[Trinzu]

Lehtedes kirjutas siin paar suve (v6i isegi eelmine suvi), et Tallinna ymbruses on ka selline mets, nagu Tartu ligidal pidi olema.

[reaalne]

Sarnane lugu aastaid tagasi , kus Üks tuttav kes sõpradega jalgratastega lõuna eestis ringi pedaalisid
ja metsade ääres ennast ankru heitsid et telkida (päevane aeg ,päike paistis ilusti ),tekkis telkimise kohal selline
kahtlane tunne et neid jälgitakse ning nad peavad lahkuma.Alguses seltskond ei teinud sellest väljagi ,
kuid aina enam hakkasid nad asjast üksteisega sellest rääkima ja ängi tundma,pärast poole tunnist olekut
oli olukord nii hull et nad olid sunnitud sealt lahkuma,paaniliselt kaduma,viimane kui üks kes veloga oli
väntas elu eest ja tunnistas seda et ei ole kunagi elus sellist õudust ja paanikat tundnud.
(keegi seltskonnast ei joonud ega suitsetanud midagi ,aastaid umbes 14-17a)
Käisin seal hiljem asja uurimas et mis te ajate ja sõber(üks osaline) passis pool kilomeetrit kaugemal vaateväljas ,
(tal oli seal juba üsna ebameeldiv ning otsis vabandusi mitte minuga kaasa liikumiseks,
arvan et psühholoogilised probleemid,ehk oli ise nende tekitaja)
Siis juhatas ta mobiiliga mind maastikul ja püüdis väikse huumoriga
asjast üle olla "kildu visates",ise värisedes.Metsa äär ja lagendik olid täitsa tavalised,mitte midagi ebanormaalset.
Kui lähedamale läksin ,siis polnud vaja mobiililt juhatamist kuulata sest see nagu juhatas end ise sisse,
see koht tundus lihtsalt "väga õige",ning erilisi emotsioone ei olnudki ,
ei negatiivne ega positiivne lihtsalt tundus normaalne et peabki nii olema.
Proovisin veidi terasemalt vaadelda ja jälgida ,et ehk leian midagi, tundsin oma pulssi ja hingamist.
Tundsin väga hästi suve soojust,vaatasin päikest ja metsa. Ühesõnaga kõik oli ok .
Uitasin seal veidi ja istusin maha rohule ja mõtlesin et küll olin ikka loll et sõber mind haneks tõmbas,
Siis ja aastaid hiljem raiub kogu seltskond et see oli 100% tõsi.Võta nüüd kinni,oleks seal üks pioneer telkimas olnud
oleksin ma tema vaimse tervise pärast muret tundnud kuid seal oli palju rahvast kes mulle nagu ühest suust oma tõde kordavad.
Üks asi jäi pärast vaevama ,seda aga siis kui juba seltskonda tagasi sammusin .
Mitte ühte sääske ,kärbest ega parmu ei lennanud pea ümber kui istusin sel kohas või ma ei pidanud seda lihtsalt tähtsaks
ja kuidagi vaikus ,tuulevaikus oli,samas metsas on alati eriline vaikus.Tagasi sammudes olin aga kimalaste parves
ja vehkisin nagu kõik teised , see võis ka juhus olla .
Minu veedetud C 25 min olid ka täiesti meeldivad ja adekvaatsed,
ning mingeid anomaaliaid ei olnud,aga selle panen selle arvele et looduses mulle meeldib ning kolan seal päris tihti.
jään vahest kauemaks ja ööselgi tuldud ,päris tihti ma magan kosutavat und kuigi aina raskem on leida kohta kus
iseendaga olla ,tihti satun teiste otsa .
Panin selle siia kuna tundus sarnane ,ehk täiesti normaalne kus inimesed endale ise hirme genereerivad.
Inimesed kellel kuulmine ja tähelepanu kadunud ,siis soovitan 2-ks nädalaks metsa kaduda.

[rivo]

peris huvitav.
nüüd tuleb meelde kui kord mööda teed jalutasin ning ühe vana tamme all kepiga vanameest nägin. kahjuks nägin teda vaid hetkeks ja uskusin, et mulle ainult tundus.
välimuselt oli ta veidi eriline, valge müts, helesinine jope, valged püksid ning suured ja tumedad prillid.

[woot]

leints, kas sa mõtlesid seentest nõiaringe. ned on ju tavalised asjad.
mulle meeldib metsas käia. lihtsalt meeldib.

[ParaKatu]

ma pakun et selliseid metsi on mitmeid , aga ise pole kahjuks veel trehvand ..

[hulkuv hing]

See allikas keeldus rohkem infi jagamast. Tal pidi endal olema mingi tiim, kellega ta asja uurima läheb. Koht pidi olema tavainimesele liiga ohtlik, et sellest avalikult rääkida

Hm. Mulle kuradimoodi tundub, et taolisi põhjendusi kasutavad ka igasugused suvalised, kes tahavad lihtsalt tähelepanu saada ja tunda ennast kõrgemana ja targemana kui teised... Mullegi on sellised tegelased oma mullikesi kõrva puhunud.
Kes tahab, avastab kohad nagunii. Kes tahab ohtlikku kohta minna omal soovil ja ainult kasutab allikate infi, et kohti üles leida, läheb sinna omal vabal tahtel-seega pole mõtet takistada. Iseasi, kui keegi just meelitaks kellegi kavalusega ohtlikku kohta.
Tallinna lähedal võite uurida Nelijärve ehk sedasama kohta, kus meie viimane kokkutulek oli. Igatahes ühe korra suutsin ma seal järve äärde ära eksida. See oli see aeg, mil ma ühe paraveeblase raadiosaatjate levi testisin (kui õieti mäletan, siis osad olid sel ajal kusagil Siniallikatel ja ei tea midagi)-üks lällar oli laagris ja teine minu käes, ma jalutasin mööda järve kallast ja ühel korral puhkekeskuse poolt tulles ma ei näinud laagrisse viivat teeotsa. Panin hoopis 200 m edasi ja alles tagasi tulles sain teeotsa kätte. Üks tegelane, kes sel ajal laagris olnud lällari juures minuga mölalaata pidas, võib tunnistada. Teeots oli ometi selgelt märgatav ja seal seisis ju meie soolatelk...
Tartu ümbruses olen väikest viisi luuret teinud, aga midagi erilist avastanud pole. Vaid Jänese matkarajal on pendel paar korda näidanud võimalikku vaimolendite lähedust...

Muudetud: 20-7-07 kell 03:27:12 paadikapten

[Kats.]

ma lugesin alguses ja mõtlesin"woooh jumala laheee!!"
lugesin edasi ja üha enam tundub,et sa ajad mingit soga

[elis]

Algselt postitas: Kats.
ma lugesin alguses ja mõtlesin"woooh jumala laheee!!"
lugesin edasi ja üha enam tundub,et sa ajad mingit soga

Kes ajab soga? kui enne sind on sada posti, siis on väga raske aru saada, kes see SA on....

[Kats.]

Thorondor ma mõtlen

[Tehnoloog]

Siin teema alguses on mainitud kuulsat Äksi nõida.
Vahelepõikeks ka veidi lugemist tema kohta:
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1998...mene1.html
http://vana.www.postimees.ee:8080/htbin/...mXseitsmes
http://portfoolio.thalos.pri.ee/digitaal...oikiv.html
Olen kuulnud et Äksi nõia Hermine Jürgensi taimeravi päevikud sai endale
Aleksander Heintalu ("Vigala Sass"), aga ei tea kas see ka tõsi on...

[zed]

Kas nüüd taimeravi päevikuid sai - ei tea, aga loitsudega vöökirjad küll...

Muudetud: 23-7-07 kell 23:14:19 zed

[Päikeseinsener]

ma ükskord eksisin metsa ää..4 tundi olin..ja mingit ajataju kadumist polnud..pigem see suunataju kadu oli hullem.Nagu ma juba ütlesin ma ei karda viga saada ega midaagi muud sellist...life sucks..sellepärast.Mul on täiesti pohhui kui midagi peaks juhtuma.

Kuna Armageddon pole siin juba aastaid käinud, siis võiks mõni moderaator selle nõmeda avatari "sulgeda"!

Ja kas mitte reeglites kirjas pole, et sellised avatarid on keelatud?

