Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Cuzco- Inkade riigi vana pealinn
Autor Sõnum
Päikeseinsener
Bännitud

Postitusi: 3,029
Liitunud: Jul 2010
08-04-2011 13:29
Postitus: #1
Cuzco- Inkade riigi vana pealinn
Inkade riigi vana pealinn Cuzco on praegu iga Peruud
külastava turisti suurim külgetõmbemagnet. See linn
paikneb 3500 meetri kõrgusel avaras, mägedest ümbritsetud
orus. Mitte keegi ei oska arvata, kust õnnestuks Cuzco
päritolu otsima hakata. Klassikaline arheoloogia kõneleb
mingist "Legendaarsest algusest" ja asetab selle hämmastavalt
hilisesse aega, nimelt 13. Kristuse-järgsesse aastasajasse.

http://tinyurl.com/5w9a58t

Kindel on, et 15. sajandil, nimelt inka Pachacuteci valitsemise
ajal pidi 200 000 kuni 300 000 elanikuga Cuzco
olema juba riigi keskus.

Linna kohal põhja pool asub kunagine vägev Sacsahuamani
linnus. Selle monumentaalse ehitise megaliitmüüride
ümber on punutud loendamatuid mõtteid ja teooriaid.
Päevast päeva veavad tossavad autobussid ja heitgaasipilvi
pahvivad taksod sadu turiste Sacsahuamani müüride esisele
suurele väljakule. Vägev siksakiline vall on 540 meetrit
pikk ja küünitab oma kolme ülestikuse terrassiga 18 meetrise kõrguseni. Yukay paekivist ja mustast andesiidist
imetäpselt väljalõigatud plokkide mass ulatub 360 tonnini.
Suurim nendest on mõõta tervelt 9 x 5 x 4 meetrit.

Loomulikult omistatakse kõige selle ehitamise au inkadele,
sest siinsete paljunurkse konfiguratsiooniga kivimürakate
täpne üksteisega sobitamine vastab just tolle rahva
ehitiste tüüpilisele konstrueerimisviisile. Siiski oletavad
õpetlased, et sel kindlusel on vanust palju aastatuhandeid.
Mitte keegi ei suuda enam mõistatada, millise välisvaenlase
eest pidid need inimesed ennast nii vägeva kivise varjega kaitsma.

Nad olid ometi omas riigis piiramatud valitsejad.
Lisaks ei sobi terrassidest koosnev moodustis ei sealsesse
maastikku ega ka niisugusesse, peaaegu 4000-meetrisesse
kõrgusesse. Mida või keda taheti sellega kaitsta?

Inkad ise arvestavad oma dünastiat alates esiisa Manco
Cipacist, kes olevat Päikesejumala pojana rajanud selle
riigi. Manco Capaci kasutada olid tähelepandavad teadmised,
sest ta tegutses koolmeistrina, õpetades Andide harimatuid
elanikke taimi kasvatama, niisutuskanaleid ehitama
ja templeid püstitama. Võib-olla on ka Sacsahuamani arusaamatu
müüritise puhul tegemist tollesama esiisa Manco
Capaci jumalike teadmiste jälgedega?

Ammu enne legendaarset Manco Capacit ja inkade riigi
eeldatavat algust eksisteeris Cuzco kandis mingisse mõistatuslikku
ja arusaamatusse kultuuri kuulunud megaliitlinn.

Selle ehitajad käisid kivimassiividega ümber niisama
mängeldes nagu meie lapsed näiteks "Lego" klotsidega.
Kui inkade valitseja Pachacutec (1438-1471) Cuzco
uuesti üles ehitas, laskis ta oma templid ja paleed püstitada
loomisjumal Viracocha rajatud igivana linna megaliitidele.
Algselt olevat seda kutsutud Acamamaks. Tõepoolest
on arheoloogilistel väljakaevamistel Cuzco alt leitud
3800 aasta vanuseid luid ja 195 0. aasta laastav maavärin
tõi esile veel kaks senitundmatut megaliittemplit.
Üks nendest, mis oli ehitatud lihvitud rohelisest dioriidist,
asub kõigest kaheksakümne meetri kaugusel Cuzco peaväljakust.

