16-03-2010, 12:56
stronoomid on välja rehkendanud, et kiirusega 14 kilomeetrit sekundis kihutab Päikesüsteemi poole täht nimega Gliese 710. Kuna täht on praegu veel 63 valgusaasta kaugusel, siis on külalist oodata alles pooleteise miljoni aasta pärast.
Vene täheteadlane Vadim Bobõlev Peterburi lähedal asuvast Pulkovo observatooriumist on nüüd seniseid arvutusi täpsustanud ja jõudnud tulemusele, et tervelt 86 protsendise tõenäosusega tuiskab see täht läbi Öpiku-Oorti pilve, vahendavad ERR teadusuudised.
See niinimetatud pilv, mida välismaal enamasti kahjuks üksnes Oorti pilveks nimetatakse, arvatakse olevat komeetidest koosnev hiiglaslik kera, mis ümbritseb Päikesesüsteemi.
Kui täht Gliese 710 sellest komeedipilvest läbi läheb, siis võib ta paisata rohkesti komeete ka meie Maakera kanti.
Öpik-Oorti pilv arvatakse ulatuvat Päikesest ligi ühe valgusaasta kauguseni, mis on umbes veerand maad meie lähima naabertäheni. Teisisõnu — Öpik-Oorti pilve välimine pind päikesest umbes 50 000 astronoomilise ühiku kaugusel (astronoomiline ühik on vahemaa Maa ja Päikese vahel).
Bobõlevi arvutuste järgi on olemas ka väga väike tõenäosus — umbes 0,01 protsenti —, et Gliese 710 möödub Päikesest kõigest umbes tuhande astronoomilise ühiku kauguselt ning sellisel juhul võib selle tähe raskusväli juba muuta planeet Neptuuni orbiiti.
Vene täheteadlane Vadim Bobõlev Peterburi lähedal asuvast Pulkovo observatooriumist on nüüd seniseid arvutusi täpsustanud ja jõudnud tulemusele, et tervelt 86 protsendise tõenäosusega tuiskab see täht läbi Öpiku-Oorti pilve, vahendavad ERR teadusuudised.
See niinimetatud pilv, mida välismaal enamasti kahjuks üksnes Oorti pilveks nimetatakse, arvatakse olevat komeetidest koosnev hiiglaslik kera, mis ümbritseb Päikesesüsteemi.
Kui täht Gliese 710 sellest komeedipilvest läbi läheb, siis võib ta paisata rohkesti komeete ka meie Maakera kanti.
Öpik-Oorti pilv arvatakse ulatuvat Päikesest ligi ühe valgusaasta kauguseni, mis on umbes veerand maad meie lähima naabertäheni. Teisisõnu — Öpik-Oorti pilve välimine pind päikesest umbes 50 000 astronoomilise ühiku kaugusel (astronoomiline ühik on vahemaa Maa ja Päikese vahel).
Bobõlevi arvutuste järgi on olemas ka väga väike tõenäosus — umbes 0,01 protsenti —, et Gliese 710 möödub Päikesest kõigest umbes tuhande astronoomilise ühiku kauguselt ning sellisel juhul võib selle tähe raskusväli juba muuta planeet Neptuuni orbiiti.
![[Pilt: oortcloud.jpg]](http://img201.imageshack.us/i/oortcloud.jpg/)
![[Pilt: comoort1.gif]](http://img201.imageshack.us/i/comoort1.gif/)