalt viite nurka või selle korrutist.
Samuti on küsimusi nende algupära kohta - nagu mainitud - kaartidelt kadunud Siberi objektid.

Ma ei saa hästi pihta, et miks ehitiste viis või kümme nurka olulised on. Nurkade arv koos ehitise suurusega on otseses seoses relvade laskeulatusega mida kindluse kaitsmiseks kasutatakse. Kui amb või musket eriti kaugele ei lase ei saa neid üksteisest väga kaugele venitada, seega siseõue pindala suurendades tuleb neid hoopis paljundada.

Nielander - mõtle natuke välja tavapärasest maailmast.
Kuna ehitiste algupära on natuke segane siis kas nende kuju on seatud relvadega?
Võimalik, et tegu oli millegi muuga - näiteks energia jaama alusega.

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=...f=mentions

Tähelinnadest tuleb ka kindlasti juttu.

Ma pakuks,et suur osa neist tähe kujulistest kindlustest on ehitatud ristisõdijate/templirüütlite poolt või nende arhitektuurist inspireerituna kaitserajatise eesmärgil.Wiki järgi on tähtlinnustele aluse panija Itaalia arhitekt/skulptor/kunstnik Michelangelo.1530-1540 paiku hakkasid seda stiili kindlused kerkima väljaspool itaaliat.Varasem keskaegne disain oma tornidega oli prantslaste poolt kasutusele võetud kahurite vastu kaitsetu.Sellest tulevana oli vast mõtekam paljud vanad kandilised kindlused ümberehitada tähtkindlusteks kui et nad niisama maha jätta.

Püha geomeetria polnud võõras ei Michelangelole ega templirüütlitele,seega metatroni kuupi(minu kasutajanime all olev pilt) kasutati niipalju kui pinnakontuur/maastik kannatas

eks nad ole sellised sellepärast, et ründajale risttuld anda - kui kilpi ees hoiad, saad noole selga - Nielander seletas lahti.

(15-01-2019 14:23 )Malandro Kirjutas:  Püha geomeetria polnud võõras ei Michelangelole ega templirüütlitele,seega metatroni kuupi(minu kasutajanime all olev pilt) kasutati niipalju kui pinnakontuur/maastik kannatas

Võimalik. Metaroni kuubi sees on tähttetraeeder nagu ma ühelt jooniselt vaatasin.

---

Ma natuke seiklesin netiavarustes ja ei leidnud viiteid tähekujulistele kindlustele mis oleks ehitatud enne itaallasi.Kellelgi viiteid on sellistele ehitistele siis sirviks huviga..