Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Inimeste osakaal universumis
#51
Punasega ette näidatud - üle serva vist ei kuku aga äärealaks võib küll kutsuda.

[Pilt: Milkywaymap.GIF]
Vasta
#52
Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, umbes 100 000 valgusaastase läbimõõduga spiraalgalaktikast, ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Siiski on umbes 85% kõigist Galaktika tähtedest Päikesest väiksema massiga.

Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga.
Nii on Wikis.
Vasta
#53
Meil on arenguruumi veel palju sest arengujärgi oleme alles noored....Ja mis meid veel tulevik ees ootab , seda me ei tea.

Meil on arenguruumi veel palju sest arengujärgi oleme alles noored....Ja mis meid veel tulevik ees ootab , seda me ei tea.
Vasta
#54
Mu viimane postitus selles teemas sattus kesk kirgede tormi ja jäi vist täitsa tähelepanuta, sest jäi lehekülje viimaseks. Ma siiski viskan oma repliigi siia veelkord üles:

Ma viskan siia vahele ühe pisikese repliigi küsimuste näol: mis siis, kui darvinistlik evolutsioonimudel on läbinisti ekslik ja eksitav?; mis siis, kui meie universum pole mitte evolutsioneeruv vaid on hoopis langenud?; mis siis kui meie planeet ja kogu meile tajutav universum pole SÜNDINUD Suurest Paugust vaid LANGES suure pauguga orgaanilisest olekust anorgaanilisse ehk elulille mustrisse?
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6551
Ja mis oleks kui me vaatleksime inimest kui igavesti olemas olnud olemit, kes pole mitte alati olnud surelik vaid on selleks taandarenenud või õigemini taandarendatud?
Ja mis oleks kui kogu see silmaga nähtav kosmos pole ainuke vaid siin ja praegu eksisteerivad paralleelsed reaalsused, kus igas ühes neist eksisteerib veel paralleelne INIMENE?
Vasta
#55
Matrix kirjutas:
- Ma viskan siia vahele ühe pisikese repliigi küsimuste näol: mis siis, kui darvinistlik evolutsioonimudel on läbinisti ekslik ja eksitav?
Põhimõtteliselt nõus.
- mis siis, kui meie universum pole mitte evolutsioneeruv vaid on hoopis langenud?; mis siis kui meie planeet ja kogu meile tajutav universum pole SÜNDINUD Suurest Paugust vaid LANGES suure pauguga orgaanilisest olekust anorgaanilisse ehk elulille mustrisse?
Siin peaks mõtlema ja tundub et enne meid on eksisteerinud tsivilisatsioonid, kellele me oma arengutasemelt ligilähedalegi ei saa(lemuurlased, atlandid jne.)
Samas kas see laieneb kogu universumile, või galaktikale, või päikesesüsteemile, või planeedile MAA. Vähemalt Maa suhtes tundub see kehtivat, vb ka päikesesüsteemi suhtes. Suuremast pildist puudub esialgu minul arusaamine. Kui siiski vastab see tõele, siis peaks kuskil olema ka orgaaniline olek(paralleelmaailmas, dimensioonis).
- Ja mis oleks kui me vaatleksime inimest kui igavesti olemas olnud olemit, kes pole mitte alati olnud surelik vaid on selleks taandarenenud või õigemini taandarendatud?
Füüsiliselt see siiski vist ei kehti. Drunvalo oma Elulilles heietab pikalt surematusest, kuid lõpuks möönab temagi et surematu saab olla ainult HING.
- Ja mis oleks kui kogu see silmaga nähtav kosmos pole ainuke vaid siin ja praegu eksisteerivad paralleelsed reaalsused, kus igas ühes neist eksisteerib veel paralleelne INIMENE?
Mitmed on seda siin ju otseselt väitnud ja miks ka mitte, täiesti seeditav seisukoht.

Tsitaat:Maa ei asu Linnutee äärealal, vaid suhteliselt keskel(keskpunkti ja ääre suhtes)
Teema siis mida käsitles domeenlane AIRL, et neile sobis meie päikesesüsteem just selle asendi pärast Linnutee Galaktikas - suht keskel et ringi patseerida ja toimetada. Küll huvitaks mind, kus kohast on tulnud need pildid Linnutee Galaktikast ja Maa asukohast seal???

