22-09-2009, 09:15
Liha- ja lihatoodete tarbimine kasvab pidevalt. Tarbijad omistavad liha kulinaarsetele omadustele üha suuremat tähelepanu, sellega tuleb arvestada ka lihatootjatel ja -töötlejatel.
Ajakiri Tõuloomakasvatus kirjutab sellest, kuidas mõjutab tapaeelne stress sealiha kvaliteeti.
Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja -hügieeni osakonna koostööna valmis hiljuti uurimus, mis käsitleb sigade lühiajalise stressi tulemusel tekkinud ebakvaliteetse liha tekkepõhjusi, lähtudes sigade käitlemisest ja uimastamisest enne tapmist.
Kolmes lihatööstuses viidi läbi katse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas mõjutavad sealiha kvaliteeti sigade erinevad uimastamismeetodid, transpordi kaugus ja puhkeaeg, ning hinnata erinevatest farmidest pärinevate tapasigade rümpade kvaliteeti.
Sealiha kvaliteet sõltub nii geneetilistest teguritest, loomakasvatuslike võtete rakendamisest, lihatööstuses toimuvatest tegevustest kui lihas toimuvatest biokeemilistest protsessidest.
Lihatööstuses toimivad tegurid põhjustavad sigadele stressi, mis mõjutab liha kvaliteeti. Lühiajaline stress võib põhjustada kahvatu, pehme ja vesise liha tekke ning pikka aega vältav stress tumeda, tiheda ja kuiva liha esinemist.
Uuritavaid sigu uimastati elektriliselt kahes lihatööstuses ja neljas tapapunktis, gaasiga ühes lihatööstuses. Kokku hinnati gaasuimastamisel 1523 ja elekteruimastamisel 1156 searümba kvaliteeti.
Uuringu tulemused näitavad, et sigade gaasiga uimastamine tagab võrreldes elektriga uimastamisega kõrgema sealiha kvaliteedi. Oluline on sigade tapaeelsest puhkeajast kinnipidamine. Optimaalseks peetakse kuni kolmetunnist puhkeaega.
Tõdeti, et stressiliha esinemise tekkepõhjuste väljaselgitamine ja eemaldamine vajab täiendavat uurimist, tootjatel ja töötlejatel tuleb selle nimel tihedamat koostööd teha.
Loe täpsemalt: http://www.estpig.ee/artiklid/poldvere07.pdf
Ajakiri Tõuloomakasvatus kirjutab sellest, kuidas mõjutab tapaeelne stress sealiha kvaliteeti.
Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja -hügieeni osakonna koostööna valmis hiljuti uurimus, mis käsitleb sigade lühiajalise stressi tulemusel tekkinud ebakvaliteetse liha tekkepõhjusi, lähtudes sigade käitlemisest ja uimastamisest enne tapmist.
Kolmes lihatööstuses viidi läbi katse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas mõjutavad sealiha kvaliteeti sigade erinevad uimastamismeetodid, transpordi kaugus ja puhkeaeg, ning hinnata erinevatest farmidest pärinevate tapasigade rümpade kvaliteeti.
Sealiha kvaliteet sõltub nii geneetilistest teguritest, loomakasvatuslike võtete rakendamisest, lihatööstuses toimuvatest tegevustest kui lihas toimuvatest biokeemilistest protsessidest.
Lihatööstuses toimivad tegurid põhjustavad sigadele stressi, mis mõjutab liha kvaliteeti. Lühiajaline stress võib põhjustada kahvatu, pehme ja vesise liha tekke ning pikka aega vältav stress tumeda, tiheda ja kuiva liha esinemist.
Uuritavaid sigu uimastati elektriliselt kahes lihatööstuses ja neljas tapapunktis, gaasiga ühes lihatööstuses. Kokku hinnati gaasuimastamisel 1523 ja elekteruimastamisel 1156 searümba kvaliteeti.
Uuringu tulemused näitavad, et sigade gaasiga uimastamine tagab võrreldes elektriga uimastamisega kõrgema sealiha kvaliteedi. Oluline on sigade tapaeelsest puhkeajast kinnipidamine. Optimaalseks peetakse kuni kolmetunnist puhkeaega.
Tõdeti, et stressiliha esinemise tekkepõhjuste väljaselgitamine ja eemaldamine vajab täiendavat uurimist, tootjatel ja töötlejatel tuleb selle nimel tihedamat koostööd teha.
Loe täpsemalt: http://www.estpig.ee/artiklid/poldvere07.pdf
