• 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 14
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 4Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Antarktika...Baas 211
#1
Tekst sai millalgi kuskilt netist leitud ja osaliselt ka tõlgitud, redigeeritud...hakkan seda esmapilgul tunduvat "muinaslugu" siia siis vaikselt riputama....
Miks ma üldse seda baas 211 teemat uurisin? Mulle jäi lihtsalt arusaamatuks, kuidas lendasid ameerklased terve armaadaga Antarktikasse natse klobima...... (Operatsioon "Highjump") ilma mingi eelneva informatsioonita....Paistab, et midagi teada ikka oli.

Niisiis...

SISSEJUHATUS

Antarktika ajalooga seoses on liikumas suur hulk müüte ja legende. Suurem osa puudutab neist saksa III Reichi ajajärku. Internetis on selle kohta saadaval suur hulk materjali. Mõned legendid tunduvad parasjagu hullumeelsetena. Samas teised sisaldavad viiteid orginaaldokumentidele ning põhinevad väidetavalt saksa ja ameerika luurajate ütlustel...

Jätan vahele siin foorumis juba kirjeldatud Sakslaste Antarktika ekspeditsioonid kolmekümmnendatel aastatel...Samuti on kasutaja Zed-i poolt hästi lahti kirjutatud operatsiooniga "Highjump" seoses olevad sündmused...
Mida siis jutustas 2001.aastal BBC- le intervjuu andnud viimane ellujäänud Briti eriväelane Gwion Davies


"Baas 211"..... 1

1947 aasta lõpus ilmus ajalehes «France Soir» järgmine artikkel.
Lugu juhtus Falklandi saarte lähedal Islandi vaalapüügilaevaga "Juliana" peaaegu poolteist aastat pärast sõja lõppemist.
Laevnikud olid tõsiselt üllatunud kui vaalaparve jälitades kerkis nende teele suur, saksa laevastiku punast, musta servaga leinalippu kandev allveelaev. Pardale tulid relvastatud sakslased, nõudsid toiduaineid ja osa saagist. Kõige saadu eest tasus kapten Heklale head inglise keelt rääkiv saksa ohvitser ameerika dollaritega. Hüvastijätuks andis ohvitser kapten Heklale üle veel natuke raha arvetusega 10 dollarit iga meeskonnaliikme kohta. Veel teatas ta kaptenile suure vaalaparve täpsed kooridinaadid.
Kõige rohkem pani Isandi vaalapüüdjaid hämmastama fakt, et kõik allveelaevnikud olid korralikult raseeritud, väljapuhanud ning päevitunud....

Skeptikutelt kommentaar eelneva loo juurde:
Pole teada, et 1947 aastal oleks selles Lõuna- Atlandi ookeani piirkonnas viibinud mõni Islandi vaalapüügilaev. Pole olemas ühtegi Islandi vaalapüügilaeva nimega "Juliana" Hekla on hoopis tegevvulkaan Islandil, vaevalt perkonnanimi. Islandlaste perkonnanimed lõpevad 99% ulatuses silbiga - "son"

Operatsiooni "Tabarin" seotud dokumendid on suletud Briti Kuningliku Mereväe arhiivide tolmunud kaustadesse. Briti sõjalaevad olevat läbi kamminud piirkonda, et leida üles Saksa allveelaevastiku salajane varustusbaas ühel Argentiinale kuuluval asustamata saarel.

Operatsiooni "Tabarin" eesmärk oli leida ja hävitada Baas 211.

1945 aasta oktoobris saadeti mind koos teiste sõjaväe eriüksuslastega salaja Falklandi saartele ning hakatati ette valmistama opertatsiooniks karmides talvetingimustes. Mitte midagi tegevuse eesmärkide kohta meile ei selgitatud. Inglastel oli sakslaste salajase "Baas 211" eksisteerimise koha kogunenud piisavalt andmeid ja nad otsustasid vähemalt kontrollida nende paikapidavust. Brittidel oli teada ka ,et ameeriklased ja venelased valmistasid ette analoogseid polaarekspeditsioone.

Grupi komandöriks oli määratud majori auastmes sõjaväelane kelle tõelist nime me ei teadnud. Karmides tingimustes treenis meie gruppi norralane kes oli osalenud oma maa vastupanuliikumises. Salka kuulus teadlane kes tegi läbi teistega võrdse ettevalmistuse. Peale kuuajalist pingsat harjutamist, valgustati meid missiooni eesmärgist. Tuli leida salajane sakslaste tugipunkt mis pidi asuma Mühlig-Hoffmanni mäe rajoonis. Otsingute lähtepunktiks oli brittide Maudheimi baas. See asus oletatavale sakslaste baasile kõige lähemal....

