<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<rss version="2.0" xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/">
	<channel>
		<title><![CDATA[Para-web - Kosmos ja universum]]></title>
		<link>https://www.para-web.org/</link>
		<description><![CDATA[Para-web - https://www.para-web.org]]></description>
		<pubDate>Sun, 23 Aug 2026 10:10:00 +0000</pubDate>
		<generator>MyBB</generator>
		<item>
			<title><![CDATA[Tabby Täht]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=10480</link>
			<pubDate>Tue, 07 Mar 2023 22:48:45 +0200</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=4783">Lorenz</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=10480</guid>
			<description><![CDATA[Tabby täht <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Tabby%27s_Star" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">(ing.k. wiki)</a>, kataloogi nimega KIC 8462852, on meist umbes 1470 valgusaasta kaugusel olev täht, mille valguse intensiivsus tugevalt kõigub. Tähe avastas kodanik-teadlaste projekti raames Tabetha Boyajian otsides planeetidele iseloomulikku variatsiooni tähevalguses, kuid selle tähe puhul leidis ta eest väga ulatusliku kõikumise. Ühe võimliku põhjusena sellise veidra nähtuseseletamiseks toodi kohe välja tulnukad, aga selle võimaluse tõenäosust muidugi väga suureks pole tõsiastronoomid pidanud. Hiljem on tähevalguse varieerumisele hakatud leidma muid võimalikke selgitusi, mis enam-vähem loogilised tunduvad. Ning nojah, tulnukate tegemistesse uskumiseks läheks vaja natukene enam tõenudst.<br />
<br />
<br />
<br />
ERR Novaator: <a href="https://novaator.err.ee/652112/tabby-tahe-tumenemisi-ei-pohjusta-kosmoseolendite-taristu" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">Tabby tähe tumenemisi ei põhjusta kosmoseolendite taristu</a><br />
<br />
Delfi Forte: <a href="https://forte.delfi.ee/artikkel/79477316/ongi-tulnukad-astronoomid-jalgivad-kummalist-tahte-igaks-juhuks-oopaevaringselt" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">Ongi tulnukad? Astronoomid jälgivad kummalist tähte igaks juhuks ööpäevaringselt </a><br />
<br />
<br />
<br />
Ning inglise keeles <br />
<br />
Nextbigfuture: <a href="https://www.nextbigfuture.com/2023/02/natural-explanations-are-being-eliminated-for-tabby-star.html" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">Natural Explanations Are Being Eliminated for Tabby Star</a><br />
<br />
<br />
<br />
Hiljuti on Tabby tähe käitumine natukene muutunud ka, valguse intensiivsuse variatsioonid pole enam nii tugevad, aga on tuvastatud trend, kus täht tasapisi tumedamaks muutub. Viimase sajandiga arvatakse nüüd Tabby täht olevat tuhmunud umbes 20%, mis ei ole teada-tundud käitumine sellisesse klassi kuuluvale tähele. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<span style="font-family: sans-serif;" class="mycode_font">Edward G. Schmidt Nebraska Ülikoolist aga usub, et on leidnud tõendust teiste tähtede tumenemisest samas piirkonnas. Kokku tuvastas ta 15 tumenevat tähte, millest 12 asuvad lähestiku Taby tähega. </span><br />
<br />
<span style="font-family: sans-serif;" class="mycode_font"><a href="https://arxiv.org/pdf/2111.01208.pdf" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://arxiv.org/pdf/2111.01208.pdf</a>.</span><br />
<span style="font-family: sans-serif;" class="mycode_font">Leiu usaldusväärsus ... madal</span><br />
<br />
<span style="font-family: sans-serif;" class="mycode_font">Kuid siiski on tegemist praeguse seisuga vast kõige ustavama maavälise elu fenomeniga. Tõenäosus, et seal on tulnukad võib olla väike, aga kui seeal päriselt on tulnukad, siis vot see oleks alles lops <img src="https://www.para-web.org/images/smilies/smile.gif" alt="Smile" title="Smile" class="smilie smilie_23" /> Nad poleks üldse jube kaugel ka, me peaks oma Päikese pärast natukene muretsema juba. Kuidagi jutule saama, et see täht on broneeritud. </span>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Tabby täht <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Tabby%27s_Star" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">(ing.k. wiki)</a>, kataloogi nimega KIC 8462852, on meist umbes 1470 valgusaasta kaugusel olev täht, mille valguse intensiivsus tugevalt kõigub. Tähe avastas kodanik-teadlaste projekti raames Tabetha Boyajian otsides planeetidele iseloomulikku variatsiooni tähevalguses, kuid selle tähe puhul leidis ta eest väga ulatusliku kõikumise. Ühe võimliku põhjusena sellise veidra nähtuseseletamiseks toodi kohe välja tulnukad, aga selle võimaluse tõenäosust muidugi väga suureks pole tõsiastronoomid pidanud. Hiljem on tähevalguse varieerumisele hakatud leidma muid võimalikke selgitusi, mis enam-vähem loogilised tunduvad. Ning nojah, tulnukate tegemistesse uskumiseks läheks vaja natukene enam tõenudst.<br />
<br />
<br />
<br />
ERR Novaator: <a href="https://novaator.err.ee/652112/tabby-tahe-tumenemisi-ei-pohjusta-kosmoseolendite-taristu" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">Tabby tähe tumenemisi ei põhjusta kosmoseolendite taristu</a><br />
<br />
Delfi Forte: <a href="https://forte.delfi.ee/artikkel/79477316/ongi-tulnukad-astronoomid-jalgivad-kummalist-tahte-igaks-juhuks-oopaevaringselt" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">Ongi tulnukad? Astronoomid jälgivad kummalist tähte igaks juhuks ööpäevaringselt </a><br />
<br />
<br />
<br />
Ning inglise keeles <br />
<br />
Nextbigfuture: <a href="https://www.nextbigfuture.com/2023/02/natural-explanations-are-being-eliminated-for-tabby-star.html" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">Natural Explanations Are Being Eliminated for Tabby Star</a><br />
<br />
<br />
<br />
