Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Maailma suurim teemant
#1
BBC teatel leiti esmaspäeva (eile siis? 27.08.2007) pealelõunal Lõuna-Aafrika loodeprovintsi väikekompanii kaevandusest maailma suurim teemant* massiga ca 7000 karaati. 1 karaat = 0, 2 g, mis teeb vääriskivi massiks 1,4 kg. Eelmise rekordimehe, Briti kroonijuveeli Cullinani (leitud 1905) mass oli toorteemandina 3106,75 karaati.

Aga nagu ikka, leidub ka siin kahtlejaid ja teate tõelevastavus ootab kinnitamist.

* ja just täna juhtus zed ühes teises teemas kimberliidilõõri mainima
Vasta
#2
Selline sobiks kihlasõrmusele Laugh. Mis selle hind võib olla?
Vasta
#3
Toorteemandi 7000 karaati ja ligemale poolteist kilo kaalu on muidugi vapustav...
Aga hind?
Praegusel lihvimata kujul kujutab see teemant endast võrdlemisi tuhmi ebamäärase kujuga, suurt klaasitükki...
Hind tuleb siis kui temast lihvituna saab briljant.
Cullinan näiteks arvati paremaks tükeldada nii et järgi jäänud suurim ehk Cullinan I või teisi nimega Suursugune Aafrika Täht peale lihvimist 530,2 karaati, väiksemat "pudi" lisaks...Londonis Kroonijuveelihoidlas võite neid näha...arvatavasti küll replicaid.
Teemant on nn. kuubilise süngoonia mineraal ehk tal on neli kolmandat järku sümeetriatelge.
Kolm neist on ühepikkused ja üksteisega risti.
Teemant vaatamata oma ülimale kõvadusele (kõige kõvem teadaolevatest materjalidest normaaltingimustes) on küllaltki kergelt lõhenev löökkoormustel.
Teemandi lõhenemispindade vahel olevad osad on oktaeedrilised (kaheksatahukalised).
Praktiliselt võimaldab selline "laastulisus" põhimõtteliselt teemandi sugulase grafiidiga paberile joonistamist...väga ülekantud tähenduses.
Teemant ei juhi elektrit, kuid väga hästi soojust, vististi kõige paremini, ma mõtlen muidugi tahkeid aineid...
Mis siis veel...
Teemandil on suur murdumisnäitaja (skaalal 1, puhtal destilleeritud veel ligikaudu sama, nii et lihvitud teemante ehk briljante oli kaval alati veekarahvini sokutada...)
Põleb ta hapnikuleegis ning lahustub mitmetes sulametallides.
Tuleme siis veel hinna juurde.

Toorteemandi eest makstakse küll...kuid suurt raha saab ikka valmis lihvitud teemandi ehk briljandi eest.
Tänapäeval on suurimad lihvimiskeskused ajaloolistel põhjustel kohtades kus nendesamuste "lihvijate" esiisad finantseerisid esimesi "kodanlikke revolutsioone" maailmas ehk Madalmaades.
Antwerpen, Haag, Amsterdam.
Hollandis on see käsitöö arenenud sajandeid, on omad koolkonnad ja varjatud võtted-oskusedki...
Väike näide.
Lihvimistöökojas saab sellist meister peale neljakümneaastast õpiaega...ja teab siis kõiki peensusi-saladusi ja parasjagu "globaalset susser-musserit".
Erinevad lihvimisvõtted, joonised, "teemandilõiked" põhinevad rangel kristallograafiatundmisel ning pika-pikaajalisel töökogemusel.

Üks kuulsamatest-tuntumatest uuema aja lihvimisskeemide autoritest oli "matemaatik-lihvija" Marcel Tolkowsky kes lõi ka päris uusi lihve nagu näiteks 57 tahulise ümarlihvi.
Muide lihvimisel kipub teemant oma algsest massist loovutama kuni poole, vahel rohkemgi...nii-et see algne "kilo" on rohkem sensatsioonihõnguline ja lõpphinda eriti ei kirjelda.
Edasi loevad briljandi hinnakujundusel nii kivi puhtus, mille määramiseks-mõõtmiseks jälle oma skaala ning värvus.

