Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Tsitaat:Algselt postitas: Loomakasvataja
... Piksit (haldjas), ...
Ei tea, miks neile küll ümmargused asjad meeldivad ... enne haldjaringid, siis lendavad taldrikud ... raske kusagilt kinni hakata?
Nii tühi kui täidetud ring kuuluvad vanimate kujundite hulka. Tühi ring tähistab päikest ja kuud. Tühja ringi kasutati primitiivsetes ühiskondades sageli kehaavauste tähistamiseks (näiteks silmad ja suu). Seda motiivi kohtab juba üle 5000 aasta vanustes ideograafilistes kirjasüsteemides.
Täidetud suur ring, ketas, gloobus, näib olevat vanem kui tühi ring, aga see võib tuleneda märkide valmistamise tehnikast – märgid õõnestati pinnale. Sellist ringi on leitud Egiptuse hieroglüüfide hulgast, Jaapani budistide sümboolikast ja Indiast (näiteks abielunaise tunnusena laubale joonistatult). Tänapäeval astronoomias ja kalendris tähistab kuuloomist.
Astroloogias on ring absoluudi, ühtsuse ja täiuslikkuse sümbol, taeva sümbol vastandina maale. Ringil oli maagiline võim kaitsta kurjade jõudude eest, võib-olla seetõttu oli ümmargustel esemetel nagu võru, sõrmus, ümmargune amulett, kaitsev ülesanne.
Tänapäeva Lääne ideograafias tähendab kõiki võimalusi (antud süsteemi raames). Seda kasutatakse rohkem kui 50 erinevas süsteemis. Näiteks astronoomias ja kalendris on ta täiskuu sümbol, meteoroloogias tähistab selget taevast, kartograafias linna või ühiskonda jne. Liiklusmärgina tõmbab ring tähelepanu tema sees olevale märgile. See näitab, et ring kui lõpmatu võimaluste allikas on piiratud!
Vastavalt elementaarsete graafide vastandlikkuse seadusele peaks ring tähendama ka kõigi võimaluste või kogu aja vastandit. Nii see tõepoolest ongi. Ring tähendab ka nulli, mis vastandub kõigile võimalustele. Sageli kasutatakse nulli (ingl. ought) märkimaks keeldu – ”rohkem ei ole mitte mingeid võimalusi”, seda ei tohi aga segi ajada numbri null (ing. zero) tähendusega, sest esimene on abstraktne mõiste.
Ovaal ehk ellips on graafilisest vaatekohast ringi . Ovaal tähendab – mitte midagi, nulli või äraolekut ja on seega ringi (kõik, igavik, kogu aeg, kõik võimalused) vastand.
Punktiga ring on väga vana sümbol, eestlaste juures tuntud juba eelkristlikust ajast kui “härja silm”. Seda sümbolit on kasutatud maakera erinevates kultuurides, kusjuures tema tähendus on igal pool üks - päike või midagi sellist, mis assotsieerub päikesega, näiteks kuld. On üks vanemaid päikesemärke.
Meteoroloogias kasutatakse seda märki päikesepaiste, alkeemias kulla, bioloogias üheaastase taime (üks päikese tsükkel) sümbolina. Keskaegsed skolastikud kujutasid nii “Maad, mida ümbritseb roheline ookean ehk maailmaruum”. Kaasaegses ideograafias tähistab sageli keset.
Esoteerilises (pühendatute) astroloogias sümboliseeris keskpunkt ringis jumaliku teadvuse loovat sädet, mis eksisteerib igas indiviidis ning olles ühenduslüliks inimese ja elu tekkeallika vahel, muudab inimese maailma kaasautoriks. Teiste sõnadega on see eneseteadvus.
Kahekordne ring - veel üks varasemaid ideogramme, tähistab ühiskonnatsükleid. See seostub millegi jumaliku või jõulisega. Hiljem võeti budistlikus kunstis kasutusele tähistamaks karismat, ausära, aupaistet. Ausärana kasutatakse ka kristlikus sümboolikas.
