[Valguses]

Need, kes pariselt ON vaimsed, need ei oota midagi,nad on teadlikud saabuvatest muudatustest ent ei aja taga pisidetaile ega endale mittevajalikke teadmisi, konkreetsust. Nende elu on nagu vaikse vooluga j6gi, millel puuduvad jarsud minekud v6i k6rged kukkumised - ja nad on rahul k6igega mis neile antakse - nii olen ma aru saanud inimestest, kes minuga on kokku puutunud.

Kui sellised inimesed teavad ja midagi avalikkusele ei ütle, siis järelikult pole midagi sellist toimumas millest oleks vaja avalikult rääkida. Ja kas sa vaimsust ja alandlikkust segamini ei aja? Mida iganes keegi vaimsuse all mõtleb ei samastu see siiski kõige antavaga rahul olemisega, sest viimane paistab alandlikkuse moodi olevat.

Just nimelt, sellised inimesed nagu sina (ära võta seda väga isiklikult) neile ei saagi midagi öelda, ei tohigi. Kui miskit moodi sa teada saad või pessimistlikust loomust ikka usud, siis:
On mõned võimalused, kas lähed teadmisest segi, või siis sulle räägitakse, näidatakse, sa ise loed, võib ka ruuporiga kõrva karjuda, aga sa ikka ei kuule.
Pead veel palju elusid elama, et "nägijaks või kuuljaks saada"