Teemandid pole sugugi värvitud.
Tegelikult katab nende värvusskaala praktiliselt kogu värvigamma.
On musti, pruune, kollaseid, punaseid, roosasid, kollaseid, helesiniseid jm. värvi teemante. Hind sõltub küllaltki palju jällegi nende värvuse puhtusest, vigade puudumisest, lihvist ning ka moest...
Kus siis teemante leidub?
Lähim koht meile on Soome.
Aga tööstuslik tootmine paraku on selliste suurtootjate käes nagu LAV, USA, Canada, Venemaa, Botswana, Kongo, Australia...
Üks levinumatest mäetekkelistest moodustistest kus teemante leidub on juba mainitud kimberliit.
Saanud nime Lõuna Aafrika Vabariigi külakese Kimberly järgi.
Kuid, et saada aimu palju siis selles kimberliidis, mis iseenesest haruldane moodustis ja veel haruldasem kui seal ka teemante esineb, siis mõned arvud:
Teemantite kontsentratsioon siiski nii väike, et Kimberly kaevandusest kaevandatud 24 miljonist tonnist kimberliidist saadi 3 tonni teemante, see teeb suhteks üks kaheksale miljonile.

Palju on räägitud viimasel ajal "vereteemanditest".
Kesk-Aafrika riikides-riigikestes kus suguharud omi aastasadade vanuseid kaunu ei suuda kuidagi unustada, finantseeritakse omi praeguseid ettevõtmisi põhiliselt algelise teemandikaevandamisega...
Sulle kivid, mulle kala¹hnikovid...
Sierra Leones ühte kohalikest suguharu-armeedest veel koolitamas-juhtimas kuuldavasti isegi meie Eestimaa tublid pojad... (hyes)
Aga see selleks.

Teemandimonopol.
Vot see on kõige huvitavam osa.
Maailma teemandikaubandust juhivad need poisid, kel habemed, oimulokid ja kes matustel kaabut peast ei võta, ehk ortodoxi Hasidimid.
Ja nende ametialase tegevuse jäljed viivad ajaloohämarussse.
Maailmas omab teemandikaubanduse monopoli üks firma.
See on De Beers.
Põhilised kontorid Antwerpenis, Amsterdamis, Johannesburgis, New Yorkis ja Tel Aviv:is.
Kõik muud tegijad Rio Tinto Grupp ja muud kuuluvad tegelikult De Beersile. Nõukogude ajal siples Vene valitsus mis ta siples, aga lõpuks ikkagi alustas oma Jakuutia leiukohtade teemantide kaubastamist vaid läbi De Beersi.

De Beersi selja taga on aga ajalooliselt olnud Maailma Teemaantikaubanduse ainukontrollija Johaniitide Ordu oma peakorteriga Maltal.
Miks Johaniidid ja mis mõjuvõim neil üldse, on aga juba hoopistükkis teise ning pikema kirjutise teema.

Nii veel teemanti hinnast.
Juba pikemat aega on maailmas sellel alal tohutu ületootmine.
Kuid maailma kõik tootjad on seotud De Beersi monopoliga.
Nad peavad kõik, viimane kui üks, müüma kogu oma toodangu De Beersile.
Ja De Beers ostab.
On ostnud viimased kolmkümmend aastat ja kühveldanud keldrisse suurde hunnikusse.
On spekuleeritud, et kui De Beers paiskaks kõik oma teemandivarud korraga turule langeks hind 20 (!!!) korda...
Ja see oleks põnts!
Sest paljud maailma finantssüsteemide rahalised arvestuslikud ressursid põhinevad muude väärismetallide kõrval ka teemantitel.

Nõnnaviisi.
Teemandi-juttu võiks veel pikalt rääkida.
Tekkimisteooriatest, leitud suurtest teemantidest, nende ajaloost, müstikast. Siis tööstuslikust kasutamisest jne.

Aga lõpetaks paari võibolla huvitava detailiga.
Kuidas teha lihtsalt vahet, et Sa ostad teemanti mitte näiteks zirkooni või labast klaasitükki?
Meetodeid on mitmeid aga lihtsamad neist kaks.
Taskupeegel.
Teemant lõikab vaevata klaasi.
Ja taskupeeglile võid lihtsa vaevaga oma allkirja kirjutada.
Aga.
Kui on peenemate sulidega tegemist võidakse Sind tüssata nn "brassiga".
See on näiteks sõrmus kuhu on imelise näpuosavusega sama värvilisele-kujulisele zirkoonile kleebitud peale teemandilõik mis imehästi lõikab ka Sinu taskupeeglit.
Nüüd vajad kolbi või karahvini destileeritud veega.
Kuna destvee murdumisnäitaja on sama kui teemantil siis vette uputatud ehtne teemant lihtsalt "kaob"...

Lõpetuseks veidi "para" ka.
Sensitiivid väidavad, et teemantidel on komme salvestada.
Nii head kui halba.
Kord juhtus mu kätte ülihinnaline teemantsõrmus, päris kobeda kahekaraadise imekaunilt lihvitud briljandiga.
Ja tõi selle üks õnnetu naisterahvas kelle sõnul tabavat selle kandjat paari aasta jooksul kindel surmahaigus.
Kui siis sai ajalugu uuritud saigi varsti selgeks, et paar kolm põlve tagasi oli seda ehet kandnud surmani haige vanaproa kelle ta haigus, üks kole ja piinarikas vähivorm ka lõpuks viis...
Täpselt need samad sümptomid tabasid ka järgmisi ehtega uhkustajaid...

Mu tuttav Kaukaasiast pärit sensitiiv kes oli päris kõva tegija endises NL:is üritas seda kivi korduvalt tühjaks laadida, paraku tulutult....
Kivi taastas oma talletunud info loetud päevadega.
Veidi pikemalt mõjus lahtise leegiga põletamine aga seegi vaid ajutiselt.
Lõpuks jäi viimane meetod mis vanade alkeemikute viljeletud vahend.
Nimelt värske soe musta siku veri... :o
Aga paraku polnud meil Moskvas kellegil ühtegi tuttavat doonorist musta sikku...
Ja sinnapaika see asi jäi...
Aga Teile austatud foorumilugejad selline hoiatus.
Kui ostate näiteks komisjonist teemanti võivad tagajärjed kandjale olla ootamatud... wink


Muudetud: 29-8-07 kell 01:42:33 zed
Vasta
#4
Tänud, zed, haarava ja infotiheda ülevaate eest! Ja tundub, et Sul on sel teemal veel palju mida öelda. Üks pisuke arusaamatus mul siiski tekkis Su teksti lugedes. Ütled
Tsitaat:Algselt postitas: zed
Teemandil on suur murdumisnäitaja (skaalal 1, puhtal destilleeritud veel ligikaudu sama, nii et lihvitud teemante ehk briljante oli kaval alati veekarahvini sokutada...)
...
Kuna destvee murdumisnäitaja on sama kui teemantil siis vette uputatud ehtne teemant lihtsalt "kaob"...
Vee (destvee) murdumisnäitaja on 1,333, teemandil 2.4175 - 2.4178*, vahe seega suht suur ja seega peaks just teemant väga "veekindel" olema (st vees visuaalselt "alles jääma"). Ehk on need hoopis mingid imitatsioonid, millel veele lähedane murdumisnäitaja ja mis vees "ära kaovad"? Või jäi mul midagi "silmade vahele"?

* teemandi suur murdumisnäitaja ongi see põhjus, mis briljantidele nende erilise sära annab - mida suurem murdumisnäitaja(te erinevus kahe keskkonna vahel), seda rohkem valgust peegeldub tagasi (nende lahutuspinnalt). Küllalt palju (võrreldes näiteks lühtrite kristallklaasist ripatsitega) valgust jääb seetõttu ka briljandi sisse "ringlema" ja väljub teiste tahkude kaudu, millest siis see lummav sära.

PS.: Vaadates Wikipediast teemandii murdumisnäitajat, nägin üllatusega, et teemant ei olegi enam kõige kõvem materjal: agregeerunud teemantnanotorud ja ülikõva fulleriit olevat kõvemad. Aga on nemadki teemandi lähedased sugulased ja selles vallas midagi väga palju paremat välja mõelda ongi võimatu - lihtsal põhjusel, et süsinik-süsinik kovalentse sideme tugevusele pole miskit vastu seada.
Vasta
#5
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Tänud, zed, haarava ja infotiheda ülevaate eest! Ja tundub, et Sul on sel teemal veel palju mida öelda. Üks pisuke arusaamatus mul siiski tekkis Su teksti lugedes. Ütled
Tsitaat:Algselt postitas: zed
Teemandil on suur murdumisnäitaja (skaalal 1, puhtal destilleeritud veel ligikaudu sama, nii et lihvitud teemante ehk briljante oli kaval alati veekarahvini sokutada...)
...
Kuna destvee murdumisnäitaja on sama kui teemantil siis vette uputatud ehtne teemant lihtsalt "kaob"...
Vee (destvee) murdumisnäitaja on 1,333, teemandil 2.4175 - 2.4178*, vahe seega suht suur ja seega peaks just teemant väga "veekindel" olema (st vees visuaalselt "alles jääma"). Ehk on need hoopis mingid imitatsioonid, millel veele lähedane murdumisnäitaja ja mis vees "ära kaovad"? Või jäi mul midagi "silmade vahele"?
Ega kirjasõna (Wikipedia) valeta...aga seda veekarahvini-nõksu vanad salakubavedajad aegade hämarusest kasutanud...
Palju nüüd minul enam lisada teemale...aga meil nimelt üks endine foorumikaaslane...Had¾iOglõ...kes teemantidega ja Johaniitide Ordu Suurprioorkonnaga nõksa seotud...ehk meelitaab ta kunagi veel midagi pajatama...
Vasta
#6
Tsitaat:Algselt postitas: zed
Ega kirjasõna (Wikipedia) valeta...aga seda veekarahvini-nõksu vanad salakubavedajad aegade hämarusest kasutanud...
Sellega tuleb muidugi küll nõus olla, et teemandid vees vähem nähtavad on kui õhus.
Vasta
#7
Aga see siin on Jaapani kõige suurem looduslik teemant.
Vasta
#8
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
BBC teatel leiti esmaspäeva (eile siis? 27.08.2007) pealelõunal Lõuna-Aafrika loodeprovintsi väikekompanii kaevandusest maailma suurim teemant* massiga ca 7000 karaati. 1 karaat = 0, 2 g, mis teeb vääriskivi massiks 1,4 kg. Eelmise rekordimehe, Briti kroonijuveeli Cullinani (leitud 1905) mass oli toorteemandina 3106,75 karaati.

Aga nagu ikka, leidub ka siin kahtlejaid ja teate tõelevastavus ootab kinnitamist.

* ja just täna juhtus zed ühes teises teemas kimberliidilõõri mainima
Maailma suurim lihvimata teemant, mille väidetavast leidmisest teatati veidi üle kuu aja tagasi, osutus plastikuks, kirjutab ajaleht The Guardian.
Briti kinnisvaraarendaja Brett Jolly lubas minna politseisse ning esitada süüdistuse, sest ta on pettuse ohver. Jolly ostis maad Lõuna-Aafrika Vabariigi North Westi provintsis, kust teemant väidetavalt leiti.
Vasta
#9
Aga Universumi suurim teemant on tervelt 4000 km suuruse läbimõõduga. Kahjuks meist "ainult" 50 valgusaasta kaugusel Kentauri tähtkujus. Teadlased arvavad, et see on kunagi päikesetaolise tähe kustunud tuum. Lähemalt saab sellest lugeda siit.
Vasta
#10
tundub et tunned asja.... mul oleks pakkuda müüa teemandeid kokku 333 tk 48 erinavas minigrip kotis karaate kokku umbes 10 ehk siis alates 0,01 -0,45
mis sa arvad mis võiks olla kogu staffi väärtus ja kes ostaks?
Vasta
#11
Teemandikaubandus on teatud põhjustel (nii majanduslikud kui poliitilised sellised) erinevate riikide veel erinevamate riiklike struktuuride suure tähelepanu all. Alates Maksuametist ja Rahapesu-kontorist kuni lõpetades erinevate kolme- ja neljatäheliste "spordiklubidega".
Kui oled valmis (vajaduse korral) tõestama kuskohast Sul see kraam pärit - muidugi võid jutustada ka, et need Sul veel nõuka-ajast, ostetud Tallinna Merekooli neegrist kursandilt kasti viina eest, - aga seletama pead kindlasti.
Hindamiseks ja ekspertiisiks soovitan pöörduda mõne atesteeritud GEMMOLOOGI poole. Tema annab kaubale hinna ja soovi korral ka paberi kvaliteedi kohta. Kui veab siis annab nõu ka müügiks.
Vasta
#12
Tegelikult on juba 60datest teada selline aine nagu borasoon, mis samuti teemanti kriimustab. Aga universumi suurim teemant - kas liiga naljakas pole seda nii nimetada meie teadmiste juures?
Vasta
#13
Kas teemandid on ikka nii haruldased?

Artiklis tutvustatakse, miks inimesed arvavad, et teemandid on kallid ja haruldased ja lükatakse ümber mõned müüdid, sobiks hästi ka vandenõuteooriate alla.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Imelikud helid viimasel ajal ümber maailma Krissahh 118 112,333 09-01-2020, 19:09
Viimane postitus: Lokster
  Supersipelgas vallutab maailma Ancestries 0 3,100 04-12-2008, 17:03
Viimane postitus: Ancestries
  Maailma vanim puu ligi 10 000 aastane elis 12 8,548 19-04-2008, 19:07
Viimane postitus: Celtic
  Maailma väikseim auto Hallucigenia 4 4,546 13-04-2006, 19:57
Viimane postitus: Hallucigenia

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne