XY+XX=? ehk kromosoomid

DNA'd, geneetikat ja inimevolutsiooni on siin foorumis ka varem puudutatud. Siin teemas siis lühidalt sellisest eluolulisest faktorist nagu see on kromosoom.

normaalne mehe karotüüp

Inimese genoom

Kromosoomi avastamisele aitas kaasa 1674 aastal Leeuwenhoek'i leiutatud mikroskoop. 1842 aastal avastas Karl Wilhelm von Nägel rakusisesed struktuurid mis said hiljem tuntuks kui kromosoomid.

Inimese rakkudes on kokku 23 kromosoomipaari millesse on kodeeritud kogu info inimisendi "ülesehituse" kohta. Et täpne olla siis 22 paari ning kaks sugukromosoomi. Mehel XY ja naisel XX.
http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_genoom

1880'ndatel aastatel tõestas Saksa bioloog Theodor Boveri kromosoomide pärandatava 'järjepidevus' ning 'individualismi'. See pani aluse ka 1902 Sutton-Boveri (pärilikkus)Teooriale.

YY - kromosoom

Kui meestel on XY kromosoom ning naistel XX, kas siis oleks võimalik ka YY kromosoomiga inimene? Ei. See ei ole võimalik mitmel eripõhjusel. Esiteks looduslikult eeldaks see kahe mehe vahelise paljunemise mis on üpris võimatu. Ja kui ka appi tuleks spetsiaalselt teadus ei jääks katse "tulemus" ellu. Põhjus on lihtne. X-sugukromosoomid mitte ainult ei määra inimese sugu, vaid sisaldavad ka juhiseid mitmeid eluliselt tähtsate funktsioonide tarvis.

XY - naine

Swyer'i sündroom. Tegemist on väliselt naisega, kes ilma hormoonravita ei saavuta puberteeti.

Downi sündroomiga kromosoom

Downi sündroom

Tuntakse ka nime all trisomy 21. Tegu on nähtusega kus 21. kromosoomil on kas osaline või täielikult kolmas koopia. Tegu on inimeste puhul kõige levinuma kromosoomide anomaaliaga. Sellisele seisundile on iseloomulikud vähendatud mentaalsed võimed, hilinenud kasv ning puudulikud näojooned.

Downi sündroomi kirjeldas juba 1838 Jean Etienne Dominique Esquirol. Oma nime sai see aga 1866 briti arsti John Langdon Downi järgi. Alles aastal 1959 suutis aga sellega seostuva kromosoomide eripära tõestada dr. Jerome Lejeune. Eeldatavalt sünnib USAs iga aasta 691 downi sündroomiga last.

Downi sündroomiga ei kaasne mitte ainult negatiivsed eripärad. Seda kandvad inimesed võivad küll haigestuda küll ka kõigisse tuntud haigustesse, kuid mitmel puhul on see haigestumine tunduvalt ebatõenäolisem. Näiteks leukeemiasse haigestumine on neil vähetõenäoline.

http://www.tarbija24.ee/1043544/leevendu...-kustutada
USA Washingtoni ülikooli rakubioloogid leidsid, et liigse kromosoomi eemaldamine tüvirakkudest lubaks Downi sündroomiga inimeste vereloomehaigusi ravida.

Stalini ahvinimeste armee

Vene teadlane Ilya Ivanovich Ivanov(1870-1932) pühendus oma teadustöös ennekõike kunstlikule viljastamisele ning ajalukku on ta läinud inimese-ahvi hübriidi loomiskatsetega.

Sellealast teoreetilist võimalust esitles ta juba aastal 1910 Austrias toimunud zooloogide maailmakongressil. 1924 aastal Pariisis Pasteur'i Instituudis töötades sai ta instituudi juhtidel loa vastavate katsete läbiviimiseks Aafrikas. Oma tegevusega üritas ta tähelepanu ning toetust leida ka Nõugkogude valitsuselt. Ning selle ta ka sai aastal 1925($10 000).

1927 aasta veebruaris viljastas ta kaks emast šimpansit kasutades selleks oma enda spermat. Ning sama aasta märtsis, viljastas ta poeg, kes oli ka katsesse kaasatud, kolmanda šimpansi. Juulikuus lahkusid Ivanovid Aafrikast koos kolmeteistkümne šimpansiga. Kahe esimese ahvi viljastamine oli ebaõnnestunud ning kolmas(samuti ebaõnnestunud) suri Prantsusmaal.

Ivanov olevat üritanud Aafrikas ka naisi ahvi seemnega viljastada, kuid vastavate katsete kohta puuduvad dokumendid.

1927 aastal jätkusid katsetused Nõukogude Liidus Suhhuumis. Seal üritas ta uuesti naisi viljastada primaadi seemnega. Selleks läks tal vaja vähemalt viite vabatahtlikku naist. Kuid saatuse kiuste oli katse läbiviimise hetkeks Ilya viimane isane šimpans siit ilmast lahkunud.

Just erinev kromosoomide arv oli põhjuseks antud katsete ebaõnnestumistele. Ivanovi katsed on andnud aluse internetis levima hakanud muinasjutulistest lugudest Stalini ideest luua ahvinimeste armeed.
http://www.youtube.com/watch?v=ml6x2hFQpYA
http://www.youtube.com/watch?v=8FGYzZOZxMw



Humanzee

Tuntud ka kui Chuman(isase šimpansi ja naissoost inimese järeltulija) või Manpanzee(meessoost inimese ja emase šimpansi järeltulija) puhul on tegu hüpoteetilise šimpansi/inimese hübriidiga. Selle aluseks on nende kahe liigi vaheline DNA kattuvus.
Inimestel on üks kromosoomipaar vähem kui šimpansitel(ahvide 2. ja 4. kromosoomipaar on inimeste puhul liitunud üheks). Samas ei peeta sellist erinevust ka mitte täielikuks takistuseks liikide segunemisel. Sarnast fenomeni tuntakse ka kui chromosomal polymorphism. Lihtsalt väljendudes siis kas kahe paari liitumis- või ühe paari pooldumuisprotsess.

Pärast vene teadlase Ilya Ivanovi läbiviidut katseid ei ole sarnased ideed mitte maha maetud, vaid neid viljeletakse üha enam, mida rohkem teadus ja geneetika arenevad.

1977 aastal avastas uurija J.Michael Bedford, et inimese spermatosoid võib läbistada gibboni munarakku kaitsvat membraani. Aastal 2006 jõuti järeldusteni, et pärast viimasest ühtsest esivanemast inimeste ja šimpansite lahknemist esines veel kahe eri liini vahelist segunemist veel 1,2 miljoni aasta jooksul. Uuemad uuringud näitavad, et inimese ja šimpansi lahknemine on toimunud tegelikult isegi kaks korda.

1970'ndatel võitis meediatähelepanu väidetav inimese/ahvi hübriid Oliver kes käis ringi kahel jalal ning kelle käitumises oli tähelepanuväärseid eripärasid. Teaduslikud katsed siiski tõestasid, et tegu oli 100% ahviga ja Oliveri esiletõstmise põhjuseks sai vaid reklaamitrikk.
http://www.youtube.com/watch?v=-C6NkRUbI38

Parahuman <parainimene>

Selle mõiste puhul on tegu inimese ja looma hübriidiga. Ajaloos võib leida mitmeid viiteid sarnastele mütoloogilistele olenditele, keda ka iidsete tulnukate teoreetikud peavad tulnukate katsete tulemuseks inimeste ja loomadega. Sellest kirjutas ka H.G.Wells rohkem kui sada aastat tagasi oma sci-fi novellis "Dr. Moreau Saar".

Parahuman on aga tänapäeval siiski ajakirjanduslik(mitte teaduslik) väljend mida kasutatakse inimese ja looma bioloogilise materjali segamisel. Seda kasutas National Geographic aastal 2003 kui Hiina teadlased Shanghai Teises Meditsiinilises Ülikoolis segasid inimrakke jänese munarakuga.
http://news.nationalgeographic.com/news/...meras.html

Briti laboratooriumides loodi aastatel 2008-2011 üle 150. inimese-looma hübriidembrüod. Põhjused selliseks tegevuseks on nii meditsiinilised kui ka majanduslikud, alustades kasvõi inimestele doonororganite valmistamisest.

Transhuman ja Posthuman

1949 aastal kirjutas prantsuse filosoof Pierre Teilhard de Chardin raamatu "Inimkonna tulevik", kus kirjeldas inimese arengut täiusliku hüpoteetilise eluvormi poole(Posthuman). Selles arengufaasis olev inimene on aga transhuman.

Kui tõesti oleme me kõik arenenud ahvist, siis on õigustatud ka oletus, et see areng kestab veel edasi.

