Toorteemandi 7000 karaati ja ligemale poolteist kilo kaalu on muidugi vapustav...
Aga hind?
Praegusel lihvimata kujul kujutab see teemant endast võrdlemisi tuhmi ebamäärase kujuga, suurt klaasitükki...
Hind tuleb siis kui temast lihvituna saab briljant.
Cullinan näiteks arvati paremaks tükeldada nii et järgi jäänud suurim ehk Cullinan I või teisi nimega Suursugune Aafrika Täht peale lihvimist 530,2 karaati, väiksemat "pudi" lisaks...Londonis Kroonijuveelihoidlas võite neid näha...arvatavasti küll replicaid.
Teemant on nn. kuubilise süngoonia mineraal ehk tal on neli kolmandat järku sümeetriatelge.
Kolm neist on ühepikkused ja üksteisega risti.
Teemant vaatamata oma ülimale kõvadusele (kõige kõvem teadaolevatest materjalidest normaaltingimustes) on küllaltki kergelt lõhenev löökkoormustel.
Teemandi lõhenemispindade vahel olevad osad on oktaeedrilised (kaheksatahukalised).
Praktiliselt võimaldab selline "laastulisus" põhimõtteliselt teemandi sugulase grafiidiga paberile joonistamist...väga ülekantud tähenduses.
Teemant ei juhi elektrit, kuid väga hästi soojust, vististi kõige paremini, ma mõtlen muidugi tahkeid aineid...
Mis siis veel...
Teemandil on suur murdumisnäitaja (skaalal 1, puhtal destilleeritud veel ligikaudu sama, nii et lihvitud teemante ehk briljante oli kaval alati veekarahvini sokutada...)
Põleb ta hapnikuleegis ning lahustub mitmetes sulametallides.
Tuleme siis veel hinna juurde.
Toorteemandi eest makstakse küll...kuid suurt raha saab ikka valmis lihvitud teemandi ehk briljandi eest.
Tänapäeval on suurimad lihvimiskeskused ajaloolistel põhjustel kohtades kus nendesamuste "lihvijate" esiisad finantseerisid esimesi "kodanlikke revolutsioone" maailmas ehk Madalmaades.
Antwerpen, Haag, Amsterdam.
Hollandis on see käsitöö arenenud sajandeid, on omad koolkonnad ja varjatud võtted-oskusedki...
Väike näide.
Lihvimistöökojas saab sellist meister peale neljakümneaastast õpiaega...ja teab siis kõiki peensusi-saladusi ja parasjagu "globaalset susser-musserit".
Erinevad lihvimisvõtted, joonised, "teemandilõiked" põhinevad rangel kristallograafiatundmisel ning pika-pikaajalisel töökogemusel.
Üks kuulsamatest-tuntumatest uuema aja lihvimisskeemide autoritest oli "matemaatik-lihvija" Marcel Tolkowsky kes lõi ka päris uusi lihve nagu näiteks 57 tahulise ümarlihvi.
Muide lihvimisel kipub teemant oma algsest massist loovutama kuni poole, vahel rohkemgi...nii-et see algne "kilo" on rohkem sensatsioonihõnguline ja lõpphinda eriti ei kirjelda.
Edasi loevad briljandi hinnakujundusel nii kivi puhtus, mille määramiseks-mõõtmiseks jälle oma skaala ning värvus.
Teemandid pole sugugi värvitud.
Tegelikult katab nende värvusskaala praktiliselt kogu värvigamma.
On musti, pruune, kollaseid, punaseid, roosasid, kollaseid, helesiniseid jm. värvi teemante. Hind sõltub küllaltki palju jällegi nende värvuse puhtusest, vigade puudumisest, lihvist ning ka moest...
Kus siis teemante leidub?
Lähim koht meile on Soome.
Aga tööstuslik tootmine paraku on selliste suurtootjate käes nagu LAV, USA, Canada, Venemaa, Botswana, Kongo, Australia...
Üks levinumatest mäetekkelistest moodustistest kus teemante leidub on juba mainitud kimberliit.
Saanud nime Lõuna Aafrika Vabariigi külakese Kimberly järgi.
Kuid, et saada aimu palju siis selles kimberliidis, mis iseenesest haruldane moodustis ja veel haruldasem kui seal ka teemante esineb, siis mõned arvud:
Teemantite kontsentratsioon siiski nii väike, et Kimberly kaevandusest kaevandatud 24 miljonist tonnist kimberliidist saadi 3 tonni teemante, see teeb suhteks üks kaheksale miljonile.
Palju on räägitud viimasel ajal "vereteemanditest".
Kesk-Aafrika riikides-riigikestes kus suguharud omi aastasadade vanuseid kaunu ei suuda kuidagi unustada, finantseeritakse omi praeguseid ettevõtmisi põhiliselt algelise teemandikaevandamisega...
Sulle kivid, mulle kala¹hnikovid...
Sierra Leones ühte kohalikest suguharu-armeedest veel koolitamas-juhtimas kuuldavasti isegi meie Eestimaa tublid pojad... (hyes)
Aga see selleks.
Teemandimonopol.
Vot see on kõige huvitavam osa.
Maailma teemandikaubandust juhivad need poisid, kel habemed, oimulokid ja kes matustel kaabut peast ei võta, ehk ortodoxi Hasidimid.
Ja nende ametialase tegevuse jäljed viivad ajaloohämarussse.
Maailmas omab teemandikaubanduse monopoli üks firma.
See on De Beers.
Põhilised kontorid Antwerpenis, Amsterdamis, Johannesburgis, New Yorkis ja Tel Aviv:is.
Kõik muud tegijad Rio Tinto Grupp ja muud kuuluvad tegelikult De Beersile. Nõukogude ajal siples Vene valitsus mis ta siples, aga lõpuks ikkagi alustas oma Jakuutia leiukohtade teemantide kaubastamist vaid läbi De Beersi.
De Beersi selja taga on aga ajalooliselt olnud Maailma Teemaantikaubanduse ainukontrollija Johaniitide Ordu oma peakorteriga Maltal.
Miks Johaniidid ja mis mõjuvõim neil üldse, on aga juba hoopistükkis teise ning pikema kirjutise teema.
Nii veel teemanti hinnast.
Juba pikemat aega on maailmas sellel alal tohutu ületootmine.
Kuid maailma kõik tootjad on seotud De Beersi monopoliga.
Nad peavad kõik, viimane kui üks, müüma kogu oma toodangu De Beersile.
Ja De Beers ostab.
On ostnud viimased kolmkümmend aastat ja kühveldanud keldrisse suurde hunnikusse.
On spekuleeritud, et kui De Beers paiskaks kõik oma teemandivarud korraga turule langeks hind 20 (!!!) korda...
Ja see oleks põnts!
Sest paljud maailma finantssüsteemide rahalised arvestuslikud ressursid põhinevad muude väärismetallide kõrval ka teemantitel.
Nõnnaviisi.
Teemandi-juttu võiks veel pikalt rääkida.
Tekkimisteooriatest, leitud suurtest teemantidest, nende ajaloost, müstikast. Siis tööstuslikust kasutamisest jne.
Aga lõpetaks paari võibolla huvitava detailiga.
Kuidas teha lihtsalt vahet, et Sa ostad teemanti mitte näiteks zirkooni või labast klaasitükki?
Meetodeid on mitmeid aga lihtsamad neist kaks.
Taskupeegel.
Teemant lõikab vaevata klaasi.
Ja taskupeeglile võid lihtsa vaevaga oma allkirja kirjutada.
Aga.
Kui on peenemate sulidega tegemist võidakse Sind tüssata nn "brassiga".
See on näiteks sõrmus kuhu on imelise näpuosavusega sama värvilisele-kujulisele zirkoonile kleebitud peale teemandilõik mis imehästi lõikab ka Sinu taskupeeglit.
Nüüd vajad kolbi või karahvini destileeritud veega.
Kuna destvee murdumisnäitaja on sama kui teemantil siis vette uputatud ehtne teemant lihtsalt "kaob"...
Lõpetuseks veidi "para" ka.
Sensitiivid väidavad, et teemantidel on komme salvestada.
Nii head kui halba.
Kord juhtus mu kätte ülihinnaline teemantsõrmus, päris kobeda kahekaraadise imekaunilt lihvitud briljandiga.
Ja tõi selle üks õnnetu naisterahvas kelle sõnul tabavat selle kandjat paari aasta jooksul kindel surmahaigus.
Kui siis sai ajalugu uuritud saigi varsti selgeks, et paar kolm põlve tagasi oli seda ehet kandnud surmani haige vanaproa kelle ta haigus, üks kole ja piinarikas vähivorm ka lõpuks viis...
Täpselt need samad sümptomid tabasid ka järgmisi ehtega uhkustajaid...
Mu tuttav Kaukaasiast pärit sensitiiv kes oli päris kõva tegija endises NL:is üritas seda kivi korduvalt tühjaks laadida, paraku tulutult....
Kivi taastas oma talletunud info loetud päevadega.
Veidi pikemalt mõjus lahtise leegiga põletamine aga seegi vaid ajutiselt.
Lõpuks jäi viimane meetod mis vanade alkeemikute viljeletud vahend.
Nimelt värske soe musta siku veri... :o
Aga paraku polnud meil Moskvas kellegil ühtegi tuttavat doonorist musta sikku...
Ja sinnapaika see asi jäi...
Aga Teile austatud foorumilugejad selline hoiatus.
Kui ostate näiteks komisjonist teemanti võivad tagajärjed kandjale olla ootamatud...
Muudetud: 29-8-07 kell 01:42:33 zed
. Mis selle hind võib olla?
![[Pilt: toetan2.gif]](http://www.hot.ee/emulaator/toetan2.gif)
