Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Afantaasia ja sisemine hääl...
#1
Kurb, aga mina olen üks neist, kes põeb afantaasiat (aphantasia). Arvatakse, et see on 2-3% inimestel. Lühidalt tähendab see seda, et inimene ei ole võimeline vaimusilmas looma kujutluspilti. Väga raske vormi puhul puuduvad inimesel ka unes visuaalsed nägemused. Võib ka olla, et ei jää meelde inimeste näod.

Pane silmad kinni ja kujutle punast viisnurka.
Mis numbrile sinu nägemus kõige enam vastab?
[Pilt: Screenshot-3.jpg]

Mina olen kindel nr.1 ja see on muidugi väga kurb, sest afantaasia kärbib tiibu.
Näiteks ma ei suuda mängida pimemalet, sest selleks peab ikka vähemalt mingil määral suutma oma peas visualiseerida malelauda.
Samuti on minu joaks üsna lootusetu kasutada juhendatud meditatsiooni.
Nüüd mõistan ka seda, et miks kaugnägemise katsed on kõik lootusetult ebaõnnestunud. Ma pole isegi kriipsu suutnud oma peas näha, seega üsna lootusetu sinna mingit pilti manada.

-------------------------------------------------------

Ma arvasin ka seda, et erinevate inimeste mõtteprotsess on üsna sarnase loomuga. Nüüd, kui ma olen seda teemat rohkem uurinud, siis tuleb välja, et üsna paljud ei kasuta üldse verbaalset mõtlemist. Kui nad tahavad verbaalselt mõelda, siis peavad nad selleks valjult rääkima.

Kuidas sina peamiselt mõtled?
1. Verbaalne (sõnad, laused)
2. Mustrid, emotsioonid
3. Visuaalsed pildid
Enamik inimesi kasutab mingil määral kõiki kolme. Mina mõtlen peamiselt verbaalselt.

Paljud inimesed on võimelised oma peas pidama dialoogi, kus inimene kuuleb oma peas vestluskaaslase häält. Mina seda ei suuda (ainult unes), aga tore oleks seda võimet omada.

Muidugi see kõik on nii sügav ja keeruline teema, et rohkem ei hakka seda siin lahkama, pea läheb paksuks wink
Vasta
#2
Aga und Sa näed? Pildiliselt siis?
Mõtteprotsess võib ka täielikult ära kaduda, niiet seal pole enam ka verbaalset „teksti“. See mis /kes järgi jääb on Mina. Elav Tühjus siis...Smile
Vasta
#3
(08-05-2021, 22:20 )Q11 Kirjutas: Aga und Sa näed? Pildiliselt siis?
Mõtteprotsess võib ka täielikult ära kaduda, niiet seal pole enam ka verbaalset „teksti“. See mis /kes järgi jääb on Mina. Elav Tühjus siis...Smile
Näen und ja olen kogenud ka kehast väljumist, äärmiselt värvikat ning detailset teadlikku und jne. Vahel enne uinumist näen ka visuaalseid asju.

Raskema afantaasia vormi puhul on tõesti nii, et inimesel puudub ka unes visuaalne nägemus. Osad räägivad ka seda, et nad ei mäleta üldse oma unenägusid.