Ameerika teoreetilise füüsiku dr. Michio Kaku väitel on aga inimkond jõudnud oma arengu lõppfaasi kuna meil puudub vajadus adopteeruda keskkonda. Ja tõesti nüüdsest loome me endale ise just sellise keskkonna mida meil eluks tarvis läheb.

44 kromosoomiga inimene

Erinevatel liikidel on erinev hulk kromosoomi, kuid sellist erinevust võib esineda ka sama liigi puhul. Seda fenomeni tuleb ette nii näriliste, teraviljade kui ka liblikate puhul. Ning nüüd on see avastatud ka inimestel. Erinevalt tavapärasest 46'est kromosoomist leidis Hiina doktor ühel inimesel neid vaid 44(puudus 15. kromosoomipaar). Tegemist on täiesti normaalse, terve mehega.

Selliselt saaks ta edasi anda oma kromosoomid ka järglastele kui tal õnnestuks leida naine kellel on samuti vaid 44 kromosoomi. "Tavalise" naisterahvaga järglase saamisel on üpris suur võimalus(2/3), et rasedus katkeb, Kromosoomid sisaldavad endas elulise tähtsusega informatsiooni. Ning paari kromosoomi "kaotamisel" oleks inimesele letaalsed tagajärjed. Kuidas ta siiski suudab elada?

Tegelikkuses ei ole tal aga midagi puudu, vaid informatsioon on pisut teisiti talletatud. 14. kromosoomipaar on end 15.nda külge kinnitanud. Kui varem teadlased teoretiseerisid selliste liitumiste kohta inimese kaugete esivanemate puhul, siis nüüd on olemas ka tõestus, et midagi niisugust saab ka päriselt juhtuda.
http://genetics.thetech.org/original_news/news124


Käesolev postitus on tõlgitud valdavalt ingliskeelsetest artiklitest ning kirjutistest. Mõned mõisted on jäänud eestindamata.

Paari aasta eest vestlesin ma ühe geenitehnoloogia tudengiga elust ja asjadest ja ühel hetkel püüdsin teda üllatada rääkides talle midagi uut tema enda erialalt. On ju teada, et inimestel on 23 kromosoomipaari ja kõigil inimahvidel 24. Kuidas saab meil olla nii suur erinevus geneetilises materjalis?? Umbes tol ajal oli avastatud, et inimese kromosoomis nr 2 on kaks tsentromeeri piirkonda ja 8 telomeeri piirkonda, mis viitab otseselt kromosoomide ühinemisele. On tavaliselt ju kromosoomi keskel üks tsentromeeri piirkond ja otstes 4 telomeeride piirkonda, mis raku pooldudes lüheneb ja reguleerib raku pooldumiste arvu.
Ei õnnestunud teda üllatada, geenitehnoloogia käib ajaga kaasas ja koolis räägitakse sellistest asjadest.
Eelpool mainitud artikkel on ka paar aastat vana, niiet tol ajal tuli siis kaks tõestust korraga samale nähtusele. Kromosoomide ühinemine pole ilmtingimata fataalne.

edit: eelpool mainitud artikli all pidasi silmas seda, mis käsitleb 44 kromosoomga inimest.

Ring kromosoom

Ring kromosoom on kromosoom mille otsad on kokku "sulandunud" moodustades ringi. Esmakordselt avastati selline nähtus 1926 aastal USA bioloogi Lilian Vaughan Morgani poolt. Sellist fusiooni võib põhjustada näiteks radiatsioon. Selle käigus kaotab tavaliselt kromosoom oma telomeerid(lõpud), võimaldades otstel liituda. Võib esineda ka haruldasi juhtumeid, kus liitumine toimub ilma materjali kaota.

Selline nähtus võib põhjustada erinevaid haigusi, vastavalt sellele milline kromosoom on endast ringi moodustanud.

X sündroom

Turneri- ehk Ullrich-Turneri sündroom on kromosoomide kõrvalekalle kus sellisena sündinud naisterahval puudub üks X-sugukromosoom täielikult. Sellist puudust võib esineda ka osaliselt - kus vaid mõnedes rakkudes on see puudu. Avastatud bioloogi Henry Turneri poolt USAs 1938.

X-sündroomi võib esineda ühel juhul 2000-5000 naise puhul. Ja kaasa toob see endaga mitmeid eripärasi, alustades kasvust kuni viljakuseni.

