04-12-2008, 17:03
Musta mere piirkonnast pärit sipelgaliik on levinud enam kui sajas piirkonnas Euroopas ning liigub edasi põhja poole. Teadlased kardavad, et kui selle võõrliigi levikule piiri ei panda, jõuab ta peagi Põhja-Saksamaale, Skandinaaviasse ja Suurbritanniasse ning võib vallutada kogu maailma.
Kahjur nimega Lasius neglectus hävitab uusi territooriume vallutades kohalikud sipelgaliigid. Juba praegu on liik levinud suuremas osas Aasiast, kirjutas LiveScience.
Ajakirja PLoS ONE selle nädala numbris avaldasid teadlased esimese põhjaliku ülevaate sissetungijast, kes avastati 1990. aastal, mil liik jõudis Ungarisse. "Liigi kiire levik läbi Euroopa ja Aasia näitab, et sellel sipelgal on potentsiaali saada globaalseks probleemiks,” kirjutasid teadlased.
Sipelgad elavad kõikjal maailmas, sest nad on väga kohanemisvõimelised. Mõned sipelgaliigid on kohanenud isegi eluga linnades. Üle kogu maailma leidub teadlaste hinnangul umbes 20 000 erinevat sipelgaliiki. Brasiilia Amazonase vihmametsades leiduvate sipelgate kogumass on hinnanguliselt neli korda suurem kui kõigi sealsete imetajate, lindude, roomajate ja kahepaiksete kogumass.
Uude elupaika jõudnud sipelgad võivad olla äärmiselt agressiivsed ning kohalikku taimestikku ja loomastikku suurel määral kahjustada.
Näiteks põhjustavad sisserännanud punased sipelgad (Solenopsis invicta) USA-s igal aastal umbes 750 miljoni dollari ulatuses kahju. Argentina sipelgas on aga Lõuna-Euroopa rannikul levinud tuhandete kilomeetrite ulatuses, hävitades kohalikku putukafaunat. Californias on Argentina sipelgad aga juba praegu välja tõrjunud peaaegu kõik kohalikud sipelgaliigid.
L. neglectus meenutab tavalist musta sipelgat, kuid tema kolooniates võib elada kuni sada korda rohkem töölisi. Talle sobivad elupaikadeks hästi aiad ja pargid, kust ta kohalikud liigid kiiresti välja tõrjub.Punaste täppidga on tähistatud kohad, kust siplgat on leitud.
"Kui nägin seda sipelgat esmakordselt, ei suutnud ma uskuda, et ühe muruplatsi peal võib olla nii palju sipelgaid,” ütles sipelga üks avastajatest, Kopenhaageni ülikooli teadlane Jacobus Boomsma.
L. neglectus elab omavahel ühendatud pesade võrgustikus. Pesades peituvad mitmed kuningannad, kes paarituvad maa all ja ei lenda. Kuidas saavad nad siis üle mandrite levida? Nad sattuvad kergesti elama potitaimede mulda ning inimesed ise kannavad selle nuhtluse üle kogu maa, selgitasid teadlased.
![[Pilt: 3b9d4ace-3a89-44c9-88f5-b33fbefded57.jpg]](http://www.ap3.ee/images/article/2008/12/04/3b9d4ace-3a89-44c9-88f5-b33fbefded57.jpg)
Allikas:Äripäev
http://www.creaf.uab.es/xeg/lasius/
http://www.issg.org/database/species/eco...r=1&si=663
http://www.antweb.org/specimen.do?name=c...=p&project=
Kahjur nimega Lasius neglectus hävitab uusi territooriume vallutades kohalikud sipelgaliigid. Juba praegu on liik levinud suuremas osas Aasiast, kirjutas LiveScience.
Ajakirja PLoS ONE selle nädala numbris avaldasid teadlased esimese põhjaliku ülevaate sissetungijast, kes avastati 1990. aastal, mil liik jõudis Ungarisse. "Liigi kiire levik läbi Euroopa ja Aasia näitab, et sellel sipelgal on potentsiaali saada globaalseks probleemiks,” kirjutasid teadlased.
Sipelgad elavad kõikjal maailmas, sest nad on väga kohanemisvõimelised. Mõned sipelgaliigid on kohanenud isegi eluga linnades. Üle kogu maailma leidub teadlaste hinnangul umbes 20 000 erinevat sipelgaliiki. Brasiilia Amazonase vihmametsades leiduvate sipelgate kogumass on hinnanguliselt neli korda suurem kui kõigi sealsete imetajate, lindude, roomajate ja kahepaiksete kogumass.
Uude elupaika jõudnud sipelgad võivad olla äärmiselt agressiivsed ning kohalikku taimestikku ja loomastikku suurel määral kahjustada.
Näiteks põhjustavad sisserännanud punased sipelgad (Solenopsis invicta) USA-s igal aastal umbes 750 miljoni dollari ulatuses kahju. Argentina sipelgas on aga Lõuna-Euroopa rannikul levinud tuhandete kilomeetrite ulatuses, hävitades kohalikku putukafaunat. Californias on Argentina sipelgad aga juba praegu välja tõrjunud peaaegu kõik kohalikud sipelgaliigid.
L. neglectus meenutab tavalist musta sipelgat, kuid tema kolooniates võib elada kuni sada korda rohkem töölisi. Talle sobivad elupaikadeks hästi aiad ja pargid, kust ta kohalikud liigid kiiresti välja tõrjub.Punaste täppidga on tähistatud kohad, kust siplgat on leitud.
"Kui nägin seda sipelgat esmakordselt, ei suutnud ma uskuda, et ühe muruplatsi peal võib olla nii palju sipelgaid,” ütles sipelga üks avastajatest, Kopenhaageni ülikooli teadlane Jacobus Boomsma.
L. neglectus elab omavahel ühendatud pesade võrgustikus. Pesades peituvad mitmed kuningannad, kes paarituvad maa all ja ei lenda. Kuidas saavad nad siis üle mandrite levida? Nad sattuvad kergesti elama potitaimede mulda ning inimesed ise kannavad selle nuhtluse üle kogu maa, selgitasid teadlased.
Allikas:Äripäev
http://www.creaf.uab.es/xeg/lasius/
http://www.issg.org/database/species/eco...r=1&si=663
http://www.antweb.org/specimen.do?name=c...=p&project=