Vasta
#4
Jube pull. Katsetasin. Ma olen arvanud, et ma olen kõva visualiseerija. Aga tutkit. Proovisin seda viisnurka. Algul tuli laksust midagi 3 ja 4 vahepealset. No siis tegin imestunult silmad lahti ja üritasin taas. No ja nüüd ei tulnud viisnurka. Sain ette algul punase ümmarguse lätaka. Võttis enne aega kui sellegi punasena ette sain. Siis tahtsin hakata nurki välja aretama, tulid küll mingid, aga need hakkasid oma elu elama ja väänduma ja kasvama niikaua, kuni kogu pilt eest punaseks läks. Ja tunne oli, et pilt moodustus nimelt vasaku silma ees, mis mul tegelikult on poolpime.
Aga nähtud asja ette kujutada, malelauda või sedasama ruudustikku siin koos nende viisnurkadega, see on lapsemäng. Oktoobrilapse märki ja vene pilotka ees olnud märki kujuta ette palju tahad. Ma võin oma magamistoa viimse tolmurullini silme ette manada, samuti 50 a tagasi nähtud pildi või situatsiooni, tunnen isegi seda lõhna, mis siis. Konkreetset asja peensusteni, aga sellise abstraktse viisnurga kujutlemise ja silme ette manamisega mina hästi hakkama ei saanudki. Ei tea, kas peaks arjutama.
Ja kummaline on tunne, et mäletamine, sest mis see muu ikka on, kui nähtud asju visualiseerid, see toimub kuskil teises aju ruumis ja kui niimoodi kinnisilmi abstraktseid asju üritad visualiseerida, siis see toimub hoopis teises kohas. Kohe tuntav vahe. Mina pean visualiseerimiseks koguni mälupildid välja lülitama. Tegelikult saan neid samal ajal teha. Mälupildid on kuskil kuklas, võin neid vaadata ja sirvida, samal ajal kui kinniste silmade mustjashallile taustale üritan kujundeid saada. Enne uinumist tulevad mulle sinna näod, mis siis muutuvad, kirjutasin just sellest kuskil teemas.
Vasta
#5
(08-05-2021, 22:30 )Aadu66 Kirjutas: Jube pull.....
Ma olen üsna kurb tegelt, et ma ei suuda. Varem ma ei teadnud lihtsalt, et millest ma olen ilma jäänud ja elu oli lill. See on väga hea, et sul see võime on olemas.

Nagu kõigele on olemas vastand, siis on olemas ka hüperfantaasia (hyperphantasia), kus siis inimese vaimusilm on äärmiselt detailne ja värviline. Ja minule üllatuseks on neid inimesi üsna palju. Lisaks suudetakse seda teha ka silmad lahti, mis on minu jaoks üsna ulme, aga paljudele argipäev.

Vasta
#6
Levis, aga kui kergelt sul sisemine vaikus tekib? Vähene fantaseerimisvõime võiks vaikust soodustada? Ma tean veel üht sellist inimest, vägagi vaimsel teel seejuures. Ja see kiiks muudab ta mõistlikult skeptiliseks igasugu uhhuutajate suhtes.
Minul on nii, et sõnaline mõtlemine on jube väsitav, JUBE väsitav on täislausetega mõtlemine. Aga samas on seda kõige lihtsam vaikima panna. Aga vaimusilmas tekkivad fantaasiapildid muudkui tulevad ja tulevad ja neid peatada on , oh, mul on õnnestunud ainult lühikeseks ajaks. Kusuures neil ei ole visuaalseid detaile, vaid ainult "teadmine sellest, mis on". Niiviisi võib sekundite-minutite jooksul romaani läbi elada. Ja ma ütlen - ka see on omamoodi nuhtlus. Ajataju kaob, elu asemel unenägemine ilmsi. Ei, see ei ole tulevikus elamine ega minevikus, sulaselge olevik kõik. Näeks detaile ka, oleks kirjanik, aga elan ainult läbi. See tõenäoliselt on seotud ka kuidagi minul diagnoositud autismispektrihäirega.

Viisnurga kujustamisega läks nii, et algul tuli värvitu viisnurk, siis võtsin pintsli ja värvisin seest punaseks. Siis hakkas särama ka veel.

Budistid vaatavad neid erineva mõtlemise tüüpe. Igale soovitavad oma mõtlustehnikaid. Sinule peaks olema vist siis sisemise vaikuse ja Zen-budismi tee? Väga võimas tglt.
Vasta
#7
Lugesin ka, et mida see afantaasia tähendab.
"Inimene, kes ei suuda vaimusilmas ühtki kujutluspilti luua, kannatab tõenäoliselt afantaasia all. Äsjane uuring osutab, et kuigi afantaasiaga inimene ei suuda uinudes mõttes lambaid lugeda, on tema ruumitaju sama hea ja mälu isegi parem kui teistel inimestel."

https://novaator.err.ee/1227772/afantaas...aid-lugeda

Seega leia endas see, milles sa meist kõigist parem oled wink. Ja kasuta seda, et maailm koos inimkonnaga paremaks muuta.
Vasta
#8
Kujutlusvõimet peaks arendama mõne lihtsama fraktaalse pinna analüüsimine (üritad leida "stabiilsuse saarekesi", fraktaalse peen-pudi seast) ... nii pead paratamatult hakkama visuaalselt ette kujutama, kus on stabiilsemad piirkonnad ja kus on kiiresti muutuv pudi.