Ratasrist oli üldlevinud Põhjamaades, Kolumbuse-eelses Ameerikas ja laiaulatuslikul Vahemere-äärsel alal umbes 1500 aastat e.m.a.
Ratasristi märki on vanadel aegadel kasutatud päikesemärgina. Tänapäeval kasutavad uusnatsid ratasristi oma logona.
Päikeseratas ehk Odini rist. Selline struktuur ilmus esmakordselt pronksiajastu alguses ja oli üldlevinud kaljujoonistel nii Vana-Egiptuses, Vana-Hiinas, Kolumbuse-eelses Ameerikas kui ka Lähis-Idas. Vana-Hiinas seostus märk tormi, jõu, energia, mõistuse ja respektiga. Babüloonias sümboliseeris märk päikesejumal ^Sama^sit ja esines kujul Shamash.
Varem sümboliseeris päikeseratas kõrgemat jõudu, päikest ja kuningat kui päikese teisikut. Seega väljendas märk jõudu ja kontrolli. Hiljem hakkas struktuur üha enam omandama risti tähendusi (maa, maakera ja kompassi suunad).
Antiik-Kreekas tähistati päikeserattaga gloobust või sfääri. Antiikastroloogias kasutati sünnikaardi mudelina. Kaasaegses astroloogias on see planeet Maa ja Fortuuna märk.
Kristlik kirik sulatas selle paganate märgi oma ristide hulka. Seda tuntakse gamma risti, roomakatoliku risti, ja sissepühitsemisristina. Kiriku sissepühitsemisel joonistab piiskop pühitsetud vee või õliga ratasristi kiriku seinale 12 erinevasse kohta.
Keskaegsed alkeemikud kasutasid seda märki vase tähistamiseks. Praegu on see kasutusel u. 15 kaasaegses ideograafilises süsteemis.
Veel üks päikeseratta modifikatsioon, leitud pitsatilt Indiast Mohenjo-Darost, pärineb aastast 3000 e.m.a. On teada, et gaulidel (keldi hõim, kes elas praeguse Prantsusmaa territooriumil), oli see märk õnnetoovaks amuletiks. Keltidele oli see tormijumal Taranise atribuudiks. Kristlik kirik muutis seda veidi, nii et sellest sai Kristuse monogramm.
Sarnane on ka Tiibeti maailma sümbol, “maailmaratas” – kuueks võrdseks osaks jagatud ring, mille sees on veel üks ring. Ratta serv on lisaks jagatud 12 osaks samuti nagu Lääne sodiaagiring. Sisemine ringivööt on jagatud heledaks ja tumedaks pooleks. See näitab, et ratas sümboliseerib vastandite ühtsuse ideed samuti nagu Hiina yin-yang.
Kaljujoonistelt on tihti leitud ringi, mis on horisontaaljoonega poolitatud. Varases Hiina kalligraafias kujutas selline ring päikest (kõige varasem oli Ring ja punkt). Kreeka tähestikus on see täht theta. Hispaaniast pärinevas nelja elemendi süsteemis tähistab märk vett (teised elemendid: maa Ring ja rist, tuliRing ja punkt, õhk Ring).
Märk seostub ideega millestki absoluutsest – absoluutsest ajast, temperatuurist jne. On vertikaali sünonüüm. Selline ring, kus horisontaaljoon ei puutu kokku ringiga, on negatiivse tähendusega, sümboliseerib negatiivset ühtsust.
Ringi, mis on jaotatud vertikaalse joonega, kasutati antiikajal Lähis-Ida tähestikes. Hetiitidel olid ring ja vertikaal seotud välguga, välgusähvatusega. Kui vertikaal ei puuduta ringi, tähendab see kaasaegsetel majapidamisriistadel sisse-ja väljalülitamist.
Eestlastele on ringimotiiv tuntud juba eelkristlikust ajast. Seda tunnistavad arheoloogilised leiud. 19. saj. ornamentikas esinevad ring ja päikeserist lihtsate motiividena:
ehk leiab siit vastust?