( järgneb )





[Muudetud: 10-15-2009 varjutroll]
Vasta
#2
Väga huvitav Ph34r2
Vasta
#3
Kui ma ei eksi, siis olen miskit sarnast lugu lugenud Nexus Magazine nimelisest võrguväljaandest, kui seal veel artiklid vabalt loetavad olid.
Jutukese kohaselt leidsidki inglased sealt miski baasi, madistasid pisut ja lasid siis selle õhku. Arvatavasti oli siiski tegemist mingi marginaalse eelpostiga, ning õige baas jäi leidmata, sest kuidas muidu selgitada admiral Byrdi hävingut operatsiooni "Highjump" ajal, mis toimus inglaste väidetavast operatsioonist mõnevõrra hiljem...
Vasta
#4
Tsitaat:Algselt postitas Weizen
Kui ma ei eksi, siis olen miskit sarnast lugu lugenud Nexus Magazine nimelisest võrguväljaandest, kui seal veel artiklid vabalt loetavad olid.

Eks ta karta on, et ma seda lugu enda peast välja ei mõelnud:-))
Vasta
#5
"Baas 211"..... 2

Veelgi varem, 1944.a. olid Briti Maudheimi polaarjaama töötajad sattunud veidrale tunnelile. Londonist anti neile käsk seda uurida. Kui leiavad sealt sakslasi, siis kõik hävitada. See operatsioon lõppes täieliku lüüasaamisega. Kolmekümmnest polaarjaama töötajast jäid ellu ainult kaks. Londonis peeti kõiki hukkunuteks, sest talvekuudel oli jaamast kuulda vaid radisti segast lalinat: "Polaarmehed, iidsed tunnelid, natsid". Jaama raadio vaikis täielikult alates 1945 aasta juulist. Viimane sideseanss Maudheimi baasist, vastu võetud Falklandi saarel, oli lõppenud radisti hirmunud karjatusega: Polaarmees leidis meid!"

Maandusime langevarjudega 20 miili kaugusel Maudeimi baasist kus meid ootasid ees lumetraktorid. Andes endale aru, et asume vaenlase territooriumil alustasime liikumist Briti polaarjaama poole. Jõudes kohale, lähenesime väga ettevaatlikult kuid oma üllatuseks leidsime eest ilmselgelt mahajäetud "kummituslinna". Jagunesime ning linna lähemalt uurides kõlas äkki kõrvalukustav sireen. Keegi meist oli ilmselt puutunud vastu signalisatsioonitraati mis pidi hoiatama kutsumata külaliste eest. Keegi nõudis inglise keeles ,et me identifitseeriksime ennast. Major käskis relvad alla lasta ning täitis korralduse.

Hääl kuulus polaarjaama ainsale ellujäänule. Esimese asjana tegi teda ärevaks fakt, et meie rühm oli liiga väiksearvuline.
Punkris nr.1 olevat veel üks nende radist koos saladusliku Polaarmehega, kellest me olime kuulnud seoses viimase sideseansiga. Hoolimata ellujäänu vastuseisust otsustasime punkri ukse avada. Tema loomalik hirm kandus mingil moel üle ka meile. Keegi ei soovinud punkrisse siseneda esimesena. Õnneks ei sattunud selleks "väljavalituks" mina, selleks sai meie grupi kõige noorem liige. Kui mees oli sisenenud, järgnes mitu minutit vaikust...Äkki kõlas ruumist kaks lasku. Uksest paiskus ootamatult välja karvane olend ja põgenes nii kiiresti, et jõudsime teda vaid huupi tulistada. Sisenesime punkrisse. Meie sõduril oli kõri läbi lõigatud aga radisti kehalt oli liha maha rebitud luudeni....

Avanev pilt tekitas meis viha. Olime vaevalt jõudnud Antarktikasse kui mõne tunni jooksul saab surma üks meie grupi liikmetest. Vastuste saamiseks pöördusime ellujäänu poole. Tahtsime teada mis juhtus tema kaaslasega ja kuidas sattus sinna punkrisse Polaarmees. Ellujäänu vastas, et hoiatas ju meid ja keelas siseneda....
Selleks, et loosse selgust tuua alustas ta sellest, kuidas nad leidsid tunneli....

( Järgneb )
Vasta
#6
Väike ettepanek ja kui varjutroll ka nõus on siis paluks adminnidel kustutada kõik senised postid, minu oma kaasa arvatud peale varjutrolli omade senini kuni (järgneb) asendub sõnaga (lõpp). (kustutamise asemel võib tõsta ka teiste postid viimase varjutrolli posti alla) Üle tüki aja on lugeda midagi sama head kui zedi jutud. Kuna zed käib mööda maailma ja tal on raske tihti siia midagi postitada siis on vahepealne kommenteerimine õigustatud kuid antud juhul võiksime kannatada kuni varjutroll on lõpetanud. Seda just loetavuse mõttes.

Vasta
#7
Muidugi on kustutamine administraatorite otsustada. Mina arvan, et mida rohkem erinevaid arvamusi ja kommentaare, seda sisukam teema saab.
Kui kunagi teema "sureb" ja näiteks tahetakse teha läbi foorumi ajaloo mingid "topteemad" vms... siis on mõtet liigne kustutada ja tekst koondada.

[Muudetud: 10-16-2009 varjutroll]
Vasta
#8
Tsitaat:Algselt postitas varjutroll
Muidugi on kustutamine administraatorite otsustada. Mina arvan, et mida rohkem erinevaid arvamusi ja kommentaare, seda sisukam teema saab.
Kui kunagi teema "sureb" ja näiteks tahetakse teha läbi foorumi ajaloo mingid "topteemad" vms... siis on mõtet liigne kustutada ja tekst koondada.

[Muudetud: 10-16-2009 varjutroll]

Kas sobiks kui arvamused tõstetakse kõige lõppu? Prioriteet sinu järjejutul ja komentaarid selle all...muidugi tekitab see segadust kommentaaride jälgitavusele....kuid uus rumal mõte...äkki adminnid teevad paraleelteema kuhu laekuvad ainult teema algataja tekstid mis sisaldavad lõpus (järgneb)


Sai segane. Mõte oleks siis selline, et kõik head järjejutud oleks kuskil ka vahekommentaarideta dubleeritud. Tegelikult võiks selle tõsta kommentaariumi parandamise teemasse.

Igal teemal kus on järjejutt võiks olla see alamteemas tervikuna. Või peateemana ja ajalise järjepidevuse järgi kõrvalteemana kommenteerimiseks.

PS: Tubli töö varjutroll. Võtan mütsi maha.

[Muudetud: 10-16-2009 Leena]
Vasta
#9
VAHELUGEMIST.....

Mõnda aega tagasi sai hüpotees, et "Baas 211" jätkab oma eksisteerimist, uut hoogu. Ühes ufoloogia ajakirjas ilmus Olga Bojarini artikkel imelikust juhtumist Antarktikas 2004.a märtsis.
Kanada lendurid märkasid jääl mingi lennumasina sarnase objekti rususid ning fotografeerisid neid. Piltidel oli näha lehtrikujuline kraater, mille keskel oli katkine kettakujuline objekt. Asja lähemaks uurimiseks saadeti piirkonda spetsiaalne ekspeditsioon kuid see ei avastanud ei kraatrit ega kettakujulise objekti rususid.

Teada on juhtum kus Jaapani uurijad märkasid 1976 aasta radaritel üheaegselt 19 kettakujulist tundmatut lendavat objekti, mis Antarktika kohal kosmosest alla "kukkusid" ning koheselt radari ekraanidelt kadusid.

Ajaleht "Toronto Tribune" avaldas pildi II MS aegsest, väidetavalt natside lendavast taldrikust. Kahe nädala pärast ilmus toimetusse 85 aastane Lance Bailey. Ta jutustas ajakirjanikele, et on rahvuselt venelane ja tema tegelik nimi on Leonid Belõi. Teise maailmasõja ajal oli ta koonduslaagris, mille asukad töötasid salajases lennukitehases Peenemündes.
Olen shokeeritud, sest pildil on täpselt selline aparaat, mida ma nägin oma silmaga 1943 a. septembris, 60 aastat tagasi. Ühe angaari ette betoonplatsile lükkasid 4 töölist ümmarguse aparaadi, mille keskel oli ümar läbipaistev kuppel. See aparaat sarnanes pisikestel kummiratastel ümberpööratud pesukausiga. See "pannkook" tekitas sisisevat heli, rebis ennast maast lahti ning jäi rippuma mõne meetri kõrgusele maapinnast....
Kui teade eeltoodud ajakirjas polnud lihtsalt järjekorde nali, siis lisab see usutavust väitele, et sakslased said oma "taldrikud" tõepoolest lendama ning pole võimatu ka, et "Baas 211" tõepoolest eksisteeris. Eeltoodud fakt sarnase lennumasina rusude leidmisest ning järgnevast kiirest kadumisest otse kanadalaste nina alt, annab tunnistust, et salajane baas võib edukalt olemas olla tänapäevani....

Artikkel ajakirjast “Янтарный Караван”, Калининград 09.04.2003
Lapsed avastasid Kaliningradi linnaservas liivakarjäärist salapärase riistapuu. Mängides kutsusid nad kogemata esile varingu ning nähtavale ilmus osa metall-kontstruktsioonist.
Korpuse peal oli saksa svastika, jutustas üks poistest. Sellel riistapuul oli luuk kuid me ei suutnud seda avada.Objekt ise, otsustades kirjelduse järgi, kujutas endast kettakujulist kontstruktsiooni umbes viiemeetrise diameetriga. Ainus pilt, mille lapsed tegid oma vana "seebikarbiga", oli üsna ähmane. Lapsed kaevasid masina käsitsi osaliselt lahti ning avastasid ketta ülaosas klaaskupli. Kahjuks polnud kabiini sisse midagi näha,sest kupli klaas oli toonitud. Täpsema kirjelduse võib saada siis kui riistapuu lõplikult lahti kaevatakse. Arvestades asjaolusid, siis vaevalt see informatsioon kunagi laiema avalikkuse ette jõuab.
Järgmisel päeval kui nad tahtsid veelkord minna asja uurima, oli piirkond sõjaväe poolt sisse piiratud. Leiukoht oli kaetud suure telgiga. Ahelikus seisev sõdur seletas poistele, et oli leitud sõjaaegne lõhkeainete ladu ja käimas on demineerimistööd..... Samas ei paistnud kohal olevat mingeid sapööre, küll aga olid kohal kaks autokraanat ja mõned suured sõjaväeautod.
Kirjelduse järgi võis olla tegu sõjaaegse "lendava taldriku" prototüübiga.
Teadaolevalt sakslased katsetasid vähemalt 3 erinevat tüüpi lennumasinat, mis olid väljatöötamise järgus erinevates konstrueerimisbüroodes : "Haunebu" , "Focke-Wulf 500 A1" ja niinimetatud "Flying Pancake Zimmerman" Viimast katsetati Peenemündes veel 1942 aasta lõpus. Tundub, et mingisugused tööd selles vallas viidi läbi ka ida-Preisimaal kuidas siis muidu seletada "lendava pannkoogi" leidmist Kaliningradi lähedalt?
Vasta
#10
Tsitaat:Algselt postitas varjutroll
.....
Lapsed avastasid Kaliningradi linnaservas liivakarjäärist salapärase riistapuu.
.... Kirjelduse järgi võis olla tegu sõjaaegse "lendava taldriku" prototüübiga...
Siin võib tegemist olla just sellesamaga, millest 'zed' 22 Aug 2009 Kell 21:34 kirjutas:
http://www.para-web.org/viewthread.php?t...3#pid90910

Täiendus 20.11.2011.
Foorumi tarkvara vahetusest tulenevalt eelnev link ei tööta, nüüd siis niisugune:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...4#pid79764
Vasta
#11
Zedi poolt viidatud lingilt http://www.base211.ru/ võib leida venekeelsena ka selle järjejutu, mida praegu siia tükkhaaval riputan. See on küll pisut lihtsustatud kujul, aga peaaegu sama...Kindlasti leidub seal veel midagi tõlkimisväärilist ja on teretulnud kui keegi midagi sealt eesti keelde ümber paneb...
Vasta
#12
"Baas 211"..... 3

Tunneli sissekäigu olid polaarjaama uurijad juhuslikult avastanud ainult tänu sellele, et see paiknes ühes jäävabas orus. Baasi 30 meheline meeskond sai korralduse seda uurida ja teha kindlaks kuhu see viib. Kui nende grupp oli liikunud mööda tunnelit hulga miile, sattusid nad hiiglasuurde koopasse, see oli ebatavaliselt soe ja kunstlikult valgustatud. Teadlaste arvates kütsid koobast maa-alused soojavee allikad. Koopas olid järved, see oli väga suur ning keerulise konfiguratsiooniga. Mida sügavamale nad liikusid, seda rohkem huvitavat oli näha. Aruandes oli kirjas, et dokkide lähedal märkasid inglased ühte saksa U-Boati ja angaare väga ebatavalise kujuga lennukitega. Oli märgata võimsat mäeläbindustehnikat ning transpordivahendeid.
Kahjuks sakslaste valvemeeskond märkas kutsumata külalisi. Kaks ellujäänut olid tunnistajateks kuidas nende kaaslased ükshaaval kinni võeti ja vähemalt kuus neist kohe maha lasti. Nad taandusid kiirest tunneli poole kuna oli näha,et nende taganemisteed püütakse ära lõigata...Neile lähenes Polaarmees....
Saksa valvemeeskond kannul, polnud neil muud valikut kui üritada jõuda tagasi baasi. Nende kohustus oli ülemusi hoiatada natside salajase baasi olemasolust ja sellest, et neid avastati. Saabumas oli talv ning neil oli vähe võimalust pääseda tagasi suurele maale....

Jõudnud jaama, jagunesid nad eraldi punkritesse ning hoidsid omavahel ühendust raadiotelefoni abil. Otsustati, et üks neist meelitab neid jälitava Polaarmehe oma punkrisse lõksu. Plaan töötas. Kahjuks aga kaotas radist võitluse käigus oma elu ning purunes ainuke täielikult korrasolev raadiojaam....Teisel ellujäänud polnud muud võimalust kui oodata oma punkris ning püüda mitte hulluks minna...

Kes või mis oli Polaarmees, meie teadlane arvata ei osanud. Vihjas sakslaste teadustegevusele. Kuidas toodeti salajases baasis elektrienergiat, jäi samuti vastuse võlgu. Pakkus, et ehk kasutati ära maa-alust geotermilist soojus auru saamiseks, mis käivitas omakorda elektrigeneraatorid.
Ellujäänud arvas, et ilmselt kasutasid natsid veel mingit tundmatud energialiiki..."Vaevalt suutsid nad nii palju elektrit toota ainult aurugeneraatorite abil."
Kuigi teadlane oli ellujäänu selgitustega rahul, ei saanud seda öelda meie Majori kohta. Ta tahtis vaenlase kohta rohkem ja täpsemat informatsiooni. Samuti soovis ta ellujäänu hinnangut Polaarmehe edasise võimaliku tegutsemise kohta.
Meid võttis jalust nõrgaks ta vastus Majorile..."
Ta ootab, jälgib meid ning imestab kui erinevalt me maitseme." Kuuldes seda, andis Major korralduse panna välja valvurid. Teadlane ja Major eemaldusid, et arutada edasist tegevuskava. Kõigile oli niigi selge, et palju variante ei ole.....

( Järgneb )
Vasta
#13
Ei tea oleks natsidel olnud selline tehnoloogja kas nad oleksid siis sõja kaotanud???
Vasta
#14
"Baas 211"..... 4


Järgmisel hommikul saime käsu asuda "iidse tunneli" poole teele. Esimesed 48 tundi veetsime jäävabas orus. Sinna jõudes olime siiralt imestunud, sest meile oli seletatud, et Antrarktika on täielikult kaetud jääga. See org siin meenutas pigem Põhja-Sahara kõrbe. Meil oli keelatud tunnelile läheneda, enne ajutise baaslaagri valmimist. Samal ajal käisid teadlane ja Major tunneli sissekäiku lähemalt uurimas. Mõne tunni möödudes saabusid nad tagasi laagrisse. Nad olid kirja pannud, mida nägid ning andsid teada meie edasistest plaanidest. Tunnel ei ole "iidne" ütles teadlane ning lisas, et kandvad seinad on laotud tasastest graniitplokkidest. Käik näib olevat lõputu. Anti käsk meie arvamusavaldused hommikuks jätta ning puhkama heita. Uinumine Antarktias on tülikas, sest valitses polaarpäev. Rahutuks tegi mõte Polaarmehest, kellega võisime suvalisel hetkel kokku sattuda. Just enne valvekorda minekut informeeriti meid, et varsti algab missioon ja peame minema lõpuni, "Kas või "Füüreri endani välja"
Meie kartused Polaarmehe suhtes osutusid tõeks, viimane ilmus tõesti välja. Valvurid märkasid laagrisse hiilivat olendit ja lasid ta maha. Teadlase arvates oli tegemist ikka "inimesega" Ta oli väga karvane ja küllap kaitses see teda hästi külma eest. Peale lühikest vaatlust asetati laip kotti ning jäeti ootama põhjalikumat lahkamist...

Hommikul otsustati, et 2 meest jäävad koos laiba, traktorite ja raadioga valvama tunneli sissepääsu. Majoriga läksid muuhulgas kaasa norralane, teadlane ning ellujäänu. Eks kõik tahtsid ju ühineda võib-olla kõige huvitavama ja tähtsama ekspeditsiooniga inimkonna ajaloos. Mina sattusin "õnneseente" hulka. Kaks mahajääjat olid silmnähtavalt pettunud... Samas nende ülesanne polnud mitte vähem tähtis kindlustamaks ülejäänud 9 kaaslase retke tundmatusse. Olime valmis laskuma tunnelisse. Kaasasolevast varustusest ja lõhkeainest oleks piisanud väikese sõja pidamiseks. Lootsime täita ülesande, milleks oli baasi õhkulaskmine.
Rõhutan, mitte leida vaid täielikult hävitada.....

Valgemaks hakkas tunnelis minema 4 tunni pärast ja alles tunni pärast jõudsime koopasse. Ellujäänu juhtis meid alustuseks kohta, kus ta viimati nägi pealt oma 6 kaaslase hukkamist. Koobas moodustas hiiglasuure võrgustiku. Meile avaldasid muljet tohutud ehituskontstruktsioonid, mille vahel liikusid inimesed nagu sipelgad. Jäi mulje, et sakslased olid olnud Antarktikas juba kaua... Teadlane tegi endale kiirustades märkmeid, võttis kivimiproove ja võrdles neid fotodega. Pildistati ohtralt uut ja nähtavasti üsna arenenud tehnoloogiat. Koos Polaarmehe laiba ja juba kogutud tõenditega tundus olevat kogunenud piisavat materjali, et tõestada natside salabaasi olemasolu....
Meie Majorit huvitas ainult see, et võimalikult kiiresti baas õhku lasta ja teha tulevikus natsidele ligipääsmatuks.

( Järgneb )
Vasta
#15
Njh... pildistavad, näevad inimesi aga neid ei näe keegi. Põnev, kuid paneb õlgu kehitama. Vabandust vahelesegamise pärast.
Vasta
#16
Tsitaat:Algselt postitas T11ger
Njh... pildistavad, näevad inimesi aga neid ei näe keegi. Põnev, kuid paneb õlgu kehitama. Vabandust vahelesegamise pärast.


Põhimõtteliselt võimalik. Kontrollitud. Vanat tüüpi kaamerad, hea kvaliteediga film, korralik optika ning statiiv ja pikem särriaeg - ILMA välguta. Lihtsalt tehniline "remark".
Vasta
#17
Komistasin sellise lingi peale....Kontrollige keegi huvipärast Google Earth-iga need koordinaadid järgi...

http://micheduc.xanga.com/710674890/ufo-...antartica/

[Muudetud: 10-19-2009 varjutroll]
Vasta
#18
Tsitaat:Algselt postitas varjutroll
Komistasin sellise lingi peale....Kontrollige keegi huvipärast Google Earth-iga need koordinaadid järgi...

http://micheduc.xanga.com/710674890/ufo-...antartica/

[Muudetud: 10-19-2009 varjutroll]
Jah, on täiesti olemas need suudmed seal.
Vasta
#19
Tsitaat:Algselt postitas varjutroll
.... Google Earth-iga need koordinaadid ...
Sellised lingid siis nendest suudmetest:

http://maps.google.com/maps?f=q&source=s...1&t=h&z=17

http://maps.google.com/maps?f=q&source=s...4&t=h&z=17
Vasta
#20
Tsitaat:Algselt postitas varjutroll
Komistasin sellise lingi peale....Kontrollige keegi huvipärast Google Earth-iga need koordinaadid järgi...
http://micheduc.xanga.com/710674890/ufo-...antartica/
[Muudetud: 10-19-2009 varjutroll]

Veel üks segav killuke jutulõnga vahele.
See asi paistab seal päris õõnes ja ussitanud olema. Kutil on märgitud 4 kohta, kuid tema Antarctic1-st edasi on veel üks ava, mis väljanägemise järgi küll looduslikku päritolu:
66°32'43.25"S
99°52'10.42"E
Näha on siis, kui salvestatud pilti heledamaks keerata. Kummalisel kombel on avade-aukude ala just suurema resoga ribas (mida mujal esineb vaid asustatud aladel ;) ning puuduvad tavalised pildid, justkui poleks üldsegi huvitav kant.. Maskeerimiseks on mingid naljapildid pingviine hiilivast jääkarust. Ühelt poolt hoiab piirkonnal silma peal Vene jaam Mirnõi (1956) kaugus 300km, teiselt poolt austraallaste Casey (????) ja Wilkes (USA 1957, austraallastele antud 1959), kaugus ca. 460km. Seega oli jänkidel algselt mingi huvi siiski olemas. Aafrika poole minnes on mingid kummalised hiigeltrepid (väga korrapäraste vahedega astangud), eriti selge on:
68°55'26.28"S
88° 3'39.27"E
Minnes edasi Aafrika poolsele rannikule on: Ehemalige DDR-Forschungsstation 'Georg Forster' (ehitus alustatud 1976 Nõukogude polaarekspeditsiooni osana, lõpetatud 1996 ja kellelegi!? müüdud). Osade kaartide järgi Neuschwabenlandi piirides, teiste järgi sellest veel üsna kaugel. Asub Schirmacher'i (nime võiks tõlkida kui: (katte)varju tegija ;) oaasi tipus, oaasi servas on kolm väikest järve. Vene jaam Novolazarevskaja (1961) on umbes 9km kaugusel edelas, India teine alaline jaam Maitri (1989) 4,5km loodes keset oaasi. Kuu aega tagasi oli kellelgi üles pandud pilt miskist ehitisest sealkandis Aafrika-poolsel rannal (minu googles oli see jää ja lume all), nüüd seda enam leida ei õnnestu. Küll saadetakse Kuu peale, küll USA mereväebaasi San Diegos, kus on kolm hoonetekompleksi. Üks on pealt vaadates väga ühemõttelise kujuga, ülejäänud kahe pealtvaade annab natuke mõistatamismaterjali. Õigus võib olla isikul, kes näeb neis kotkaembleeme:
32°40'33.75"N
117° 9'27.52"W
kml-faili Google Earth'i jaoks saab selle kohta siit: http://bbs.keyhole.com/ubb/download.php?Number=19558

Norra poolt hõivatud ala juures on üllataval kombel wikipedia-juttu DDR-1 poolt märgistatud ala kohta - selle märgistamisakti ainuke vastustaja oli Norra, teised sel teemal sõna ei võtnud.
Väike kõrvalepõige unustatud või muidu segaste asjade juurde:
DDR: Das Dritte Reich (DDR-1)
BRD: BundesRepublik Deutschland
DDR: Deutsche Demokratische Republik (DDR-2)
Väidetavalt sai teine DDR (Honecker) Kuubalt (Castro) mingi saarenukikese, mida BRD suures ühinemistuhinas arvele ei võtnud, seega eksisteerib DDR-2 justkui edasi, ehk de Facto.
Teade käis vähem kui 10 aastat tagasi läbi usenetist. Mõned aastad tagasi selgus, et BRD on illegaalne moodustis, ehk siis DDR-1 eksisteerib edasi de Jure..
Ei tea mismoodi see lahendatakse, kuid nii tummine kompott viib mõtted vägisi kahtlastele radadele. Igatahes on veenvalt näha järsk pseudokonspiratsiooniteooriate leviku kasv, et matta kõik üleüldise jamakihi alla. Aga tagasi teema juurde: http://www.abovetopsecret.com/forum/thread207659/pg1 kirjutas üks tegelane nii:

Topic started on 13-5-2006 @ 08:25 PM by nimrodstriker
i need that somebody else to check these numbers
83 degrees 31`51.64" s
32 degrees 25`33.43" w
this is the address of a human made instalation in the middle of nowhere in antartica
I WANT SOMEBODY ELSE OPINION ABOUT THIS
use google earth PRO

Ehk siis küsis ala kohta, mis Google Earth'i tavaversioonis on lihtsalt valge ja palus kontrollida antud koordinaatidel asuvat inimeste poolt ehitatud värgendust neil, kel kasutada pro versioon.

[Muudetud: 20-10-2009 nokitseja]
Vasta
#21
Väikene parandus - illegaalsed on nii DDR-2 kui ka BRD. Juriidiliselt eksisteerib senini edasi Kolmas Riik.
Parimad adekvaatsed materjalid on antud teemal olemas kahjuks peamiselt saksa keeles mida mina ei valda.
Annan ühe inglise keelse lingi mis peaks asja avama ning edasi juhtima: http://docs.google.com/Doc?docid=0AdNDBK...NjYw&hl=en
Vasta
#22
Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Väikene parandus - illegaalsed on nii DDR-2 kui ka BRD.
Kas see ikka oli katki, et parandamist vajas? wink
Jah, pidasin silmas Martina Pflock'i, aga ka näiteks: http://www.rense.com/general69/germany.htm samas saidis, millest nähtub, et madin seaduslikkuse ümber käis juba ammu enne seda, kui Pflock häält tegema hakkas või asjast üldse teadlikuks sai. 17. juulil 1990.a likvideeriti mõlemad - nii BRD kui DDR-2 (väidetavalt!) seaduslikult. Kui see käis tõesti seaduslikult, ei oma DDR-2 kunagine staatus mingit tähtsust, isegi kui Stalin DDR-2 talle omaselt formaaljuriidiliselt puhtalt püsti pani. Selles teises kirjatükis on mainitud huvitavad momendid - näiteks seadus 13. veebruarist 1944 või ÜRO eksistentsi sõltuvus suhetest Saksamaaga . USA väidab (ja tema järel teisedki liitlased) DDR-1 olemasolu ebaseaduslikuks (pole uurinud, mille põhjal küll, sest Hitler sai ju oma volitused siiski täiesti seaduslikul teel, kusjuures isegi järgnev totaalse võimu võtmine oli JOKK..) ja nõuab uue Saksa eelkäijaks Weimari vabariiki (e. Die Zweite Reich), mis oleks aga juristide arust ebaseaduslik.
Vasta
#23
"Baas 211"..... 5

Peale kahepäevast eelnevat luuretegevust alustati mineerimisega. Major ja teadlane selgitasid kõigile, et paigutaksime lõhkekehad piki perimeetrit, võimalikult koopa lae lähedale. Samuti tähtsatesse kohtadesse nagu: elektrijaam, kütuse- ja laskemoona laod. See võttis aega terve päeva.
Kui miinid oli paigutatud, fotod ja muu tõendusmaterjal kokku kogutud, asusime tagasiteele. Viimasel hetkel meid märgati ning meid asusid jälitama Polaarmehed ning natside valvemeeskond. Tunnelis püüdsime tekitada tagaajajatele taksistusi, võitmaks aega, mil miinid koopas lõhkevad. Mõned lõhkekehad olid paigutatud vahetult koopast väljapääsu juurde. Lootsime, et miinid jõuavad enne lõhkeda kui vaenlane jõuab meie järel tunnelisse...
Meil ei vedanud. Taganedes tulistades tunneli suu poole, jõudsid siseneda kogu grupist ainult kolm: norralane, teadlane ja mina. Miinid lõhkesid ja ülejäänud jäid koopasse lõksu. Langesid selle nimel , et mõned kaaslastest vähemalt pääseksid. Tagasiteel mineerisime tunneli kogu pikkuses ning peale lõhkamist ei jäänud selle olemasolust jäävabasse orgu mingit märki. Kahtlaselt vähe asitõendeid oli säilinud. Kas teadlane kaotas need kogemata või meelega, ei omagi tegelikult tähtsust. Omad järeldused missioonist oli ta enda jaoks juba teinud. Pakkisime ajutise laagri kokku ning pöördusime tagasi Maudheimi.
Varsti evakueeriti meid Falklandi ning sealt edasi Lõuna-Georgia saarele. Kirjutasime alla kohustusele vaikida kõigest, mida teame, nägime, või millega isegi kokku puutusime.

Raportis oli kirjas: Tunnel oli jää erosiooni poolt tekitatud loodusnähtus.
Polaarmees oli karvakasvanud ja hulluks läinud sõdur.
Sakslasi ei olnud raportis üldse mainitud.
Mingit missiooni "Baas 211" leidmiseks ja hävitamiseks pole ametlikult üldse toimunud.
Mõned infokillud siiski selle toimumiselt pudenesid ameeriklastele ja venelastele.

Niisiis....Minu viimased II Maailmasõja aegsed jõulud möödusid sakslastega võideldes, niisamuti nagu kõik jõulud alates 1940- ndast. Mis kõige hullem, missioonil käinud elusad ja surnud sõdurid ei saanud iial mingit tunnustust. Erioperatsioonist osavõtnud demobiliseeriti kiiresti Briti armeest, teadlase esitatud raport kadus koheselt. Operatsioonil "Tabarin" toimunust teavad ainult vähesed inimesed.

Londonis kaheldi kas inglaste "visiitide" tagajärjel sakslaste baas ikka hävis. Jagati oma kahtlusi ka Washingtoniga. Nagu väidavad mõned USA arhiividest leitud materjalid, alustas USA merevägi 1947 aasta jaanuaris operatsiooni "Highjump" mille eesmärgiks oli taas leida ja hävitada "Baas 211".......