Üks lihtsamaid ja kergemini genereeritavaid fraktaalseid pindu on nö "Newtoni fraktaal", kus mingit kõrgema astme võrrandit hakatakse numbriliselt lahendama lähendus-meetodiga, ning lähenduste arv (1-100) märgitakse värvi-koodi intensiivsusega, ning erinevad lahendid erinevate värvidega.

Kõige lihtsam Newtoni fraktaal on kuup-võrrandi X3+1=0 lahendipind kompleks-tasandil (kuupvõrrandil on 3 lahendit, millest üks on alati reaal-arvuline, kuid ülejäänud 2 võivad olla kompleks-arvulised).

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/c...ACT008.png

Ehk piltlikult öeldes nö "eesel kolme heina-kuhja vahel: sõltuvalt asukohast valib eesel teatud heina-kuhja söömiseks" ... sarnaselt ka "mees kolme naise vahel" (kui 2 naist üksteist poriga loobivad, siis valib mees kolmanda) ... taolisel pildil on nö "stabiilsuse saarekesi", kui ka "fraktaalset peen-pudi" (mis ei kao suurendades ära: suurendades jääb pilt ikkagi fraktaalseks).

Video sellest, kuidas "suurendades" ei kao fraktaalsus ära:
https://www.youtube.com/watch?v=ZsFixqGFNRc

Kui taolise teemaga sügavuti tegelema hakata (lased arvutil vastavat pilti genereerida, ning suurendad huvitavamaid fraktaalseid kohti), siis paratamatult areneb sinu "visuaal-pildi töötluse ja kujutlusvõime pool" ... ning varsti on sul taoline fraktaalne pilt ka vaimusilmas ees (siis tuled siia halisema, et "võtke minult see tüütu fraktaalne pilt vaimusilmast ära" Smile ).

Vasta
#9
Pole probleemi ka vaimusilmas/kujutlusilmas joonistama, mitte ainult kindlat objekti nägema, nagu joonistamine käega, aga ainult ilma käeta.
Vasta
#10
Tegin veel mõned katsed. Lahtiste silmadega maalisin numbreid. naljaviluks tegin erkrohelised. Ei mingit raskust lahtisilmi kujutleda rohelist võrrandit kuskil tahvlil.
Panin siis silmad kinni ja pingutades nägemist üritasin sellele mustjashallile taustle rohelist number kahte manada. Ei miskit. Algul tuli selline heledam lätakas keskele, siis tekkisid sinna kaks heledat täppi nagu hundi silmad sügisöös. No viimaks hakkas number kaks ilmet võtma, väga peene roosaka joonega ja millegipärast peegelpildis. Tuli pea ja vars, aga saba taha ei saanudki, sest ülemine osa hakkas üheksaks moonduma.
Et ma nüüd ei saagi aru, millist visualiseerimist Levis mõtles, sest minu peas jaguneb see asi täiesti selgelt kaheks. Üks nõuab sellist vaimset pingutust nagu mediteerimine ja energiatega tegelemine. Noh teate küll, need näpud ükshaaval soojaks ja energiapalli põrgatamine käte vahel jms mängud. Teine ei nõua mingit pingutust pildid käivad peas lipa ja lips kinni- või lahtisilmi või juttu ajades või filmi vaadates
Vasta
#11
(10-05-2021, 13:57 )Aadu66 Kirjutas: ....................
Et ma nüüd ei saagi aru, millist visualiseerimist Levis mõtles, sest minu peas jaguneb see asi täiesti selgelt kaheks. Üks nõuab sellist vaimset pingutust nagu mediteerimine ja energiatega tegelemine. Noh teate küll, need näpud ükshaaval soojaks ja energiapalli põrgatamine käte vahel jms mängud. Teine ei nõua mingit pingutust pildid käivad peas lipa ja lips kinni- või lahtisilmi või juttu ajades või filmi vaadates

Hetke info põhjal oletan, et see teine versioon on seotud visuaalse mõtlemisega.
Afantaasia korral ei näe inimene peas midagi, ei mõtlemise käigus, ega ka siis mitte, kui ta midagi intensiivselt kujutleb.
Tõenäoliselt minu afantaasia ei ole väga hull, seega mõningase treeningu korral on vahest isegi lootust, et suudan visualiseerimise võime mingil määral saavutada.
Vasta
#12
Kujutlusvõimet ja visualiseerimist pärsib ka hingeosade kaduma minek. Hingeline või füüsiline trauma, ükskõik millises eas, alates imikust. Ehmatus, tugev hirm, lähedase surm, lahkuminek, liiklusõnnetus, vägivald jne.
Pärast rituaali hingeosade tagasisaamiseks, taastub kujutlusvõime ja saame visualiseerida.
Vasta
#13
Parandage kui eksin,aga kas mitte pole nii ,et mäluga on meil seotud üks ajupoolkera ja kujutlusvõimega teine pool ? Kes kehakeele lugemist uurinud see peaks sellega tuttav olema ,et kui tahad teada kas keegi sulle valetab küsi temalt 2 küsimust - ühe küsimusega pane isik midagi meenutama,teise küsimusega lase tal kujutlusvõimet kasutada ja siis jälgi silmi .Kui inimene meenutab,liiguvad silmad ühele poole ja kui kasutab kujutlusvõimet siis liiguvad silmad vastassuunas.Siis edaspidi tead isikuga suheldes,et kas ta võtab oma vastuseid mälust või loob vastuse kujutlusvõimega.Kui vastus peaks tulema mälu poolepealt aga silmade järgi näed ,et kasutab fantaasiat vastamiseks no siis ilmselt raibe valetab ..
Miks ma sellest sonin - tekkis spekulatsioon,et kas selle afantaasia puhul võivad rolli mängida ajupoolkerad ,et ehk mõned inimesed on harjunud kasutama üht poolt rohkem kui teist vms? Rutiinsest mõtlemismustrist on raskem ümber lülituda? Kujutlusvõime on seotud ka sagedustega - mida positiivsemas meeleolus oled/kõrgemal sagedusel,seda paremini/selgemini ta töötab.Kujutlusvõime on muidugi treenitav.Tesla on hea näide - lapsena tihti voodihaige olles lõi ta oma fantaasias terveid külasid ja linnasid kus ta siis käis tolgendamas oma kujutlusvõime abil,iga kord neid külastades lisas uusi detaile sinna jne .Aastaid treenimist ja arendas oma kujutlusvõime ja mälu mõlemad tavainimese mõistes üliinimlikule tasandile..
[Pilt: eyes_-_body_language-1.jpeg]

Vasta
#14
Visualiseermine on kahtlemata väga hea ja oluline tööriist kujutlusvõimele. Samas lisan täpsustuseks, et afantaasia ei tähenda seda, et inimesel on puudulik kujutlusvõime. Sa võid olla väga heal tasemel kunstnik, teadlane, insener, leiutaja jne. Ennekõike on kujutlusvõime seotud abstraktse mõtlemise ja tunnetega.
Ei ole nii, et inimesel on nõrk kujutlusvõime ja seepärast ei suuda visualiseerida.
Vasta
#15
(17-05-2021, 13:09 )levis Kirjutas: Visualiseermine on kahtlemata väga hea ja oluline tööriist kujutlusvõimele. Samas lisan täpsustuseks, et afantaasia ei tähenda seda, et inimesel on puudulik kujutlusvõime. Sa võid olla väga heal tasemel kunstnik, teadlane, insener, leiutaja jne. Ennekõike on kujutlusvõime seotud abstraktse mõtlemise ja tunnetega.
Ei ole nii, et inimesel on nõrk kujutlusvõime ja seepärast ei suuda visualiseerida.

No vot, nagu Aadu ütles, et hingeosade kaotsiminek võib määrata, selle vastu aitab kui teha enesele koopia teise inimese oskustest-energiamahukas (mitte võtta vaid kopeerida). Jah, inimesel on erinevad programmid/oskuste kogumid, mina näiteks ka ei ole eriti hea visualiseerija, aga samas, kui olen suutnud mõistuse uinutada, siis on tekkinud võimas ja tõeline s.h. ka liikuv pilt. Samas olen avastanud, et on miski-energia , mis/kes keelab või ütleks, et isegi ründab ja ei luba selliselt visualiseerida, lõõb seisundist välja, kus isegi aistingud on reaalsed, näiteks külm lumi näkku.
Vasta
#16
Vigala Sass nimetas seda kujustamiseks ja see on võimas asi.
Ma naersin suure häälega, kui lugesin Sassi raamatust harjutust, kuidas ta noori poisse treenis ja kujustama õpetas.
Et oldi ihualasti ja poiss pidi kujustama, kuidas ta istub maa ema sülle. Maa ema osas oli õpetaja ise ja kuna maa ema on androgüün, siis poiss tunnetab maa ema soojusele ja heledale valgusele lisaks ka noksi oma kannide vahel ja kuidas kõik energiad liikuma hakkavad ja saab teha imesid ja läbi universumi rännata jnejne. Aga vahel harjutus ei õnnestu ja läheb lihtsalt persse! Täpselt nii ta kirjutas.
Sass oli kaval sell!
Vasta
#17
Afantaasiaga on sarnane ja seotud Blank Mind Syndrome. Kui afantaasia korral ei suudeta asju visuaalselt ette kujutada, siis tühja meele korral ongi pea täiesti tühi. Ei kujutluspilte, ei sisekõnet. Sisekõne puudumine tundub igale kastaneedalasele ja ka paljude muude õpetuste järgijale ihaldusväärne seisund, kuid kui see on sünnipärane ja raskekujuline, siis see tekitab toimetulekuraskusi.
Aga mida ma talle ütlen?
Aga mida ma temaga räägin?
Lihtne jutuajaminegi on raske, sest pea ongi absoluutselt tühi.  Enamik töid aga eeldab rohkemal või vähemal määral sõnadega suhtlemist. Inimühiskond baseerub kõnel. Kui enamik inimesi on hädas lobiseva ahviga peas, siis sünipärane täielik vaikus teeb raskeks inimühiskonnas toimetulemise. Kloostreid kahjuks enam meil vähemalt institutsioonina ei eksisteeri. See on luterluse suur puudus. Niisama metsas erakuna elamine ei lähe ka tihti korda - sotsiaaltöötajad nuhivad su välja, sokutavad hooldekottu, kus suhtlemisnäljas normaalsed vanainimesed su surnuks räägivad.

Sattusin teemale peale seda videot kuulates: https://www.youtube.com/watch?v=OCdNUaOGOhE
Soomekeelne,järjekordne põnev video kanalilt Finntop 5. Esimesena tuleb jutuks juhtum, kus naisele andis hääl peas head nõu (taoline kogemus on mul endal ka, kuigi minu puhul hääl ei tutvustanud ennast) ja teine teema on see tühja meele jutt.
Pidi käima koos autismiga aegajalt, mitte vast iga juhtumi korral, aga seotud nad kuidagi on. Vähese jutuga inimestel ongi peas vähe sõnu ja lauseid, mida välja öelda. Mul endal mõtteid on küll ja rohkem, aga sõnad ei taha hästi tulla. Kirjutada on pisut kergem, aga ka siis olen kadestanud siinseid sõnade-kuulipritse, kel pole miski vaev pikkipikki postitusi genereerida.

Seega veelkord - maailmas on kaks halba: liiga vähe ja liiga palju.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat