06-05-2018, 10:03
Välja on ujunud huvitav teooria kes oli - nimelt oli Loch Nessi koletis.
Siin samas mõni päev tagasi jutuks olnud tsivilisatsioonide teemas, et aastal 1815 kui toimus vulkaani purse mille tagajärjel oli kogu maailmas "natuke külmem". Selle tagajärjel saabus nälg ja vähenes ka hobuste populatsioon, ning leiutati - patenteeriti Karl Draisi poolt "seade mis aitab jalutamist kergendada" ehk jalgratta esiisa.
Aga ajas tagasi - koletis Loch Nessi järves ei olnud aasta 1934 leiutis kui Wilson avaldas oma tehtud (hiljem võltsinguks kuulutatud) pildi pea veest välja pistnud Nessiest.
Nessie lugu algab aga kaugetest keskaegadest ja isegi varem kui säilinud kroonikates on kirjutatud kapjadega vee hobusest kelle mungad panid isegi põldu kündma. Mainita ka selle suuri mõõtmeid ja kommet liha mitte süüa - teele ette jäänud talupojad ta lihtsalt litsus laiaks aga maiustama ei asunud. Hilisem narratiiv süüdistada Nessiet suguluses näiteks plesiosaurusega oli vast sulg darwinistide kübarasse aga ajada segi pika-pika kaelaga plesiosaurust - kes oli pealegi lihatoiduline - oli vast ülejõu käiv ka keskaegsetele munkadele ja isegi talupoegadele. Viimased üldjuhul tegid vahet isegi koeral ja kassil - rääkimata siis hobusest (või laadsest) ja parime võrdluse puudumisel näitkes kaelkirjakul.
Jääb siis mõistatada mis seal olla võis?! Kui zoloogia ajalugu natuke uurida siis selgub, et Euroopas elas veel (suhteliselt hiljaaegu) loom kes on äravahetamiseni sarnane jõehobuga. Elas ta samal ajal mammutitega ja ka mõõkhambuliste tiigritega. Ka mõõtmed olid tal sellised mis lähevad kokku vanade munkade kirjeldustega - suurim leitud isend oli 20 meetrit pikk. Ka näiteks praegust jõehobude "kombed" on üsna sarnased vanades kirjeldustes olevatega - ka seegi on plussiks.
Tunduvalt loogilisem on selline versioon, et plesiosauruse asemel elas Lochi järvedes (just nimelt järvedes - sest neid on seal palju) ja eespool on ka päris hea pilt kohalikust maastikust ja järvede asukohast hoopis eelajalooliste jõehobude populatsioon.
Tulles tagasi 1815 aasta looduskatastroofi juurde siis just see oli aeg kui viimased isendid kadusid kohalike talupoegade rõõmuks. Kuid aeg läks edasi ja kohalike elu paranes ja siis halvenes ja otsustati vanad müüdid ellu äratada.
Kas see on viimane ja lõplik tõde Nessie saagas ei võta kinnitada, kuid teooria on huvitav ja isegi omamoodi loogilisem kui läbi miljonite aastate ühe järve põhjas elav plesiosaurus.
Siin samas mõni päev tagasi jutuks olnud tsivilisatsioonide teemas, et aastal 1815 kui toimus vulkaani purse mille tagajärjel oli kogu maailmas "natuke külmem". Selle tagajärjel saabus nälg ja vähenes ka hobuste populatsioon, ning leiutati - patenteeriti Karl Draisi poolt "seade mis aitab jalutamist kergendada" ehk jalgratta esiisa.
Aga ajas tagasi - koletis Loch Nessi järves ei olnud aasta 1934 leiutis kui Wilson avaldas oma tehtud (hiljem võltsinguks kuulutatud) pildi pea veest välja pistnud Nessiest.
Nessie lugu algab aga kaugetest keskaegadest ja isegi varem kui säilinud kroonikates on kirjutatud kapjadega vee hobusest kelle mungad panid isegi põldu kündma. Mainita ka selle suuri mõõtmeid ja kommet liha mitte süüa - teele ette jäänud talupojad ta lihtsalt litsus laiaks aga maiustama ei asunud. Hilisem narratiiv süüdistada Nessiet suguluses näiteks plesiosaurusega oli vast sulg darwinistide kübarasse aga ajada segi pika-pika kaelaga plesiosaurust - kes oli pealegi lihatoiduline - oli vast ülejõu käiv ka keskaegsetele munkadele ja isegi talupoegadele. Viimased üldjuhul tegid vahet isegi koeral ja kassil - rääkimata siis hobusest (või laadsest) ja parime võrdluse puudumisel näitkes kaelkirjakul.
Jääb siis mõistatada mis seal olla võis?! Kui zoloogia ajalugu natuke uurida siis selgub, et Euroopas elas veel (suhteliselt hiljaaegu) loom kes on äravahetamiseni sarnane jõehobuga. Elas ta samal ajal mammutitega ja ka mõõkhambuliste tiigritega. Ka mõõtmed olid tal sellised mis lähevad kokku vanade munkade kirjeldustega - suurim leitud isend oli 20 meetrit pikk. Ka näiteks praegust jõehobude "kombed" on üsna sarnased vanades kirjeldustes olevatega - ka seegi on plussiks.
Tunduvalt loogilisem on selline versioon, et plesiosauruse asemel elas Lochi järvedes (just nimelt järvedes - sest neid on seal palju) ja eespool on ka päris hea pilt kohalikust maastikust ja järvede asukohast hoopis eelajalooliste jõehobude populatsioon.
Tulles tagasi 1815 aasta looduskatastroofi juurde siis just see oli aeg kui viimased isendid kadusid kohalike talupoegade rõõmuks. Kuid aeg läks edasi ja kohalike elu paranes ja siis halvenes ja otsustati vanad müüdid ellu äratada.
Kas see on viimane ja lõplik tõde Nessie saagas ei võta kinnitada, kuid teooria on huvitav ja isegi omamoodi loogilisem kui läbi miljonite aastate ühe järve põhjas elav plesiosaurus.