Päikest.
Vasta
#56
(13-03-2012, 06:14 )tapsix Kirjutas: Küll huvitaks mind, kus kohast on tulnud need pildid Linnutee Galaktikast ja Maa asukohast seal???

Enamus nähtavate tähetede kaugustest ja suundadest on aeganõudva töö tulemusel mõõdistatud ning kantud 3D mudelile. Kuigi Linnutee galaktika teist serva me selle tuuma ümbruses asuva tolmu tõttu otseselt ei näe, saab nähtavate tähtede ja sellest tulneva kuju järgi eeldada, et eks ta umbes samasugune on. Suunates teleskoobid tähtede vahelt galaktikate poole, näeme me kõikjal sarnaseid galaktikaid täies ulatuses - seega saame me toetudes teadaolevatele loodusseadustele maailda enda jaoks pildid ka "nurga tagusest" ruumipiirkonnast.

...seda või siis tulid tulnukad ja tõid meile pildid...
Vasta
#57
KAGE ja NIELANDER viskuvad kahjuks vale ambrasuuri ette.
VELI JOONATAN vastas wikile toetudes juba ontlikult minu "nõmedale" küsimusele(postitus 64). Tundub päris keskel olevat - või ma jälle eksin.
Aga maalimine ja kujutav kunst on toredad asjad.....
Ja need juhtmed kuklas on ka nii kenad, et vaataks kohe veel kord "Matrix"-it.

Päikest.
Vasta
#58
Nüüd peaks siis olema juba täielik digiühendus Jumala endaga, et darvinismi juhet absoluutselt ekslikuks pidada?
Vasta
#59
(13-03-2012, 13:11 )tapsix Kirjutas: VELI JOONATAN vastas wikile toetudes juba ontlikult minu "nõmedale" küsimusele(postitus 64). Tundub päris keskel olevat - või ma jälle eksin.
Wiki järgi ei ole ta päris keskel (näiteks ka siin ). Lisaks tuleb arvestada, et galaktika läbimõõt on 70,000 kuni 100 000 valgusaastat seega raadius 35 000 kuni 50 000 valgusaastat. Millest mina järeldan, et 25 000 kuni 28 000 valgusaastat ei ole päris keskel.
Tsitaat:Ja need juhtmed kuklas on ka nii kenad, et vaataks kohe veel kord "Matrix"-it.
Palun vaata ja kontrolli enda juhtmed ka üle. See, et sa Icke raamatuid usud või nendest järeldusi teed ei tähenda veel, et neid mitte omaks võtvatel inimestel juhtmed kuklas on.
Vasta
#60
On siis mõtet juuksekarva lõhki ajada - minu arust küll mitte.
David Icke`i olin sunnitud välja tooma, sest Ta vastandub Drunvalodele. Õigem oleks siis pööratud väide: tekitati Icke oma vanglaplaneediga ja kohe varsti ilmus Drunvalo oma Elulillega. Mõju ja vastumõju, nagu üleval nõnda ka all.
Juhtmetest niipalju, et ei mäleta, et oleks näinud kasvõi und viimase kümne aasta jooksul. Need, kes hirmsasti tahavad midagi kogeda, ei anna endale aru, kui kerge saak nad anorgaanilistele tegelikult on.
Kordan siis veel kord üle: ma ei usu mitte kedagi ega mitte midagi.

Päikest.
Vasta
#61
(13-03-2012, 06:14 )tapsix Kirjutas: Põhimõtteliselt nõus.
- mis siis, kui meie universum pole mitte evolutsioneeruv vaid on hoopis langenud?; mis siis kui meie planeet ja kogu meile tajutav universum pole SÜNDINUD Suurest Paugust vaid LANGES suure pauguga orgaanilisest olekust anorgaanilisse ehk elulille mustrisse?
/-/
Suuremast pildist puudub esialgu minul arusaamine. Kui siiski vastab see tõele, siis peaks kuskil olema ka orgaaniline olek(paralleelmaailmas, dimensioonis).
- Ja mis oleks kui me vaatleksime inimest kui igavesti olemas olnud olemit, kes pole mitte alati olnud surelik vaid on selleks taandarenenud või õigemini taandarendatud?

Vaid hoopis lagunenud? Hm(!?) seega see ei ole reaalsus vaid reaaluse üks koopiatest ja tõeline reaalsus on kõik need paralleelmaailmad jne. Selline teooria on olemas.

Vasta
#62
Tõeline reaalsus on meie jaoks see kus me elame. Nimetus paralleel ise ütleb, et üks pole
olulisem ega ehtsam kui teine vaid nad on PARALLEELSED - kui nad on üldse olemas wink
Vasta
#63
(13-03-2012, 17:41 )excubitoris Kirjutas: Tõeline reaalsus on meie jaoks see kus me elame. Nimetus paralleel ise ütleb, et üks pole
olulisem ega ehtsam kui teine vaid nad on PARALLEELSED - kui nad on üldse olemas wink

Hm..mis tuu siis nüüd oli, korduse kordus... aga ju mul see juhe puudub ja mulle see sobib wink.
Vasta
#64
Mitte midagi (ei usu) = Kõik(e uskuma)
Kes mitte midagi ei usuks, ei usu kaasaarvatud kõigele muule ka seda, et ta mitte midagi ei usu – selekteeriv mõtlemine oleks kui olematu. Teisalt, kes jälle usub kõike, usub ju ka seda, et ta midagi ei usu. Seega, kes midagi ei usu, usub ka kõike, olles selekteeriva mõtlemise olematuses justkui absoluutselt olemas. See on nagu sisse ja välja hingamisega. Teoreetiliselt ei saa olla nendest vaid üks lõputult, sest siis peaks olema ka kohe teine lõputult – üheaegselt. Siiski reaalselt keegi ei hinga lõputult sisse või lõputult välja, vaid ilmselgelt ju kordamööda. Ja nii on ka uskumise ja mitteuskumise vaheldumine inimesele igapäevaselt reegliks, väljaarvatud mõningate üksikute eranditega, kus need kaks võivad justkui absoluutse valgustatuse vormi juhuslikult võtta. Seega on vähemalt mitte-millegi-uskumise dogma üheselt kuulutamine selgelt täiesti absurdne. Sarnaselt näen siirast ebausaldusväärset ülbust, kui mõni targalt väidaks, et ta ei hinga ega söö ka mitte midagi. Ei käi hädal ega kukuks teletorni otsast allalennates väga suure tõenäosusega surnuks. Mõnda jälle polevat väidetavalt üldse olemaski, olles küll nii võimas ja ninatark, et veab isegi oma füüsilist keha ja loodusseadusi ninapidi!? Kui selline "ülimõtekas mina“ omastarust mitte midagi ei usu, siis vähemalt tema keha seda ikka teeb. Keha siiski tajub ja tunneb, mis ongi algse usuläteteks, seda ka ilma täiesti absurdse mitteusu usudogmata.
Vasta
#65
Inglisekeelses wikis on antud meie galaktika läbimõõduks 100000 - 120000 valgusaastat. Ega teadlastel ka kõik selge ei ole, aga fakt on jah et oleme äärealal.
Ostsin kord raamatu pealkirjaga - Esimesed kolm minutit. Eesti teadlase kirjutatud. See peaks rääkima sellest kuidas tekkis universum. Peale suurt pauku 3 esimest minutit.
Ütlen ausalt et ma ei ole isegi huvipärast seda raamatut lugenud sest mulle ei mahu pähe kuidas võib üks inimene ennast nii teadjaks pidada. Teadus ju eksib - kas on olemas üldse mustad augud näiteks, või on suur pauk üldse toimunud. Mis oli siis enne seda?
Saladusi on ju palju ja teadus on noor.
On kindlaks tehtud et universumis eksisteerib kärjestruktuur. Olete te mõelnud selle peale miks on lumehelves just kuusnurkne? Miks on mesilase kärg kuusnurkne? Egiptlased ütlesid - nii nagu üleval - nii ka all.
Vasta
#66
Tuleb sulle vaid kaasa tunda, veli joonatan. See, et sulle ei mahu pähe, kuidas selliseid asju teatakse, see ongi põhjus, miks teadlased selliseid raamatuid kirjutavad - et sa saaks aru. Ent eks teadmatuses küsimusi heietada on ikka lihtsam, kui raamatu kätte võtmine ja oma küsimustele vastuse leidmine.