XXX sündroom

Tuntud ka kui Triple-X sündroom esineb ühel juhul tuhande sündinud naise puhul, kes omavad üht lisa X-kromosoomi. Visuaalselt ei erine nad tavalisest naisest millegi poolest. Esimene sellisena sündinu ülestähendus pärineb 1959 aastast Šotimaalt. Tegemist oli 35 aastase Patricia A.Jacobsiga, kes kannatas 19 aastaselt enneagse menopausi all.

Sellisena sündinud inimestel võib esineda vaid väheseid kõrvalekaldeid 46 kromosoomiga inimestest. Nendeks võivad olla näiteks pikem kasv või hilinenud motoorsed võimed.

Sarnaselt XXX-sündroomile, võib esineda naiste puhul ka 48,XXXX-sündroomi(kirjeldatud u. 60 sarnast juhtumit/esimest korda 1961) ning 49,XXXXX(u. 25 juhtumit/esimest korda 1963).

XXY sündroom

Klienefelteri sündroom ehk 47,XXY sündroom on olukord kus inimesel esineb üks lisa X-kromosoom. Seda tuleb ette umbes ühel juhul 500-1000 mehe sünni puhul. See sündroom avastati 1942 aastal Harry Klinefelteri poolt USAs.

Sellisena sündinud inimesed võivad elada täiesti normaalset elu, kuid neil võib esineda ka vähenenud viljakust ning eripärasid käitumises.

XYY sündroom

XYY sündroomi puhul saab meessoost sündinud laps oma vanematelt ühe lisa Y-kromosoomi(omades seega kokku 47 kromosoomi). Sellisena sünnib umbes 1:1000 mehest. 1956 avaldati geneetikat käsitlevas ajakirjas Hereditas Rootsi teadlaste Joe Hin Tjio ning Albert Levani(Lundi ülikool) poolt artikkel, kus kirjeldati, et inimesel ei ole mitte 48 nagu seda oli 30 aastat arvatud, vaid 46 kromosoomi. XYY sündroom avastati aastal 1959.

Sellisena sündinutel esineb tavalisest pikemat kasvu. Enamik XYY kromosoomiga inimesi elavad täiesti tavalist ja normaalset elu ilma sellest anomaaliast tingitud komplikatsioonideta.

Tähelepanuväärne on kuidas selline nähtus saab esineda XY+XX valemi puhul, kuna seda ei pärita mitte oma vanematelt kellel eelnevalt esines XYY sündroom. Viga tekib kromosoomide eraldumise käigus mil spermatosoidid saavad ühe lisa Y-kromosoomi.

XXYY sündroom

Tuntud ka kui 48 XXYY sündroomi puhul on tegu anomaaliaga kus mehel esineb ülearused X ja Y kromosoomid. Arvutuste kohaselt esineb seda ühel korral 18 000 - 40 000 mehe sünni puhul(Eestis leidub siis arvestuslikult ca 50 sellist inimest).

Esimest korda avastati 48, XXYY karotüüp 1960. aastal Sylfest Muldal ja Charles H.Ockey poolt Inglismaal. Sellise anomaaliaga sündinud inimestel esineb terve rida vaegusi, nii füüsilisi kui mentaalseid puudujääke.

XX/XY sündroom

46, XX/XY on haruldane ebaharilik kromosoomide esinemine. Sellisel puhul esineb osades keharakkudes XX ning teistes XY kromosoom.

XXXXX ja XXXXY sündroom

Tegemist on üliharuldase inimese karotüübiga.



kimäär

-- See mõiste pärineb Kreeka mütoloogiast kus tegu oli lõvi, kitse ning mao hübriidiga --
Geneetikas kutsutakse kimäärideks organismi milles esineb vähemalt kaks erinevat geneetilist koodi.

Ka inimeste puhul on ette tulnud seda harva esinevat nähtust. Briti meditsiiniline ajakiri kirjutas ühest sellisest 1953 aastal. Leiti naine kelle veresoontest voolas kahte erinevat tüüpi verd. Põhjuseks oli ta kaksikvend, kes elas ta kehas. Tänapäevaste uuringute kohaselt võib sarnast olukorda rohkemgi ette tulla. Teine juhtum pärineb aastast 1998. Väidetavalt olevat meesterahvale arenenud naisorganid tänu kimärismile.

2002 aastal keelduti andmast Lydia Fairchildile riigi poolset toetust kuna ta DNA näitas, et ta ei ole oma laste ema. Lõpuks suudeti see vanemlik side siiski tõestada, kuna tuli välja, et tegu on kimääriga kelle kaks erinevat DNAd.

Üks huvitav näide looduses esineva kimääri kohta, kus selline eluvorm on lausa vajalik liigi jätkusuutlikuse hoidmisel. Liigi isasest isendist saab osa emase organismist.
Ceratoid anglerfish <merikurat>
http://www.youtube.com/watch?v=Lsmxs0uDXMo

lisaks kõigile eelnevatele, võib esineda veel mitmeid erinevaid kõrvalekaldeid:

Edwardi sündroom - sarnane Downi sündroomile, kus 18. kromosoomil on kolmas koopia.
Patau sündroom - 13. kromosoomist on lisakoopia.
Trisomy 9 - 9. kromosoomist on lisakoopia.
Kromosoomide translokatsioon - sel puhul paikneb osa kromosoomist ümber. Esineb vähkkasvaja puhul.
UDP - laps saab vaid ühe vanema kromosoomid.

Kokkuvõtlikult - kui on põhivalemist kõrvalekaldeid on asi nutune ehk tulemuseks on värdjas.

(18-11-2012 01:16 )xawa Kirjutas:  Kui meestel on XY kromosoom ning naistel XX, kas siis oleks võimalik ka YY kromosoomiga inimene? Ei. See ei ole võimalik mitmel eripõhjusel. Esiteks looduslikult eeldaks see kahe naise vahelise paljunemise mis on üpris võimatu.

Kas ei eeldaks see pigem kahe mehe vahelist paljunemist? Kuna naistel Y kromosoom puudub, siis ei saa nad ka kahe, kolme või nelja peale kuidagi YY luua.

(18-11-2012 19:37 )Nuril Kirjutas:  

(18-11-2012 01:16 )xawa Kirjutas:  Kui meestel on XY kromosoom ning naistel XX, kas siis oleks võimalik ka YY kromosoomiga inimene? Ei. See ei ole võimalik mitmel eripõhjusel. Esiteks looduslikult eeldaks see kahe naise vahelise paljunemise mis on üpris võimatu.

Kas ei eeldaks see pigem kahe mehe vahelist paljunemist? Kuna naistel Y kromosoom puudub, siis ei saa nad ka kahe, kolme või nelja peale kuidagi YY luua.

Õige märkus. Vähemalt keegi on ka mõttega läbi lugenud

Ma õppisin kunagi bioloogias, et XXY kromosoomiga mehed on vägivaldsed.

Kas võib juhtuda, et ilma X kromosoomita munaraku viljastab kaks Y kromosoomi saanud seemnerakk? Teoreetiliselt on see ju võimalik, aga kas selline tegelane jääks ka ellu? Sellisel juhul oleks ju tegu YY kromosoomiga inimesega. Ja ei olegi vaja meestevahelist paljunemist.

Ei ole ilma X kromosoomita munarakku... Nii et see YY variant jääb siiski ära

(18-11-2012 15:59 )excubitoris Kirjutas:  Kokkuvõtlikult - kui on põhivalemist kõrvalekaldeid on asi nutune ehk tulemuseks on värdjas.

Tänapäevaste arusaamade põhjal võib öelda, et ka inimene ise on värdjas, kuna tegu on 7+ miljonit aastat tagasi toimunud kõrvalekaldega. Me võime vaid oletada milliseid katseid kusagil maailmas suletud uste taga tehakse. Raske uskuda, et sarnast kromosoomide kokkusulandumist ei üritata kusagil teha(või samas ka vastupidist protsessi).

Üks meie - inimese ja šimpansi võimalikuks peetav ühine esivanem:
Ardipithecus

Tšimpansi-inimese viimane ühine esivanem wikipedias(ingl. k.):
http://en.wikipedia.org/wiki/Chimpanzee-...n_ancestor

Eesti keelne tõlge:
http://www.microsofttranslator.com/bv.as...n_ancestor

(28-11-2012 17:35 )kurk Kirjutas:  Ma õppisin kunagi bioloogias, et XXY kromosoomiga mehed on vägivaldsed.

Kas võib juhtuda, et ilma X kromosoomita munaraku viljastab kaks Y kromosoomi saanud seemnerakk? Teoreetiliselt on see ju võimalik, aga kas selline tegelane jääks ka ellu? Sellisel juhul oleks ju tegu YY kromosoomiga inimesega. Ja ei olegi vaja meestevahelist paljunemist.

Oma esimeses postituses ma puudutasin seda sama küsimust.
YY - kromosoom

Kui meestel on XY kromosoom ning naistel XX, kas siis oleks võimalik ka YY kromosoomiga inimene? Ei. See ei ole võimalik mitmel eripõhjusel. Esiteks looduslikult eeldaks see kahe mehe vahelise paljunemise mis on üpris võimatu. Ja kui ka appi tuleks spetsiaalselt teadus ei jääks katse "tulemus" ellu. Põhjus on lihtne. X-sugukromosoomid mitte ainult ei määra inimese sugu, vaid sisaldavad ka juhiseid mitmeid eluliselt tähtsate funktsioonide tarvis.

X-sugukormosoomis on kirjas rohkem infot kui ainult soole omased andmed. Seal peitub palju eluolulist infot selleks, et inimene oleks võimeline üldse eksisteerima. Kui X-kromosoomis on ca 2000 geeni, siis Y-kromosoomis vaid 160.

Nii et vastus on ei, ta ei jääks ellu.


Parandagu mind mõni teadvam inimene kui mu väide paika nüüd ei pea, kuid mehe karotüübis on kirjas mõlema sugupoole geneetiline kood. Ja samas naise omas on olemas vaid naise oma. Seda hämmastamav on antud fakt selles valguses mida kirjeldas 2000 aastat tagasi kirja pandud tark raamat. Piibel kirjeldab seda, kuidas mehe bioloogilisest materjalist sõna otseses mõttes valmistati naine:

-- Siis Jehoova Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see uinus magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga. Ja Jehoova Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde. --

(28-11-2012 21:44 )xawa Kirjutas:  X-sugukromosoomid mitte ainult ei määra inimese sugu, vaid sisaldavad ka juhiseid mitmeid eluliselt tähtsate funktsioonide tarvis.

Pfff, ma olen lollakas.

(28-11-2012 21:44 )xawa Kirjutas:  Seda hämmastamav on antud fakt selles valguses mida kirjeldas 2000 aastat tagasi kirja pandud tark raamat. Piibel kirjeldab seda, kuidas mehe bioloogilisest materjalist sõna otseses mõttes valmistati naine:

-- Siis Jehoova Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see uinus magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga. Ja Jehoova Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde. --

Kuid ega sa nüüd ometi seda ei usu?

(28-11-2012 18:55 )Nuril Kirjutas:  Ei ole ilma X kromosoomita munarakku... Nii et see YY variant jääb siiski ära

Miks ei ole? Meioosis võib ju vigu ette tulla, ja miks siis mitte vigu, kus X kromosoom ära ununeb?

(28-11-2012 21:44 )xawa Kirjutas:  Seda hämmastamav on antud fakt selles valguses mida kirjeldas 2000 aastat tagasi kirja pandud tark raamat. Piibel kirjeldab seda, kuidas mehe bioloogilisest materjalist sõna otseses mõttes valmistati naine:

-- Siis Jehoova Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see uinus magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga. Ja Jehoova Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde. --

Lohutagu sind selle juures see, et palju varasema päritoluga allikates on n.ö inimese loomine, munaraku kirjeldus ja lootearengu faasid kirja pandud. Neis andmetes on sellist infot, mida teadlased alles viimase kümne aasta jooksul avastanud on.
Nii, et n.ö geneetika ja DNA on väga ammu "avastatud".

Enamus iidseid tekste räägib n.ö inimrassi loomisest, mitte eelasest arenemisest.

Kõik siin Maal kordub... (5/5) http://www.youtube.com/watch?v=MbRyenrMIiU&sns=tw via @youtube
Siin üks versioon Aadama ja Eeva loomisest,küljeluust ja nende tähendusest.(2:30)

(30-11-2012 08:57 )Dana Kirjutas:  Nii, et n.ö geneetika ja DNA on väga ammu "avastatud".
Enamus iidseid tekste räägib n.ö inimrassi loomisest, mitte eelasest arenemisest.

Hm, püüdsin siin uurida, et kas siis midagi susiseb valgete, kollaste, punaste, mustade rasside uurimises ja karvane sisetunne ei petnud mind seekordki - sellest ei tohi valges mitte mingil juhul valjusti rääkida.
On olemas selline mõiste: populatsioonigeneetika, mis siis uurib (otsib) midagi ühist erinevates genoomides. Nuh, vihmaussiga on meil ka paljugi ühist.
https://genographic.nationalgeographic.com/about/ , siin siis üks seltskond, kes promos oma saavutusi ka meie Rahvusraamatukogus.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3164178/ , ikka otsitakse ühisosa, see tädendab siis kinnitust, et areng on toimunud ühest evolutsiooni teel.
http://www.upf.edu/cexs/actualitat/genographic.html , võrreldakse ühise halpogrupiga inimesi - ühisosa meesliini pidi.
Peaks uurima just erinevusi, et midagi teada saada.

P.S. Kuna siit eraldi teemat ilmselt välja ei pigista, siis istutasin ta siia.

(03-12-2012 11:13 )tapsix Kirjutas:  On olemas selline mõiste: populatsioonigeneetika, mis siis uurib (otsib) midagi ühist erinevates genoomides. Nuh, vihmaussiga on meil ka paljugi ühist.

Selline mõiste on olemas küll, aga kasutatakse hoopis teisiti. Populatsioonigeneetika uurib siiski populatsiooni geneetikat. Ei midagi liikidevahelist, puhtalt liigisisene geneetikaharu.

(03-12-2012 16:09 )Nuril Kirjutas:  

(03-12-2012 11:13 )tapsix Kirjutas:  On olemas selline mõiste: populatsioonigeneetika, mis siis uurib (otsib) midagi ühist erinevates genoomides. Nuh, vihmaussiga on meil ka paljugi ühist.

Selline mõiste on olemas küll, aga kasutatakse hoopis teisiti. Populatsioonigeneetika uurib siiski populatsiooni geneetikat. Ei midagi liikidevahelist, puhtalt liigisisene geneetikaharu.

Mõeldud oligi populatsioonigeneetikat, ehk siis, mis on ühist kollase, punase, valge, musta nahavärviga populatsioonide genoomides.
Inimese ja šimpansi genoom kattub 99% ulatuses; erinevate inimgenoomide vahe võib ka 1% ulatuses kõikuda - mõni inimene võib siis sama kaugel olla suguluse poolest kui inimahv.
Sorry, tuleb välja, et vihmaussi genoomi pole veel sekveneeritud.
Pakuks siis välja varbussi, kelle genoom sekveneeriti esimesena 1998 aastal.
http://et.wikipedia.org/wiki/Caenorhabditis_elegans
Genoom - genoom võrdluses on meil selle olendiga 7663 ühist geeni, see tädendab piisavat sarnasust, et võiks oletada sama algupära.
Sobiks nagu ka meie esivanemaks või. Seda varbussi vihmaussiga võrrelda siis ehk nagu tõukeratast võrrelda mersuga.
Tähtis oleks uurida just seda ühte protsenti erinevust ja see oleks tõesti põnev, mis sealt välja kooruks.

Panen sulle siia populatsioonigeneetika termini ka igaks juhuks: populatsioonigeneetika
Ja ei uuri see kaugeltki ainult seda, mis on ühist nende geenides. Populatsioonid on liigisisesed, seega sarnasusi sealt otsida ei ole nagu suurt iva. Seetõttu ongi populatsioonigeneetika uurimisobjektiks pigem erinevused kui sarnasused.

(03-12-2012 20:46 )Nuril Kirjutas:  Panen sulle siia populatsioonigeneetika termini ka igaks juhuks: populatsioonigeneetika
Ja ei uuri see kaugeltki ainult seda, mis on ühist nende geenides. Populatsioonid on liigisisesed, seega sarnasusi sealt otsida ei ole nagu suurt iva. Seetõttu ongi populatsioonigeneetika uurimisobjektiks pigem erinevused kui sarnasused.

Tsitaat:Populatsioonigeneetika geneetilisi seaduspärasusi mõjutavad peamiselt neli evolutsioonimehhanismi: looduslik valik, geenisiire ja -triiv ning mutatsioonid.

Kogu aur rakendub evolutsiooniteooria paikapidavuse tõestamisele, või ma eksin.

Ei ole enam viimase aja tegemistega selles vallas väga kursis ja võibolla üldistan liialt, aga põhimõtteliselt on sul selle evolutsiooniteooria koha pealt õigus. Kas nad just üritavad seda iga hinna eest tõestada, aga selle teooriaga on need uuringud seotud ikka. Vähemalt kaudselt. Kuigi populatsioonigeneetika uuringute alla kuuluvad ka sugude arvuline suhe üksteisesse, ka pärilike tunnuste (ka haiguste) avaldumise tõenäosus populatsioonis ja nii edasi. Mitte ainult evolutsioon.

Tsitaat:Evolutsioon ja geneetika: kuidas üks kopeerimisviga tõi kaasa arukusplahvatuse (ja paraku ka vaimuhaigused).

Teadlased avastasid äsja, kuidas inimestel ja muudel imetajatel ilmnes evolutsiooniline kalduvus arukuse tekkeks, vahendab Medical Xpress.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/geneet...d=65352568

(03-12-2012 23:16 )xawa Kirjutas:  

Tsitaat:Evolutsioon ja geneetika: kuidas üks kopeerimisviga tõi kaasa arukusplahvatuse (ja paraku ka vaimuhaigused).

Teadlased avastasid äsja, kuidas inimestel ja muudel imetajatel ilmnes evolutsiooniline kalduvus arukuse tekkeks, vahendab Medical Xpress.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/geneet...d=65352568

Nuh, see oli nüüd küll tõeline "pärl" selles evolutsiooni nimelises "SOLGINEEVAS"

Ka midagi paranormaalset siis siia.

Tool'i 1997 aastast pärit singel Fourty Six & 2 pani aluse ühele laialt levinud linnalegendile. Ühe tõlgenduse kohaselt räägib laul inimese järgmisest arenguetapist. Ja sellisel inimesel on 46+2 kromosoomi.

Veel ühe laialt levinud linnalegendi kohaselt on Austraalia aborigeenidel 42+2 kromosoomi. Loomulikult ei pea see paika.

Flower of Life õpetuse kohaselt on elusolendite teadvusetasanditel 5 erinevat kromosoomipaaride faasi. Selle usu kohaselt kaasneb erineva kromosoomi paaridega ka vastavate olendite pikkused:

42+2 (3 - 5 ft, 0.9-1.5 m)
44+2 (5 - 7 ft, 1.5-2.1 m)
46+2 (10-16 ft, 3.0-4.8 m)
48+2 (35-40 ft, 10 - 12 m)
50+2 (50-60 ft, 15 - 18 m)

http://www.angelfire.com/la2/aenima/462concept.html

Selle kohaselt oli ka Jeesusel 46+2 kromosoomi. Väidetavalt siis inimeste järgmine arenguetapp.

Samas võib leida ka neid kes usuvad, et Jeesusel oli vaid 24 kromosoomi. 23 emalt ja vaid üks Y isalt.


Eks igaüks leiab enda jaoks oma tõe. Ja kui ei leia, siis loob endale selle õige tõe.

(04-12-2012 15:16 )xawa Kirjutas:  Samas võib leida ka neid kes usuvad, et Jeesusel oli vaid 24 kromosoomi. 23 emalt ja vaid üks Y isalt.

see kõlab natuke napakalt. Miks selle peale üldse mõelda? See Y kromosoom oleks talle jumalikult iseenesest tekkinud, eks ole? Miks siis ülejäänud ei oleks võinud samamoodi tekkida?

Sugurakud on haploidsed ehk ühekordse DNA-ahelaga. Normaalsed keharakud peaksid olema diploidsed ehk kahekordse DNA-ahelaga. Kuid on ka polüploidseid rakke, need on 3-või rohkemakordse DNA-ahelaga rakud.

Lühidalt on selge, et valem "üks geen- üks mutatsioon- miljon sarnast rakku" võib küll kehtida mõne Instituudi laboris, aga ei kehti Saepuru Sassi eesnäärmes. Ei näi, nagu oleks mingi "Looja" kõigi rakkude kindla kromosoomi ühesainsas geenis skalpelliga sama diversiooni korda saatnud. Näib hoopis, nagu oleks kromosoomide vahel väetisekoormaga haagis õhatud- iga kromosoom on vigane isemoodi.

Peab tunnistama, et kaose jutus on seekord teatud iva sees, kuigi geene manipuleeritakse mitte väetisekoorma abil, vaid näiteks mingi ajalise päästikkoodi või muu sarnase abil.
http://forte.delfi.ee/news/varia/geeniuu...d=65374792

Tsitaat:Südameinfarkt on üle maailma surmapõhjuste seas esirinnas. Suur geeniuuring näitas, et paljud inimesed saavad juba sündides kaasa geenivariandid, mis vanemas eas toovad endaga kaasa väga raske südamehaiguse.
Seni ettevõetuist suurim rahvusvaheline geeniuuring leidis 15 uut geenivarianti, millel on oluline roll südame isheemiatõve väljakujunemisel. Selle uuringuga jõudis selle haigusega seotud teadaolevate geenivariantide arv 46ni.

Teisalt saab küllaltki edukalt sellise asja vastu võidelda, kui seda varakult teada - siis kui analüüsida suguvõsas haiguslikke retsidiive ja surmatõbesid.