Hiljuti on Tabby tähe käitumine natukene muutunud ka, valguse intensiivsuse variatsioonid pole enam nii tugevad, aga on tuvastatud trend, kus täht tasapisi tumedamaks muutub. Viimase sajandiga arvatakse nüüd Tabby täht olevat tuhmunud umbes 20%, mis ei ole teada-tundud käitumine sellisesse klassi kuuluvale tähele. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<span style="font-family: sans-serif;" class="mycode_font">Edward G. Schmidt Nebraska Ülikoolist aga usub, et on leidnud tõendust teiste tähtede tumenemisest samas piirkonnas. Kokku tuvastas ta 15 tumenevat tähte, millest 12 asuvad lähestiku Taby tähega. </span><br />
<br />
<span style="font-family: sans-serif;" class="mycode_font"><a href="https://arxiv.org/pdf/2111.01208.pdf" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://arxiv.org/pdf/2111.01208.pdf</a>.</span><br />
<span style="font-family: sans-serif;" class="mycode_font">Leiu usaldusväärsus ... madal</span><br />
<br />
<span style="font-family: sans-serif;" class="mycode_font">Kuid siiski on tegemist praeguse seisuga vast kõige ustavama maavälise elu fenomeniga. Tõenäosus, et seal on tulnukad võib olla väike, aga kui seeal päriselt on tulnukad, siis vot see oleks alles lops <img src="https://www.para-web.org/images/smilies/smile.gif" alt="Smile" title="Smile" class="smilie smilie_23" /> Nad poleks üldse jube kaugel ka, me peaks oma Päikese pärast natukene muretsema juba. Kuidagi jutule saama, et see täht on broneeritud. </span>]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA[Kas universum on analoogne või digitaalne ehk holograafiline?]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=10294</link>
			<pubDate>Fri, 12 Nov 2021 10:30:17 +0200</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=11055">xcad</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=10294</guid>
			<description><![CDATA[Paljudel on kindlasti kunagi selline mõte tekkinud, et kumb ta võib olla suurema tõenäosusega? Inimese tunnetus on analoogne: nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine ja maitsmine. Edastada suudame praegu ainult 2-e neist, uutes suundades ka kompamist ( raputvad toolid ja kostüümid mille kaudu tunned midagi. Maitse ja lõhna edastamine nõuab aju kiipi ja sinna poole tüüritakse.<br />
Ehk inimese aistingud on analoogsed. Digitaalsed ainult siis kui need viiakse üle 1 ja 0 süsteemi. Vinüülplaadid ja lampvõimendid on jälle popid, sest need edastavad analoogset signaali. Olgugi, et viletsama kvaliteediga ja sellest tingitud muutustega. Digitaalis saab kõike muuta: fotoshop ja heli muundamise programmid pakuvad lõpmatult võimalusi. Ehk siin on tõe ja originaali tuvastamine kordades raskem.<br />
Tegelikkus? On see, et universum pole kumbagi! Ainult see mida meie meeleelundid tunnetavad sellest on jutt. See oleks sama kui sipelgalt küsida naabergalaktika ehituse kohta......tema aga ei tea isegi selle metsa piire kus tema kuklasepesa asub. Ja "sipelgast teadlane" arvab, et mets nende ümber on PIIRITU, isegi naaberpesades ei teata selle piire.<br />
Gravitatsioon, elektrivool, magnetism ja palju muud on meile oma olemuselt teadmata suurused. Olgugi, et kasutame neid, oskame arvutada ja isegi oskame leida põhjendusi teooriatele. Aeg ehk oli, on ja tuleb on hoopis mõistatuseks. Väidetakse, et aega kui sellist üldse reaalsuses ei eksisteeri vaid see on puhtalt inimese ja bioloogilise elu tunnetus reaalsusest.<img src="https://www.para-web.org/images/smilies/bleh.gif" alt="Bleh" title="Bleh" class="smilie smilie_22" /><br />
....<br />
Digitaalne reaalsus on minu nägemus sellest kuidas kõike teha inimesele seletatavaks "puust ja punaseks" kus inimene on ise looja ehk jumala aujärjel. Kuna inimene on oma loomult kiskja siis siin on suur oht terve inimkonna orjastamiseks ja isegi tapmiseks. Lisaks digitaalsus ehk 1 ja 0 süsteem on elektroonika ja siiani räni põhine. Ülimalt haavatav nii ajas, elektromagnet kui magnetismis. Kukkumise ehk gravitatsiooni "mõju" saab vabalt oma arvuti maha kukutamisega kontrollida. Kõik muistsed tsivilisatsioonid ja väidetavalt ka muud arukad olendid universumis pole seda libedat teed läinud. Lihtsalt seetõttu, et see on tupiktee. Kes aga meile seda soovitas?  See on selgusetu aga hüpoteese on mitmeid.]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Paljudel on kindlasti kunagi selline mõte tekkinud, et kumb ta võib olla suurema tõenäosusega? Inimese tunnetus on analoogne: nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine ja maitsmine. Edastada suudame praegu ainult 2-e neist, uutes suundades ka kompamist ( raputvad toolid ja kostüümid mille kaudu tunned midagi. Maitse ja lõhna edastamine nõuab aju kiipi ja sinna poole tüüritakse.<br />
Ehk inimese aistingud on analoogsed. Digitaalsed ainult siis kui need viiakse üle 1 ja 0 süsteemi. Vinüülplaadid ja lampvõimendid on jälle popid, sest need edastavad analoogset signaali. Olgugi, et viletsama kvaliteediga ja sellest tingitud muutustega. Digitaalis saab kõike muuta: fotoshop ja heli muundamise programmid pakuvad lõpmatult võimalusi. Ehk siin on tõe ja originaali tuvastamine kordades raskem.<br />
Tegelikkus? On see, et universum pole kumbagi! Ainult see mida meie meeleelundid tunnetavad sellest on jutt. See oleks sama kui sipelgalt küsida naabergalaktika ehituse kohta......tema aga ei tea isegi selle metsa piire kus tema kuklasepesa asub. Ja "sipelgast teadlane" arvab, et mets nende ümber on PIIRITU, isegi naaberpesades ei teata selle piire.<br />
Gravitatsioon, elektrivool, magnetism ja palju muud on meile oma olemuselt teadmata suurused. Olgugi, et kasutame neid, oskame arvutada ja isegi oskame leida põhjendusi teooriatele. Aeg ehk oli, on ja tuleb on hoopis mõistatuseks. Väidetakse, et aega kui sellist üldse reaalsuses ei eksisteeri vaid see on puhtalt inimese ja bioloogilise elu tunnetus reaalsusest.<img src="https://www.para-web.org/images/smilies/bleh.gif" alt="Bleh" title="Bleh" class="smilie smilie_22" /><br />
