[messa]

Üha enam pooldatakse ideed Maast, kui omaette eluvormist. Maa on elav objekt. Inimene ei suuda Maad "vallutada" ega "hävitada", Maa reguleerib oma süsteeme ise ning muudab neid nii, nagu tema arengule parem on. Parim ellujäämiskusnt inimese jaoks on aksepteerida loodust sellisena, nagu ta on ning elada sellega harmoonias, tunnetades end osana kõiges.

Kuidas suhtute inimkonda teie? Mis teooriat pooldate (bioloogilist evolutsiooni või midagi muud), kas oleme pärit Maalt või kosmosest? Kuidas Maad mõista - eluvorm või lihtsalt üks planeet paljudest?

[lendorav]

Sellest on juba juttu kuskil siin foorumis, suht huvitav mõte

[Kayaman]

Autor kirjeldas nagu kõik ära mis arvan. Aga inimkond tundub olevat halvaloomuline kasvaja maa küljes.

[messa]

Kayaman, selline mulje on tõesti

[kurk]

Lähme nüüd kõik end vannituppa lõikuma kaa. Miks siis kohe halvaloomuline. Parasiit nagu parasiit ikka. Neid on ka häid. Näiteks need linnud, kes pühvlite peal elavad, nad teevad neile head, mis meie kohe halvad sii speame olema? Lisaks pole kogu elusloodus inimesed. Oo imetajad, roomajad ja kõik teised! Lähme koos lõikuma!
Psht! Inmkond pole maa küljes. Ma näiteks oskan hüpata

[MustJokker]

Algselt postitas: kurk
Lähme nüüd kõik end vannituppa lõikuma kaa. Miks siis kohe halvaloomuline. Parasiit nagu parasiit ikka. Neid on ka häid. Näiteks need linnud, kes pühvlite peal elavad, nad teevad neile head, mis meie kohe halvad sii speame olema? Lisaks pole kogu elusloodus inimesed. Oo imetajad, roomajad ja kõik teised! Lähme koos lõikuma!
Psht! Inmkond pole maa küljes. Ma näiteks oskan hüpata

Mida head me maale teinud oleme? Need linnud puhastavad pühvleid parasiitidest. Inimene on ise parasiit. Me oleme nagu täid, ainult vere asemel imeme välja naftat ja muid maavarasi. Ja mida see lõikumine siia puutub?

[messa]

Täid me ka ei ole, sest mis kasu on naftast ja teistest maavaradest Maale???
Hoopis selle tulemus, mida inimene nende Maa varadega teeb, mõjutab Maa elustikku, samas, kui suhtuda Maa-sse kui eluvormi (st Maa on ka see mis teda ümbritseb - Maa koos atmosfääriga) siis on inimene tõesti nagu täi... samas meie ju verd vajame ning vere imemine iseeneset meile liiga ei tee... kas siis nafta ja muud maavarad on ka Maale vajalikud, kuid nende "imemine" ei mõjuta Maad eriti vaid nii nagu täide vereimemine põhjustab ebameeldivusi ja suuremat siginemist peas, nii mõjub ka nafta jm maavarade kasutamine inimese elutegevusele Maal, mis on vist üsnagi häiriv, justkui sügelemine?

Väike mõttekeerd...

[MustJokker]

Aga kust me teame, et maale neist kasu pole?

[messa]

Ega me ei teagi

Aga see, et meie (inimesed) Maal elame on ilmselt Maa evolutsiooniline osa, ettemääratud vms, justnagu mitmed elustiku väljasuremised ja probleemid (nt meteoriidi katastroof, jääaeg), et vb viib meie tegevus ka ühe sellise puhastuseni, mille tagajärjel saavad jälle uued eluvormid domineerida?

[Raul]

Inimene on osa Maast.
Meie planeedil on ennegi toimunud drastilisi muutusi kui on hävinenud suurem osa elust.

Meie, inimesed oma tegevusega oleme osa sellest muutumise protsessist.
Seega me ei saa kuidagi olla siin parasiidiks. Me oleme osa ühest suurest organismist.

[Kayaman]

Raul:
Kuidas võtta,oleme jah osalised muutumise protsessis.Samas meil puudub otsene eesmärk(Võibolla ainult võimalikult ruttu muutuste toomine),me ei esine looduse toiduahelais.Meist pole miskit kasu,me ainult hävitame looduse ahelat.Lisaks reostame ja lagastame ja kaevandame.Pealegi oleme meie ainsad kes teavad kurja mõistet.Tundub et suur osa sel eesmärgil eksisteerib.
Ma arvan igaljuhul et täi mis täi.
Või Sa mõtlesid teispidi,et kui inimesel on täid peas siis on see vajalik,nimelt et õppida kuidas neist lahti saada ja mida teha et nad enam ei tuleks tagasi?Siis järelikult pole ka poolusesse laskumist?

[Kazluk]

Algselt postitas: Kayaman
Raul:
Kuidas võtta,oleme jah osalised muutumise protsessis.Samas meil puudub otsene eesmärk(Võibolla ainult võimalikult ruttu muutuste toomine),me ei esine looduse toiduahelais.Meist pole miskit kasu,me ainult hävitame looduse ahelat.Lisaks reostame ja lagastame ja kaevandame.Pealegi oleme meie ainsad kes teavad kurja mõistet.Tundub et suur osa sel eesmärgil eksisteerib.
Ma arvan igaljuhul et täi mis täi.

Kui inimene ainsana kurja mõistet teab siis miks teda täiks kutsud?

[Marade]

Kui arvestada Maa vanust, mis on 4,6 miljardit ja inimeste eksisteerimist Maal, siis tegelikult moodustab see Maa vanusest vaid imepisikese osa, tähtsusetu osa. Samas üldse elu on eksisteerinud Maal peaegu algusest (arvatakse kindlalt 2,7 miljardit aastat, ei välistata ka vanemaid 3,5 miljardi vanuseid eluvorme ) Minu arvamus on, et elu on küll üks osa Maast, kui planeedist. Inimesed on aga lihtsalt üks väheke ülearenenud eluvorm, mis kauaks siia planeedile pesitsema ei jää.

Kui aga minna sellest kaugemale, siis on Maa ise ka üks apsakas lihtsalt selles universumis.

[Raul]

Algselt postitas: Kayaman
Raul:
Kuidas võtta,oleme jah osalised muutumise protsessis.Samas meil puudub otsene eesmärk(Võibolla ainult võimalikult ruttu muutuste toomine),me ei esine looduse toiduahelais.Meist pole miskit kasu,me ainult hävitame looduse ahelat.Lisaks reostame ja lagastame ja kaevandame.Pealegi oleme meie ainsad kes teavad kurja mõistet.Tundub et suur osa sel eesmärgil eksisteerib.
Ma arvan igaljuhul et täi mis täi.
Või Sa mõtlesid teispidi,et kui inimesel on täid peas siis on see vajalik,nimelt et õppida kuidas neist lahti saada ja mida teha et nad enam ei tuleks tagasi?Siis järelikult pole ka poolusesse laskumist?

Millegi hävitamine on samas ka millegi loomine.
Mida sa mõtled otsese eesmärgina? Inimesel on samasugunud eesmärk nagu kõikidel teistel elusorganismidel siin Maal.
Mis reostamisse puutub siis inimene annab ainult väga väikese osa nii öelda kasvuhoone gaasidest. Ja millalgi sauruste ajal oli maa keskkond palju mürgisem kui praegu.
Mis puutub kurja mõistesse siis kurjus ja paha on ju suhtelised mõisted. Ning igas halvas on ka midagi head.

[MustJokker]

Kasvuhoone kaasid pole ainus asi mis reostab. Kõik need õlid mis merre ja jõgedesse on lastud. Kõik need happed ja muud imed mis merre on uputatud...Ära neid unusta. Kohutav.

[kurk]

Kasvuhoone Gaaside kohta, et Veenusel on vulkaanid põhjustanud atmosfääri paksuse ja tiheduse ja kõik muu.

Ja lõigume selle pärast, et oleme masenduses!

[Thorondor]

Kasvuhoonegaasid ei reosta!

[MustJokker]

Algselt postitas: kurk

Ja lõigume selle pärast, et oleme masenduses!

Räägi enda eest .

Jah, olen nõus, et kasvuhoonegaasid ei reosta ja usun, et see kliima soojenemine peab tulema. See on lihtsalt tsükkel. Varsti on jälle jääaeg.

[kurk]

Bite me! Ma räägin teie masendusesinimeste eest
Ja jah, kasuvhoonekad ei reosta, vaid tõkestavad soojuskiirguse tagasi kosmosesse pääsemist. Ja loomulikult tuleb uus jääaeg, lihtsalt sellele aidatakse siin toredasti kaasa. Mitte ainult inimete poolt.

[elis]

Kurk, räägi mulle ka, kuidas meil see jääaeg nüüd tuleb meil praegu?

See, et tänapäeva inimesed on masendunud ja teatud kontingent enese lõikumise eluviisiks on võtnud, tuleneb oluliselt rohkematest põhjustest, kui lihtsalt kasvuhoonegaasid või üleüldine keskkonna reostatus.

Ja teadmiseks, parasiit on see, kes mõjub oma peremeesorganismile negatiivselt, seega pühvlit puhastavad linnud ei ole parasiidid, vaid mutualistid. Parasiit on näiteks puuk või kaan, kes imeb verd oma peremeesorganismilt või lutikas või paeluss. Inimesed maal oleks minu meelest siis võrdne superparasitismiga kui me olelusvormidesse juba laskusime...

PS: Isiklikult pooldan ka ideed Maast, kui terviklikust elusüsteemist.

[messa]

Jah, küllap pikemas perspektiivis aitab inimene uuele jääajale kaasa aga enne seda peame vastu pidama kliimasoojenemisega kaasnevatele probleemidele... Suuremad tormid, uputused jms. Kui nüüd natuke fantaseerida ja toetuda nt Nibiru planeedi ja selle asukate teooriale, siis aastatel 2009-2012 (muuseas 2012 lõpeb ka Maiade kalender), peaks 90% Maa inimkonnast välja surema, küllap ka siis muud elustikku. Seega ootan põnevusega, mis tulemas on. Viimastel aastatel on tõesti meie kliima ju tormilisemaks muutunud, ka väikeses Eestis...
Ja kui see teooria veel mõningaste tähelepanekutega kokku viia, siis võib asjast täitsa omamoodi huvitava pildi kujundada. Niisiis, ootan...

Ei tea kas peaks punkri ehitama??? :S

[Flash]

no mismoodi see inimene jääaja tulekule siis kaasa peaks aitama

[messa]

Esmalt aitame Maa atmosfääris süsihappegaasi kogust suurendada niivõrd, et see viib tasakaalust välja meie kliima - põhjustab selle soojenemist (aegade jooksul on see loomulikult ka iseseisvalt toimunud, kuid inimeste eluviis on sellele kõvasti kaasa aidanud, asja kiirendanud). Liiga soe kliima pole elustikule kasulik, vastupidi, on hävitava loomuga. Hävimine algab toiduahela alumistest lülidest - plankton jms mõjutades järjest ülemisi lülisid ja põhjustades nende loomade väljasuremise, mida meie sööme. Kliima soojenemine põhjustab ka torme ning üleujutusi, milles samuti hukkub palju elusolended. Ja heterotroofsed (loomsed) organismid eritavad teatavasti süsinikku ning nende hävimise tõttu ei teki süsihappegaasi enam piisavalt, et atmosfääris atmosfääris soojust kinni hoida - Maa peale tagasi peegeldada. Soe kliima püsib pikka aega. Kui surevad välja loomad, ei sööda suuremaid taimi (põõsaid jms) enam nii palju, et nende kasvu ohjes hoida, ja seetõttu hakkab taimestik esialgu kiiresti arenema (seni kuni on palju niiskust ja soojust), lisaks kasvuruumile on õhus ka palju süsinikku, mida taimed hingamiseks vajavad.
Ent tänu taimede vohamisele ja nendest järjest enama hapniku eritumisele ning süsihappegaasi vähenemisele muutub Maa atmosfäär järk-järgult jahedamaks, kuni tekib jääaja efekt, pärst mida algab tsükkel otsast peale - külmaga hävivad ka paljud taimed (nii hävisid tohututes hulkades hiidsõnajalgtaimi omal ajal ning tekkis nafta ning kivisüsi). Loomulikult ei sure 100% loomadest ja taimedest välja, keegi jääb ikka elutsema. Lõpuks, kui elutingimused taas paranevad, algab Maal uus elu. Ja näiteks viimane kord, kui niimoodi juhtus, said kasvuhoo sisse lülijalgsed. Järgmisel korral on tingimused soodsad võib-olla mõnele teisele grupile. Kõik see toimub loomulikult pika pika aja jooksul, tuhandete aastate jooksul.

Mu tekst võib pisut segane ja arusaamatu tunduda aga kui väga põhjalikult ja täpselt selle asja kohta teada tahetakse, tuleks tark raamat kätte võtta.
Ning see on üks paljudest evolutsiooni puudutavatest teooriatest, mille idee olen mina enda jaoks vastuvõtnud/omastanud. Ent loen huviga kõikide ideid ja arusaamu asjadest, sest peab ju kõigega arvestama, kes teab mis uued seosed tekkida võivad, seega kribage hoolega igale poole oma nägemusi asjadest ja küsige, et teised saaksid vastata!

[elis]

(: Tänan Messa. Ma küll üritasin kurki porvotseerida, et ta oma raudpoltkindlale väitmisele natuke tõestusmaterjali taha paneks, kuid sa päästsid ta hädast välja...

Kõik mis Messa rääkis on õige ja siit tekivad kohe 'aga'd minu jaoks. Looduslikus (loomulikus) tsüklis hakkab toiduahel hävinema altpoolt, kuid meie oma tegevusega oleme tänaseks saavutanud olukorra, kus toiduahel hävineb igast lülist peaaegu. Valdav osa suurekasvulistest kiskjatest on inimetegvuse tagajärjel viidud väljasuremiseni. Maailmamered ja muud veekogud on saastatud nii kemikaalide kui ka lihtlabase pügiga (loe näiteks siit), mistõttu nii kalad kui ka väiksemad mereloomad koguvad oma kehasse järjest rohkem raskemetalle, mis häirib nende elutsüklit ja sigivust, seega lisaks näiteks röövpüügile sureb palju kalu mürgituse tõttu ning allesjäänud ei suuda piisava efektiivsusega paljuneda, kuna nende organismis olev raskemetallide hulk häirib sigivust, ja veel lisaks söövadsuuremad kiskjad, sh inimesed neid kalu, kogudes kaladesse talletunud raskemetallid enesesse. Samamoodi koguvad erinevaid kahjulikke keemilisi ühendeid endasse ka paljud taimed, mürgitades samamoodi toiduahela ülemisi lülisid ja põhjustades seeläbi erinevaid probleeme nagu ookeanikoosluste puhulgi. ja nii edasi ja nii edasi....

Kuid siiski olen ma arvamusel, et kliimasoojenemine on üsna ülespuhutud teema (kliima jahenemine seda enam, kuna nagu eelnevalt Messa kirjeldas ka, siis tõenäosus et see lähima paarisaja aasta jooksul juhtuub, on imeväike (ma jätan välja siin Golfi hoovuse ja sellega seonduva kliimamuutuste ajastul)), see viib tähelepanu ära paljudelt muudelt aktuaalsetelt keskkonnaprobleemidelt. (ma ei taha öelda, et seda ei toimu ja et me ei peaks sellega tegelema) Alustades õhusaastega, mis tapab aastas kümneid tuhandeid inimesi (vaadake kasvõi Hiinas toimuvat) ja lõpetades liikide väljasuremisega. Võib ju mõelda, et mis see üks tiiger või delfiin ees või taga ikka teeb, kuid maakera on terviklik, kui liikide mitmekesisus väheneb, siis süsteem muutub nõrgemaks ning taastootlikkus ja taastumine peale suurt katastroofi väheneb, nagu iga teise suure süsteemi puhul....

Mida ma tahan öelda, on see, et tegeleda tuleb oma elukeskkonna puhtana hoidmisega ning loodusvarade säästliku kasutamisega. Mitte nii, et prügi veetakse metsa alla või visatakse tänaval maha (kes seda sealt koristama peaks?!) ning et Eesti põlevkivi, mis tagab eestlastele energeetilise julgeoleku, tehakse põlevkiviõliks ja müüakse piiri taha, kasum läheb kitsa ringkonna kätte (kellest suur osa on vene päritolu) ning eestlased saavad vaid taga nutta oma rahvuslikku vara. Sama käib ka muude loodusvarade kohta....kui tuua vaid paar näidet.... sest kui alustada väikesest asjast - oma ümbruse puhta ja saastevabana hoidmisega - siis see annab panuse terve maakera saastekoormuse vähendamisse, kui kõik nii käituks (milline naiivne oletus), siis meil nagu ei olekski seda saasteprobleemi....

PS. Soovitan soojalt vaadata sellist sarja, nagu Planet Earth (BBC 2007). Tartus saab seda 5-DVDlist kogu laenutada näiteks Linnaraamatukogust. Mul on ka see olemas, seega kokkuleppe saavutamisel saan seda laenata. Tegu on väga silmaringi laiendava seeriaga läbi imepärase kaameratöö... mõne inimese jaoks võib ainult kogu värgi pikkus probleemiks saada, kuna materjali on kokku üheksa tundi.

Muudetud: 15-2-08 kell 09:16:40 elis

[Thorondor]

Ma arvan, et süsihappegaas ei vii välja kliimat tasakaalust ega põhjusta soojenemist. Liiga sooja kliimani on veel väga-väga palju maad minna. Taimedele meeldib soojas. Enne peaksime siis suure taimevohamise läbi elama. Mida rohkem CO2, seda rohkem taimed vohavad. Vat see on küll huvitav küsimus, et kui temperatuur peaks 10 kraadi tõusma (seda ei juhtu), kuhu siis rohevetikad jms elama läheb. Neile meeldib pooluste lähedal jahedas olla. Kliima soojenemine ei põhjusta torme ja üleujutusi. Kliima soojenemisel peaks üldse orkaane vähendama hakkama. Aga kuna see nii aeglane on, siis käib orkaanide aktiivsus oma rada. Tormid ja üleujutused ei ole kunagi palju elusolendeid hukutanud ju?!