[Sekhmet]

Ma olen palju sellist üle eland aga alati on see minu jaoks uus kogemus, nüüd pean vist jälle jätma hüvasti ühe kalli inimesega kellega kaua koos oldud.
Kuidas peaks surijaga suhtlema, kui on teada ,et see on varsti käes?

[Tom]

Kahjuks on vist siiski liialt palju erinevaid iseloomi, et üldistada.

Kuid igasugu hääd emotsioonid on minu silmis kõik'see hinnatumad. Nutt ja hala ei aita kedagi.

[excubitoris]

Selle aastavahetuse 2 kuuga kaotisn 3 perekonna liiget. Kõik olid eakad ja oli lesge, et nende inimeste aeg oli lähenemas.
Vaatamata sellele oli see iga kord ootamatu. Peamine on RAHULIKKUS. See on loomulik protsess elu ringist ning tuleb olla lihtsalt lahkujale toeks.

[Liine]

Vahest tuleb endale andeks anda, et on asju, mida sa muutma pole suuteline. Seda esiteks, ja teiseks, lase sel kallil minna, et ta võimalikult rohkem kaasa saaks, hingeosi-ribenaid siia maha ei jääks.

[Strawberry]

Kõige parem on olla kohal kõige positiivsemas võtmes.. See ei tee surijale asja kergemaks, kui pidevalt halatakse ja meenutatakse, et varsti on aeg käes.

[Sekhmet]

Tegelt ma tahtin professionaalset nõu kuidas suhtuda Mr. Surma
Aga näib ,et keegi ei tunne teda nii või häbeneb
Ta on väga hea ja mitte halb, võibolla on see tseremoonia meie jaoks jube, just selle on inimesed vastikuks teinud!
Tänan!


[Muudetud: 2-16-2009 Sekhmet]

[Liine]

Siis järgmine kord küsigi otse, aga mitte ära keeruta. Küsimuse esitamine on ka oskus omaette.

[excubitoris]

Just - Mr Surm on tore isik kes vahel kiirustab ja vahel magab, kuid on osake Suurest Ringist.
Inimene EI TOHIKS sekkuda tema tegemistesse.

[Sekhmet]

Kas alati peab otse küsima?

[Flash]

Sellist asja nagu Mr. Surm pole olemas.

[excubitoris]

Algselt postitas Flash
Sellist asja nagu Mr. Surm pole olemas.

Vaatenurga asi

[Flash]

Inimene sureb ise. Otsuse teeb ka ise. Muidu poleks maapealsel elul mõtet, kui see sõltuks kellestki teisest. Surm ongi see, kui lahkud füüsilisest keskkonnast. Lihtsalt jah vb on olendeid, kes saavad sind siit välja tõmmata, ja sellega 'sind surmata'. Aga selleks, et surra, peab otsus olema. Ja seda otsust on võimalik mõjutada. Nii füs kui ka vaimse keskkonna poolt.

Kui keegi on suremas, siis ideaalseim tee oleks neutraalseks jääda, ehk siis jah rahulikuks, leppida. Liiga õnnelik oled, tekib kahjutunne, liiga kurb, võib tekkida süümekad jne. Kui lepid, siis energeetiliselt on see 0 ja see, kes sureb, saab ise otsustada, teda ei hoita kinni jne. Sest ühelgi inimesel pole õigus otsustada teise elu üle.

[Liine]

Algselt postitas Sekhmet
Kas alati peab otse küsima?

Jah. Saad selle selgeks, läheb elu poole lihtsamaks.

[Riegel]

Algselt postitas Liine

Algselt postitas Sekhmet
Kas alati peab otse küsima?

Jah. Saad selle selgeks, läheb elu poole lihtsamaks.

Väga hästi öeldud, Liine!

[PiziIngliito]

Algselt postitas Flash
Inimene sureb ise. Otsuse teeb ka ise. Muidu poleks maapealsel elul mõtet, kui see sõltuks kellestki teisest. Surm ongi see, kui lahkud füüsilisest keskkonnast. Aga selleks, et surra, peab otsus olema. Ja seda otsust on võimalik mõjutada. Nii füs kui ka vaimse keskkonna poolt.

Loomulikult teeb otsuse mineja, aga kui haiglas vaadata mõnd vegeteerivat tegelast, siis ei saa teps mitte aru, miks ei võiks ta juba lahkuda sellest kehast jäädavalt - muukui ootad ja loodad, et ta saaks juba vabaneda, aga aidata ei saa, tuled nädala või kuu pärast tagasi ja näed ikka sarnast vaatepilti - füüsilised piinad on suuremad, kontaktivõime on juba ammuseks kadunud - stabiilselt jookseb Morphium ja meil jääb üle lihtsalt oodata. Ehk siit tuleb idee, et vahel tuleb surmaga ikka väga kannatlik olla.

[dgb]

PixiIngliito - Vaata selliste inimestega ongi v2rk selline et nad lihtsalt parasiteerivad ja enamasti ootavad kas siis jumalat v6i tont teab keda kes nad minema viiks. Oma m6tlemist neil pole, sellised zombid.

Kuid surm on sama tavaline n2htus nagu potil k2imine, see tuleb varem v6i hiljem 2ra teha ja peale seda hakkab kergeb, kuni j2rgmise korrani!
Mida ma ise olen t2heldanud on see kui teha inimesele selgeks et ta arengu tsykkel koosneb paljudest taaskehastumistest ja arengu etappidest, milledest elu siin planeedil on olnud yks suht v2ike osa sellest k6igest mis ta siiamaani l2bi elanud on ja edasipidi veel elab! Siis enamasti inimene m6istab saab aru sellest et surm on loomulik, l2heb rahus, naerab elu yle ja ootab p6nevusega edasist!

Tervist K6iksugustele parasugustele n2htustele!

[Indr3k]

Usun, et rahulikkus ja vähene emotsioonalsus on igatahes parem lahendus, kui hakata sureva inimese juures hüsteeritsema, et juba lahkudki jne. Just - nutt ja hala ei aita midagi, pealegi see vaevalt, et kergendab lahkuja hinge, kui tema juures nutetakse (muidugi ei viita ma sellele, et peab naerma). Samas jah, mina ütleks, et üle dramatiseerida pole mõtet ka siis, et kui sa tead, et too inimene ootab surma - ei ole vaja selle peale vihastama hakata, et ta tahab loomulikku teed minna...


PS - Äkki on hoopis Mrs Surm?

[martin65]

siin räägitakse , et vahet pole see elu , savi nagu et nkn tuleb uus elu peale ja värki , aga kust te seda nii täpselt teate...ma ise arvan ka et on midagi sellist , aga järsku ei ole...Mis siis , väike üllatus?

See teeb ka omamoodi "Mr/Mrs Surma" huvitavamaks , vähemalt minujaoks , kunagi ei või teada mis sealt tuleb..

[bblurry-angel]

Mina teeksin juba matuse plaane, et ikka korralik pidu tuleks, hea söögiga.


Ok, tegelt ma soovitaks enesele teadvustada, et inimene hakkab surema. Nii on sul endal temaga lihtsam ja vabam suhelda. Kuna feikida ja pingutada ta juures olekul ka ei ole lahe, eksju.