[hulkuv hing]

Siin on pikem ja põnev jutuke Kaali kaatrite kohta:

http://forte.delfi.ee/news/horisont/kaal...d=84516339

Leidsin sealt huvitava infokillu, mis mainib, et mingis suuruses kivikolakad võivad planeeti tabades tekitada laavaliikumisi tabamiskohast kaugemates punktides. Deccani platool kunagi toimunud laavauputus olevat põhjustatud karmist tabamusest teispool planeeti, kus Chicxulubi kraatri tekitas 10-15 km läbimõõduga kolakas.

https://en.wikipedia.org/wiki/Chicxulub_crater

Youtubes on simulatsioon 500 km läbimõõduka juraka tabamusest:

https://www.youtube.com/watch?v=bU1QPtOZQZU

See küll ei purusta planeeti, aga hävitab kõik, mis on selle pinnal.

Kui palju võib meie teadlaste arvamustes ja simulatsioonides olla "ehku peale oletamist"? Kui suur tabamus võib Maa-suuruse ja -sarnase kera täielikult purustada?

[lahendused]

Kõige võimsam termotuuma-pomm (NLiidu Tsar Bomba) on üsna lähedal nö "planeeid purustajale" ... ehk suurusjärk 100 megatonni trotüüli-plahvatuse energiat purustaks planeedi.

Algselt plaaniti Tsaar-Bomba ehitada mitu korda võimsam, kuid tulnukad & vaimolendid olevat viimasel hetkel konstruktoritele nö "aru pähe pannud".

-------

Planeet Maa on oma hapruselt võrreldav värske (keetmata) kana-munaga (peal õhuke koor, sees vedel tuum) ... nii nagu kanamuna saab üsna lihtsalt lõhkuda, saab ka planeete üsna lihtsalt lõhkuda ... muistsetes legendides & kanaldustes on olnud jutte planeetidest, mis lasti sealsete elanike poolt õhku ... ning sarnased nö "planeedi-purustaja-pommid" on üsna levinud ulme-filmides.

[Lorenz]

See meteoriit, mis spekulatsioinide järgi 12 000 aasta eest Gröönimaale langes, omas kineetilist kokkupõrkeenergiat suurusjärgus 750 gigatonni, ning dinod heitsid hinge vähemalt paarsada korda rammukama kokkupõrke järel. Meie planeedi loomulik kaaslane, Kuu, arvatakse olevat tekkinud Marsi suuruse taevakeha (Theia) kokkupõrke järel protomaaga (Gaiaga). Selle kohta mis siis juhtus, võiks öelda küll et planeet läks katki, aga samas massi poolest see ikkagi kasvas. Kõigest natsa enam kui Kuu massi jagu kivimeid lendas taevasse ja alla enam ei kukkunud. Hiljem orbiidil said need kivimid siis kokku ja nii see Kuu arvatavasti tekkiski.

See Kuu tekkelugu on küll lõpliku konsensuseta teadusmaailmas, aga minu teada tugevalt soositud seisukoht.