Miks sa oma küsimustele - kas on olemas mustad augud ja kas suur pauk on toimunud - ei lisanud selliseid küsimusi: kas on olemas üldse Päike, kas Maa on ümmargune ja kas muru ikka on roheline või äkki hoopis lilla??? Samaväärsed küsimused...
Vasta
#67
Celtic!
Kõigepealt grammatika reeglid - nimi kirjutatakse suure algustähega.
Kaasa tunda ei ole vaja, sinu poolt oleks lihtsalt vaja veidi rohkem mõttetegevust. Ma seletan siis ära ka .
Kõigepealt - kui vana on inimkond?
Kui kaua on tehtud tõelist teadust?
Kui keegi tuleb ütlema kuidas sündis universum? Inimene on ikka kaunis mannetu olend siin universumis. Tulnukad võiksid meid juba õpetada, kuna nende teadmised on meist ees miljoneid aastaid.
See ei ole muide minu mõttetegevuse vili vaid olen sellest lugenud.
Kõige hullem kui inimene hakkab midagi dogmaks pidama ja ei suuda oma peaga mõelda.
Rohkem filosoofiat Celtic.
Päike on olemas, aga kas rohi on roheline või lilla siis see on vaid kokkuleppe küsimus millise tähekombinatsiooniga me teatud värvust märgime.
Kokkuvõtteks - inimene peaks aru saama et ta ei ole jumal ja kõiketeadja. Oleme kaunis algelised olendid siin universumis.
Vasta
#68
Kuna tekst on nii vastuoluline, siis pidasin seda vajalikuks kommenteerida.

(17-03-2012, 22:41 )Veli Joonatan Kirjutas: Inimene on ikka kaunis mannetu olend siin universumis. Tulnukad võiksid meid juba õpetada, kuna nende teadmised on meist ees miljoneid aastaid.
Miks see inimene siis nii mannetu on? Kelle huvides seda tuima järjekindlusega meile pähe taotakse?
(17-03-2012, 22:41 )Veli Joonatan Kirjutas: See ei ole muide minu mõttetegevuse vili vaid olen sellest lugenud.
Kõige hullem kui inimene hakkab midagi dogmaks pidama ja ei suuda oma peaga mõelda.
Oehh... Dogmast rääkides oled vist teisi süüdistades ise ämbrisse astunud. Siinkohal on terve rida vanasõnu, mis klapiks siia väga hästi. Näiteks: "kes teisele nime annab, see seda ise kannab" jne. Laugh
Vasta
#69
Inimene tõesti ei ole selles suhtes mannetu, kuna ta omab endas jumalikku vaimu. Arvestagem et inimene on loodud tulnukate (anunnakide) poolt ja meiega manipuleeritakse siiamaani. Meid aretatakse ja kloonitakse.
Kuidas me saame siis endale vastu rinda taguda ja öelda et oleme väääääga targad ja teame kõike.
Vasta
#70
(17-03-2012, 22:41 )Veli Joonatan Kirjutas: Tulnukad võiksid meid juba õpetada, kuna nende teadmised on meist ees miljoneid aastaid.

Kas sa lähed sipelgale tuumafüüsikat õpetama?
Vasta
#71
(17-03-2012, 23:32 )Veli Joonatan Kirjutas: Inimene tõesti ei ole selles suhtes mannetu, kuna ta omab endas jumalikku vaimu. Arvestagem et inimene on loodud tulnukate (anunnakide) poolt ja meiega manipuleeritakse siiamaani. Meid aretatakse ja kloonitakse.
Kuidas me saame siis endale vastu rinda taguda ja öelda et oleme väääääga targad ja teame kõike.

Pisike korrektuur: inimene pole LOODUD nende sinatste "tulnukate" poolt vaid on väga suure tõenäosusega nende poolt koos kogu meie reaalsusega MANIPULEERITUD ehk labasemalt väljendades nad kohitsesid ära meie DNA shablooni, mille tulemusena meie teadvus aheldus selle anorgaanilise ja sureliku keha- ning reaalsusillusiooni sisse.

Suhteliselt madala enesehinnangu väljendusena peame me endid kas juhuslike sündmustejada evolutsiooniliseks või kellegi loodud biorobotiteks. Ärgem unustagem, et meil on TEADVUS, mille asukohta ja tekkepõhjust/päritolu pole veel keegi leidnud. Seni on kõik teooriad (absoluutselt kõik) vaid teooriad, olgu siis tegu hingenduse või biokeemiliste reaktsioonide ja tont teab veel millega. Miks ei võiks aluseks võtta teoreetilist võimalust, et inimteadvus eksisteeris ja on alati eksisteerinud ajatu olemina ja anorgaanikud lihtsalt mõtlesid välja, kuidas see teadvus lõksu püüda.

Ma arvan, et on suhteliselt mõttetu arutleda teemal, et kui suur on inimese osakaal universumis kui me vist isegi ei aima (tegelikult oleme ära unustanud), mis asi see universum üldse on. Me suudame kirjeldada universumit vaid neis piirides, mille ulatuses oleme suutelised seda tajuma (tajumise all ei pea ma silmas vaid tajumist 5 meelega vaid ka kõiki nn meeleväliseid tajumisviise).

Pole enam ammu saladus ega ka eriline uudis, et inimese DNA ei sisalda mingeid programmeeringuid nagu molekulaarbioloogial baseeruv geneetika üritab järjekindlalt korrutada. Meie DNA omab omadusi, mille alusel ta sarnaneb pigem antennile, mis on suuteline signaale ehk infot vastu võtma. Seda väidab teadusmaastikul üha tõsisemalt kanda kinnitav epigeneetika. Millega siis meie DNA sidet peab? Võimalik, et tolle sama meie teadvusega, mis asub pigem VÄLJA sees kui meie kehas või ajus (tegelikult meie teadvus asub ka meie kehas ja ajus, aga ta ei lokaliseeru seal). Kuna meie DNA-st ka ametliku teaduse hinnangul on 96% niiöelda rämps-DNA ehk mittekodeeriv DNA, siis järelikult võibki koer siia maetud olla - meil pole antenni, millega oma teadvusega teadlikus otseühenduses olla ja mäletada seda, kes me olime enne seda kui meie DNA ära kohitseti.

Sumeri savitahvlitel on kirjas inimese loomislugu, et kuidas Nibirult tulnud teadlasetüüpi vennike Enki tegi valmis esimese Adamu, kellest pidi saama jumalate (pange tähele, et jumalad on väikese algustähega ja mitmuses) ehk anunnakide ori-kullakaevur. Enki tegi inimese valmis erinevatest essentsidest (ilmselt peeti silmas lihtsalt geeninseneeritud orgaanilist materjali). Robot sai valmis, aga selle elustamiseks pidi ta sellele masinavärgile ka elu sisse puhuma ehk ühendama ta teadvusväljaga. Ilmselt oligi seesama DNA see antenn, mis oli suuteline äsjavalminud inimese ühendama INIMESE teadvusväljaga, aga just nendes piirides, et see sinatne INIMENE ei saaks aru ega mäletaks, mis sigadus temaga tehti ja kes ta oma olemuselt tegelikult on ja oli. Et inimene ei saaks liigselt elutarkust enesesse absorbeerida, siis tehti ta veel surelikuks ja talle võimaldati ülilühike eluiga, mille ta teadmatuses elas (elab tänapäevalgi) totaalses surmahirmus ja absoluutses alluvuses jumalate meelevallale.

Ma väidan täie vastutustundega, et inimene on siinses universumis äärmiselt oluline tegelane ja tema osakaal on mõõtmatult palju suurem kui me seda oma kehalises tajupiiratuses ette oskame kujutada.
Vasta
#72
(17-03-2012, 22:41 )Veli Joonatan Kirjutas: Kõigepealt grammatika reeglid - nimi kirjutatakse suure algustähega.
Ma tean, ent ma ei tea sinu nime...

Tsitaat:Kõigepealt - kui vana on inimkond?
Päris vana

Tsitaat:Kui kaua on tehtud tõelist teadust?
Alates sellest, kui inimese eellased õppisid kasutama tööriistu ning taltsutasid tule... seega miljoneid aastaid...

Tsitaat:Kui keegi tuleb ütlema kuidas sündis universum? Inimene on ikka kaunis mannetu olend siin universumis. Tulnukad võiksid meid juba õpetada, kuna nende teadmised on meist ees miljoneid aastaid.
See ei ole muide minu mõttetegevuse vili vaid olen sellest lugenud.
Kõige hullem kui inimene hakkab midagi dogmaks pidama ja ei suuda oma peaga mõelda.
Proovi nüüd oma peaga siis kah vahelduseks mõelda, nagu sa ise teistele soovitad. Ära lihtsalt loe. Universumi tekkimise kohta on hetkel üldtunnustatud Suure Paugu teooria, sest see on parim, mis on olemasolevate vahendite ja arvutustega, mis omakorda põhinevad vaatlustel, saadud ja välja töötatud. Selleks, et mõõta tähe kaugust, ei pea joonlauaga mõõtma hakkama, selleks, et "näha" kvarke ja stringe, ei pea neid reaalselt nägema...

Tsitaat:Päike on olemas, aga kas rohi on roheline või lilla siis see on vaid kokkuleppe küsimus millise tähekombinatsiooniga me teatud värvust märgime.
Kas see, et päike on olemas, on dogma? Tõesta mulle, et päike on olemas! Sellest ei piisa, kui sa ütled, et vaata taevasse... see võib seal ükskõik, mis olla. Hiigelpirn vms.

Tsitaat:Kokkuvõtteks - inimene peaks aru saama et ta ei ole jumal ja kõiketeadja. Oleme kaunis algelised olendid siin universumis.
Muidugi oleme, ent see ei tähenda, et peaksime mõttetegevusest loobuma ja püüdlema paremuse poole.
Vasta
#73
Matrix!
Räägid keeruliselt. Et inimene on meie reaalsusega manipuleeritud. Anunnakid asusid ju ka meie reaalsuses.Kuidas mõista et nad kohitsesid ära meie DNA shablooni. On ta ikka shabloon, või on meie DNA loodud just meie jaoks. Tehti ju hulgaliselt katseid, igasugu värde sündis enne kui inimene valmis sai.
Ja kuidas mõista et meie teadvus aheldus selle anorgaanilise ja sureliku keha sisse? Oleme ikka orgaanilised olendid!
Tõsi - meil on teadvus. See ongi see igavene surematu vaim - osake kõiksusest, millest ma kirjutasin.
Olen nõus et inimene on siin universumis väga oluline tegelane.
Inimeses on 80% tulnukate geene, nii et oleme ise ka tegelikult tulnukad. Seda materiaalses plaanis. Aga kui võtta vaimselt poolelt siis oleme 100% tulnukad. Oleme ju kõik siia maa peale kuskilt tulnud.
Celtic!
Ega ma ei väida et peaksime mõttetegevusest loobuma. Siin foorumis on ilmselt enamus mõtlevad olendid. Kahjuks kohtan iga päev bioroboteid keda huvitab vaid 3 asja - hea söök, jook ja sex. Ehk veel uhke auto.
Seda me ei tea kas universumi paisumine peatub ja ta hakkab kokku tõmbuma, või mitte. Ja mis oli enne suurt pauku?
Kaugete tähtedeni jõudmiseks on veel nn. ussiaugud millest me ei tea midagi. Täpsustuseks - nii arvatakse.
Vasta
#74
Nojah, ega's ma muidu arutluses ei osalekski kui sellel mingit mõtet poleks Smile

Mis puutub DNA paremaks muutmisse, siis tõesti, vaimne tegevus on üks tõhusamaid meetodeid oma enese DNA remontimiseks. Mida rohkem ma vaimse temaatikaga tegelenud olen, seda "pöörasemad", aga samas rakenduslikumad, ideed mulle nö pähe kargavad - juba seegi on tunnusmärgiks antennide häälestumisest laiemale diapasoonile. Ilmselt on seda kogenud enamus vaimsete praktikatega tegelejaid.

Anunnakid on nö anorgaanilise maailma pisitegelased, kes lihtsalt manipuleerisid meiega (ja ilmselt teevad seda varjatumal kujul praegugi, sest veel mõned aastatuhanded tagasi jalutasid nad meie keskel suisa lihalikul kujul ringi, aga nüüd pole neid igal tänavanurgal ammu näha olnud) füüsilisel tasandil. Nad olid/on lihtsalt osa reaalsusest, millesse me manipuleerimise tulemusel lukustusime. Enne seda olime ilmselt olendid, kelle jaoks oli reaalsus oluliselt laiemalt tajutav kui praegu.

Mis puutub tulnuklusse, siis sõltub kõik perspektiivist, kust asjale vaadata. Kui arvestada, et kogu universum on saanud alguse millestkist, mida võib nimetada Allikaks, siis on 100% kõik tulnukad ja seda igal loometasandil. Kui lähtuda teoreetilisest seisukohast, et needsamad anunnakid tirisid meid koos susteemiga sellesse langenud draamasse lihtsalt kui anorgaaniliste olemite toitjaid, siis oleme hoopis meie tulnukad ja anunnakid põlised. Tegelikult pole vist ka anunnakid nii põlised ühti, sest nad langesid siia tihedusse just hetkel, mil toimus anorgaanilise süsteemi teke ehk hetk, mil mingi osa allikalisest loomest otsustas ise allikaks hakata ja sellega ennast tegelikust Allikast lahti rebis.

Ja mis teha, et ma võibolla arutlen ja räägin keeruliselt - ma olen oma kosmoloogias lihtsalt seal, kus olen ja mõne jaoks võib mu jutt tunduda ülilihtsustatud ja primitiivne. Ma lihtsalt tunnustan ideed, et see reaalsus, mida me tajume, pole ainus reaalsus ja sedagi tajume me mitte oma madalas arengutasemest tulenevalt nii nagu me seda tajume vaid meie piiratuse põhjuseks on taandarendus, mida ma nimetan geneetiliseks kohitsemiseks.

Minu loogika on lihtne: kui Allikas on kõik see, mis on, siis loomise iga tasand on vaid selleks, et Allikas saaks kogeda midagi uut ja selleks pole Allikal vaja luua igal tasandil midagi järjest primitiivsemat vaid ikka täiuslikumat, et saada üha uuenduslikumaid kogemusi. Minu loogikasse ei mahu idee, et Allikas loob mingi tasandi selleks, et kogeda totaalset persseminekut ja et meie oleme see untsukeeramise pioneerirühm. Miks me siis ikka ja jätkuvalt otsime teed sellest pasast väljaronimiseks kui me oleme loodud asjade käkki keeramiseks?

See, et me otsime vaid süüdlasi ja tahame nendega sõdida ja neid nö karistada, et mis te, tõprad, meiega tegite, ei vii meid teele, kus me hakkame avastama, kes me tegelikult oleme olnud. Vaja on ennast taastada ja siit koos infoga jalga lasta ning sõna otseses mõttes Allikale kitse panna, et näe, mis juhtus ja kuidas kõik untsu läks ja mis jama sündis anorgaanikute poolt orgunnituna.

Seni kuni me kujutame ette, et oleme mingi uudismoodustis ja noor nähtus, püüame aga muudkui areneda ja täiustuda, teadmata, kuhu või kuidas või milleks, ei jõua me vist kusagile. Vaja oleks ikkagi taastada oma algne olemus, avarduda, aeglustuda ja minna tagasi koju ehk saavutada otseühendus Allikaga ja mõista, et me oleme Allika orgaaniline osa ja oleme sama iidsed kui Allikas ise. Me ei saa oma iidsele olemusele pihta enne kui me ei välju oma ideedes valepidi-õpetuste (näiteks darvinistlik evolutsioon ebatäiuslikust täiuslikuks) ja piiratud lineaarse ajamaatriksi (ametlik ajalookäsitlus, mis sai alguse hüpoteetilisest Suurest Paugust, enne mida oli kogu universum pisem kui hernetera) raamidest.

Need on minu seisukohad ja need on mind päris hästi teeninud ning mul pole olnud põhjust kahelda, et olen enese jaoks õigel teel. Ma olen selleni jõudnud lihtsalt meeletu koguse, esmapilgul seostamatute, pusletükkide kogumisega, mis ühel hetkel hakkavad omavahel klappima ja tervikpidiks kogunema. Pööre saabus siis kui ma tühistasin kõik seniõpitud suundumused ja hakkasin asju täpselt vastupidises perspektiivis vaatlema. Võite seda proovida - päris huvitav on.
Vasta
#75
(18-03-2012, 16:04 )Matrix Kirjutas: Minu loogikasse ei mahu idee, et Allikas loob mingi tasandi selleks, et kogeda totaalset persseminekut ja et meie oleme see untsukeeramise pioneerirühm.

Vb Allika jaoks pole head ega halba nagu meie mõistame, vaid lihtsalt kogemine... ükstakõik kuidas.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Hääled universumis BasicElement 50 26,691 08-12-2016, 13:02
Viimane postitus: Müstik
  Universumis on auk sees Hallucigenia 36 17,087 21-04-2015, 16:45
Viimane postitus: Müstik
  Varjatud aine universumis sandstorm 22 12,180 03-01-2014, 18:37
Viimane postitus: Müstik
  Midagi uut toimub Universumis - müstiline müra Aerling 21 15,908 26-03-2012, 22:53
Viimane postitus: alisoman

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne