[Hallucigenia]

Algselt postitas: Hallucigenia
Tõehetk on käes!

Me kaotasime Pluuto!

Päikesessüsteemis on jälle vaid 8 planeeti. Ja nii jääb.
Nõnda otsustas Rahvusvahelise Astronoomiauniooni peaassamblee.

Või kas ikka jääb? Kui see otsus teile ei meeldinud, siis saate vastu hääletada siin. Ja nagu küstluse korraldajad lubavad - kui Pluuto kogub miljon toetushäält ... no siis me alles vaatame!

[woot]

pluuto on kääbusplaneet. dwarfplanet. kriteeriumid pandi nüüd paika ja planeedi orbiit peab olema ring, mitte ellips. ja ta mass peab olema piisav, et mõjutada teisei planeete. leitud on veel kaks pluutosarnast keha ehks siis ka kääbusplaneeti tiirlemas asteroidide vööst taga veel. www.nasa.com on kirjas need kriteeriumid. inglise keeles küll.

[woot]

Algselt postitas: Hallucigenia

Algselt postitas: Hallucigenia
Tõehetk on käes!

Me kaotasime Pluuto!

Päikesessüsteemis on jälle vaid 8 planeeti. Ja nii jääb.
Nõnda otsustas Rahvusvahelise Astronoomiauniooni peaassamblee.

Või kas ikka jääb? Kui see otsus teile ei meeldinud, siis saate vastu hääletada siin. Ja nagu küstluse korraldajad lubavad - kui Pluuto kogub miljon toetushäält ... no siis me alles vaatame!

miljon üle kuuest miljardist?

[MustJokker]

Mandaark, sa ei saa midagi teha .. Ma arvan et pluuto on ikka planeet.

[miraioh]

Mina leian et pluuto on ikka asteroid,kuna seda annab järeldada tema pinnast ja suurusest,aga noh ma pole ekspert ^_^.

[Tutanhamon]

Öeldakse küll, et maaslamajat ei lööda, aga Pluuto saab jätkuvalt kõvasti peksa.

Viimase uurimuse järgi tuleb välja, et Pluuto on ka väiksem kui ta naaberkeha Eris. Eris on seni teadaolevalt meie galatkika suurim kääbusplaneet (endise nimega 2003 UB313 või Xena). Nagu Hallucigenia mainis, nimetas Rahvusvahelise Astronoomiauniooni peaassamblee Pluuto mitteplaneediks. Samal ajal loodi kääbusplaneetide kategooria. Siin siis saigi Pluuto nüüd ka Eriselt peksa. Sellise tulemuseni jõudsid Hubble teleskoopi kasutades Michael E. Brown ja Emily Schaller.

Pluutost suurem kääbusplaneet Eris on ka järgmisel pildil.



Pilt ja info pärit siit

[ONE]

Jube jama küll, kui mingil põhjusel peaks mingil hetkel elu võimalikuks osutuma ainult Pluutol...siis koliks inimkond sinna ja saaksime kosmosesse saata sõnumeid, et ,Meie st.asteroid Pluuto elanikud oleme hädas

[Hallucigenia]

Pahategijad on nüüd nõuks võtnud oma süüd Pluuto ees kuidagi leevendada ja teinud ettepaneku kõiki neid pisikesi hakata plutoidideks kutsuma.

"Plutoidid või hemorroidid, kuidas iganes nad neid kutsuvad. See on ebaoluline," ütleb Alan Stern NASAst

BBC uudis

[Müstik]

Paar aastat tagasi said kääbusplaneediks nimetatud Pluuto neljas ja viies kuu ka ametlikud nimed. Seni tunti neid väikesi taevakehi lihtsalt lühendite P4 ja P5 all.
Pluuto uued kuud avastati alles aastatel 2011 ja 2012.