....<br />
Digitaalne reaalsus on minu nägemus sellest kuidas kõike teha inimesele seletatavaks "puust ja punaseks" kus inimene on ise looja ehk jumala aujärjel. Kuna inimene on oma loomult kiskja siis siin on suur oht terve inimkonna orjastamiseks ja isegi tapmiseks. Lisaks digitaalsus ehk 1 ja 0 süsteem on elektroonika ja siiani räni põhine. Ülimalt haavatav nii ajas, elektromagnet kui magnetismis. Kukkumise ehk gravitatsiooni "mõju" saab vabalt oma arvuti maha kukutamisega kontrollida. Kõik muistsed tsivilisatsioonid ja väidetavalt ka muud arukad olendid universumis pole seda libedat teed läinud. Lihtsalt seetõttu, et see on tupiktee. Kes aga meile seda soovitas?  See on selgusetu aga hüpoteese on mitmeid.]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA[Maailmapilt 27D - > 2D]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=9903</link>
			<pubDate>Mon, 12 Apr 2021 18:07:21 +0300</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=14277">6 G 6 G 6 G 6</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=9903</guid>
			<description><![CDATA[See on minu isiklik maailmapilt füüsika mõistes:<br />
<br />
Viies dimensioon on teadvus, mis on meil igal ühel peas. Kolmas dimensioon on ruum, mida meie teadvus mõistab.<br />
<br />
Lühidalt kahe dimensiooniline kirjeldus kuidas 27D paistab kirjeldatuna 2D näete järgmiselt pildilt:<br />
<br />
See mis paistab et, se sees, on tegelikult väljaspool. See on teadvuse paralleelne väljavahetus, mis lõpuks loob ka teised dimensioonid inimese teadvusesse.<br />
<br />
Kui me arvame et elame maakera peal, elame tegelikkuses selle sees nagu pildilt on mõista.<br /><!-- start: postbit_attachments_attachment -->
<br /><!-- start: attachment_icon -->
<img src="https://www.para-web.org/images/attachtypes/image.gif" title="JPG Image" border="0" alt=".jpg" />
<!-- end: attachment_icon -->&nbsp;&nbsp;<a href="attachment.php?aid=1263" target="_blank" title="">Void.jpg</a> (Suurus: 125.06 KB / Tõmbamised: 24)
<!-- end: postbit_attachments_attachment -->]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[See on minu isiklik maailmapilt füüsika mõistes:<br />
<br />
Viies dimensioon on teadvus, mis on meil igal ühel peas. Kolmas dimensioon on ruum, mida meie teadvus mõistab.<br />
<br />
Lühidalt kahe dimensiooniline kirjeldus kuidas 27D paistab kirjeldatuna 2D näete järgmiselt pildilt:<br />
<br />
See mis paistab et, se sees, on tegelikult väljaspool. See on teadvuse paralleelne väljavahetus, mis lõpuks loob ka teised dimensioonid inimese teadvusesse.<br />
<br />
Kui me arvame et elame maakera peal, elame tegelikkuses selle sees nagu pildilt on mõista.<br /><!-- start: postbit_attachments_attachment -->
<br /><!-- start: attachment_icon -->
<img src="https://www.para-web.org/images/attachtypes/image.gif" title="JPG Image" border="0" alt=".jpg" />
<!-- end: attachment_icon -->&nbsp;&nbsp;<a href="attachment.php?aid=1263" target="_blank" title="">Void.jpg</a> (Suurus: 125.06 KB / Tõmbamised: 24)
<!-- end: postbit_attachments_attachment -->]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA[Täht Alkion]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=9692</link>
			<pubDate>Tue, 20 Oct 2020 00:40:05 +0300</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=7098">Teloslane</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=9692</guid>
			<description><![CDATA[Plejaadide Õpetuses on märgitud: "Täht Alkion on Esmalooja asukoht"; <a href="https://www.youtube.com/watch?v=i_OJbhkkMcg" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://www.youtube.com/watch?v=i_OJbhkkMcg</a> *<br />
<br />
Urantia raamat väidab: Jeesus elas seitsmel planeedil, neist viimane oli planeet Maa, millele ta sündis keskpäeval 21. augustil 7. aastal e.m.a. Jeesus on "Nebadoni Miikaeli" inimkehastus, kes on üks enam kui 700 000 Jumala "Paradiisi Pojast" või "Loovast Pojast".<br />
<br />
   Telos raamtus on kirjas: Jeesus oma uues kehastuses elab planeet Maa Sisemaal, Telose linnas ja ta nimi on Sananda.<br />
<br />
<!-- start: postbit_attachments_attachment -->
<br /><!-- start: attachment_icon -->
<img src="https://www.para-web.org/images/attachtypes/image.gif" title="JPG Image" border="0" alt=".jpg" />
<!-- end: attachment_icon -->&nbsp;&nbsp;<a href="attachment.php?aid=1161" target="_blank" title="">012.jpg</a> (Suurus: 245.05 KB / Tõmbamised: 6)
<!-- end: postbit_attachments_attachment --><br />
<br />
<span style="color: #0000CD;" class="mycode_color">Alcyone Plejaadide klastris.</span><br />
(vasakult teine ring)<br />
<br />
- - - - - - -<br />
<br />
   *Video selgitus Maa teadlaste pilgu läbi:<br />
<br />
   Sellelt Herscheli pildilt vaadates on RCW 120 suure üllatusega galaktiline mull. Kui suur? Vähemalt 8 korda suurem kui Päikese mass. Selle suure mulli ümbruses on embrüonaalne täht, mis näib muutuvat üheks galaktika eredamaks täheks.<br />
<br />
   Galaktika mull on tuntud kui RCW 120. See asub umbes 4300 valgusaasta kaugusel ja selle on moodustanud selle keskel olev täht. Tähte ei nähta nendel infrapuna lainepikkustel, kuid ta surub ümbritsevat tolmu ja gaasi peale tähtede valguse. 2,5 miljoni aasta jooksul on täht eksisteerinud. See on mulliseinas aine tihedust nii palju tõstnud, et sinna kinni jäänud kogus võib nüüd kokku kukkuda ja moodustada uusi tähti.<br />
<br />
   Mullipõhjast paremal asuv ere sõlm on ootamatult suur embrüonaalne täht, mille vallandab kesktähe jõud. Herschelsi vaatlused on näidanud, et see sisaldab juba 8–10 korda meie Päikese massi. Täht saab suuremaks minna ainult seetõttu, et seda ümbritseb pilv, mis sisaldab täiendavalt 2000 päikesemassi.<br />
<br />
   Kõik see ei lange tähele, isegi galaktika suurimad tähed ei ületa 150 päikesemassi. Kuid küsimus, mis peatab asja tähele kukkumise, on tänapäevaste astronoomide jaoks mõistatus. Teooria kohaselt peaksid tähed moodustumise lõpetama umbes 8 päikesemassi juures. Selles massis peaksid nad muutuma nii kuumaks, et säravad ultraviolettkiirguse lainepikkustel võimsalt.<br />
<br />
   See valgus peaks ümbritseva aine eemale tõrjuma, sarnaselt kesktähega selle mulli moodustamiseks. Kuid selgelt ületatakse mõnikord see massipiir, vastasel juhul ei oleks galaktikas hiigeltähti. Nii tahaksid astronoomid teada, kuidas mõned tähed võivad füüsikat trotsida ja nii suureks kasvada. Kas see äsja avastatud täheembrüo on määratud kasvama tähekoletiseks? Praegu ei tea keegi, kuid selle Herscheli kuvandi edasine analüüs võib anda meile hindamatu vihje.]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Plejaadide Õpetuses on märgitud: "Täht Alkion on Esmalooja asukoht"; <a href="https://www.youtube.com/watch?v=i_OJbhkkMcg" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://www.youtube.com/watch?v=i_OJbhkkMcg</a> *<br />
<br />
Urantia raamat väidab: Jeesus elas seitsmel planeedil, neist viimane oli planeet Maa, millele ta sündis keskpäeval 21. augustil 7. aastal e.m.a. Jeesus on "Nebadoni Miikaeli" inimkehastus, kes on üks enam kui 700 000 Jumala "Paradiisi Pojast" või "Loovast Pojast".<br />
<br />
   Telos raamtus on kirjas: Jeesus oma uues kehastuses elab planeet Maa Sisemaal, Telose linnas ja ta nimi on Sananda.<br />
<br />
<!-- start: postbit_attachments_attachment -->
<br /><!-- start: attachment_icon -->
<img src="https://www.para-web.org/images/attachtypes/image.gif" title="JPG Image" border="0" alt=".jpg" />
<!-- end: attachment_icon -->&nbsp;&nbsp;<a href="attachment.php?aid=1161" target="_blank" title="">012.jpg</a> (Suurus: 245.05 KB / Tõmbamised: 6)
<!-- end: postbit_attachments_attachment --><br />
<br />
<span style="color: #0000CD;" class="mycode_color">Alcyone Plejaadide klastris.</span><br />
(vasakult teine ring)<br />
<br />
- - - - - - -<br />
<br />
   *Video selgitus Maa teadlaste pilgu läbi:<br />
<br />
   Sellelt Herscheli pildilt vaadates on RCW 120 suure üllatusega galaktiline mull. Kui suur? Vähemalt 8 korda suurem kui Päikese mass. Selle suure mulli ümbruses on embrüonaalne täht, mis näib muutuvat üheks galaktika eredamaks täheks.<br />
<br />
   Galaktika mull on tuntud kui RCW 120. See asub umbes 4300 valgusaasta kaugusel ja selle on moodustanud selle keskel olev täht. Tähte ei nähta nendel infrapuna lainepikkustel, kuid ta surub ümbritsevat tolmu ja gaasi peale tähtede valguse. 2,5 miljoni aasta jooksul on täht eksisteerinud. See on mulliseinas aine tihedust nii palju tõstnud, et sinna kinni jäänud kogus võib nüüd kokku kukkuda ja moodustada uusi tähti.<br />
<br />
   Mullipõhjast paremal asuv ere sõlm on ootamatult suur embrüonaalne täht, mille vallandab kesktähe jõud. Herschelsi vaatlused on näidanud, et see sisaldab juba 8–10 korda meie Päikese massi. Täht saab suuremaks minna ainult seetõttu, et seda ümbritseb pilv, mis sisaldab täiendavalt 2000 päikesemassi.<br />
<br />
   Kõik see ei lange tähele, isegi galaktika suurimad tähed ei ületa 150 päikesemassi. Kuid küsimus, mis peatab asja tähele kukkumise, on tänapäevaste astronoomide jaoks mõistatus. Teooria kohaselt peaksid tähed moodustumise lõpetama umbes 8 päikesemassi juures. Selles massis peaksid nad muutuma nii kuumaks, et säravad ultraviolettkiirguse lainepikkustel võimsalt.<br />
<br />
   See valgus peaks ümbritseva aine eemale tõrjuma, sarnaselt kesktähega selle mulli moodustamiseks. Kuid selgelt ületatakse mõnikord see massipiir, vastasel juhul ei oleks galaktikas hiigeltähti. Nii tahaksid astronoomid teada, kuidas mõned tähed võivad füüsikat trotsida ja nii suureks kasvada. Kas see äsja avastatud täheembrüo on määratud kasvama tähekoletiseks? Praegu ei tea keegi, kuid selle Herscheli kuvandi edasine analüüs võib anda meile hindamatu vihje.]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA[GALACTIC CODEX]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=9561</link>
			<pubDate>Sat, 16 May 2020 14:40:00 +0300</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=14044">MetsaKaru</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=9561</guid>
			<description><![CDATA[On keegi sellest kuulnud midagi?<br />
<br />
<a href="https://2012portal.blogspot.com/2012/04/galactic-codex-normal-0.html" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://2012portal.blogspot.com/2012/04/...mal-0.html</a>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[On keegi sellest kuulnud midagi?<br />
<br />
<a href="https://2012portal.blogspot.com/2012/04/galactic-codex-normal-0.html" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://2012portal.blogspot.com/2012/04/...mal-0.html</a>]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA[Tumeaine]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=9104</link>
			<pubDate>Wed, 06 Feb 2019 09:08:43 +0200</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=13402">KuKr</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=9104</guid>
			<description><![CDATA[Minu meelest võiks avada selle teema ja siia koguda infot, linke, mõtteid ning artikleid salapärase olluse kohta, mida nimetatakse "tumeaineks" ja mida meie galaktikas olevat teadlaste väitel 95,1%. Ülejäänud 4,9 olevat kõik see, mida näeme, teame.<br />
<br />
Usaldan kaasfoorumlaste ja kõigeväelise administratsiooni otsust, kas sellise teema koht on siin foorumis.<br />
<br />
<a href="https://novaator.err.ee/907810/tumeainest-pohjustatud-meteoriidisadu-vois-viia-dinosauruste-valjasuremiseni" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">Tumeainest põhjustatud meteoriidisadu võis viia dinosauruste väljasuremiseni</a>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Minu meelest võiks avada selle teema ja siia koguda infot, linke, mõtteid ning artikleid salapärase olluse kohta, mida nimetatakse "tumeaineks" ja mida meie galaktikas olevat teadlaste väitel 95,1%. Ülejäänud 4,9 olevat kõik see, mida näeme, teame.<br />
<br />
Usaldan kaasfoorumlaste ja kõigeväelise administratsiooni otsust, kas sellise teema koht on siin foorumis.<br />
<br />
<a href="https://novaator.err.ee/907810/tumeainest-pohjustatud-meteoriidisadu-vois-viia-dinosauruste-valjasuremiseni" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">Tumeainest põhjustatud meteoriidisadu võis viia dinosauruste väljasuremiseni</a>]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA[84 miljonit tähte.]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8874</link>
			<pubDate>Sun, 29 Jul 2018 22:29:27 +0300</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=13344">KonksNina</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8874</guid>
			<description><![CDATA[Päris huvitav.<br />
Selle pildi järgi võib kosmos päris tihedalt asustatud olla.<br />
<br />
<a href="http://www.milkywayastronomers.com/2017/07/this-9-gigapixel-imagewith-84-million.html" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">http://www.milkywayastronomers.com/2017/...llion.html</a>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Päris huvitav.<br />
Selle pildi järgi võib kosmos päris tihedalt asustatud olla.<br />
<br />
<a href="http://www.milkywayastronomers.com/2017/07/this-9-gigapixel-imagewith-84-million.html" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">http://www.milkywayastronomers.com/2017/...llion.html</a>]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA[Hüperkosmos]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8836</link>
			<pubDate>Sun, 22 Apr 2018 22:00:35 +0300</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=3747">xawa</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8836</guid>
			<description><![CDATA[<img src="https://cdn-images-1.medium.com/max/852/1*_WiH5hBobt4A5Lau-gGMFg.jpeg" loading="lazy"  alt="[Pilt: 1*_WiH5hBobt4A5Lau-gGMFg.jpeg]" class="mycode_img" /><br />
<br />
<div style="text-align: justify;" class="mycode_align"><span style="font-weight: bold;" class="mycode_b">Hüperkosmos</span> - teoreetiline neljas mõõde mis lahendaks mitmedki inimese maailma piiravad barjäärid. Võimalus näiteks liikuda universumi kaugeimatesse paikadesse. Ka ulmefilmidest teame, et kosmoselaevad sisenevad valguskiiruse saavutamisel hüperkosmosesse. <br />
Loomulikult on meil vaja endale kinnitada, et maailmas on alati midagi palju enamat kui me juba teame olevat. Ja isekas oleks mõelda, et me oleme kõik mõõtmed ja füüsikareeglid endale ammu selgeks teinud, sest me pole seda kaugeltki suutnud.<br />
<br />
Hüperkosmos on algselt olnud vaid puhtalt <span style="font-style: italic;" class="mycode_i">science-fiction</span> teema. Kuid üha enam ja enam üritatakse sellele läheneda kui ühele võimalikule teaduslikule hüpoteesile.</div>
<br />
<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Hyperspace" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://en.wikipedia.org/wiki/Hyperspace</a><br />
<br />
<a href="https://www.inverse.com/article/16818-is-hyperspace-pure-science-fiction-not-if-you-look-hard-at-string-theory" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://www.inverse.com/article/16818-is...ing-theory</a><br />
<br />
<iframe width="560" height="315" src="//www.youtube-nocookie.com/embed/h9MS9i-CdfY" frameborder="0" allowfullscreen="true" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin"></iframe>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<img src="https://cdn-images-1.medium.com/max/852/1*_WiH5hBobt4A5Lau-gGMFg.jpeg" loading="lazy"  alt="[Pilt: 1*_WiH5hBobt4A5Lau-gGMFg.jpeg]" class="mycode_img" /><br />
<br />
<div style="text-align: justify;" class="mycode_align"><span style="font-weight: bold;" class="mycode_b">Hüperkosmos</span> - teoreetiline neljas mõõde mis lahendaks mitmedki inimese maailma piiravad barjäärid. Võimalus näiteks liikuda universumi kaugeimatesse paikadesse. Ka ulmefilmidest teame, et kosmoselaevad sisenevad valguskiiruse saavutamisel hüperkosmosesse. <br />
Loomulikult on meil vaja endale kinnitada, et maailmas on alati midagi palju enamat kui me juba teame olevat. Ja isekas oleks mõelda, et me oleme kõik mõõtmed ja füüsikareeglid endale ammu selgeks teinud, sest me pole seda kaugeltki suutnud.<br />
<br />
Hüperkosmos on algselt olnud vaid puhtalt <span style="font-style: italic;" class="mycode_i">science-fiction</span> teema. Kuid üha enam ja enam üritatakse sellele läheneda kui ühele võimalikule teaduslikule hüpoteesile.</div>
<br />
<a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Hyperspace" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://en.wikipedia.org/wiki/Hyperspace</a><br />
<br />
<a href="https://www.inverse.com/article/16818-is-hyperspace-pure-science-fiction-not-if-you-look-hard-at-string-theory" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://www.inverse.com/article/16818-is...ing-theory</a><br />
<br />
<iframe width="560" height="315" src="//www.youtube-nocookie.com/embed/h9MS9i-CdfY" frameborder="0" allowfullscreen="true" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin"></iframe>]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA[SpaceX saatis elektriauto kosmosesse]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8795</link>
			<pubDate>Tue, 06 Feb 2018 21:31:16 +0200</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=1331">Nielander</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8795</guid>
			<description><![CDATA[Natukene enam kui tunni pärast (22:45) stardib USA Canaverali neemelt Marsi suunas esmaskordselt maailma võimsaim* rakett Falcon Heavy, mille lastiks on SpaceX looja Elon Muski isiklik Tesla Roadster. Kuna tühi auto oleks kuidagi mage, on selle rooli seatud ka astronauti meenutav nukk.<br />
<br />
Kui kellegi arvates on tegemist puhta totrusega, siis tegelikult on peaaegu täielikult taaskasutatava raketi stardi õnnestumine suhteliselt väike. Tavaliselt kasutatakse taoliste raketikatsetuste puhul ballastina terast või betooni. Musk mõtles asja pisut põnevamaks teha.<br />
<br />
*Falcon Heavy on võimsaim hetkel kasutatav rakett. Ajaloo võimsama raketi tiitlit hoiab endiselt Apollo missioonide raames inimesed Kuu pinnale toimetanud Saturn V, mida paraku enam ei kasutata.<br />
<br />
Otse saab Falcon Heavy starti vaadata siit: <a href="https://www.youtube.com/watch?v=wbSwFU6tY1c" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://www.youtube.com/watch?v=wbSwFU6tY1c</a><br />
<br />
Animatsioon stardist ja taevasest Teslast: <a href="https://www.youtube.com/watch?v=Tk338VXcb24" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://www.youtube.com/watch?v=Tk338VXcb24</a>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Natukene enam kui tunni pärast (22:45) stardib USA Canaverali neemelt Marsi suunas esmaskordselt maailma võimsaim* rakett Falcon Heavy, mille lastiks on SpaceX looja Elon Muski isiklik Tesla Roadster. Kuna tühi auto oleks kuidagi mage, on selle rooli seatud ka astronauti meenutav nukk.<br />
<br />
Kui kellegi arvates on tegemist puhta totrusega, siis tegelikult on peaaegu täielikult taaskasutatava raketi stardi õnnestumine suhteliselt väike. Tavaliselt kasutatakse taoliste raketikatsetuste puhul ballastina terast või betooni. Musk mõtles asja pisut põnevamaks teha.<br />
<br />
*Falcon Heavy on võimsaim hetkel kasutatav rakett. Ajaloo võimsama raketi tiitlit hoiab endiselt Apollo missioonide raames inimesed Kuu pinnale toimetanud Saturn V, mida paraku enam ei kasutata.<br />
<br />
Otse saab Falcon Heavy starti vaadata siit: <a href="https://www.youtube.com/watch?v=wbSwFU6tY1c" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://www.youtube.com/watch?v=wbSwFU6tY1c</a><br />
<br />
Animatsioon stardist ja taevasest Teslast: <a href="https://www.youtube.com/watch?v=Tk338VXcb24" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">https://www.youtube.com/watch?v=Tk338VXcb24</a>]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA[102 uut planeeti]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8497</link>
			<pubDate>Sat, 23 Jul 2016 10:27:37 +0300</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=7495">roberdd</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8497</guid>
			<description><![CDATA[<a href="http://www.ohtuleht.ee/749649/kosmoseteleskoop-kepler-leidis-102-uut-planeeti" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">http://www.ohtuleht.ee/749649/kosmosetel...t-planeeti</a><br />
<br />
Kosmoseveteranist Kepleri teleskoop kinnitas järjekordsete Päikesesüsteemi-väliste planeetide leidmist. <br />
<br />
Sadakonna taevakeha seas on ka neljaplaneediline süsteem, mille liikmed võivad olla üsna Maa moodi, teatas NASA. Kosmoseobservatoorium Kepler jahib Maa-sarnaseid planeete alates 2009. aastast. Teleskoop mõõdab pidevalt tähtede eredust ning jahib tähevarjutusi. Kui planeet peaks oma tähe eest läbi liikuma, muutub selle valgus korraks tuhmiks. 2013. aastani oli Kepleri pilk suunatud Luige ja Lüüra tähtkujule.<br />
<br />
Kui teleskoobi stabiliseerimissüsteem katki läks, suunati teleskoop vaatama erinevaid taevaalasid.<br />
]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<a href="http://www.ohtuleht.ee/749649/kosmoseteleskoop-kepler-leidis-102-uut-planeeti" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">http://www.ohtuleht.ee/749649/kosmosetel...t-planeeti</a><br />
<br />
Kosmoseveteranist Kepleri teleskoop kinnitas järjekordsete Päikesesüsteemi-väliste planeetide leidmist. <br />
<br />
Sadakonna taevakeha seas on ka neljaplaneediline süsteem, mille liikmed võivad olla üsna Maa moodi, teatas NASA. Kosmoseobservatoorium Kepler jahib Maa-sarnaseid planeete alates 2009. aastast. Teleskoop mõõdab pidevalt tähtede eredust ning jahib tähevarjutusi. Kui planeet peaks oma tähe eest läbi liikuma, muutub selle valgus korraks tuhmiks. 2013. aastani oli Kepleri pilk suunatud Luige ja Lüüra tähtkujule.<br />
<br />
Kui teleskoobi stabiliseerimissüsteem katki läks, suunati teleskoop vaatama erinevaid taevaalasid.<br />
]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA[Olla või mitte olla - kosmoses?]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8463</link>
			<pubDate>Sat, 09 Apr 2016 13:43:23 +0300</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=213">Nofretete</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8463</guid>
			<description><![CDATA["Olla või mitte olla - kosmoses? - see on küsimus," ütleb Kosmonautikapäeva tähistamise taas ellu kutsunud ufoloog Igor Volke. "500 aastat tagasi algas eurooplase ekspansioon Ameerikasse - täna valmistume inimese ekspansiooniks kosmosesse. Kas on õige ajastus? Kas meid oodatakse? Kas on ootaja? Kui elus on universum? Tallinna SETI konverents õpetas midagi olulist 35 aastat tagasi - kas ja kuidas on see jõudnud meie maailma liidriteni? Miks pidurdati SETI? Eksoplaneetide paljusus ja eksobioloogia, paradiiside ja paavstide paljusus, Gaia kontseptsiooni universaalsus - Kosmonautikapäeval otsime perifeersel ja imperiaalsel moel vastuseid nii neile kui paljudele teisele põnevatele küsimustele."<br />
<br />
Küsimustele muidugi võib asuda vastama kohe, kui need küsimused juba varem pead on vaevanud. Kõik arvamused teretulnud.<br />
<br />
Kosmonautikapäev ise toimub 12. aprillil kell 18 Tallinna Teletornis. Teema on "Kas meid oodatakse kosmoses? 35 aastat SETI Tallinna konverentsist". Vestlusringis osalevad Kosmonautikapäeva tähistamise elustaja Igor Volke, Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras, telesaate "Taevariik UFOdega" juht Juhan Aare ja Raadio 2 saate "Hallo, Kosmos!" autor Ingrid Peek.<br />
<br />
<a href="http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/universum/kosmonautikapaev-tahistab-35-aasta-moodumist-seti-tallinna-konverentsist?id=74175055" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/uni...d=74175055</a><br />
]]></description>
			<content:encoded><![CDATA["Olla või mitte olla - kosmoses? - see on küsimus," ütleb Kosmonautikapäeva tähistamise taas ellu kutsunud ufoloog Igor Volke. "500 aastat tagasi algas eurooplase ekspansioon Ameerikasse - täna valmistume inimese ekspansiooniks kosmosesse. Kas on õige ajastus? Kas meid oodatakse? Kas on ootaja? Kui elus on universum? Tallinna SETI konverents õpetas midagi olulist 35 aastat tagasi - kas ja kuidas on see jõudnud meie maailma liidriteni? Miks pidurdati SETI? Eksoplaneetide paljusus ja eksobioloogia, paradiiside ja paavstide paljusus, Gaia kontseptsiooni universaalsus - Kosmonautikapäeval otsime perifeersel ja imperiaalsel moel vastuseid nii neile kui paljudele teisele põnevatele küsimustele."<br />
<br />
Küsimustele muidugi võib asuda vastama kohe, kui need küsimused juba varem pead on vaevanud. Kõik arvamused teretulnud.<br />
<br />
Kosmonautikapäev ise toimub 12. aprillil kell 18 Tallinna Teletornis. Teema on "Kas meid oodatakse kosmoses? 35 aastat SETI Tallinna konverentsist". Vestlusringis osalevad Kosmonautikapäeva tähistamise elustaja Igor Volke, Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras, telesaate "Taevariik UFOdega" juht Juhan Aare ja Raadio 2 saate "Hallo, Kosmos!" autor Ingrid Peek.<br />
<br />
<a href="http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/universum/kosmonautikapaev-tahistab-35-aasta-moodumist-seti-tallinna-konverentsist?id=74175055" target="_blank" rel="noopener" class="mycode_url">http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/uni...d=74175055</a><br />
]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA[Väga omapärane pilv]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8452</link>
			<pubDate>Thu, 10 Mar 2016 23:04:51 +0200</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=11108">Kahvanägu</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8452</guid>
			<description><![CDATA[                                  Tervist.<br />
             Mõtlesin, et teen siia konto ja räägin huvitavast nähtusest. Kuigi se juhtus ammu ja paljud siinolijad kõndisid siis veel sirge seljaga  laua alt läbi või polnud olemaski. Aga mine sa tea, pime kana pidavat kah teri leidma.<br />
         Toimus see 18.09.1989a. Elvas. Läksin eramajas koridoriaknale suitsu tegema mis asus teisel korrusel. Järsku jäin vaatama, miks imelikult kõik punane on? Mõtlesin, et kusagil lähedal põleb vist maja, kuigi suitsuhaisu tunda polnud. Läksin siis välja vaatama, et mis värk on. <br />
 Vaatasin taevasse ja ei jõudnud ära imestada. Peaaegu maja kohal oli punakasroosa suur pilv. Parameetreid oli raske määrata, aga pakun kõrguseks 500-1000 m ja laiuseks 100-200 m. Taevas oli selge, tähed paistsid ja oli tuulevaikne. Kutsusin naise ka vaatama, ta natuke vahtis aga läks tuppa tagasi, no naisterahvas ju! Aga mis kõige huvitavam, ta plinkis aeglaselt heledamast tumedamaks ja siis hakkas sealt sama värvi toru moodi asjandus maapoole kasvama ja tõmbus jälle tagasi. Niimodi mitu korda. Väga kahju, et ma seda pildistada ei saanud, fotokas ega kodus filmi polnud. Ma oleks seda vaatama jäänudki, kuid järsu hakkas kusagilt suure hooga pilvi tulema. Taevas läks ruttu pilve, kuigi maapeal oli endiselt tuuletu. No ja pilvede taha ta kaduski. Mina hakkasin seda vaatama umbes kell 23.00 kuni 23.15 . Ei tea millal või kuidas ta ilmus (tekkis). Teoreetiliselt võis seda terve linnatäis rahvast näha, aga ei tea paljud seda nägid. Selline vaatepilt jäi igavesti meelde. Uurisin siis pärast iga päev lehti, et äkki midagi kirjutatakse sellest, aga tutkit vasja.<br />
    Teist korda nägin ma sihukest värvi pilve kaugelt, umbes kell 20.00 // 26.02.1992 a. pakun, et ta oli kusagil Rõngu juures. Elvast vast 15 km. lõunasse. Trehvasin parasjagu sealkandis olema. Aastaid tagasi kuulutas I.Volke ka netis, et kes midagi näinud on kirjutagu talle. Kirjutasin ka, aga ilmselt käis temalgi se üle mõistuse ja vastust ei tulnud. Ega muidu daatumid meeles poleks kui ma neid üles ei kirjutanuks. Äkki siinolijatest teab sellest midagi täpsemalt või on kuulnud?<br />
<br />
<br />
]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[                                  Tervist.<br />
             Mõtlesin, et teen siia konto ja räägin huvitavast nähtusest. Kuigi se juhtus ammu ja paljud siinolijad kõndisid siis veel sirge seljaga  laua alt läbi või polnud olemaski. Aga mine sa tea, pime kana pidavat kah teri leidma.<br />
         Toimus see 18.09.1989a. Elvas. Läksin eramajas koridoriaknale suitsu tegema mis asus teisel korrusel. Järsku jäin vaatama, miks imelikult kõik punane on? Mõtlesin, et kusagil lähedal põleb vist maja, kuigi suitsuhaisu tunda polnud. Läksin siis välja vaatama, et mis värk on. <br />
 Vaatasin taevasse ja ei jõudnud ära imestada. Peaaegu maja kohal oli punakasroosa suur pilv. Parameetreid oli raske määrata, aga pakun kõrguseks 500-1000 m ja laiuseks 100-200 m. Taevas oli selge, tähed paistsid ja oli tuulevaikne. Kutsusin naise ka vaatama, ta natuke vahtis aga läks tuppa tagasi, no naisterahvas ju! Aga mis kõige huvitavam, ta plinkis aeglaselt heledamast tumedamaks ja siis hakkas sealt sama värvi toru moodi asjandus maapoole kasvama ja tõmbus jälle tagasi. Niimodi mitu korda. Väga kahju, et ma seda pildistada ei saanud, fotokas ega kodus filmi polnud. Ma oleks seda vaatama jäänudki, kuid järsu hakkas kusagilt suure hooga pilvi tulema. Taevas läks ruttu pilve, kuigi maapeal oli endiselt tuuletu. No ja pilvede taha ta kaduski. Mina hakkasin seda vaatama umbes kell 23.00 kuni 23.15 . Ei tea millal või kuidas ta ilmus (tekkis). Teoreetiliselt võis seda terve linnatäis rahvast näha, aga ei tea paljud seda nägid. Selline vaatepilt jäi igavesti meelde. Uurisin siis pärast iga päev lehti, et äkki midagi kirjutatakse sellest, aga tutkit vasja.<br />
    Teist korda nägin ma sihukest värvi pilve kaugelt, umbes kell 20.00 // 26.02.1992 a. pakun, et ta oli kusagil Rõngu juures. Elvast vast 15 km. lõunasse. Trehvasin parasjagu sealkandis olema. Aastaid tagasi kuulutas I.Volke ka netis, et kes midagi näinud on kirjutagu talle. Kirjutasin ka, aga ilmselt käis temalgi se üle mõistuse ja vastust ei tulnud. Ega muidu daatumid meeles poleks kui ma neid üles ei kirjutanuks. Äkki siinolijatest teab sellest midagi täpsemalt või on kuulnud?<br />
<br />
<br />
]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA["Hüppavad tähed"]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8407</link>
			<pubDate>Thu, 29 Oct 2015 23:39:15 +0200</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=6256">vipi666</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8407</guid>
			<description><![CDATA[Istun rõdul, teen suitsu, vahin Sõelast natuke paremale, suurem vilkuv täht, mis "hüppab". Mis see on? Ehk kord kiirustab, kord aeglustab, teeb selliseid 1cm liikumisi. Korduvalt nähtud, tavaliselt on sellised teistest eredamad, pulseerivad. Ja talvisemal ööl, kui pime ja maakohas tähti mustmiljon, siis näeb tavaliselt neid oluliselt rohkem kui ühte. Kes oskab seletada?]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Istun rõdul, teen suitsu, vahin Sõelast natuke paremale, suurem vilkuv täht, mis "hüppab". Mis see on? Ehk kord kiirustab, kord aeglustab, teeb selliseid 1cm liikumisi. Korduvalt nähtud, tavaliselt on sellised teistest eredamad, pulseerivad. Ja talvisemal ööl, kui pime ja maakohas tähti mustmiljon, siis näeb tavaliselt neid oluliselt rohkem kui ühte. Kes oskab seletada?]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA[Kliima jaheneb!]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8359</link>
			<pubDate>Mon, 20 Jul 2015 18:45:45 +0300</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=2662">Wilholmensis</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8359</guid>
			<description><![CDATA[Uus Päikese tsükliline miinimum on alanud 2014 või juba 2013. Kliima jaheneb aga päris jääaega kah veel ei tule, sinna on veel 110-115 000 aastat aega.]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Uus Päikese tsükliline miinimum on alanud 2014 või juba 2013. Kliima jaheneb aga päris jääaega kah veel ei tule, sinna on veel 110-115 000 aastat aega.]]></content:encoded>
		</item>
		<item>
			<title><![CDATA[Taevakehade fototöötlused ]]></title>
			<link>https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8344</link>
			<pubDate>Tue, 30 Jun 2015 21:28:07 +0300</pubDate>
			<dc:creator><![CDATA[<a href="https://www.para-web.org/member.php?action=profile&uid=3283">Kolchak</a>]]></dc:creator>
			<guid isPermaLink="false">https://www.para-web.org/showthread.php?tid=8344</guid>
			<description><![CDATA[siin n'aeme asteroid ceresi imekujulisit paarempoolne erev loik (ehk plekk).<br />
originaal (mida ma siin tugevalt moondanud) on see mida NASA jagas juuni kuuendal <br />
zonde nimi on Dawn Mission to Ceres .. varsti ootame veelteravamaid ilmutusi (NASA'st).<br />
<br />
<img src="http://i3.photobucket.com/albums/y75/Rusty_Pennies/Ceres_June_6/AreaB_zpsxv1of7yq.jpg" loading="lazy"  alt="[Pilt: AreaB_zpsxv1of7yq.jpg]" class="mycode_img" /><br />
nagu n'aha .. moondus (isegi) laenab ennast suurendada.<br />
<br />
<img src="http://i3.photobucket.com/albums/y75/Rusty_Pennies/Ceres_June_6/AreaB_02_zpsumboax2k.jpg" loading="lazy"  alt="[Pilt: AreaB_02_zpsumboax2k.jpg]" class="mycode_img" /><br />
ma l6in v'arvid laiali vastava tarkvaraga - mis on tasuta igale'uhele net'ist t6mmata ... ma ei n'ae et <br />
keegi teine oleks p66ranud vastavat tarkvara: teole.<br />
(kergelt kinnitatud net'i otsingu teel). ]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[siin n'aeme asteroid ceresi imekujulisit paarempoolne erev loik (ehk plekk).<br />
originaal (mida ma siin tugevalt moondanud) on see mida NASA jagas juuni kuuendal <br />
zonde nimi on Dawn Mission to Ceres .. varsti ootame veelteravamaid ilmutusi (NASA'st).<br />
<br />
<img src="http://i3.photobucket.com/albums/y75/Rusty_Pennies/Ceres_June_6/AreaB_zpsxv1of7yq.jpg" loading="lazy"  alt="[Pilt: AreaB_zpsxv1of7yq.jpg]" class="mycode_img" /><br />
nagu n'aha .. moondus (isegi) laenab ennast suurendada.<br />
<br />
<img src="http://i3.photobucket.com/albums/y75/Rusty_Pennies/Ceres_June_6/AreaB_02_zpsumboax2k.jpg" loading="lazy"  alt="[Pilt: AreaB_02_zpsumboax2k.jpg]" class="mycode_img" /><br />
ma l6in v'arvid laiali vastava tarkvaraga - mis on tasuta igale'uhele net'ist t6mmata ... ma ei n'ae et <br />
keegi teine oleks p66ranud vastavat tarkvara: teole.<br />
(kergelt kinnitatud net'i otsingu teel). ]]></content:encoded>
		</item>
	</channel>
</rss>