[Ülane]

Mind huvitab, kuidas teie silmadega lood on, kuid mina oma silmadega näen, õhku vms.

Nagu mingeid imepisikesi osakesi liikumas. Mõnikord näen ka kusagil täiesti suvalises ruumi nurgas, nt möödaminnes mõne poe nurgas mingit udu. Eriti "kirgas" on silmade ees, kui väljas on pilvine hall ilm. Pidevalt, mitte häirivalt, näen mingite osakeste liikumist. Tavaliselt ma ei mõtle sellele üldse, kuid vahel jään jõllitama. Hallidel päevadel näen alati puu latvade kohal heledat ranti. Samuti märkan alati, mis mind ka häirib, kui telekas virvendab, telekate puhul olen ka teistelt inimestelt küsinud, kas nad virvendust näevad, enamus ei näe, mõned siiski näevad.

Olen kaalunud erinevaid variante:
1. Tegu on silmade ja aju füüsilise eripäraga
2. Tegemist on aurade nägemise ja tajumisega

Samas inimese aju ongi selliselt loodud, et võimaldada näha ka füüsilise maailma kardinate taha. Tundub järjest tõenäolisem, et aju füüsiline eripära ning ülemeeleline nägemine on omavahel seotud. Või kuidas sellega õieti on?


--- muudetud pealkirja, lisatud kommentaar ---

[Muudetud: 14-5-2009 Ülane]

[Strawberry]

Mul on täpselt sama. Ma arvasin, et ma lihtsalt kujutan endale asju ette, aga ilmselt mitte.

[EyesOfDarkness]

Silma klaaskehas võib igasugu kraami hõljuda, nagu näiteks vererakud. Rohkem inffi selle kohta -> http://en.wikipedia.org/wiki/Floater
Igaljuhul soovitan silmaarsti juurde minna ning neile oma murest ära rääkida.

[TriinuMeoww]

. Mul on ka mõnikord olnud lihtsalt erk, kui on pilves ilm, nagu nüüd. Siis eriti vaadata ei kannata .

[Indr3k]

Aga kas see ollus häirib ka vms? Ja mismoodi muidu telekas virvendab (küsin, et saada rohkem selgust)?

[Kolumats]

Kui liigutad silmi (mitte pead) ja need osakesed liiguvad samas suunas, on tegemist mingite osakestega silmas.

[Tom]

Multifilmid on väga harivad: http://www.youtube.com/watch?v=3pu-TzlPU1w

[Ülane]

jah, on ka nii olnud nagu multikas, kuid see arvatavasti ongi siis see eelmainitud kraam mis hõljub klaaskehas. Selle kohta seda teemat siiski ei algatanud.

Indr3k - ei ole tegemist ollusega, lihtsalt näen aegajalt, eriti hallide ilmadega nagu õhku - osakesi liikumas ja see pole tolm misnäiteks päikese käes hõljub vaid natuke seletamatum asi. Teleka virvendamise nägemine või mitte nägemine tuleneb sellest, et näen erinevust 50Hz ja 100Hz teleka pildil, 50-ne virvendab, olgu siis plasmateler või kineskoop. Ja vot selle virvenduse nägemine on küll väga häiriv.

[Mister Fyr]

Mul kui ilm on hall siis mingisugused ollused tekivad vaatev2lja mida pole v6imalik otse vaadata.

[uibo]

Aga kas 50Hz polegi mitte vägamadal.Kui monitoril keerates Hz´id 60 peale, mul isiklikult hakkab paha sellise virvendamise peale.

[tulekera]

Mul on vasakus silmas hall täpike - ka klaaskehas hõljuv ollus. Kui silma äkiliselt liigutada, siis ujub veits paremale-vasakule. Talvel kui lumi maas ja selge ilm, siis on lume taustal neid pisikesi veel, peale selle ühe häiriva.

Teleka puhul ei ole märganud, aga osade lampidega on küll nii, et näen virvendust, mida teised ei näe. Eelmises töökohas olid nii rämedad päevavalguslambid, et nende sagedus oli lausa söövitav mu meelest. Õhtuks olid silmad punased peas ja jooksid vett. Teistel polnud häda midagi.

[Turiya]

See võib mõningal määral olla silmade füüsiline eripära kuid üldiselt on tegu tavalise nähtuse - energiate või aurade nägemisega, umbes 95% inimestest on võimelised nii nägema pärast mõningate lihtsate harjutuste sooritamist (ülejäänud 5% tunnetavad neid energiaid muul viisil, näiteks kuulmise kaudu vms) . On ka juhuseid, kus selline nägemine on lapsepõlvest säilinud (paljud, kui mitte kõik umbes kuni nelja aastased või isegi vanemad lapsed näevad nii).
Täpsemalt on tegemist mõningate energiaväljade nägemisega, mis on küll inimsilmale loomulik, aga enamik on selle oskuse unustanud, kuna sellele ei pöörata tähelepanu.
Tavaliselt kasutab inimese silm umbes 25% oma tegelikest võimetest, kui sellist nägemist harjutada, võib silma võimekust tõsta.
Mina alustasin kunagi nii naljapärast sellise harjutusega: pimedas toas hoiad nimetissõrmede otsi üksteisest tolli kaugusel ning suunad pilgu nende vahele, mõne aja pärast (umbes minuti möödudes) peaksid nägema oma käte ümber ja kahe nimetissõrme vahel sinakat helendavat viirgu, see võib olla nt umbes poole sentimeetri kuni sentimeetri paksune. Sarnane harjutus: panna käsi valgele paberile ja vaadata seda silmad fookusest väljas, peaksid hakkama nägema käe ümber kollakat halo. Kõige efektiivsemad harjutused on värviliste paberite jälgimine valgel taustal, kui mingit värvilist paberit jälgida, tekib selle ümber vastandvärvi halo, mis värvilise paberi eemaldades suuremale valgele paberile nö hõljuma jääb. Need on lihtsad ja efetiivsed harjutused energiaväljade ja inimeste (ja taimede ja loomade) aurade nägemiseks.
Sügavamalt huvitan asjast sellest ajast, kui hakkasin oma õpetaja pea ümber helendavat halo nägema nagu pühakutel. Näen sellist halo ka taimede ja loomade ümber, õhk väreleb ka minu silmis sarnaselt ning pilvi näen nö täisspektri lahutatud osadena ja eriti kirgaste värvidega..

natuke aurade kohta ja mõned harjutused leiab leheküljelt:
http://www.thiaoouba.com/see_aura_color.htm
http://www.otherplane.com/whatdouc/auratest/auradex.htm

raamatuid:
Paul Lambillion "Aurad ja Värvid"
Ted Andrews "Aura"
Barbara Ann Brennan "Valgus kätest"
veel võib üsna praktilisi näpunäiteid leida sellisest kaasahaaravast seiklusjutust nagu James Redfieldi "Taevane ettekuulutus"

Omadest kogemustest võin öelda, et selline nägemine tõstab inimese energeetiliselt kõrgemale tasemele, õpetab nägema maailma armastusega ja hindama keskkonda ning teisi inimesi. Ei tohiks jääda kinni ainult nägemisse vaid võiks püüda ka nähtut mõista ja tunnetda. Peale nägemise hakkan ka näiteks õhu energeetilisust suuremal määral tunnetama (vb umbes nagu oleks käe all vesi). Usun, et üleüldise energeetilise taseme tõusuga, ning kuna tegemist pole eriti keerulise oskusega, muutub selline nägemine inimeste seas üha loomulikumaks ja igapäevasemaks.

Kui kellelgi on mingeid soovitusi, ideid, nippe, selgemat arusaamist nähtusest või omi kogemusi jagamiseks, loeks samuti hea meelega, kuna olen ise ka üsna algaja : )

mõnusat harjutamist!

[Muudetud: 5-13-2009 Turiya]

[Muudetud: 5-13-2009 Turiya]

[Muudetud: 5-13-2009 Turiya]

[Ülane]

Olen aurade ja nende nägemise kohta juba mitme aasta eest lugenud, harjutusi teinud ning näinud. Kui selle teema püstitasin, siis sellepärast, et ma päris 100% ei saa uskuda, et see võibki olla aurade nägemine. Äkki on ikkagi silmade ja aju füüsiline eripära?

Püüdsin siin kuu-kahe jooksul pärast selle teema algatamist ka ise rohkem selle kohta uurida. Küsimusi tekitas see, et aura peaks olema ju laiem kui 5cm ning sisaldama endas erinevaid värve. See 3-5cm rant ei saa olla siis ju see õige aura, mida näitkes raamatus "Aurad ja värvid" kirjeldab. Või kasvõi see aura, mida pildistatakse.

Rohkem võiks tuua sarnasusi Lille Lindmäe raamatus "Iidse teadmisega õnnistatud" välja toodud Kirliani aurafotoega. Seal on samuti selline nn halo ümber sõrme, mida minagi näen. Ei mingeid värve. Muidugi kusagilt kuulsin, et värvide nägemine pidavat tulema siis, kui inimene on saavutanud mingi teatud arengutaseme. Ei tea, eks näha ole...

Aga uurimise käigus sattusin sellise tegelase nagu Rudolf Steineri peale ning tema kirjeldused on kõige loogilisemad (teatud piirideni muidugi). Loogiline sinnamaani, mida olen ise kogenud ning mida suudan sellest tulenevalt ka ettekujutada. Aga kuna tegu oli valgustunud inimesega, siis on mõned tema kirjeldused loomulikult maise inimese jaoks esialgu mõistetamatud. Igatahes, tema kirjeldas seda kui eeterkeha.

Kas see metallika läikega hele rant võib olla siis hoopis eeterkeha tunnetamine, nägemine?

[Turiya]

Eeterkeha on tõepoolest ehk õigem nimetus (kuid eeterkehateooriast kui sellisest ei tea jällegi mina palju). Kuna ta värve ei sisalda ei julge ka mina seda otseselt aurade nägemiseks nimetada, aga olen kindel, et tegemist on mingitsorti energiaväljade nägemisega ning seesugune nägemine on kindlaks eelduseks aurade nägemisele, st kui ma mõni üksik kord olen juhtunud aurasid nägema, olen eelnevalt tükk aega maailma nii näinud.
Kuid eeterkeha on üsna loogiline järeldus.
Teine oluline paralleel, mille tahaksin tõmmata, on psühhedeelsetest ainetest muundatud nägemine, mis tekitab silme ette sarnase liikumise. Sellest järeldatult julgen väita, et inimene hakkab nii nähes kogema maailma läbi neljanda ehk südametšakra (tavaliselt kogetakse maailma kolmemõõtmeliselt, läbi kolmanda tšakra), nagu psühhedeeliliste ainete mõjulgi, ainult sel juhul toimub see loomulikult, ilma mingisuguste aineteta (või hakkab inimese keha/aju ise mingisugust ainet tootma, mis sarnast efekti tekitada võiks..

(hetkel ei ole aega pikemalt-põhjalikumalt juurelda, aga antud teema on kindlasti väärt tähelepanu)

[Ülane]

Rudolf Steineri järgi läbi minu vaatevinkli eeterkehast ja inimese olemusest siis:


Enne füüsilist keha on eeterkeha, mis on füüsilise keha eeterlik kuju (energiakuju). Füüsiline keha areneb oma eeterkeha järgi. Eeterkeha võib nimetada ka elukehaks, sest see justkui puhub elu füsilisse kehasse või teisiti öeldes tekitab ja säilitab füüsilises kehas elu, tõstab selle kõrgemale tasemele muust füüsilisest maailmast, et keha ikka koos püsiks, kasvaks ja säiliks. Nii on kõikide elusolenditega Maal, nii taimede, loomade, kui ka inimestega.

Inimest eristab taimedest ja loomadest see, et lisandub ka teadvus - mõttevõime, mis tuleneb tänu astraalkeha ja oma Mina olemasolule. Inimese astraalkeha aura ongi see, mis enamusele inimestest huvi pakub. See on küllaltki muutlik, nii kuidas muutuvad inimese tujud või iseloom, muutub ka astraalkeha aura. See väljendab otseselt inimese hetke meeleseisundeid, mis võivad erinevatel inimestel ka püsivamad olla. Öösel eraldub astraalkeha füüsilisest ja eeterkehast ning viibib sel ajal nn oma maailmas. Üks eeterkeha jääb kuni lõpuni oma füüsilise kehaga ühendatuks, inimese elu ajal need üksteisest ei eraldu. Kui inimene sureb, siis jääb füüsiline keha maha ning muutub sarnaseks muu füüsilise maailmaga - kehast saab siis nö muld, ta osaleb lagunemisprotsessides.

Lisaks teadvusele (ehk egole) on inimeses ka "Mina" ise, kes on jumalik. Põhimõtteliselt peaks inimese kõige primitiivsem mõte olema egost vabanemine ehk valgustumine, mis tähendab olemist täielikult Mina ise, Vaim. Kui selline alaliselt egotu seisund saavutatakse ning valgustutakse, ilmneb Tõde, mida me tegelikult kõik sisimas ka otsime - tunnetatakse end (minu arusaamist mööda) Kõiksusena. Sellises seisundis kogetav, tuntav pole minu jaoks veel aga ettekujutatav. Seega on siit raske midagi edasi seletada.

Ma pisut lihtsustasin asja aga mingi ülevaate sellest nn eeterkeha teooriast peaks see andma. Kui tekib küsimusi või ideid oleks väga teretulnud nende üle mõtiskleda... Ja hea meelega viiks end kurssi ka psühhedeelsetest ainetest muundatud nägemise t eooriaga.

[Turiya]

Aitäh ilusa sissejuhatuse eest Rudolf Steineri teooriasse, peab vist ikka uurimise käsile võtma, mis ta mul muidu kapis tolmu kogub : ) (võid veel ehk mõnda põhilisemat teost soovitada?)
Tuleb meelde kellegi ütlus, et mitte hing ei asu kehas vaid keha asub hinges.

Tähelepanu sooviksin aga juhtida ka sellele, et samamoodi nagu elusaid kehi, ümbritsevad energiaväljad ka elutuid kehasid, kuid sel juhul on need mitte nii intensiivsed, vähem märgatavad ja väiksemad (kuid silmaga on neid siiski näha). Mis omamoodi tõestab minu jaoks väidet, et kõik on energia/teadvus, kuid võnkumissagedused on erinevad. Kuid elutute asjade ümber asuvat energiaviirgu vist eeterkehaks/elukehaks kuidagi nimetada ei saa?

Mina isiklikult teadvuse ja ego vahele võrdusmärki tõmmata ei julgeks. Ego on pigem teavus, mis on end sellest jumalikust "Minast" eraldanud (nähes ennast küll sellest eraldi ja seda pidevalt otsides, on ta siiski alati selle osa, sest jumalik "Mina" ei saa ühestki elusolendist ega asjast eraldi olla): mõtted, emotsioonid, enese teistest eraldi tunnetamine ja sellest lähtuvalt tunne, et see illusoorne ego-mina on teistest justkui erilisem kas mingil positiivsel või negatiivsel moel, ego-mina püüab vastukaaluks oma eraldatuse ja üksindustundele maailmas võimalikult palju kontrolli omada. Jumalik "Mina" on aga puhas teadvus või teadvel olek(või tõde või valgus või armastus, kuidas iganes keegi nimetada tahab), mis on jälgiv, teadvustav kohalolek, mis ei anna hinnanguid ja jääb puutumatuks mõtte-emotsioonimürast, mis tema taustal toimub. (aga see selleks, niikuinii seisneb asjadest erinevalt arusaamine antud juhul pigem lihtsalt erinevate väljendite kasutamise harjumuses. Püüaks nüüd teema juurde tagasi pöörduda..)

Psühhedeelsete ainete ja nendest tekkivate nähtuste kohta tahaksin ka ise rohkem teada, kuna pole piisavalt toekaid allikaid. Seni aga püüan toetuda mingile kompotile, mis sisaldab endas põhiliselt Terence Mckenna, Drunvalo Melchizedeki ja Ram Dassi väiteid/kogemusi ning mõningaid isiklikke ning tuttavate tähelepanekuid.

(järgneva tekstiga ei soovi ma midagi propageerida, püüan ainult edasi anda võimalikult tõetruud arusaama)
Minu nägemust mööda saab psühhedeeliliste ainete tarbimise ja loomuliku valgustumise tee vahele mõningatel juhtudel võrdusmärgi tõmmata. Kui inimeses on siiras soov ja prioriteet Tõde teada saada, juhib elu teda kogemusteni, mis ta lõpuks Tõeni viivad, kui ta selleks valmis on. Psühhedeelikud toimivad selles suhtes katalüsaatorina ning viivad inimese läbi mitmete kogemuste Tõeni, kui ta selleks valmis on. Psühhedeelikuid on samamoodi olnud valgustumiseks kasutatavd vahendid, nagu seda on mitmed muud erinevad praktikad. Ent psühhedeelikud on siiski pelgalt vahend Tõe ajutiseks nägemiseks(või ajutiselt Tõe seisundis oleiseks), kui nende mõju möödub, tuleb siiski mingil teisel moel Tõeni jõuda (sest ka psühhedeelikute kasutamisest võib saada narkomaania), kuid edaspidi on see lihtsam, sest egoismi kahtlus asendub veendumusega sellest, kuidas kõik toimib.
Psühhedeelikute toimimise põhimõte peaks olema umbes seesugune:
Tavaseisundis kogeb inimene maailma läbi kolmanda tšakra, elab kolmandas dimensioonis, selleks, et jõuda neljandasse dimensiooni, on tavaliselt vaja mingit tõsist krahhi, mis inimese endast teadvele raputaks, nt paljud valgustunud inimesed on eelnevalt vaevelnud sügavas depressioonis (nt kasvõi E. Tolle) ning sellele allaandmise läbi hakanud maailma tervikuna kogema, st läbi neljanda dimensiooni. Oma kogemustest rääkides mainivad valgustunud inimesed, et pärast murrangut hakkasid nad maailma kõigepealt väga ilusa ja huvitavana kogema.
Psühhedeelikud tõstavad inimese mingil moel kolmandast dimensioonist neljandasse(tavaliselt, inimene võib, esimene märk aine toimimisest on teadupärast visuaalide ilmnemine. Püüdes seda nähtust seletada, arvan, et inimese eraldusvõime lihtsalt tõuseb. Neljanda dimensiooni eripäraks (Melchizedeki järgi) on ka see, et kui sa millestki mõtled, või midagi soovid, muutub see reaalsuseks. Seetõttu on oht hirmude manifesteerumine ehk "bad trip", kuid selleks, et kõrgematesse dimensioonidesse pääseda, tuleb kõigepealt elada läbi hirmud (saada üle hirmudest), mis käesoleva reaalsuse (kolmas dimensioon) juurde kuuluvad. Neljas dimensioon kujutab enda tunnetamist kõige elavana ja armastuses elamist.
Esimeseks sammuks valgustumise teel peetakse ilu nägemist enese ümber (mõnes mõttes võib seda ka võtta kui maailma nägemist positiivses valguses), nagu meie ilmselt juba näeme, eristamisvõime tõusu.
Siin tahaksingi tuua välja paralleeli "sellise nägemise" ja psühhedeelikutest tulenevate visuaalide vahel (mis on analoogsed, aga katkematud ja neid ei saa oma tahtmist mööda välja lülituda, millelegi muule keskendudes). Ehk siis kui psühhedeelse tripi esimene tunnus on visuaalid, võib ka teel Kõiksuseni olla esimene samm "visuaalid".
Ning kuna egokeskne maailm iga päevaga järjest enam põrmu variseb, ei tundu see teooria minu jaoks ka väga utoopiline.

Samas ei ole selline nägemine eriti keeruline oskus, kuna kõik mu tuttavad, kelle tähelepanu sellele pööranud olen ja kes proovida on tahtnud, on sellega hakkama saanud.

Kui keegi oskaks midagi lisada, mõne uue paralleeli või teooria välja pakkuda, oleksin südamest tänulik : )

[Ülane]

Hetkel vastan siis eelmise kommentaari esimesele osale, omamoodi jätkuks, kuna pole kohe rohkem aega pikemalt kirjutamiseks…

Tahaksin ära mainida, et Steineri raamatuid on küllaltki raske lugeda, kuna ta elas 19.-20. sajand ja kirjutas oma raamatud 20. sajandi algul. Tundub, et ta on üks esimesi nii kõrgel tasemel valgustunuid, kes Euroopas tol ajal ka mõju avaldas, ta pani näiteks aluse ka Waldorfpedagoogikale. Ta on andnud paljudele nähtustele nimetused, nagu näiteks see sama eeterkeha (muidugi võimalik, et idamaade filosoofiates on sellistele nähtustele ammu nimetused antud ja ta lihtsalt oli üks esimesi, kes selle lääne maailma ette tõi). Ja tänapäevaks on nii mõnigi tema kirjeldus hoopis teise nimetuse saanud ning seetõttu on sageli keeruline samade nähtuste puhul paralleele tõmmata, tugineda saab tihti ainult kirjelduste võrdlusele, mis samuti on kogetud läbi erinevate inimeste isikliku filtri.

Minu käest käis läbi mitu tema raamatut, tal oli justkui komme oma raamatuid ümber kirjutada ja neid pidevalt täiendada, seega on natuke keeruline tema kirjanduses orienteeruda aga mulle meeldisid tema raamatutest „Salateadus üldjoontes” ja „Kuidas saavutatakse teadmisi kõrgematest maailmadest”. Pean mainima, et loomulikult kõiki raamatuid pole käes hoidnudki, seega on mul tema filosoofiast ainult pisike aimdus.
Selleks, et natuke paremini mõista Steineri raamatut „Salateadus üldjoontes”, milles kirjeldabki inimolevuse erinevaid tasandeid ja palju muud, aitavad väga hästi mõista Michael Newtoni raamatud „Hinge rännak” ja „Hinge saatus”, mis on täiesti tänapäevases keeles.

Ka mina suhtun kõigesse füüsilisse, kui energia erinevate vormide avaldumisse. Teaduslikus mõttes elututel kehadel on madalam ja püsivam energiatase. Näiteks kividel ja kristallidel. Aga see on juba omaette teadus. Neil tõesti ei saa olla elukeha.

Selle ego-mina ning jumaliku-mina suhte seletab ka Steiner ilusti ära, küll aga on suhteliselt keeruline mõista tema teksti. Ma ei hakanud eelmises kommentaaris pikemalt kõike seletama, see valguks nii pikaks ja laiaks, et ei jõuaks enam korraga jälgida. Aga kui keegi teab mõnda head raamatut, mis kogu selle kupatuse lihtsalt lahti seletab, oleks väga huvitav neid kõrvutada-ühitada. :)

[Ülane]

Kas psühhedeelikud on näiteks mürgiseened või -taimed, mida nt šamaanid kasutavad?

[Turiya]

Jah, šamanistlikes rituaalides ja tervendamises on psühhedeelikud laialt kasutatud. Levinumad looduslikud psühhedeelikud on nt psilotsübiini sisaldavad seened (kõige tuntum nt psilocybe cubensis), meskaliini sisaldavad kaktused (nt san pedro, peyote), mõnigate lehtertappude seemned (nt morning grory, datura), mille toimeaineks on LSA-125, šhamaanide poolt kasutatavaid üks tugevamaid hallutsinogeene on ayahuascaks või yageks kutsutav harmala alkoloide ja DMT-d sisaldav segu.
Ka keemilist LSD-d ja DMT-d ning üldse kõiki eelnimetatud ainete sünteesitud variante loetakse psühhedeelsete ainete alla.
Mõned peavad psühhedeelseks aineks ka nt cannabist ehk kanepit, aga selle koha pealt ei ole ma mingeid piisavalt tõestatud väiteid saanud, visuaale tekkima ei peaks, muidugi on ainete mõju ka mõningal määral individuaalne..

Täpsemat infot leiab T.McKenna raamatust "Jumalate Toit" ja J. DeKorne raamatust "Psühhedeeliline šamanism"
internetist leiab rohkem informatsiooni saidilt http://www.erowid.org/

PS, praegu uurin Barbara Ann Brennan "Valgus kätest" (edasi mugandatud katkendeid).See raamat toetab samuti eeterkeha teooriat, eeterkeha on nimelt esimene aurakeha peale füüsilist keha, värve sisaldav aurekeha tuleb pärast eeterkeha ja nii on neid 7-13 kuni misiganes, teooriaid on mitmeid. Iga aurakehakiht sisaldab endas täielikult eelmist, nagu eeterkeha füüsilist jms. Iga paaritu numbriga aurakiht on stabiilne (nagu nö eeterkehakiht on helendav halo), paaris numbriga aurakiht fluidne ning voolav, püsides koos ainult tänu kahele tema ümber paiknevale kindla struktuuriga aurakihile, need voolavamad kihid sisaldavad endas mitmeid värve ja ongi nö värvid auras, stabiilsed kihid on enamasti mingit ühtlasemat tooni. Teist aurakeha (millega on vastavalt seotud teine tšakra) nimetatakse üldiselt emotsioonkehaks, selle (ja teise tšakraga) on seotud inimese emotsioonid ja nende kaudu toimivad meie tunded ja emotsionaalne elu. Esimene keha ja esimene tšakra on seotud keha füüsilise funktsioneerimisega ja selle tunnetamisega, füüsilise valu ja heaolutundega, füüsilise keha automaatsete ja autonoomsete funktsioonidega.
Esialgu suudetakse näha auras kõige tihedamaid ja kergemini vaadeldavaid kehi ning ei olda võimeline nende vahel vahet tegema, mida enam nende ruumidega töötada, seda enam ollakse võimeline neid eristama ja eraldi tunnetama. Edasi arenedes avatakse enda tundlikkus järjest kõrgematele sagedustele.
Neid taevas vaadeldavaid visuaale nimetatakse selles raamatus orgonikerakseteks ning need on osad ühtsest energiaväljast (ÜEV), neid on rohkem päikesepaistelise ilmaga, natuke vähem ja aeglasemini liiguvad nad pilves ilmaga ning saastunud linnades on neid vähem, puude aurad nö neelavad neid energiaosakesi.
Dr. John White ja Dr. Stanley Krippner on loetlenud paljusid ÜEV omadusi: ÜEV eksisteerib kogu ruumis - nii elusas kui ka elutus aines, sidudes neid nõnda omavahel; ta voolab ühest objektist teise; tema hulk väheneb allikast eemaldudes. Ka allub ta harmoonilise induktsiooni ja sümpaatilise (sympathetic) resonantsi seadustele. See nähtus ilmneb siis, kui panete helihargi helisema ja teine, selle kõrval olev helihark hakkab vibreerima sama sagedusega.
Visuaalsed vaatlused näitavad, et see väli on organiseeritud ridadena, mis koosnevad üksikutest pulseeruvatest valguspunktidest, spiraalidest, kokkupõimunud joontest, sädemetest ja täppidest. Ta pulseerib, teda võib puudutada, maitsta, nuusutada, kuulda ja ekstrasensoorse tunnetuse abil selgesti tajuda. .... (6ptk, alapealkirjaga "ühtne energiaväli"lk 61-66)


(Raamatus on kõik asjad ilusti ja lihtsalt lahti seletatud, samuti on see õpiku formaadis, iga peatüki lõpus olevate küsimustega, soovitan soojalt)

Edasi siis palve, et kui keegi jagab rohkem väljateooriatest või oskab mingeid olulisi allikaid välja tuua : ), aitäh!

Tean, et antud temaatikat käsitleb Lynne McTaggarti "Väli" (http://www.pilgrimbooks.ee/product/3986/?cid=3762), aga endal pole veel mahti olnud seda raamatut kätte võtta..

[Muudetud: 5-22-2009 Turiya]

[Celtic]

Huvitav, millise koolkonna järgi ta neid chakraid siis eristab ja loendab? Kui lugeda alt, siis teine chakra on seksuaalchakra ning selle läbi peaks siis juhtima maailma?

Mina väidan, et kõik chakrad on ühel tasandil ning nad ei moodusta erinevaid aurakihte vaid ühte ja ainsat aurakihti.
Aura on üks inimese kehadest, aurat lõikuda veel väiksemateks tükikesteks on aga arusaamatu ning ebapraktiline.

http://www.paganakoda.ee/viewtopic.php?f=27&t=268

[Turiya]

Ei oska öelda, millise koolkonna järgi just.. aga üldiselt lähtub ta eelkõige enese vaatlustest ja kogemustest. Oma auraväljasüsteemiga kõige sarnasemateks peab ta Jack schwarzi ja Rosalyn Bruyere'i omi, millest esimeses on rohkem kui seitse keha ja teises seitse keha.
Ta ei väidagi, et tšakrad eritasandeil oleks(selles suhtes, et üks on ühel ja teine teisel tasandil), lihtsalt mõni neist on mingil kindlal tasandil ühe kihiga rohkem seotud, kui teine, tšakrad läbivad samamoodi kõiki tasandeid ning (ilmselt siis) igal järgneval kihil omavad kõrgemat võnkesagedust.

Saan aru sellest, et üldiselt (vähemalt mina mõtlesin varem nii) mõistetakse aura all ainult emotsioonkeha, aga sellega inimese energiaväli ei piirdu, eks seepärast ongi ka siin teised mõisted kasutusele võetud. Minul isiklikult pole nende erinevate tasandite koondnimetusena aurakehadeks nimetamise vastu esialgu midagi (vähemalt niikaua, kuni neid pelgalt emotsioonkeha kihtideks ei peeta ja seetõttu mingeid arusaamatusi ei teki). Energiaväli ja erinevad kehad eri võnkesagedustel eksisteerivad olenemata nimetustest. Siiski oleks äärmiselt huvitav seda süsteemi mingisuguste teiste analoogsete või mitte just nii analoogsete süsteemidega võrrelda, sest see on ju ainult üks vaatenurk, ja pigem on oluline võrdluse abil ehk enda jaoks tõesem teooria välja aretada kui esimesele ettejuhtuvale kindlaks jääda..

Seitsmest aurakehast koosnev energiasüsteem:
http://www.mandalatarot.co.uk/custom/am.JPG

ehk siis alt loetlemist alustades:
eeterkeha
emotsionaalkeha
mentaalkeha
astraalkeha
eetermudel
taevalik keha
kroonmudel

Aga kuna minu enda kogemused veel täiesti adekvaatset seisukohta võtta ei võimalda, ei tahaks ka Brennani nägemust kaitsta. Siinkohal küsiksingi, et kuidas oled selle süsteemini jõudnud ja millel see info põhineb? Toetud Sa(kui võib) selles kehade nimistus omadele kogemustele nagu vaatlus/tunnetus vms, mingitest allikast/test põhinevale teabele? Mõlemale? Ning mis sealjuures on olnud kõige veenvam kogemus just sellise süsteemi või mõistete seletuse omaksvõtmisel?

Andestust, kui olen liialt uudishimulik ja aitäh täpsustamast! : )

[Turiya]

Kui juba Brennani raamat teemaks läks, siis trükin siia ka sealse eeterkeha tõlgenduse, saab ehk veel algsesse küsimusse mingit selgust või vähemalt mõtlemisainet ja kõrvutamist.

"Eeterkeha (esimene ruum)

Eeterkeha (eeter - energia ja aine vahepealne olek) koosneb peenikestest energianiitidest või -joontest, mis on nagu sädelev valguskiirte võrk või read televisiooniekraanil. Sellel on sama struktuur kui füüsilisel kehal, kaasa arvatud kõik anatoomilised kehaosad ja elundid.
Eeterkeha koosneb energianiitide kindlast struktuurist või energeetlisest maatriksist, millesse on kasvanud ja kinnitunud keha koed. Füüsilised koed eksisteerivad vaid nende aluseks oleva eluvälja tõttu; seega on väli esmane - teda pole tekitanud füüsiline keha. Seda kinnitavad dr. John Pierrokase ja minu taimede kasvu vaatlused. Ekstrasensoorse tunnetuse abil avastasime, et taim loob enne lehe kasvamist lehekujulise energiavälja maatriksi; leht kasvab sellesse juba olemasolevasse vormi.
Eeterkeha vürgutaoline struktuur on pidevas liikumises. Selgeltnägija näeb seal kogu tiheda füüsilise keha ulatuses piki energiajooni liikumas sinivalgeid sädemeid. See keha ulatub füüsilisest kehast 0,7 sm välja ja pulseerib umbes 15-20 korda minutis.
Eeterkeha värv varieerub sinisest hallini. Helesinine värv on seotud peenema energeetilise struktuuriga kui hall. Seega tundlikuma kehaga inimese eeterkeha kaldub olema sinisem, atleetlikuma, robustsema kehaga isikul - hallikam. Eeterkeha kõik chakrad on selle kehaga ühte värvi - sinise ja halli vahel. Nende chackrate keerised koosnevad samasugusest valgusevõrgust, nagu kogu see keha. Võimalik on eristada ka kõiki füüsilise keha elundeid, aga siin koosnevad nad sädelevast sinakast valgusest. Samuti kui taime lehelgi, moodustab eeterstruktuur maatriksi, millesse kasvavad rakud; st keha rakud kasvavad eelvormi energiajoonte järgi ja see vorm on olemas enne kui rakud temasse kasvavad. Kui saaks vaadelda eeterkeha eraldi, näeks see välja nagu sinakatest sädelevatest valgusjoontest koosnev inimene või inimämblik.
Kui vaatate kellegi õlga väheses valguses ühtlaselt valgel, mustal või tumesinisel tagapõhjal, on võimalik näha eeterkeha pulseerumist. Laine algab näiteks õlalt ja liigub piki õlavart alla. Lähemalt jälgides näete, et õla ja selle ähmase sinaka valguse vahel on tühi ruum. Edasi tuleb erksama tooniga sinise udu kiht, mis kehast eemaldudes pikkamisi nagu luitub. Pulseerimine on kiire ja te võite seda kohe mitte märgata. Selleks ajaks, kui tahate end kontrollida, on see juba mööda kätt alla jõudnud. Proovige uuesti ja püüdke tabada uut impulssi."

[Muudetud: 5-22-2009 Turiya]

[Ülane]

Nagu näha, kirjeldavad erinevad autorid eeterkeha sarnaselt, kuigi nii üksikasjalikku kirjeldust pole ma veel lugenud, kui Brennani oma (mis paneb kahtlema, kas näen ikka eeterkeha). Aga aurasid nähakse/tajutakse ikkagi veel piisavalt erinevalt, et see meiesugused võhikud segadusse võiks ajada.

Ühendväljast tahaks isegi rohkem teada... ;)

Turiya, nüüd, kui oled end pisut rohkem erinevate aurakihtidega kurssi viinud (lihtsamas keeles), soovitan ma jälle ette võtta R. Steineri "Salateadus üldjoontes". Sealt saab veelgi ülevaatlikuma pildi. Ma ise olen ikka veel alles poole raamtu peal aga juba sain teada midagi uut Maa kohta. Polnud kunagi selle peale tulnud, et ka Maa taaskehastub. Maa erinevate kehastuste selgitamise kaudu saab veelgi selgema pildi inimese erinevatest kehadest, mis täiustuvad iga Maa kehastusega ning siit jõuab lõpuks inimese eksisteerimise mõtteni. Küllap igaüks on vähemalt kord elus küsinud milleks see kõik?

[Incendia]

Mina näen ka õhku ja aurat või energiat, polegi täpselt aru saanud kumba. Väga energilistel inimestel on see kiirguse ala laiem. Samas on need kiirgused erinevat värvi.

[Mammut]

Minu arvamus on selline, et pole võimalik tunnetada eraldi õhku ja igast erinevaid energiaid ja aurasid. Ongi üks energia, mis ümbritseb kõike elavat ja ka elutuid objekte. Kutsugem seda siis auraks, energiaks või millekski kolmandaks.
Olen kuulnud kuidas osad sentsitiivsed inimesed väidavad, et aurad ümbritsevad vaid elusolendeid. Mina vaidlen aga sellele vastu. Aura on ka elutu objekti ümber ning vahel isegi intsensiivsemalt kui mõne elusolendi. Eriti märkimisväärt on igasugused kivimid, mineraalid jms, näiteks mäekristall.
Inimestest rääkides, siis ise vaatan, et kõik õpetajad või vaimselt kõrgemal tasemel olevad isikud kiirgavad enam, kui tavainimesed. Halo nende pea ümber on samuti tunduvalt suurem.
Teemaalgatajale veel niipalju, et enamik aurade nägijaid suudabki alguses eristada seda kõige esmast kihti, mis ongi värvitu. Värvitunnetus tuleb hiljem. Mina isiklikult hakkasin näiteks kõige enne tundma kätega, siis alles järgnes silmaga nägemine. Palju oleneb ka sellest, kuidas ennast ise arendad selles vallas.