31-10-2011, 23:01
Ma näen juba pikemat aega sarnaseid unenägusi. Erinevad selle poolest, et koht ja aeg on teised. Aga vägagi sarnased on selle poolest, et ma lähen alati kellegagi kaklema (kusjuures tema nägu pole ma kunagi näinud) ja iga kord kui ma hakkan lööma, kõik justkui aeglustub, mul saab jõud otsa, mind vaevab tugev jõuetuse tunne ning rusikas ei jõuagi kunagi selleni kellega ma kaklesin. Kusjuures uni lõppeb alati selle tugeva jõuetuse koha peal ära ( Ning suht tihti on juhtunud, et keegi (jällegi nägu pole näinud) tuleb mulle appi ) ning üheski unenäos pole mina nö "lööki" saanud. ( väga otseselt tõlgendades võiks see justkui tähendada seda et mul on hirm kaklemise ees? Kuid ausaltöeldes on see hirm juba pikemat aega olnud. Miks alles nüüd näen selliseid unenägusi? )
Üles ärgates on mul seesama nõrkuse tunne sees. Mis justkui sisestaks minusse mingit ebakindlust, nõrkust.
Põhilised märksõnad oleks siis justkui "nõrkus" ja "jõuetus" ( võibolla ka mingil määral "abi saamine" ? ) Ma ei teagi kuidas seda unenägu tõlgendada. Kas jõuetus mingi suure probleemi ees? Ei kujuta ettegi. Ehk keegi tark ja tore inimene oskab midagi lisada?
Üles ärgates on mul seesama nõrkuse tunne sees. Mis justkui sisestaks minusse mingit ebakindlust, nõrkust.
Põhilised märksõnad oleks siis justkui "nõrkus" ja "jõuetus" ( võibolla ka mingil määral "abi saamine" ? ) Ma ei teagi kuidas seda unenägu tõlgendada. Kas jõuetus mingi suure probleemi ees? Ei kujuta ettegi. Ehk keegi tark ja tore inimene oskab midagi lisada?