Sellelesamale maavärinale võlgneme tänu, et inkade
kunagine pühapaik Quorikancha, mis seisis täpselt praeguse
Santo Domingo kloostri all, tuli üldse nähtavale. Hispaania
vanad kroonikud on teavitanud, et selles pühamus
olevat kuldsetel troonidel istunud valitsejate muumiad, kõik ruumid olnud kulla ja hõbedaga tapetseeritud ning
Tähtede templis säranud laest vägev kuldne päike koos
paljude tähekogudega.

Inkad olid teadlikud aastatuhandeid vana superlinna
salapäraste megaliitsäilmete olemasolust Cuzco juures, sest
nad ei ehitanud mitte ainult selle varemetele, vaid kasutasid
neidsamu iidvanu rajatisi vajaduse tekkimisel ka teatavatel
konkreetsetel eesmärkidel. Kui hispaania konkistadoorid
kõike ettejuhtuvat riisudes, röövides ja vastuastujaid
mõrvates oma leebust ja rahu kuulutavat kristlikku usundit
importisid, sattus nende kätte tohututes kogustes väärismetalli
ja kalliskive. Ometi hajus peatselt suur osa kunstiaaretest,
mida vallutajad olid küll kord juba näinud, täiesti
salapärasel viisil - nimelt tsinkanadesse, megaliitide ajastust
jäänud maa-alustesse labürintidesse.

Tsinkanad on inkade riigist aastatuhandeid vanemad.
Need on kaljudest kunstipäraselt väljaraiutud põikkaevused
ja tunnelid, mis ristuvad, käänduvad, kõverduvad ja
hargnevad üksteise pealt või kohalt kõikvõimalikesse suundadesse.
Ainult teadjad söandavad Cuzco alla peidetud käikudes
tungida kaugemale, kui küünitab päevavalgus.

Kogu see vägev labürint on vahetus seoses maa peal
asuvate mõistatustega. Tasandatud platool Sacsahuamani
siksakmüüritise kohal seisab kolmest kontsentrilisest kivisõõrist
moodustis Muyuc Marca, mida nüüd esitletakse
kergeusklikele turistidele kui "inkade kalendrit".

Vaade Muyuc Marcale on imposantne ja see meenutab õigust
öelda kella numbrilauda. Need kolm sõõri on justkui kodaratega
jaotatud ühtlasteks sektoriteks. Veel praegugi saab
seal näha andesiidist väljaraiutud veejuhtmeid, samuti
laitmatult lihvitud monoliitplokke, mis kunagi olid moodustanud
vägeva tunneli vundamendi.

Allikas: E.V. Däniken "Tulnukate jäljed"

"You're all individuals"
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Päikeseinsener
Bännitud

Postitusi: 3,029
Liitunud: Jul 2010
09-04-2011 11:48
Postitus: #2
RE: Cuzco- Inkade riigi vana pealinn
Cuzco tõeline sensatsioon asub inkade Sacsahuamani müüritisest
kõrgemal. Siin näeme tohutul hulgal lõhustatud kaljusid,
mis küll ei ole rahvapärast nimetust "varemed" ära
teeninud. Maas ei leba murendatud kivimit või väiksemaid
ja suuremaid töödeldud rahne, pole ka mõne kunagise
müürikese peaaegu nähtamatuks muutunud säilmeid. Kui
ronida mööda turistide jaoks üle kaljulõhede ja -koobaste
seatud purdeid ning platvorme, jõutakse varsti erakordselt
hämmastaval viisil tahutud ja ülitäpselt üksteisega
kokkusobitatud kivimürakateni.

Nüüd jääb veel üle imetleda seinte lihvitud ja poleeritud
pindu. Need jätavad mulje äsjavalatud betoonist, millelt
oleks valuvormiks kasutatud laudvooderdis nagu alles
eile ära võetud. Otsekui mingi ürgse jõu poolt segipaisatuna
on koobaste ja tunnelite poleeritud sissepääsude kunagine
korrapärasus rikutud, kõik detailid kuidagi pahupidi
pööratud ja rohmakalt üksteise sisse nihutatud. Ülal pole
ka ühtki kivimürakat mõne sidusega kokku pandud, kõnelemata
mördi kasutamisest. Plokkide servad on laitmatult
täisnurksed ja nugateravad ning iga käänaku taga, igas järgmises
kambris ja igal uuel korrusel ootavad meid üha pöörasemad
üllatused.

Paari napi kilomeetri jagu sellest mõistetamatute asjade
näitusest eemal asub kaljudes Cusieluchayoc - taas üks
täiesti arusaamatuks jäänud monstrum. Sellegi ehitise detailid
on täisnurksete servadega, kuid samas leidub ka rihveldatud
pindu. Siin saame näha seletamatu otstarbega kivist
süvendeid, mitmesuguseid kambreid ja pentsikuid astmeid,
mis on seatud täiesti pahupidiselt laest põranda poole.

Need esitavad niisugust seni seletamatuks jäänud kultuuri,
mis pidi inkade kivitöötluskunsti eeldatavat taset
tohutult ületama . Minupoolest võis kõik see olla isegi
mingite maaväliste tulnukate baaslaager.
Vahetult Sacsahuamani linnuse taga on rajatisega samal
kõrgusel veel üks eriliselt põnev megaliitmõistatus.
Siin ei kohta üldse midagi, mis võiks mõnesse käibelolevasse
skeemi sobida ja ennast siis selle kohaselt tõlgendada
lasta. Pole mingit reeglipärasust, pole müüritist ega ka
kaljueendeid, millel võinuks mingi praktiline otstarve olla.
Siledad tahutud kivipinnad lõpevad pahupidiselt laest põranda
poole laskuvate astmestikega. Mitte kellelgi ei õnnestu
mööda neid treppe ronida, sest ükski inimene ei saaks,
jäädes samal ajal muidugi pea alaspidi, kärbse moodi jalataldu
nende kiviste astmete külge kleepida.
Siinsed kaljumonstrumid näivad perverssena, nagu oleks
need valmis meisterdanud mõni hullunud kiviraidur.

Mööda graniitklotse kulgevad eendid ja süvendid, otsekui
oleks siin terve kivitäksijate ametikool oma haamriharjutuste
koduülesandeid tegemas käinud.
Kuivõrd nende arusaamatute kaljumoodustiste ümbruses
leidub ka inkadele tüüpilisi pisikesi müüritisi, kuulutasid
arheoloogid kogu selle kaljudesse raiutud orgia inkade
kultuspaigaks. Nii saidki siinsed platvormid nende meelest
"ohvrilaudadeks", kivist väljalõigatud moodustised kuulutati
"inkade troonideks" ning nissidest ja koobastest tuletati
mingisugune "surnute kultus ".
Ometi poleks ju kellegi
jaoks häbiasi, kui julgetakse ausalt tunnistada, et mõnest
olulisest seigast ei osata aru saada või ei teata veel midagi.

Siinkohal kirjeldatud kaljutöötlustest ei teata tõesti mitte
vähimatki. Terve see pöörane rajatis on püstitatud meile
arusaamatul meetodil, meile teadmata ajal ja seda on teinud
meile tundmatud olendid.
Needsamad ehituskümnikud ja koolmeistrid, kes pidid
iidsetel päevadel praeguses Peruus tegutsema, on jätnud
oma käekirja näidiseid ka teistesse paikkondadesse.

Anatoolias (Türgis), umbes 15000 lennukilomeetri kaugusel
inkade riigist, tekkis teisel Kristuse-eelsel aastatuhandel
hetiitide kõrgkultuur. Selle alguse kohta pole suurt
midagi teada; tundub, et hetiitide kultuur sündis kontaktidest
Assüüria ja Egiptusega.
Hetiidi pealinn Hattusa (praegune Bogazköy) on vana
aja kõige suurepärasemaid kindlusrajatisi. Linna südamik
oli eraldatud kuue meetri kõrguse ja kaheksa meetri paksuse
määratu müüriga Läänepoolset lõiku kaunistas monumentaalne
Lõvide värav, mis on välja lõigatud ühestainsast tohutust
kaljurahnust! Täpselt nagu Sacsahuaman Peruus, asub
ka Hattusa Türgis künkliku mäestiku rüpes ning seegi linn
ja tema müür on istutatud järsuseinalisele kaljumaastikule.


Allikas: E.V. Däniken "Tulnukate jäljed"

"You're all individuals"
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Ott Sama
Veteran

Postitusi: 2,185
Liitunud: Jul 2010
09-04-2011 14:22
Postitus: #3
RE: Cuzco- Inkade riigi vana pealinn
Huvitav, et Inkade müüriladumiskunst on jäänud tänaseni ületamatuks! See on lihtsalt hämmastav, kui täpselt
ja lihtsalt on need müürikivid omavahel lõimitud! Emba-kumba või siis mõlemad koos - kas meeletu kannatus v.
geeniaalsus, on selle meistriteose taga. Inkade sõnum on lihtne: tehke järgi, kui suudate! Ammuli sui, rabatud
nähtust... me hakkame tunnistama (vastutahtmist), inkade kummastavat võlumaailma!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
09-04-2011 16:58
Postitus: #4
RE: Cuzco- Inkade riigi vana pealinn
OK - kordame üle enne kui mõned siin väga pöördesse lähevad:
Rõhuv - väga rõhuv osa - nii inkade kui maiade ja üldse meie aja
arvestuse ajal meso-ameerikas elanud indiaani hõimud KASUTASID
seal juba eelnevalt olnud megaliit ehtisi. Kasutuse käigus mõningaid
neid remonditi, kuid ei ehitatud. Ka siin foorumis jutuks olnud need
nn pilveinimesed on nende inimeste järglased kes need ehitised püsti
panid. Kuid maiad&co on hoopis teine RASS kui pilve inimesed.

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
29-05-2018 19:15
Postitus: #5
RE: Cuzco- Inkade riigi vana pealinn
(08-04-2011 13:29 )Päikeseinsener Kirjutas:  Ammu enne legendaarset Manco Capacit ja inkade riigi
eeldatavat algust eksisteeris Cuzco kandis mingisse mõistatuslikku
ja arusaamatusse kultuuri kuulunud megaliitlinn.

Selle ehitajad käisid kivimassiividega ümber niisama
mängeldes nagu meie lapsed näiteks "Lego" klotsidega.
Kui inkade valitseja Pachacutec (1438-1471) Cuzco
uuesti üles ehitas, laskis ta oma templid ja paleed püstitada
loomisjumal Viracocha rajatud igivana linna megaliitidele.
Algselt olevat seda kutsutud Acamamaks.

Allikas: E.V. Däniken "Tulnukate jäljed"

Üks lugu räägib, et inkad on pärit Kagu-Peruus Titicaca järve kaldal asuva Puno linna lähistelt. Teine pajatab, et inkad põlvnevad vendadest, kes elasid Cusco kandis, mis jääb järvest loodesse ehk rohkem tänase Peruu keskosa suunas. Cusco oli ka inkade impeeriumi pealinn, asudes nelja suure provintsi piiride lõikumispunktis ning enne impeeriumi teket asus seal väike kuningriik.

Teadlased võtsid mõlema paiga elanikelt DNA-teste ja võrdlesid nende tulemusi 3000 prooviga, mis olid võetud tänapäevastelt inimestelt, keda teatakse päris kindlasti teatud inka ülikute ehk panacate seast põlvnevat. Need inimesed on parim side, mis meil inkadega on, kuna konkistadoorid hävitasid suurema osa muumiaid ja ajaloolisi matusepaiku.

Leiti, et Puno ja Cusco tänaste elanike ja panacate järglaste vahel on geneetilisi sarnasusi, mis tähendab, et legendides on ka omajagu tõde - impeeriumi ülikuteklassi päritolu viitabki Punole ja Cuscole. Vähe sellest, kaks legendi näivad olevat ka omavahel seotud. Geneetiliste „sõrmejälgede“ võrdlemise tulemusena julgevad teadlased nüüd öelda, et esimesed migrandid tulid Puno piirkonnast, asustasid Pacaratimbo ümbruse, siirdusid siis paarkümmend aastat hiljem Cuscosse ja panidki seal aluse inka impeeriumile ehk ketšua keeles Tahuantinsuyole.

Uurimus ilmus teadusajakirjas Molecular Genetics and Genomics

http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/inkad...d=82263103
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  330 000 aastat vana Kaimanawa müür Uus-Meremaal xawa 36 2,732 07-08-2018 17:31
Viimane postitus: Eithea
  Vana-Egiptuse hauakambrid ja muumiad Müstik 12 11,155 28-02-2018 10:58
Viimane postitus: Müstik
  Inkade ja egiptuse kultuuri sarnasused Müstik 16 5,637 25-06-2017 19:21
Viimane postitus: Müstik
  Kui vana on egiptlaste kultuur? mr-applecake 67 25,942 15-02-2015 15:32
Viimane postitus: Müstik
  Leiti inkade ohverdatud neidude massihaud ykskuukiir 23 8,055 22-04-2011 01:47
Viimane postitus: kirjutan123
  Üle 2000 aasta vana seade hämmastab teadlasi Thorondor 9 5,061 04-01-2011 21:13
Viimane postitus: Leena

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog