Pareidoolia ehk maatrikistamine.

Tegemist on siis inimaju omapäraga, mis tagas kunagi vanasti inimese ellujäämise. Carl Sagan arvas, et selline omapära on kõikidel inimestel ja see võimaldab inimestel võimalikult väheste detailidega aru saada näojoontest halvas nähtavuses või kaugelt. Samas ka seesama omadus võimaldab näha erinevaid asju varjudes, valguse mustris jne. Inimaju üritab endale selgeks teha, mida inimene näeb ja üritab võõrast objekti/mustrit samastada mõne tuttava asjaga juba.

2009. magnetentsefalograafia uuring leidis, et kui näidata inimestele neid pilte, millelt peaks inimesed ära tundma näod (aga mis on tegelikult muud asjad), siis hakkab inimese ajus tööle nägemisüksuse see osa, mis võimaldab ära tunda nägusi. Muud suvalised objektid sellist aktiivsust ei äratanud.

Siit moraal: Kui te näete midagi, mida arvate olevat paranormaalse, siis mõelge enne ega tegu ei ole pareidooliaga?


Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Pareidolia
http://paranormal.suite101.com/article.c..._matrixing



[Muudetud: 9-26-2009 Cassiopeia]

[Muudetud: 9-26-2009 Cassiopeia]

Sobiks kokku selle vanema teemaga:
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=4886

Mina saan nii aru, et pareidooliaga ei saagi paranähtusi näha kuna aju hakkab koheselt otsima seoseid
mitte paranähtuste kohta ( ajule tuntuid objekte )...Või sain ma midagi valesti aru?

See tähendab seda, et kui sa näiteks näed suitsupilvedes või puuvõrades nägusid ja inimkujusid, siis ei tasu kohe arvata, et seal on nägu...
nt.
http://www.duntemann.com/facebesidearch.jpg
http://rookery2.viary.com/storagev12/794...5x1000.jpg
http://johnsilva.net/wp-content/uploads/...sep-07.jpg

Nielanderil on õige mõte, umbes nii see toimibki.

Lisaks teeb "trikke" ka näiteks meie taju. Teadlased on teinud katseid, et kui asjadest on olemas aimatavad jooned, suudab meie aju tervikpildi ikkagi kokku panna, kuna meil on varem olnud kokkupuude selle asjaga või siis oleme kuulnud, milline asi välja nägema peaks.

Ehk keegi mäletab kooliajast selliseid jooniseid, kus on kolmnurk, mil osad lülid n-ö kustutatud. Ometi teame, et pildil on just see kujutis, st meie taju suudab kokku panna tervikpildi ning "taastada lülid".

Kõik, mida näeme, kuuleme ja tunneme salvestub rakkudesse. Hiljem uues samu asju kogedes oskame neid ka nimetada, isegi siis kui need ehk udused on. Siia alla käivad ka illusioonid. (Inglise keeles saab lugeda nt siit.)

Sisuliselt saab pareidoolia ja taju süsteemidega seletada selle, miks mõni igas lendavas asjas (mida ta tuvastada ei suuda, ent aimab) ufot näeb. Sama on ka kummitustega - udu või õhu liikumine võib moodustada kujundeid, mida siis vaimude pähe tõlgendatakse ajus. Kindlasti saab inimene kõike seda ka manipuleerida (enda kasuks või kahjuks - näed seda, mida tahad näha, hoolimata sellest et aju vastu tõrgub).

[Muudetud: 27-9-2009 InDemand]

Tsitaat:Sisuliselt saab pareidoolia ja taju süsteemidega seletada selle, miks mõni igas lendavas asjas (mida ta tuvastada ei suuda, ent aimab) ufot näeb.

Antud juhul oleks pareidooliaga tegemist ainult siis, kui inimene näiteks paneb öösel lennuki tuledest kokku mingi ebamaise kujundi. Aga pareidoolia järgi moodustame me ikka endale tuttavaid kujusid. UFOd on enamasti punktobjektid või siis objektid mida me kuidagi ei identifitseeri. Muidu võiks öelda, et see kui inimene näeb osades autodes roolijoodikute sõidukeid, siis on see pareidoolia.

18 näidet pareidooliast ehk inimese kalduvusest müras tuttavaid asju näha.

https://www.buzzfeed.com/christopherhuds...chological