[VironShaman]

Kahtlen, kas kogu tsirkus ainult kohaga seotud on, metsas on palju igatsugu tegelasi ja nad on seal ajast aega olnud.
http://www.rahvakultuur.ee/?s=461
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator...imine.html
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus..._3169.html
Mets on isiksus, mets on üks olend ja kõik kes sinna satuvad suhtlevad paratamatult ka metsa teispoolsusega. Mets puhastab, nopib igapäeva suhete niidikesed küljest ja jätab sellega suure hulga vampiirikesi oma maiuspalast mõneks ajaks ilma, kui metsast linna jõuad siis vaata, kes esimestena asja teevad, need olidki oma ohvrist ilma.
Tunned kuidas igapäeva raskus tagasi tuleb. Sama toime on ju ka võõrsil kaugel olles, saad mõneks ajaks vabaks oma suhtevõrgustikust ja muidugi teiselt poolt kaela uue kohaliku suhtevõrgustiku.
Mul näiteks läks isegi Tartust kolides Tallinnas mitu kuud aega enne kui linn minuga rääkima hakkas, tänavatel enam juhuslikke ettepööramisi ei tulnud ja enam vähem teadsin ümberringi sõitvate autode kavatsusi. Aga mets on alati mõnus koht, kuigi ka seal käivad kõik kohalikud loomad tulijat üle vaatamas ja lindude järgi võid enesesse suhtumist vaadata, kui metsas on vaikus ja ainult hoiatavad häälitsused siis omaks sind ei peeta, kui linnud rõkkavad ümberringi ja pisemad loomad lippavad nii nagu sind polekski, siis võid end metsale omaks pidada. Aga see sõltub juba sinu enda seesmisest häälestusest, kui sees valitseb mõtetes vaikus siis pole ka ümbrus vaenulik.

[sindrinahk]

Vahest mõjub mets inimestele erinevalt? Kunagi, aastaid tagasi sai kolatud Remmniku kandis, Alutaguse metsades, ikka 4-6 tundi jutti. Oli küll talvine aeg ja lund nabani, aga metsast tulles oli tunne, nagu oleks uuesti sündinud, ei mingit väsimust, vaid mõnus rammestus ja puhtad mõtted ning hea tuju.
Enam pole kahjuks pere ja töö kõrvalt aega metsa minna, kuigi hing ihkab tagasi.

[euroruubel]

Kas võib nii väita, et need seenelised jne, kes metsa eksivad ära, et neid eksitatakse nimelt ? Küsimus tekkis seda VS-i juttu lugedes...

[excubitoris]

Olen käinud metsadest poisikesest saati ja ära ei ole eksinud kunagi. Aidanud on elementaarsed ilmakaarte määratlemise alused ja natuke mõtlemist ENNE kui metsa minna. Ehk - kui lähed määratle kus asud, kuhu minna tahad ja peamine MIKS sinna lähed. Ära lõhu, ära reosta, ära karju ja ära korja kõike mida näed ja mets on sinu abiline ja sõber.
Töödanud on see põhimõte nii Siberi taigas, Eesti metsakestes kui ka Ameerika mitmes metsamassiivis. Inimesed kes metsa eksivad on läinud uhkeks, ahneks ja unustanud, et Metsa sinu ümber tuleb austada ja armastada siis töötab ta sinuga kaasa.
Muideks - ei ole mäletamist mööda elus metsas (ega ka muidu) kompassi kaasa kandnud. Nuga alati, tikke kuidas juhtub. Gloobus on mul peas. Kui kuhugi lähen tutvun kaardiga. Nii mõnigi inimene on minu kallal torisenud, et minuga on igav metsa (või nö hulkuma) minna kuna tean suht täpselt kus asun ja kuhu jõuda tahan/tahame. Pidavat üllatuse moment kaduma. Arvan, et naised minu elus suudavad mind piisavalt üllatada oma sammukestega, et olen parem metsas nii, et tean kus olen ja kuhu umbes jõuda tahan.

Metsas on peamine asu rahulik meelelaad.

[Malerd]

Metsast, metsas olemisest ja seenel käigust hiljuti ka vahva lugu tehtud
http://www.youtube.com/watch?v=WuX6-eE-gH0

[Ott Sama]

Ma pole just kindel, aga Eesti-Liivimaal ei leidu enam metsi, mida iseloomustaks mingi oma veidrus v. kummalisus.
Oma kogemustest oskan vaid öelda seda, et meie metsades leidub kohti, mis mingil seletamatul põhjusel on kõhedust
tekitavalt ainitised. Reeglina on need kohad, kus on raske eirata tunnet justkui keegi sind pingsalt jälgiks. Soovist
võimalikult kiiremini pilgu alt ära saada ja oma sammu kiirendades, toimib tavaliselt vaid hirmu võimendavalt.
Ja ühtäkki, on taas kõik rahulik, ilus ning kena. Oled eneselegi ootamatult jõudnud normaalsesse metsa ja kogetust
kõhedusest jääb vaid kummastav mälestus. Järgmisel korral, kiiksuga metsa sattudes, oskad juba ette vätida kohta, mis..
siis nõndamoodi on.
Mets on isereguleeruv keskond, mis suhtleb ja toimib nagu iga teinegi organism siin maamunal. Paraku, nii mõneski organismis
võib peituda valukoldeid, mis ei suuda iseseisvalt, läbi unustuse, taastuda.

[Malerd]

Vahel on mõnes metsas, metsatukas niivõrd hea (puhas) metsalõhn, et seda võiks süüa, kui saaks

[zen faran]

Metsad mus seni küll pole kõhedust tekitanud. Ükspäev just hakkasin mõtlema selle üle ja leidsin et pime võõras maja on tunduvalt jubedam kui pime mets. Mets tundub kuidagi turvaline, kodune. Aga võib-olla on see vaid linnainimese naiivsus. Ma pole kunagi saaklooma olukorras olnud. Et kui keegi ikka pimedusest vastu uriseks või raginal mu telgi ümber kondaks, siis teeks püksi.

Minu meelest on "saastatud" just inimesega kokkupuutunud kohad.
Nt kalmistupargid, endised sõjatandrid jne.

P.S. Kusjuures mul on metsas käies selline tunne nagu keegi juhiks mind. Selline leebe suunamine. Keegi veel on tundunud midagi sellist?

[Deadmaus]

Olen excubitorisega täielikult nõus, Kui lähed kuhugi metsa, tuleb selgeks teha, kuhu metsa sa lähed, kus sa ise oled, kus on ilmakaared. Niisama tundmatusse metsa minnes ja ringi joostes võib päris kergesti kuhugi karulaande sattuda. Ise pole kunagi kuhugi ära eksinud, suudan kuidagi ilmeksimatult ilmakaari tajuda.
Aga selle paanikatundega seoses on mul üks lugu. Pärnumaa täitsa põhjaosas, Kurgja lähedal läksin mingi 5 aeg õhtul jooksma. Iga kord ma jooksin mingi 10-12 km ja tee viis läbi metsa. Olin seda teed mitu korda varem ka jooksnud ja polnud midagi tundnud. Kuid ühes kohas (muide oli selline ilus päiksepaisteline pisut avaram koht, mitte üldse selline pime ja sünge mets) järsku tekkis selline tunne et midagi on ikka väga kapitaalselt valesti. Tekkis selline seletamatult suur hirmu - ja paanikatunne ja ma panin pikemalt mõtlemata tuldud suunas ajama. Ma ei ehmu tavaliselt kergesti ja paanitsen üldiselt mitte kunagi. Sellel õhtul mul lihtsalt oli selline tunne et pean sealt ruttu minema saama.
Muidu mulle meeldib väga metsas olla ja metsas käies on pidevalt selline hea tunne, nagu mets oleks mu väga hea sõber keda pole pikka aega näinud.

[Rein]

Iseenesest polnud mets imelik, aga kogemus oli ...

Sõjaväelised kordusõppused, mis tipnesid mingi öise lahingu simulatsiooniga metsas.

Päev oli nagu ikka ning aastaaeg sügisene. Videvikus läksime metsa teadmisega, et tuleb võtta sisse positsioonid ning vaenlane võib rünnata öö jooksul.

Minule, kes ma olin lihtne sõdurpoiss, anti käsklus - kaevuda. Aega oli ning pinnas liivane. Sapöörilabidaga kaevamine võtab oma aja, et kaevata selline süvend kuhu ise ära mahud - kaeva nagu hauda
Hakkasin siis aga peale ja kaevasin, kaevasin, kui järsku tulid teised mehed ning teatasid, et kulla mees, sa kaevad vales kohas, sest siia tuleb mingi raskem toruga relv, ja kui sa oled oma selles väikeses augus, mida kaevasid, siis sinna sa ka pärast selle relva kärakat igavesti jääd!

Ütleme nii, et mul oli auk maasse juba peaaegu valmis ning uudis sellest, et olin kaevanud vales kohas, polnud just kõige rõõmustavam. Sõjaväe värk, mis teha - tuli kuuletuda käsklusele.

Valisin siis ühe sarapuu ringi, ja kuna oli läinud juba hämaraks, siis ei viitsinud uut auku kaevata ning pugesin põõsasse tukkuma.

Pole see tukkumine sellises sügiseses metsas koos teadmisega, et varsti pead oma puidust kuule laskma, sugugi igapäevane tegevus, seega on uni just selline hästi pealiskaudne ja pinnapealne.

Samal ajal oled ju tähelepanelik ka, et järsku just nüüd see kujutletud vaenlane tuleb ning just mina magan selle maha, seega valvsus koos pindmise unega, lisaks konti pugev jahedus.

Eks see kell hakkas juba 2 või 3 juba olema, kui kõik see kompott kokku - pidev vaistlik tähelepanu ümbruskonnale, unisus ja külm hakkasid oma väikest ja järjekindlat tööd tegema. Ühel hetkel vaadates oma positsioonist üle metsaraja hakkasin nägema metsa vahel puidust ehitatud torne, tara ning vahimehi, loomi, sagimist ning sellist linnuse tüüpi ehitist. Aastad olid siis sellised, et mingeid viikingite külasid polnud Eestis veel olemas, samuti olin sarnaseid linnuseid kohanud vaid põgusalt vanas kirjanduses ja lapsepõlves.

Alguses pooleldi unes mõtlesin, et ja, ja - hea nägemus, aga siis hakkasin külmast järjest rohkem ärkvele tulema ning kõik säilis hämaruses. Tõusin püsti ning tegin mõned vaiksed kükid, hõõrusin nägu liivaga, et täiesti ärkvele saada. See aitas - virgusin ning jälgisin ikka seda sama pilti - pilt hämaruses püsis täpselt sama: vahitornid, tara, väravad ja liikuvad kogud tara peal hiilimas.

Ma korra jaba mõtlesin, et mis seal ikka - rikun kogu varitsuse ära ja põrutan paar pauk-padrunit nede suunas, sest see on nii ebareaalne.

Seal ma siis seisin hõõrusin silmi ja vaatasin kella kui korraga läks läheduses lahinguks lahti - nägemus vajus vaikselt pimedusse, oleks nagu ennast kokku pakkinud ....

Kuna lahingutegevus oli minust veidi eemal, siis põrutasin õigel hetkel paar padrunit taeva poole, sest muidu poleks pauku saanud tehagi

Seega unelemine läks üle ärkvelolekuks ja hajus alles siis kui teised sekkusid.

Nn lahing sai kiiresti läbi ja minu pettumuseks olid enamus minu padrunid ikka alles - oleks tahtnud ju ikka suurt lahingut jne

Pärast seda väiksest täristamist hakkaski tasapisi hämarusse tekkima värve ja valgust ning minu vastav lahingukogemus oli saanud imelikuks kogemuseks metsas, sest vaatlesin omast arust tunde linnust ning toimetamisi tornis ning linnuse müüridel.

Tornis kõndisid mõned tegelased ja müüril oli tihedam liiklus. Korra tehti värav ka lahti ning keegi läks sisse. Ja seda kõike pimedusega kaetud metsas.

Nüüd saab ette kujutada mida näevad sõdurid või varitsejad, kes on päevi, nädalaid või aastaid sarnases ootus-ärevus-alalehoiu instinkti seisundis ringi vaatavad ...

[lahendused]

1) Maapeal ja metsades, ehk "põhikohaga füüsilises reaalsuses" elanud inimestega peaks olema lood sellised:

a) Kõige kergemini on nähtavad eeterkeha põhised kummitused/teisikud, mida näeb sugulaste matustel ja surnuaedades - eeterkeha põhised teisikud tunneb ära selle järgi, et neil pole "arukat teadvust", st nad vaid näitavad enda olemasolu, kuid neil pole nagu mingit sõnumit või mõtet edasi anda - nende kergem nähtavus tuleneb sellest, et eeterkeha koosneb ikkagi füüsilise maailma ainest, kuid väga hõredast, ehk nö eeterlikust ainest (mingiks analoogiaks sobiks ioonid, ning vabad alfaosakesed, neutronid ja elektronid).

b) Oluliselt raskemini tajutavad või tunnetatavad on astraalkeha põhised peegeldused/kummitused, kuna nad ei koosne enam füüsilise maailma ainest, vaid astraalse maailma "ainest", ehk emotsioonidest - nende käest võib isegi üht-teist teada saada, kuid valdavalt emotsioonide tasandil, ning ka neil puudub "arukas teadvus" - näiteks Breznevi ja Andropovi (endised NLiidu juhid) astraalkehad ajavad endiselt "plaanikommitee ja kompartei põhist juttu", st tegu on vaid surnute teadvusetute peegeldustega, kes pole aru saanud, et Eesti on NLiidu asemel ELiidu osa; plaanikommite asemel on euroopa komisjon, ning ühe kompartei asemel on 4 maskeerunud ja näiliselt vastanduvat komparteid KeskReformi ja SotsIsamaa näol.


2) Lisaks elavad Maal mitmed eluvormid (ca kümmnekonnas kihis õhus ja kosmoses kuni Kuu orbiidini välja), kes omavad vaid eeterliku keha (nagu 1. juur-rassi inimesed), st neil pole füüsilist keha - mõnede jaoks neist on atmosfääri õhk sama "tihe/tahke", nagu meie jaoks on maapind (kui sellised olendid lähevad vahel oma "keldritesse ja kaevandustesse", siis tajuvad meie reaalsuse koerad neid ja hakkavad haukuma "tühja koha peale õhus") - taolised olendid käivad orbitaaljaamades olevatel kosmonautidel alatasa "külas".

Kuna nad on eeterliku kehaga, st koosnevad füüsilise maailma hõredast/eeterlikust ainest, siis on nad "sama lihtsalt nähtavad", nagu matustel ja surnuaedades nähtavad kummitused/eeterkehad.

Ilmselt sarnaseid eluvorme võis Rein näha õppustel.


3) Veel üks võimalus Reinu nägemuste selgitamiseks on ajutiselt ilmnenud astraalkeha põhine selgeltnägemise võime (ta viibis kaevikut tehes valgete jõujoonte ristumiskohas, ehk energiasamba peal, mis pumpas tema energeetika üles ja oligi selgeltnägemise võime olemas).

Nii jooksevad silme eest läbi "erinevad ajastud", ning on võimalik näha eelnenud ajastutel toimunud sündmusi.

Näiteks kui minul avaldus paariks päevaks vastav võime peale energiasammaste külastust, siis autoga suurtest põlispuudest möödudes jooksid mul vaimusilmast läbi erinevad ajastud (tsaariaeg, EW, saksa aeg, nõukogude okupatsioon, taasiseseisvumise näitemäng, tänene päev) - igal puul oli see "oma varjunditega", kuid vastavate ajastute tonaalsus oli kõigil põlis-puudel sama - kahjuks ei saanud ma auto juhtimise tõttu sellistesse nägemustesse eriti süveneda, kuna nii võinuks "ilma aktiivse juhita" auto kraavi sõita, nagu VironShamani meediumil kunagi aastaid tagasi juhtus - kuid sõjaväes, kus palju aega kulub "niisama uimerdamise peale", peaks olema võimalik taolisi näegemusi veidi sügavamalt vaadata.

[Merryllee]

Kirjutan oma äsjase juhtumi, ehk oskab keegi lahti seletada. Üleeile käisime koeraga sellises soises padrikus kolamas, mida edasi jalutasime, seda rohkem tekkis mingi rõhuv tunne, nagu tunnetaks surma. Koerapoiss kes tavaliselt jookseb ringi ja nuusib vaat et oma nina otsast, hoidis minu ligi ja lõnkus passiivselt. Ühel hetkel lihtsalt hakkas nii halb ja nõrkus, et ma ei suutnud edasi minna, koju tagasi jõudes vajusin koheselt magama. Õhtul koer muutus agressiivseks, keegi ei tohtinud talle läheneda, selline käitumine oli esmakordne tema puhul. Minul oli suht loidus ja läksin varsti jälle magama. Öösel ärkasin, sest tundsin koera voodis. Istus ja vaatas mulle näkku, kui istuli tõusin läks oma kohale magama tagasi. Eile olime mõlemad suurema osa päevast siruli, lihtsalt energiat polnud. Aga koer oli maha rahunenud ja ei ähvardanud kedagi. Täna koeral üks silm jookseb vett, mina aina oksendan. Energiapuudus. Kas me saime sealt padrikust mingi jama kallale või meil on mõlemal mingi gripp lihtsalt?

[murmur]

http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid178895