[xawa]

Brüsselis muuseumis asuv teadaolevalt vanim (El-Mahasnast)leitud mängulaud.

Lauamängud on olnud osa pea igas kultuuris. Välja arvatud Austraalia aborigeenid ning eskimod. Küll on aga hilisemal ajal ka eskimod omandanud kasvõi veski-sarnased lauamängud. Enne kui kasutusele võeti reaalsed nupud ja lauad, tundsid inimesed selliseid mänge nagu mõistatused ja vanasõnad.


Fragment go-mängulauast ca 206 a.e.m.a.-25 a.m.a.j.


Go mängulaud iidsest Hiina hauakambrist(ca 600 a.m.a.j.).

Lauamängud on tihti leidnud ehk liialt vähe tähelepanu ajalookäsitluses kuigi tegu on millegiga mis üpris hästi peegeldab käsitletava rahva kultuuri. Näiteks malemänguski võime me näha sajandite tagust blitzkriegi - kus erinevad väeosad moodustavad laual ühtse löögirusika. Või siis saja aasta vanune monopoli mäng mis iseloomustab tänapäevast äri. Kui reeglite ja vahendite muutumine ajas on olnud väga aeglane, siis eri kultuuride puhul on erinevus tihti olnud väga märgatav. Lääne kultuurides näiteks asuvad valdavalt mängunupud laual kujutatud väljadel(ruutudel), v.a. mõned erandid(nt. veski-mängud), siis idamaades asetatakse need just joonte ristumispunkti(nt. go või hiina male - hsiang tši).


Krishna ja Radha chaturangat mängimas.

Kui tänapäeval tuntud male sai oma näo ja reeglistiku 13.-15 sajandil, siis selle mängu eellugu ulatub vähemalt 6.nda sajandi Indiasse. Kuna algset päritolumaad ei ole võimalik küll kindlalt väita on lisaks Indiale pakutud ka näiteks Hiinat ja Egiptust. Hetkel kõige tõenäolisemaks male eelkäijaks peetav India malet ehk chaturangat mainitakse ka eeposes Mahabharata. Chaturanga laual on 8x8 ruudustik. Sellele ruudustikule on kantud ka spetsiaalsed, kuid mõistatuslikud märgid, mis ei oma mängus mingit tähendust. Tänapäeval kantakse need sinna vaid traditsiooniliselt.


Salme muinaslaevast leitud viikingite lauamängu nupud. http://salmepaat.blogspot.com/2008_10_01_archive.html

Eestlasi ei saa just pidada lauamängude veteranideks, kuid vähemalt keskajast saati on ka siin armastatud neid mängida. Eelkõige just trips-traps-trulli, veski ja jahi sarnaseid lauamänge.


Kuninganna Nefertari Senetit mängimas.

Lauamänge on leitud ka Egiptuse vaaraode hauakambritest. Tänapäeval vanim teadaolev mängulaud(3x6 ruutu) pärineb 1909 aasta väljakaevamistelt Egiptuses El-Mahasnast ning vanust on sellel ca 5500-6000 aastat. Kuigi midagi täpsemat ei suuda ajaloolased öelda selle kota kuidas seda mängu mängiti, on tegu üpris tõenäoliselt iidses Egiptuses laialt levinud mängu Senet sarnaste reeglitega. Egiptlastel oli Seneti tähistamiseks lausa oma hieroglüüf - 'mehed'. Ning vähemalt kaks suurt esimese dünastia hauakambri plaani Nagadas(ca 3000 a.e.m.a.) on ehitatud Seneti mängulaua ruudustiku järgi. Samasugust plaani kasutas ka vaarao Thutmosis III (1479 - 1425 e.m.a.) Karnakis asuva Amun templi ehitusel.

Egiptuse hieroglüüf Senet.

Egiptuse usuga tugevalt seotud Senet oli Backgammon-stiilis mängude eelkäija ning selle läbiminie nuppudega sümboliseeris reisi allmaailma(sooviga jõuda igikestvasse ellu olematuses). Mäng algas surmaga ning jõudis välja 26'ndale ruudule - 'Kaunis maja'(mumifitseerimine), enne 29'ndat ruutu - 'Päikesejumala laev' ja 30'ndat - 'Elluärkamise maja'.


3000 aasta vanune satiiriline kujutis - gasell ja lõvi senetit mängimas.

[Põhjavalgus]

Para-web muutus järsult ajaloo-webiks, aga hea tekst oli muidu.

[xawa]

Tänapäeval on neil küll pisut teine tähendus, kuid iidsetel aegadel olid lauamängud ka käega katsutav müstiline maailm. Tihtipeale olid need seotud nii üleloomulike nähtuste kui ka rahva mütoloogiaga.
Lauamängude paljas ajalooline kirjeldamine olekski pisut 'kuivavõitu'. Seepärast siinses kontekstis omavad nad pisut teise tähenduse.

[excubitoris]

Aga ava siis meile seda tähendust - hetkel seda kuskilt ei paista.

[xawa]

Kui lauamängude ajalugu Euroopas mahub valdavalt viimase 2000 aasta sisse, siis näiteks Egiptlased on sellel alal tõelised veteranid.



Mehen (2700-2000 a.e.m.a.)

Egiptusest pärit lauamängu Mehen reeglid ei ole küll tervenisti säilinud tänapäevani, samas aga on leitud vähemalt tosin mängulauda mis kujutavad endast spiraalselt rõngasse kerinud madu. Teada on, et seda mängiti mitmekesi(rohkem kui kaks mängijat) kasutades viskepulki(pulgakujulised täringud) ning lõvi kujulisi nuppe.

mängunupp

Maokujulise Egiptuse jumala - Meheni ülesanne oli kaitsta päikesejumalat Ra'd vaenlaste eest. Teadaolevalt valitses Egiptust päikesejumala kultus. Ra'd kaitses ta keerdudes viimase ümber, ümbritsedes päikesejumala lahkunud hingedega. Teadaolevalt rändas Ra igal õhtul oma päikesepaadis allilma, kus ta kohtus erinevate koletuslike olenditega. Enamus neist soovis päikesejumala hävingut. Egiptlased kujutasid Mehenit kas maona või siis maopealise inimkujuna. Meheni puhul oli tegu rohkem müstilise olendi kui palveobjektiga.

Lauamäng sai Mehenilt oma nime ning kuju - mööda kerra keritud mao selga liiguvad lahkunud(lõvi- ning mõnikord ka koera ning jõehobu kujulised nupud) päikesejumala pea suunas kus nad saavad endale õnnistuse.



Kui vanast kuningriigist pärit mängulaudadel on kujutatud tervet madu, siis varajasest kesk-kuningriigist pärit laudadel asuvad mänguväljad on mao seljas üksteisest eraldatud. Sellist eraldamist peeti ohu märgiks, sest see sümboliseeris mao surma. Ja kui Mehen ei kaitsenud päikesejumalat tolle vaenlaste eest, ei pruukinud päike enam järgmisel hommikul tõusta, mis omakorda tähistas lõppu kõigele elavale. Egiptlaste uskumuse järgi sümboliseerib mõiste 'elu' nii elavaid kui ka siit lahkunuid. Viimased reisivad päikesejumala Ra laevas minema ning tõusevad temaga uuesti järgmisel hommikul.
Tõenäoline on, et alates tollest ajajärgust edasi keelati selle mängu mängimine just ebausu tõttu.

1920 aastal leidsid antropoloogid Sudaanist "Hüäänimängu" mis osutust praktiliselt identseks Meheniga.

Mehen on olnud ka aluseks teooriatele, mille kohaselt võis Phaistose ketta näol tegemist olla lauamänguga.


päikesejumal Ra kaitstud Meheni poolt

[Müstik]

Huvitav teema taas Xava poolt.
Kuna ma ei olnud sellest maokujulisest Egiptuse mütoloogilisest jumalast kuulnud, siis otsisin lingi ka selle kohta:
http://en.wikipedia.org/wiki/Mehen

Kirjeldati teda siis esmakordselt sargatekstides.

Seostub ka uroborusega (vanakr. „sabaneelaja“), vähemalt siin on seos näidatud:
http://en.wikipedia.org/wiki/Ouroboros

Muidu araabia autorid kujutasid hea maona Sethy. Neil on Seth Typhose ehk maojumal, kandes lisanime Akephalus (ilma peata).
Meheni nimelise lauamängu kohta ka link:
http://en.wikipedia.org/wiki/Mehen_(game)

Lauamängu senetit mängis jah kuninganna Nefertari:
http://en.wikipedia.org/wiki/Nefertari

http://euler.slu.edu/~bart/egyptianhtml/...rtari.html

Nefertari aga oli üks Ramsese peanaistest. Ramsese lemmiknaine kaheksa kaasa hulgast. Tema hiljaaegu taastatud hauakamber Kuningate orus on üks muistse Teeba imesid.
Sõna senet tähendab surma, kuid selle hieroflüüfkuju võib lugeda ka kui "kestma", mõlemad tähendused vastavad kuninganna osale teispoolsuses. See seinamaaling, kus ta seda senetiti mängib, asub tema hauakambris.
Loomade pilt senetit mängimas, on pärit 12.saj. eKr papüüruselt.
On veel kirjutatud, et see populaarne mäng meenutab malet ja kabet.
Allikas: Peter A.Clayton "Vaaraode kroonika." Tln. 2001.

[xawa]

Indiaanlaste Patolli mäng (Codex Florentinus - Bernardino de Sahagún 1569)

Patolli - Reis ümber maailma

Eestis "Reis ümber maailma" nime all tuntud lauamängul on sajandite tagused juured. Läbi ajaloo on tegelikult selle reeglid ja kuju vaid vähesel määral muutunud.

Mehhiko asteekide lauamängu Patolli juured ulatuvad kuni mesoameerika klassikalisse ajastusse(ca 250-900 a.m.a.j.). Lauamängu Mehhiko versiooni kasutas risti kujulist lauda. Tärningutena kasutati kas vastavaid kive või ube. Kristlikud preestrid lasid hävitada paganlike-indiaanalste lauamänge niipalju kui võimalik.


Macuilxochiti jälgimas Patolli mängu (Codex Magliabechiano 16 saj)

Patolli oli eelkõige hasartmäng. Ning enne mängu algust süüdati savinõus tuli, millesse ohverdati toiduande(täringutele), et mäng hästi läheks. Kõrgem klass mängis Patollit kalliskivide, kulla ja türkiisi peale. Mehhiko hasartmängujumal oli Macuilxochitl(viie lille jumal). Et teda appi kutsuda, hõõrusid osalejad täringuna kasutatavaid ube käte vahel ning viskamise hetkel hüüdsid "Macuilxochitl!", ning plaksutasid käsi.

Patolli on seotud asteekide kalendriga ning müstikaga. Nuppude liigutamine laual sümboliseeris taevakehade liikumist. Kuigi Patolli on tõenäoliselt tekkinud maajade lauamängust Bul, ei ole seda suudetud siiski kindlalt tõestada.

Võimalik, et Patolli tähistas sümboolselt 4 maailmakaart ning 4 aastaaega kuna number neli esineb antud laua puhul korduvalt. Lisaks 4 suunda ulatuvale lauale ja neljale algus-/lõppunktile kasutati mängus ka nelja täringut. Iga mängija peab laual läbi käima 52 välja. Asteekide kalender jagas aasta 52-päeva pikkusteks perioodideks. Kokku oli asteekide kalendris 260 päeva.

Pachisi ja Chaupar(ka Chausar, Chaupad)

Patolliga väga sarnane lauamäng Pachisi pärineb Indiast, ulatudes oma ajalooga vähemalt 16'ndasse sajandisse(NB. kolumbuse järgsesse perioodi). Esimene kirjanik kes tõi välja Ameerika intiaanlaste ning Vana Maailma lauamängude sarnasuse oli P.Lafitau("Moeurs des Sauvages Ameriquains Comparees aux Moeurs des Premiers Temps" Pariis 1724). Kuid kõige rohkem tähelepanu vääris sarnase uurimusega 1879 aastal E.B.Taylor.

Küll aga on tähelepanuväärne, et väga sarnane India lauamäng Chaupar ulatub oma sünniga kuni neljandasse sajandisse, kuid on üpris tõenäoline, et isegi Kristuse-eelsesse aega. See tähendab, et erinevatel, üksteisest lahus olnud mandritel tekkisid sarnased lauamängud mitte ainult enne Kolumubse, vaid ka viikingite poolset Uue-Maailma avastamist.


Moguli Akbar 1 mängulaud

Legendi kohaselt kasutasid Mughal-impeeriumi keisrid tihtipeale oma ihukaitsjaid mängunuppudena. Kui nupp mängulaualt eemaldati, siis tähendas see ihukaitsjale pea maha raiumist. 16'nda sajandi Indias kasutas keiser Akbar 1 Pachisi mängimiseks hiigelsuurt marmorist mängulauda, istudes ise laua keskmisel väljal asuval troonil ning mängunuppudeks olid orjatüdrukud, kesk kandsid vastavalt mängu värvides riideid: punane, kollane, roheline ja must.


Ellora templid

Kivisse raiutud Pachisi mängulaudasid võib leida veel tänapäevalgi Indias Ellora koopatemplites(5-8 saj).


Nyout mängulaud

Yut (Nyout)

Pachisiga sarnane lauamäng Koreast, mida mängitakse ennekõike just aastavahetuse paiku. Varasematel aegadel kasutati seda mängu ennustusvahendina just sellepärast on traditsiooniline mängida seda aastavahetusel, et näha mis tulevane aasta toob. Sarnaselt Patollile kasutatakse seda ka hasartmänguna. Kuigi tegu on Korea mänguga, olid selle laual algselt kujutatud Hiina hieroglüüfid. Erinevalt asteekidest kes kasutasid täringutena ube, oli korealastel selle tarbeks kasutusel puupulgad, mis ühelt küljelt kumerad ning teiselt siledad.

Yut'i mängiti juba Kolme Kuningriigi ajal(57a. e.m.a. - 668 m.a.j.). Kirjaniku Gim Munpyo kohaselt kujutab Yut'i laud kosmost - 28 tähtkujuga ümbritsetud põhjanael. Seetõttu võib ka öelda, et ennustamine Yut/Nyout mängulaua abil oli sümboolne astroloogiline ennustamine. Mõningate tõlgenduste kohaselt tähistab laua välimine ring taevast ning sisemine rist maad. Väga ammustel aegadel kujutati Hiina territuooriumil sümboolselt just selliselt taevast maa kohal.

Nyout on aluseks teooriale, et asiaadid on juba ammustel aegadel Ameerikat külastanud. On küllaldaselt tõestusi, et Kirde-Aasia rahvad jõudsid Põhja-Ameerikasse. Seda toetavad ka lauamängud.

[xawa]

Mancala(wari)

Mancala-mängude rühm pärineb mustalt mandrilt ning sellest on igas Aafrika riigis olemas mitmeid versioone. Nii ajaloolisi kui tänapäevaseid Mancala mänge on kokku sadu. Ajaloolaste arvates on tõenäoliselt tegu vanima lauamänguga üldse. Faktiliselt on seda siiski raske tõestada kuna aafriklased kasutasid mängus käepäraseid vahendeid - mängulaud valmistati maapinnale ning nuppudeks olid kas kivid, seemned või teokarbid.

Euroopasse jõudis see mäng 16-17ndal sajandil. Ennekõike tutvusid Euroopast tulnud reisilised sellega Kairo kohvikutes, kus oli kombeks, et kaotaja maksab kohvikuarve. Kivisse raiutud Mancala laudu võib leida ka Cheopsi püramiidst ning Luxori ja Karnaki templitest. Aafrika orjadega jõudis mäng ka Surinami ning Lääne-Indiasse. Tänapäeval on ka enamus Aasia riikides oma versioon sellest lauamängust.

Mitmel pool kasutatakse seda mängu ka usulise vahendina. Surinamis mängivad omaksed Awari nimelist mängu versiooni, matustele eelneval päeval. Seda tehakse surnu hinge, kes pole veel lahkunud, meelelahutuseks. Kuid pärast päikeseloojangut pannakse mängulauad ära. Uskumuse kohaselt, kui jätkata mängu hilisööni, liituvad elavatega ka surnute hinged ning võtavad viimased teispoolsusse kaasa.

Kariibi mere saarte ebausu kohaselt on mancala mängulaua valmistamine hingeliselt ohtlik tegevus. Ning seetõttu võivad seda teha vaid vanemad lesed, kes suudavad ebausklikke jõudusid talitseda.



Sungka - Filipiinidelt pärit mancala-mäng

Sungka lauamängu kasutavad ka tänapäeva (Filipiinidelt pärit)ennustajad. Sellega üritatakse selgitada näiteks tulevast reisi- ja pereõnne. Mängu mängitakse välitingimustes, kuna ebausu kohaselt toas mängimine toob kaasa maja mahapõlemise. Hiina ebausk keelab aga Sungka mängimise üldse, just sellega kaasneva halva õnne tõttu.

[xawa]

Ruunikivi Ockelbost, kus kujutatud mehi lauamängu mängimas. Neid ümbritsev ringi kujuline serpent sümboliseeris viikingite pikkalaeva(ka viikingilaeva ninadesse vooliti mao pea).

Viikingid ja Hnefatafl

Kui Rooma Impeerium koos laienemisega tõi kaasa oma kultuuri ja kommete(ka lauamängude) leviku Euroopas, siis Põhja-Euroopa originaal-lauamängud pärinevad ennekõike just Viikingitelt kes olid nii mitmel alal pioneerideks(samas võttes üle väga palju teistelt kultuuridelt keda nad 'külastasid').
Kui malemäng jõudis Araabiamaadest Euroopasse alles 1000 aastat tagasi, siis arheoloogilised väljakaevamised annavad alust uskuda, et seda lauamängu tundsid viikingid juba tunduvalt varem. Samuti oli viikingitel kombeks sarnaselt egiptuse vaaraodega, surnutele kaasa panna lauamänge.

Viikingite müütilises poeemis Völuspas tuleb välja, et ka jumalad mängisid oma kuldajal aasa peal lauamänge. Poeem ennustab et pärast Ragnaröki('maailmalõppu' kus kõik head ja halvad jõud üksteisega mõõtu võtavad), saabub taas headus maapeale ning see saab alguse kui aasalt leitakse taas kuldsed mängunupud.

Hämmastav on see, et omal ajal niivõrd populaarsetest lauamängudest on tehtud hulgaliselt materiaalseid leide, kuid samas mängureeglid ei ole säilinud ning need on tulnud ajaloolastel jupi kaupa taas kokku lappida. Kui tuua paralleel tänapäeva, siis kui palju malelaudu müüakse igal aasta ning kui vähestel neist on reeglid kaasas?


Graveeringuga nupp Salme viikingilaevalt. Võimalik et tegu on 'kuningaga'.
http://salmepaat.blogspot.com/search?upd...date=false


Hnefatafl mängulaud

Hnefatafl/Hnefa-Tafl ehk kuningate mäng(4.-12. saj.) - viikingid Norra

Seda märgitakse ära iidsetes viikingi saagades, kuid reeglid ei ole kahjuks tänaseni säilinud. Küll aga on leitud hulgaliselt mängulaudu ning nuppe. Hnefatafl 'valitses' Euroopas valdavalt kuni male sissetungini(11.saj.). Sajandeid oli tegu "kadunud" mänguga. Alles aastal 1732 suutis Rootsi botaanik Carl von Linne kokku viia Viikingite Hnefatafl'i ning Saami lauamängu Tablut oma reisil Lapimaale. Ka hilisemad uuringud on tõestanud, et tegu on samal põhimõttel mängudega.

Tegemist on 'lahingumänguga' nagu male, kuid erinevalt viimasest ei ole vastased võrdses seisus. Laua keskel asuv kuningas on oma väega vähemuses ning kaitserollis, samal aja kui laua neljast küljest teda rünnatakse. Tafl-mängud levisid pea kõikjale kuhu viikingid rändasid. Kaasa arvatud Gröönimaa, Island, Suurbritannia, Iirimaa, Wales, Lapimaa ning isegi Ukraina.

Norras leiab Hnefatafl'i kirjeldusi nii poeemides(nt. Poetic Edda) kui ka saagades(nt. Orkeneyinga Saga).


Üks tavapärane kujutis kristlikust usundist: neli evangelisti ümber Jeesuse.

Alea Evangelii ja Gwyddbwyll - Suurbritannia Saxon Hnfefatafl

Tegu on suurima(19x19 ruutu) mängulauaga omasarnaste seas. Selle algne nimi on küll teadmata, kuid esimene mängu kirjeldus pärineb 12. saj. Corpus Christ College käsikirjast Anglo-Saksi Inglismaalt. Mäng kujutas endast kui evangelistide mõistulugu. 'Kuningas' kes istus laua keskel, kandis nime primarius vir, sümboliseerides püha kolmainsust. Laua neli nurgavälja olid neli evangelisti: Matthew, Mark, Luke ja John. Alea Evangelii'd mängis 10ndal sajandil Briti kuningas Athelstan.

Kui algselt Tafl-mängudes asusid nupud ruutudel, siis uuema rekonstruktsiooni kohaselt on need paigutatud joonte ristumiskohtadele ja seda taotluslikult, et sarnaneda gregoriaanliku muusika nootidele.

Tablut (ka tablot, dablot)1723 - Lapimaa

Sõna dablo on saamide poolt tõenäoliselt juba raua ajal Vana Norra sõnastikust laenatud tafl. Saamid kasutasid kaitsjate puhul nimetust swedes(rootslased) ja ründajate puhul muscovetes(moskvalased). Moskva nimi teatavasti ulatub ajas tagasi aastasse 1147.

Tawl-bwrdd(tallfwrdd) 1587 - Wales

Tegemist on keltide tafl-mänguga, kus mängulaua omamine oli jõukuse tähiseks. Seda mängiti nii ülikute seas kui kuningakojas. Kui kuninga nõunik ametisse vannutati, siis sai ta kuningalt kuldsõrmuse, harfi ning mängulaua, mida ta pidi hoidma kuni elulõpuni. Kohtunik sai aga kuningalt mängulaua koos mereloomade luudest valmistatud nuppudega ning kuldsõrmuse kuningannalt. Tallfwrdd'i kirjeldus leidub Cyfrraith Hywel Dda(Hywel Dda seadused) ülestähendustest.


Üks paremini säilinud Brandub mängulaud Iirimaalt(leitud 1932).

Fidchell/Fithcheall/Fitchneal ja Brandub(brandubh) 5.saj. - Iirimaa

Koos viikingitega jõudis tafl-mäng ka Iirimaale. Fidchell'i nime kandev lauamäng figureerib mitmetes keldi traditsioonilistes lugudes. Laua nurgaväljad tähistasid nelja teispoolsuse linna kuhu Tuatha de Danaan'id(jumalalaadsed inimesed) saabusid. Neist jutustavad mitmed kangelaslikud lood. Mängulaud ise tähistas maad ning laua keskmine väli oli 'Tara' ehk kuningatroon. Müstilise viienda dimensioonina kujutas see teispoolsust ennast. Seetõttu võib keskmisele ning nurgaväljadele astuda vaid kuninganupp.

Ard-Ri - Šotimaa

Hnefatafl Islandil

Sellele mängule osutavaid vihjeid võib leida ka Islandi saagadest.

Hnefatafl Gröönimaal

Kirjalikke ületähendusi sellest mängust võib leida saagadest Lay of Atli, Hervarar Saga, Fridthjof's Saga jne.


Ludus latrunculorum mängulaud

Latrunculi e. Ludus latrunculorum - roomlaste lauamäng

Hnefatafli algset päritolu ei ole suudetud tuvastada. Küll aga on ajaloolased leidnud selle mängu sarnasusi roomlaste ludus latrunculorumiga, kus nuppude liikumine on sarnane. Hnefatafli algsele Rooma päritolule vihjab ka Norra sõna 'tafl'(laud), mis pärineb ladina keelsest sõnast 'tabula'.

Latrunculi mängulaudasid on leitud ka Suurbritanniast Haidrianuse müüri väljakaevamistelt(2-4. saj.). Esimesed teadaolevad kirjalikud ülestähendused pärinevad 116-27(Varro), kuid mäng ise on tõenäoliselt tunduvalt vanem. 400ndal aastal maj. kirjeldab Latrunculi't Macrobius ning esimesel sajandil Saleius Basso. Roomlased pidasid sarnaselt tänapäeva maleturniiridele Latrunculi võistlusi.

Penthe Grammai/Penta Grammai ja Plinthion (Kreeka)

Mõned ajaloolased seostavad Tafl-mänge Vana-Kreeka lauamängudega 'Penthe Grammai'(Sophoklese kirjelduste järgi, 5 saj ema.) ja 'Plinthion'.

[xawa]

TÄRINGUD / LAUAMÄNGUD ILMA MÄNGULAUDADETA / HASARTMÄNGUD / ENNUSTAMINE

Pea sama kaua kui on tuntud lauamänge on mängitud ka hasartmänge. Ammu enne kui oli Las Vegas,
kasiinod ning Armin Karu, vedasid inimesed kihla ning võistlesid erinevate panuste peale.
Lihtsaimad abivahendid hasartmängudeks olid täringud ning ka vastavad alternatiivid(teokarbid,

puupulgad, luutükid jne.). Põhja-Ameerika indiaanlased on täringutena kasutanud näiteks ka kookospähkli koori. Tänapäeval kõige käepärasemad "täringud" on mündid, mida saab igal
hetkel kasutada liisu heitmiseks(kulli ja kirja visates).
Samas on hasartmängud olnud ka läbi ajaloo nii Euroopas kui Aasias omanud halba varjundit ning
kaasa toonud keeluseaduseid. Nii Vanas-Hiinas, Indias kui Rooma-Impeeriumis võeti vastu hasartmänguseaduseid.

Inimkond on tundnud täringuid kauem kui on kestnud ülestähendatud ajalugu. Vanim

väljakaevamistelt leitud täring pärineb Iraanist Põlenud Linnast.
Kuuetahulisest (India)täringust said alguse Hiinas doominokivid.


LEHAL / LAHAL / SLAHAL
Tegemist on Põhja-Ameerikast pärit iidse mänguga, kus kasutatakse looma(nt. hirve) esijäseme luust valmistatud abivahendeid - üks neist kaunistusega, teine ilma. Tegemist on äraarvamismänguga, mis toimub vaimsete rahvuslike rütmide saatel, kahe tiimi vahel(kummaski 3-12 mängijat).

Lehali puhul on üpris tõenäoliselt tegu juba eel-jääaegse mänguga.

Luust valmistatud Lehali mänguvahendid. Ühel neist kujutatud kahepeaga serpenti näol on

tegu müütilise koletisega, mis tuntud mitmetes USA lõunaranniku indiaanihõimude uskumustes.

Tegemist on välgumaoga, keda graveeriti ka näiteks vaalapüügi harpuuni kidadele.


KANNALUUDEST TÄRINGUD / ASTRALAGI
Lisaks paljudele muudele esemetele on täringutena kasutatud ka lamba või kitse kannaluid.

Viskamisel võisid need püsima jääda neljal erineval küljel, millest igaüks oli erinev ning tähistasid siis kas hobust, lammast, kaamelit või kitse. Ebatasasel pinnal mängides võib esineda ka viies külg - lehm. Ajalooliselt peetaksegi just neid modernse täringu eelkäijateks.

Algse päritolu väljaselgitamisel on ajalooallikad küll vastandlikud, kuid vähemalt tegu on juba iidse meelelahutusega:

Sophoklese kohaselt on selliste mänguvahendite väljamõtleja Trooja Sõja aegne kreeklane Palamedes. Vihjeid kannaluudest täringumängudele võib leida nii Iliasest kui Odüsseiast.
Samas olevat selliseid mänguvahendeid kasutanud ka Vana-Kreeka jumalad.
Platoni kohaselt olevat need luutäringud välja mõelnud Egiptuse jumal Thoth. Herodotese kohaselt olevat selleks olnud aga Lüüdia rahva.

Lihtsaim mäng Vanas-Roomas oli luude õhku viskamine ning nende käe seljale püüdmine. Teine levinud mäng oli ühe luu õhku heitmise ajal püüda maast ülejäänud luutükid kokku korjata. Sarnaseid mänge võib ka tänapäevalgi Aasiast leida. Näiteks Malaisias mängitav batu seremban.

Seetõttu oli algselt tegu osavusmänguga. Ajapikku võeti need abivahendid kasutusele aga hasart-/õnnemängudes ning ka ennustamise abivahenditena.

Shagai(Mongoolia, Kasahhi, Türgi +enamus Kesk-Aasiat)
Aasias levinud ennustamis ja mänguviisiga kus kasutatakse samuti lamba kannaluid. Mongoolias mängitakse seda ennekõike just kesksuvisel pühal(Naadam). Tihtipeale on luud värvitud erksavärvilisteks ning neid kingitakse sõpruse märgiks.

Shagai-ennustamise puhul kasutatakse nelja "luu-täringut", püüdes näha oma tulevast õnne. Nagu eelnevalt mainitud, sümboliseerivad nende luude neli külge nelja erinevat looma: hobune ja lammas sümboliseerivad õnne, millest hobune kõige suuremat õnne. Samal ajal kui kits ja kaamel aga ebaõnne. Kui aga õnnestub ühe viskega saada kõik neli looma korraga, on tegu suurima õnnega.


DREIDEL / SEVIVON
Dreidel on juudi laste poolt armastatud mänguasi, mis võetakse kasutusele ennekõike just juutide aastalõpu pühade - Hanukah ajal. Piltlikult öeldes on tegu täringuga mille kõik küljed on paigutatud ümber telje ringikujuliselt. Ning erinevalt täringu veeretamisest pannakse dreidel keerlema ümber oma telje.


Dreideli ajalugu ulatub 16.nda sajandi Saksamaale, kandes algselt nimetust "Kreisel". Dreideli nimi, aga saksakeelsest sõnast dreihen(keerutada). Juutide kasutataval mänguvahendil on neli tahku, millest igaühele kirjutatud sümbol omab mängus vastavat tähendust. Kuna tegu on hasartmänguga kus mängijad istuvad ringis ning kas siis lisavad või võtavad ringi keskel
olevaid esemeid(kommid, pähklid, küpsised vms.), on nelja tahu heebrea keelsed tähendused järgmised: mängija ei saa midagi; mängija saab kõik; mängija saab poole; mängija peab ise lisama.

Dreideli ja Hanuka seos? Süürias ja Kreekas keelati omal ajal juutidel Toora õppimine ning legendi kohaselt kui juudid kogunesid oma püha raamatut uurima, võtsid nad ka dreideli kaasa.

Seda juhuks kui mõni kreeka sõdur peaks sisse astuma jääks mulje, et tegu on hoopis hasartmängu huvilistega.

Neli heebreakeelset märki dreidelil: nun, gimmel, hey ja shin moodustavad üheskoos väljendi "Nes gadol haya sham"(suur ime juhtus seal). Iisraelsi kasutatakse aga alternatiivset väljendit "Nes gadol haya POE"(suur ime juhtus siin). Dreideli küljed omavad igaüks ka müstilist tähendust: Nun-hing; Gimmel-keha; Hey-meel; Shin-kõik.

Heebrea tähestiku 22 tähel on oma numbriline väärtus. Dreideli tähtede Nun(50), Gimmel(3), Hey(5), Shin(300) summma on 358. Täpselt samapalju kui heebrea sõnas madu. Ning sama summa moodustab ka lause "Jumal on kuningas, Jumal valitseb ning jääb valitsema" ja ka juudi messiaga.

Samuti on seostatud neid nelja tähte ka nelja (tänaseks ajaloohämarusse kadunud)kuningriigiga kes on üritanud Iisraeli hävitada: Nun(Nebukanetsar/Babüloonia), Hay(Haman/Pärsia), Gimel(Gog/Kreeka), Shin(Se'ir/Rooma).
Nagu mainitud, ulatub dreideli ajalugu 16 saj. Saksamaale, kuid selle eelkäijal(TEETOTUM) on palju pikem ajalugu.



TEETOTUM / T-TOTUM
Teetotumi ajalugu ulatub Vana-Rooma aegadesse ning levis tänu impeeriumile kogu Euroopasse. Teetotumil on olnud 4-12 külge ning seda mängitakse mitmel pool veel tänapäevalgi.


KAU CIM
Hiinast pärit ennustuspulkade päritolu on lähedalt seotud just täringutega ning ilmselt neist ka välja arenenud. Kau Cim ennustustamise puhul kasutatakse sadat nummerdatud pulka. Lääne versioonis vaid 78. Lühikokkuvõttena hoitakse pulki vastavas anumas ning seda raputades kukutatakse üks neist välja. Pulkadega kaasas olevast raamatust loetakse välja antud pulgale vastav ennustus.

Kau Cim wikipedias:
http://en.wikipedia.org/wiki/Kau_cim

[excubitoris]

Viimases postituses meenutati loteriid. Kunagi jõudis minuni legend, et põhiliselt ehitati Rooma Impeeriumis teed just loterii abil saadud vahenditest. Loterii oli seal vägagi populaarne ja seda mängiti igal võimalikul elujuhtumil - ka ennustamiseks näiteks. Kui Xawa nüüd leiab selle kohta ka mõne killukese siis loeks huviga üle

[xawa]

Rooma Impeeriumis ehitas teede võrgustiku ülesse 2000 a tagasi valitsenud keiser Augustus, keda tuntakse just reformide sisseviijana, mitte niiväga hasartmängude pooldajana. Teede ehitusele aitas kaasa tema poolt Rooma riigis sisse viidud maksukogumis süsteem.

Aga roomlaste hasartmängudest rääkides, siis neil oli levinuimad just lihtsad panustamise ja äraarvamismängud, stiilis kull või kiri. Roomlaste puhul siis "pea või laev", kuna tolleaegsete müntide aversil oli kujutatud jumal Janus ning reversil galeer. Roomlased õppisid hasartmänge kreeklaste käest ja neid mängisid nii farmerid, leegionärid kui ka senaatorid ja keisrid.

Hasartmängudes kasutati tihti ka täiesti tavalisi kuuetahulisi täringudi ning kogukaid mängulaudu. Sõdurid kandsid neid koos oma relvastusega ka lahingutes kaasas.

Uue testamendi kohaselt viskasid ristil Jeesust valvama pandud rooma sõdalased ka viimase riiete peale täringut.

Kurikuulus Rooma keiser Caligula oli tänapäevamõistes hasartmängusõltlane, kellele meeldis teisi petta, olles ise samal ajal väga kehv kaotaja. Ta muutis koguni oma keisripalee "kasiinoks". Kui tal tuli mängus ette suuri kaotusi, siis lasi Caligula oma valvuritel hukata mitmeid rikkaid riigi kodanikke, et siis viimaste maise vara peale mängimist jätkata.

Hasartmänguhuviline keiser Claudius kes kirjutas hasartmängudest isegi raamatu, lasi endale ehitada aga lausa spetsisaalse vankri, kus oli ka liikumise ajal võimalik mängida ilma et rappumine seda segaks. Rooma filosoof Seneca lausa needis Claudiuse põrgusse, viimase hasartmängusõltuvuse tõttu.

Hasartmäng on juba läbi ajaloo olnud paheline ja väga vastuoluline tegevus mis ühest küljest on kütkestav ja teisest halba varju omav. Nii ka Rooma impeeriumis nii armastati seda, kuid üritati ka seadustega piirata. Nii nagu ka tänapäeval panustatakse spordivõistlusel, nii panustati ka Rooma riigis gladiaatorite võitlustel ja kaarikute võiduajamistel.

Hoolimata tolleaegsetest seaduse regulatsioonidest, ei peetud neist ikkagi eriti kinni. Detsembrikuus tähistatavatel saturnalia pidustustel(jumala Saturni auks) oli hasartmängud lubatud. Rooma seaduse järgi ei tohtinud võitja oma võitu välja nõuda ning kaotajalt ei saanud maksmist sundida.

Rooma õnnejumalanna Fortuuna on tänapäevamõistes seotud just ennekõike õnne(hasart)mängudega.

1906 aastast kunstniku nägemus Caligula luksuslaevast.

Caligula lasi ehitada valmis kaks gigantset kõigi mugavustega ujuvpaleed Nemi järvele(ca 30 km Roomast lõuna suunas; järve enda diameeter vaid ca 1,5 km) mis ületasid oma luksuse poolest kõik eelneva Rooma riigis nähtu. Mõlemad laevad leidsid järves oma märja haua. Laevade olemasolu oli kohalikele kaluritele juba ammu teada ning nad on neilt juba viimased tuhat aastat võrkude ja konksudega esemeid välja püüdnud ning ka turistidele müünud.

1927 aastal lasi diktaator Mussolini järve tühjaks pumbata. 1932 aastaks ilmusid mõlema laeva jäänused lõpuks nähtavale, kuid II MS Itaalia invasiooni käigus need hävisid.

PS. Caligula lasi ehitada ka ajalooliselt tähtsa ning põneva, tohutu suure ümarlaeva, kuid see läheb juba OT.

[tsivilisatsioon-O]

phaistos ongi viikingite kalender/lauamäng, mille eeskujul on loodud egiptuse jt. mängud.
kõik on täpselt vastupidi, egiptusesse viidi kultuur põhjalast, mitte ei toodud sealt, toora piiblite aluskiri on osside taara jne.

[Müstik]

Hiljuti leiti kaks sajandit kadunud olnud viikingite ruunikivi.

Ruunikivil on lind ja pikk draakon sõnadega „Jarl ja ... kivi tema isa Gerfasti mälestuseks“. Kivist on tükk puudu ja seepärast pole tervikteksti. (Foto: Emelie Sunding / Imeline Ajalugu)

17. sajandil joonistas üks rootsi kunstnik selle ruunikivi koos tekstiga üles. Tema joonistus ilmus 1750. aastal ­raamatus „Bautil“, millesse on koondatud enamik Rootsi teadaolevaid ruuni­kive. Raamat aitas vastleitud ruunikivi kergelt tuvastada.

http://forte.delfi.ee/news/varia/kraavik...d=77195762