Nüüd on Päikesesüsteemi tuntuimal kääbusplaneedil Pluutol siis teada ja lausa nimepidi teada viis kuud, lähimast kaugeimani Charon, Styx, Nix, Kerberos ja Hydra. Nixi ja Hydra avastasid astronoomid Hubble'i teleskoobiga ka päris hiljuti, aastal 2005. Charon on juba teada 1978. aastast.Nimed saanud kuud on ikka üsna väikesed. Kerberose läbimõõduks hinnatakse 13-34 kilomeetrit, Styxi omaks 10-25 kilomeetrit. Nimed pärinevad Kreeka mütoloogiast. Kerberos on allmaailma valvav mitmepealine koer, Styx aga allmaailmas voolav jõgi. Aga Styxi nime kannab ka üks jumalanna, titaanide Oceanuse ja Tethyse tütar.

http://novaator.err.ee/v/uudis/065ef665-...650c1605af

Selle aasta aprilli uudis Pluutost.

Üheksa aasta eest Pluuto suunas teele asunud sond New Horizons tegi kääbusplaneedist ja selle vahetus läheduses tiirlevast kuust Charon esimese värvifoto. Ligikaudu 115 miljoni kilomeetri kauguselt tehtud ülevõttel paistab Pluuto oma veidi väiksemast kaaslasest eredam ja punakam.

Selle aasta juulis, kui sondi lahutab kääbusplaneedist vaid 12 500 kilomeetrit, peaksid nähtavaks saama isegi paari kilomeetrise läbimõõduga pinnavormid. Kääbusplaneedist loodetakse teha tuhandeid fotosid. Raadiosignaalidesse pakitava infohulga piiratuse tõttu kulub kogutud andmete Maale saatmiseks umbes üheksa kuud.

http://novaator.err.ee/v/universum/22781...96c83f68b8

[Veli Joonatan]

Kas Pluuto on planeet või asteroid?
Tuletage meelde vanarahva tarkus - mitu puud on mets?
Ja oletegi vastuse saanud.

[Nielander]

Kas Pluuto on planeet või asteroid?
Tuletage meelde vanarahva tarkus - mitu puud on mets?
Ja oletegi vastuse saanud.

Misasja? Mis vastuse ma sellest saan? On üks asi nii-öelda tarka panna ja hoopis teine asi tahtlikust hämamisest tarka välja lüpsta.

Pluuto oli varem planeet, nüüd on tehniliselt kääbusplaneet. Asteroidiks pole teda kunagi nimetatud. Kategooria küsimus ja vastus.

[Nielander]

Üleeile New Horizon kosmosesondi poolt pildistatud Pluuto. Juba homme liigub 2006. aasta jaanuaris lendu alustanud sond kõigest 12 500 kilomeetri kauguselt planeedist mööda. Fotosid sellest näeb loodetavasti ülehomme.

[Nielander]

Peab tunnistama, et 85 aastat tagasi Kansase osariigist pärit Clyde Tombaugh poolt avastatud Pluuto on võrreldes teiste planeetidega (jah, ma nimetan teda endiselt planeediks) päris pisike - 0.24% Maa massist ja kusagil 2270 km diameetris.

Mäletan veel aega (kuigi ma nii vana ka nüüd ei ole), kui eesti keeles ilmunud Universumi nimeline raamat Pluuto peatüki juures spekuleeris, et varsti hakatakse ta juurde sondi saatma. Optimistlikele ennustustele vaatamata saadeti New Horizons nimeline kosmosesond teele alles 2006. aastal. Täna, täpselt kell 14:49:57 jõuab see sond Pluutole kõige lähemale (12 500 km).

Unustage ära, et ta enam tehniliselt planeet pole. Kurat võtaks, ta on! Ta oli ja on, ning meie (inimkond) näeme teda esmakordselt homme detailselt. Me saatsime läbi külma kosmose ta juurde masina ja see masin teeb temast pilte. Viimati nägime me fotosid seninägematust planeedist Neptuun 1989. aasta augustis, kui Voyager 2 oma ajaloolist lendu realiseeris. 26 aastat on möödunud - vaatame siis Pluutot esmakordselt.

Kommentaar: Ma lihtsalt pean ütlema, et on väga imelik, et mina olen esimene kes selle teema foorumis esimesena üles tõstis. Väidetavalt on siin inimesi, kes näevad vist iga päev UFOsid (ma eeldan, et maavälist päritolu lennumasinaid) ja suhtlevad imepäraste jõududega, energiate ja Tesla vaimuga. Aga ju siis midagi nii reaalset kui tegelikult tehtud pilt kosmosest lipsab silmade vahelt läbi. Teadus olevat ju vist kuri ja "jõudude" poolt kontrollitud - sellepärast?

Pluuto ja tema suurima kaaslase, Charoni, võrdlus Maa ja Kuuga (loodan südamest, et keegi ei arva, et Kuu saab sellisest vaatenurgast nii suur ja selle küljega paista):

[Müstik]

Lugesin, et teadlastele jäi fotodelt silma ka, et sel kääbusplaneedil on neli tumedat ala, millest igaühe laius on umbes 500 kilomeetrit.

Ei ole teada, miks need on suuruselt ühesugused ning miks nende vahel olevad alad on sama suured.

«See on tõeline mõistatus, miks Plutol on sellised alad. Soovime kiiresti selle lahendada. Samuti pakub huvi see, miks Pluto on märgatavalt teistsugune kui ta kaaslane Charon,» lausus USA Southwesti uurimiskeskuse juhtivteadlane Alan Stern.

http://elu24.postimees.ee/3248553/pluto-...-mustiline

Kas nüüdseks on teada miks Pluto on märgatavalt teistsugune kui ta kaaslane Charon? Kas New Horizoni kogutud andmed on aidanud need mõistatused lahendada?

[Kolchak]

a1.


a2.


a3.


a4.


a5.

---

b1.


b2.


b3.


b4.


b5.

[Müstik]

Kääbusplaneedi Pluuto suurimal kuul Charonil on ligemale 700 kilomeetri pikkune ja 9 kilomeetri sügavune kanjon.

Mitteametlikult Argo Chasma nime kandev pinnavorm on hästi näha sel fotol, mille NASA kosmosesond New Horizons tegi möödunud suvel, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Foto fragmendil suurendatud kanjoniosa on 300 kilomeetri pikkune, kuid tervikuna on kanjon vähemalt 700 km pikk. Teadlaste hinnangul ulatub kanjoni sügavus 9 kilomeetrini.
http://forte.delfi.ee/news/kosmos/pluuto...d=74947867

[Nielander]

Kosmosesondi New Horizons parim ülesvõte Pluutost (soovitan suurelt vaadata):

[Müstik]

Sattusin lugema, et Pluuto pole kõigest planeet või kääbusplaneet, vaid osa millestki põnevamast.

Näib, et Pluuto ja Charon on sedavõrd lähedases suhtes, et neid võiks nimetada lausa kaksikkääbusplaneediks. See kaksiksüsteem mõjutab ka teisi Pluuto kuusid.

New Horizons on seni ainus Pluutoni jõudnud kosmoselaev. Peale vaidlusaluse (kääbus)planeedi uurimise huvitas teadlasi ka selle suur ja salapärane kaaslane Charon.

Enamik Päikesesüsteemi suuremaid kuusid on oma planeedi suhtes n-ö gravitatsiooniliselt lukustatud. Näiteks ka meie Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, kui sooritab tiiru ümber Maa, sestap on Kuu alati Maa poole sama küljega.

Pluuto ja Charon on näide ekstreemsest gravitatsioonilisest lukustumisest. Seevastu Pluuto kaugemad väikekuud pöörlevad kaootiliselt ning selle põhjuseks ongi Pluuto ja Charoni süsteemi mõju.

http://forte.delfi.ee/news/kosmos/pluuto...d=78451147