Operatsioonist "Tabarin" ei ole kirjutatud iialgi üheski ajalooraamatus.
Samas viidi läbi aastatel 1950 veebruar - 1952 jaanuar, Briti-Rootsi ja Norra ühisekspeditsioon. Eesmärgiks oli uurida ja kontrollida mõningaid fakte Sakslaste tegemistest Antarktikas "Neu Schwabenlandis" perioodil 1938 - 1939. Selle operatsiooni käigus vaadati uuesti üle Maudheimi baas kuid midagi uut sealt ei leitud. Vahepealsetel aastatel teotas Briti Kuninglik Lennuvägi Maudheimi piirkonnas pidevaid lende. Ametlik põhjendus oli, et otsitakse sobivaid kohti uute baaslaagrite rajamiseks......

( Lõpp )


[Muudetud: 12-14-2009 varjutroll]
Vasta
#24
"Baas 211"..... 6

Richard Byrdi päevik

Sissejuhatuseks

Internetist võib leida polaaruurija ning USA kontraadmirali Richard Evelyn Byrdi "päeviku", mis muutus kättesaadavaks 70-ndate alguses. Pole mingit garantiid, et tegu on ehtsa dokumendiga, kuid teisest küljest, välja mõelda sellist müstilist lugu poleks kah nagu erilist mõtet...
Pakutakse küll, et dokument on pärit "Õõnsa Maa" pooldajate hulgast, kes "tekitasid" oma teooriatele justkui "asitõendi".

Segadust lisab asjaolu, et "päevikus" räägitakse lennust hoopis põhjapoolusele....
Sellest 1947 a. veebruari lennust jutustab esmakordselt "isehakanud teadlase" F. Amadeo Giannini raamat "Physical Continuity of the Universe (1959)" lk 13, kus on kirjeldatud Byrdi 7 tunnist lendu üle põhjapooluse, veebruaris 1947.

Härra Giannini "allikas" on märksa tõenäolisemalt 1947 a. oktoobris ajakirjas "National Geography"- ilmunud artikkel pealkirjaga: "Our Navy Explores Antarctica" ( Meie merevägi uurib Antarktikat ) Selles artiklis viitab admiral Byrd mitu korda "müstilisele maale, mis asub põhjas" ( Mystery Land beyond The Pole ) Kindel on, et sellel puhul rääkis Byrd Antarktikast....

1961 aastal ilmus Ray Palmeri "lendavate taldrikute" ajakirjas artikkel küsimusega:
"Kuidas üldse sai toimuda Byrdi põhjapooluse lend 1947 aastal?".
Amadeo Giannini keeldus vastustest, viidates "New York Times" olnud materjalidele.
Palmer uuris mikrofilmidelt läbi kõik tolleaegse perioodika ja ei tuvastanud midagi. Küll oli aga rikkalikult kajastatud ameerklaste Antarktika missiooni....

Palmeri arvates on ainus põhjus, miks see "päevik" on toodeti, Giannini soov õigustada Arktika lennu toimumist. Allikaks aga seesama "päevik!"

Kahtlaselt sarnane on "päeviku" tekst admiral Byrd-i 1926 a. Arktika lennu orginaalina säilinud päevikuga. Samas Byrdi "päeviku" käsikirjalist versiooni ei ole säilinud ja stiililt on need dokumendid täiesti erinevad...

( jätan vahele pikema arutelu teemal, kuskohast võiksid pärit olla ideed "päeviku" sisuks...tolle aja kinofilmid, koomiksid jne. )

Hr. Palmer on lõpuks veendunud, et kui keegi ei suuda just esitada vastupidiseid tõendeid, on tema hinnangul tegemist võltsinguga.

Mõtlemisainet jagub...
Kuna kogu see "Baas 211" teema on selline "piiripealne" siis tõlgin selle "päeviku" või päeviku siia ära. ( varjutroll )

( Läheb ikka edasi )


[Muudetud: 10-28-2009 varjutroll]
Vasta
#25
Tsitaat:Algselt postitas varjutroll
Richard Byrdi päevik
Näh, oligi juba meelest läinud, Byrd ja 'beyond The Pole' tuletasid meelde. Et kui juba oled kord Baas-211 teema käsile võtnud ja järjega Byrd'ini jõudnud, siis ehk huvitab veel üks temaga seotud nupuke: http://www.bibliotecapleyades.net/tierra...eca_18.htm "Admiral Byrd's 1939 Antarctic And the Mysterious Snow Cruiser".
Igavesti jurakas kolmemeetriste ratastega masin Antarktikas ringi siiberdamiseks. Jõudis kohale ka, kuid pärast kohalejõudmist pole temast enam piuksugi tehtud, kuigi ehitamise, vedamise ja mahalaadimise ajal olevat käinud kõva leelotamine. Oma turjal pidi imeloom kaasa tarima ka komplekti kuuluvat lennukit. Saidis on näputäis fotosid ja paar videoklippi.

[Muudetud: 21-10-2009 nokitseja]
Vasta
  
  • 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 14
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat