[Õhtumaalane]

...........

[Minaelan]

Küsitlus: Mis usku on para-webi kasutajad?
-Ateist
-Agnostitsist
-Kristlane
-Pagan
-New Age
-Budist
-Taoist
-Hinduist
-Zoroaster
-Satanist
-Moslem
-Judaist
-Teadusist

Ennemuistsel ajal, kui inimesed veel vabalt liikuda said, käis rahvaloenduse ajal keegi loendaja mu kodus ja küsis sama küsimuse. Jäin ka siis vastuse võlgu. Välistatud on moslem, satanist, judaist...

Kas see nüüd usk on, aga olen huvitatud paljudest selles nimekirjas olevatest legendidest. Kuidas need tekkisid, mis inimesi neid prohveteid ja jumalusi kummardama pani jne.

[antiamerikanist]

Viis aastat tagasi nimetasin ennast budistiks ning kuigi ei teinud kõike seda mida bufistid teevad, oli minus too kord armastust elusolendite vastu ja nendele kaasatundmine suurem.
Nüüd tunnen et muutusin agnostikuks, oma armastust ja kaastunnet ümbruskonna vastu olen suuresti kaotanud, kuid proovin seda olnud tasandile siiski tagasi kerida.

[kalldunn]

Ka mina jäin tookordsel rahvaloendusel vastusega hätta. Vastasin nii.
Teen koostööd nendega kes on olemas. Seda ka tegelikult. Budism on minu vastusele kõige lähemal. Aga kahjuks – sellest ei taipa ma mitte tuhkagi.

[levis]

Usk on tööriist mõistusele, mis täidab lüngad teadmistes, et saavutada suurema tõenäosusega soovitud eesmärk. Eesmärk võib olla otseselt eluliselt oluline, või siis näiteks kuuluvustunne, turvatunne jne. Kui usk hakkab elama oma elu ja dikteerima eesmärke, siis on jama majas.
Minu vaated kalduvad tihti idealismi suunas.

[xcad]

Midagi CC laadis ja usk "kotkasse". Ehk tuleb nii elada, et jälgid jumala juhtnööre! Mis või kes see jumal ei ole ei loe kõige vähematki. Näiteks: ära mine üle tee seisva autobussi eest! On üks "jumalik reegel" küll ülimalt lihtsustatud aga samas toimiv tavaelus!

[Aadu66]

Šamanismipoole vast kõige rohkem. Samas kristlaste 10 käsku.
Kõige rohkem vastunäidustatud vist new age.

[xcad]

Šamanismipoole vast kõige rohkem. Samas kristlaste 10 käsku.
Kõige rohkem vastunäidustatud vist new age.

10 käsku on tegelikult igivanad reeglid mida tuleb - tuleks jälgida. Usun, et need on tunduvalt vanemad kui juudiusk ja siiani on päevakohased
Ja lihtsalt ära tee teisele seda mida omale ei taha....sellega aga tekib eluseltsilisega pidevalt ütlemist.

[NelliN2]

Kisub sinna gnostikust pagana poole aga see on vist sama haige sõnapaar nagu dendronekrofiil.:

[Aadu66]

Dendropedofiil sobiks. Mulle väga meeldivad väiksed kuusekesed!

[isemaag]

Üks usund nimekirjast on jäänud välja:

Saatana Käsilased.

Või nimetada see kuidagi muudmoodi, näiteks saatana arvu uskseiks. Kui seltskonnas viibib täpselt 13 persooni, siis alati toimub midagi huvitavat, 100% vältimatult midagi tavatut toimub. Kõik jäävad ellu sääljuures. Mina usun arvusse 13 kogu ihu ja hingega, mitte jeesusessekristusesse. Mõnikord neist kolmteistkümnest osalejast 1 on pannud ajama, justkui antaks nuga, siis jääb alles 12 mis pole üldsegi paha. Hiljem ikka kõik on elus ja terved. 13 on õigusemõistmise number või uskumus, kuidas kellele sobib, numeroloogia järgi see on raske töö ja piirangud, ka suutlikkus midagi muuta ja ise muutuda. See number võib olla ka Vabadus suure algustähega.

[Q11]

Huvitav küsimus.
Ärkan üles.
Ei tea kes ma olen.
Samastun ennast objektiga.
Usun eksisteerivat minust suuremat objekti.
Jään magama.
Unustan küsimuse.
Ärkan üles.
Ei tea kes ma olen.
Meenub küsimus.
Samastun objektiga.
Usun suuremasse objekti.
Jään magama.
Ärkan ülesse.
Jään magama.
Ärkan ülesse.
Ja lõpuks koguaeg lahti olev Silm ennast Tunnetab...
Kas Silm saaks siis enam midagi uskuda?

[jooshik]

Usk või usund/religioon.
Palun täpsustada.

Praegusel hetkel võtab see "küsimus" kokku para-webi ebakompetentsuse.

[lahendused]

Religioon on ASEAINE teadmiste puudumisele: ehk välise massimeelega üritatakse kompenseerida enda tervikolemuse tühjust ... uskliku vastand on teadlik.

Minul on enda MAAILMAPILT, mis ületab religioonide poolt pakutavat ... suurim ühisosa on minul budistliku ja shamanistliku maailmapildiga.


Kui võtta etalooniks ideaalselt täitunud maailmapilt (ilma ühegi tühja kohata ja ilma ühegi vastuoluta), siis:
1) Keskmine inimene omab ca 1-5% täituvust.
2) Ristiusk omab 30% täituvust (puudus: täiesti eksitav maailmapildi, taaskehastuste ja maailma loomise käsitlus).
3) Shamanism omab 50% täuvust (puudus: kõrgem Igaviku osa lahti seletamata).
4) Budism omab 80% täituvust (puudus: aegade jooksul valitsejate poolt sisse istutatud rahva allutamist soosivad moonutatud arusaamad a'la dharma käitumis-juhend).

Eelnevast loetelust on näha, miks tavaline inimene (5% täituvust) leiab religioonidest (ca 30% täituvust) nö "midagi kasuliku" (kuid koos kasulikuga neelab ta ka palju kahjuliku endasse) ... kuid arenenud isiksused (40% ja enam täituvust) näevad religioonides vaid kahjuliku.

---

Usk (väljaspool religiooset konteksti) on pigem viide arengutaseme puudumisele ... ehk arengujada uskuma-> usaldama -> teadma.


1) Miks "usutakse" midagi? Eks ikka sellepärast, et endal puudub nö "mentaalne võimekus", mis viitab taimele omasele tundlevale arengutasemele ... isegi väide "ma pole (risti)usklik, kuid usun kõrgemate taevaste jõudude olemasolusse" näitab mentaali puudumist (on siis tõesti nii raske kasvõi teiste leitud teadmisi/seoseid/põhjendusi omaks võtta, ehk pimesi uskumine asendada teadmistega maailmade loomise-ja-hävinemise perioodilisest olemusest).

2) Miks "usaldatakse" midagi? Eks ikka sellepärast, et endal puudub nö "põhjuslike seoste tajumine", mis viitab loomale omasele hea-halb arengutasemele ... näiteks riikidevahelises poliitikas üritavad tugevamad panna "ennast usaldama" kõiki nõrgemaid riike (nõrgad ongi sellepärast nõrgad, et nad usaldavad teiste omakasupüüdlike huvisid, kuid ei kehtesta ennast ise).

3) Teadmised põhinevad loovusel, ehk luuakse erinevaid uusi katseid/nägemusi, mis kinnitavad seniste teadmiste tõepärasust ... loovus omakorda on nö "igavikuliste valguse-sähvatuste peegeldus", ehk jada jätkub peenema/kõrgema suunas.


Taolises kontekstis ei usu ma midagi, ei usalda kedagi, kuid tean paljusid asju, olen suutnud luua mitmeid uusi asju, ning oman mingit arusaama kõige eelneva alguseks olevast Igavikust.

[xcad]

Religioon on ASEAINE teadmiste puudumisele: ehk välise massimeelega üritatakse kompenseerida enda tervikolemuse tühjust ... uskliku vastand on teadlik.

Minul on enda MAAILMAPILT, mis ületab religioonide poolt pakutavat ... suurim ühisosa on minul budistliku ja shamanistliku maailmapildiga.


Kui võtta etalooniks ideaalselt täitunud maailmapilt (ilma ühegi tühja kohata ja ilma ühegi vastuoluta), siis:
1) Keskmine inimene omab ca 1-5% täituvust.
2) Ristiusk omab 30% täituvust (puudus: täiesti eksitav maailmapildi, taaskehastuste ja maailma loomise käsitlus).
3) Shamanism omab 50% täuvust (puudus: kõrgem Igaviku osa lahti seletamata).
4) Budism omab 80% täituvust (puudus: aegade jooksul valitsejate poolt sisse istutatud rahva allutamist soosivad moonutatud arusaamad a'la dharma käitumis-juhend).

Eelnevast loetelust on näha, miks tavaline inimene (5% täituvust) leiab religioonidest (ca 30% täituvust) nö "midagi kasuliku" (kuid koos kasulikuga neelab ta ka palju kahjuliku endasse) ... kuid arenenud isiksused (40% ja enam täituvust) näevad religioonides vaid kahjuliku.

---

Usk (väljaspool religiooset konteksti) on pigem viide arengutaseme puudumisele ... ehk arengujada uskuma-> usaldama -> teadma.


1) Miks "usutakse" midagi? Eks ikka sellepärast, et endal puudub nö "mentaalne võimekus", mis viitab taimele omasele tundlevale arengutasemele ... isegi väide "ma pole (risti)usklik, kuid usun kõrgemate taevaste jõudude olemasolusse" näitab mentaali puudumist (on siis tõesti nii raske kasvõi teiste leitud teadmisi/seoseid/põhjendusi omaks võtta, ehk pimesi uskumine asendada teadmistega maailmade loomise-ja-hävinemise perioodilisest olemusest).

2) Miks "usaldatakse" midagi? Eks ikka sellepärast, et endal puudub nö "põhjuslike seoste tajumine", mis viitab loomale omasele hea-halb arengutasemele ... näiteks riikidevahelises poliitikas üritavad tugevamad panna "ennast usaldama" kõiki nõrgemaid riike (nõrgad ongi sellepärast nõrgad, et nad usaldavad teiste omakasupüüdlike huvisid, kuid ei kehtesta ennast ise).

3) Teadmised põhinevad loovusel, ehk luuakse erinevaid uusi katseid/nägemusi, mis kinnitavad seniste teadmiste tõepärasust ... loovus omakorda on nö "igavikuliste valguse-sähvatuste peegeldus", ehk jada jätkub peenema/kõrgema suunas.


Taolises kontekstis ei usu ma midagi, ei usalda kedagi, kuid tean paljusid asju, olen suutnud luua mitmeid uusi asju, ning oman mingit arusaama kõige eelneva alguseks olevast Igavikust.

Palju on CC maailmakäsitluses seda täitumust? Kõik on suhteline aga üldjoontes?

[lahendused]

Palju on CC maailmakäsitluses seda täitumust? Kõik on suhteline aga üldjoontes?

Castaneda jääb täituvuselt kusagile kabalismi ja budismi vahepeale.


Õpetuste kvaliteeti saaks reastada "juhtmed kuklas", ehk ühisväljade mõjude põhiselt: mida vähem juhtmeid kuklas, seda tõepärasem õpetus.

Olemuse 5-st tahust on ühisväljade käes:
1) Tavalisel inimesel 2 (ehk 3 enda omad).
2) Puhtal Abrahami juudil 1 (ehk 4 enda omad).
3) Budhal, kui seisundil 0 (ehk 5 enda omad).
4) Sügavalt religioosel inimesel 5 (ta on vabatahtlikult 3 enda olemuse tahku religioonile andnud).
5) Määrdunud Aaroni juut ca 5 (nad on enda olemuse 4 tahku lasknud "kuldvasika diili" järgselt peaaegu täielikult üle võtta ühisväljadel).

Kabalism omab küll tõepärasemat tasandite kirjeldust, kui ristiusk - kuid kabalism on kirja pandud "täielikult ühisväljades oleva" inimese poolt (Aaroni juudi poolt) ... ehk väga suur ühisväljade mõju.

Castaneeda õpetus on aga kirja pandud "puhta Abrahami juudi poolt" (Castaneeda nägemustes on vaid "üks juhe kuklas", ehk "lendaja meel"), mis viitab otseselt Abrahami juudile (ärge ajage segi puhast Abrahami juuti, kelle maakeelseks vasteks on midagi "hiie-vana" laadset, ning määrdunud Aaroni juuti, kelle maakeelseks vasteks on "panga-juut").

Kui Castaneeda õpetus oleks kirja pandud mõne "budha seisundis" oleva isiksuse poolt (null ühisvälja tahku), siis poleks seda "ainsat juhet kuklas", ehk "lendaja meelt" mainitud kui objektiivset paratamatust .... budha seisundis ollakse "juhtmevaba" juba sünnipäraselt, st puudub vajadus ennast "lendajale söödamatuks teha" (Castaneeda "sõjamehe tee" on budhadel juba ammu läbitud).


Teiseks hiilgab Castaneeda selle poolest, et ta ulatub Igavikuni, ehk "kolmanda tähelepanu" sisulise kirjeldamiseni (Igavikus ei saa toetuda Aegruumile, ehk kõik olemasolev maine ja aegruumiline "põleb ära" Igavikus, ehk "kolmandas tähelepanus" viibides) ... Castaneeda puuduseks on aga see, et ta ei kirjelda "Igaviku taguseid maailmu" (ehk "neljandat tähelepanu"), mille budistlikuks vasteks on Anupadaka (lahti-rullumata Igavik, ehk Nirvaana tagune veelgi avaram maailm, kus tähtsust omavad vaid "üldised alus-põhimõtted").

Lisan ühe pildi ajaühikute võrdluse kohta (maiad ja budistid) ... Castaneeda pole otseselt maiade nägemus, kuid mingi kultuurilis-piirkondlik lähedus/sarnasus neil on mingil määral ... pildi pealt on näha, et maiade ajaühikud kahvatuvad budistlike ajaühikute pikkuse kõrval: ehk maiad küündisid Aegruumi lõpuni (Igaviku piirini), kuid budistidel läheb ajaühikud Igavikust palju kaugemale:

https://www.upload.ee/image/12810038/aja..._maiad.jpg


Kõige eelneva põhjal asetub Castaneeda kusagile Kabalismi ja Budismi vahepeale.

[hulkuv hing]

Polegi usku Elan päev korraga ja saadan kuu peale inimesed, kes mulle misiganes usku sisendada proovivad

[pimedus]

Igasugused teadmised põhinevad alati teatud määral ka millegi uskumisel... usutakse kellegi kogemuste üldistusi ja erinevaid elu nägemise tõlgendusviise. Igasugune uskumine põhineb omakorda millegi usaldamisel... mingite meetodite usaldamisel, erinevate süsteemide usaldamisel, meelte ja instinktide usaldamisel, samuti oma tugevate unenägude kogemustel.

Inimene võib misiganes põhjustel usaldada rohkem peavoolu meediat või siis pigem mingit alternatiivset meediat. Sellest tulenevalt ta näiteks usub et vaktsineerimine on õigustatud või vastupidi mitteõigustatud. Edasi see inimene vastavalt oma usaldatud eelistusele hakkab otsima ja leidma järjest enam põhjendusi ja seoseid, millest kujunevad tema seisukohad ehk nn. teadmised. Vaktsiini pooldajad seletavad et paljude haiguste pandeemiad on lihtsa meetodiga kadunud, ja vastased seletavad et peavoolu meedia vaikib kõrvalnähtude statistika täiesti maha. Iseenesest on mõlemate teadmised mingis lõikes õiged ja mingis osas puudulikud.

Inimene võib näiteks usaldada oma meeli ja näha et kõik sureb ja sünnib pidevas eluringluses. Keegi kaldub sellest kogemusest üldistama usku, et kõik taassünnib üha uuesti, niisamuti ka olendite hinged, keda pealegi olevat võimalik unenägudes kohata. Ja edaspidi leitakse kõigele toimuvale vaid just seda eelistatud usku kinnitavaid seoseid ja põhjendusi ehk nn. teadmisi. Keegi teine aga kaldub neid üsna samu algseid kogemusi üldistama usku, et hinged elavad vaid korra ja surevad jäädavalt. Edaspidi leitakse muidugi hulgaliselt teadmisi, mis oma eelistatud usku aitavad kinnitada.

Üldiselt ongi nii et süsteemsed teadmised kujunevad Ülailmas, mis toetuvad eelistatud uskumistele Keskilmas, mis omakorda toetuvad algkogemuste usaldamisele Allilmas, kus kokkuvõttes esineb alati palju lõpuni mõistetamatut tundmatust.

[Q11]

„Igasugused teadmised põhinevad alati teatud määral ka millegi uskumisel.“

Tõepoolest. Näiteks päikesetõusu usume, et see toimub ka homme. Aga ei pruugi.
„2 pluss 2“ on ikkagi „4“ olenemata sellest kas me seda usume või mitte.
Nelinurkne ring on absurdne ja seda uskuda oleks juba väga raske.
Kuid need kaovad Sügavas Unes. Me ei saa teada et „2 pluss 2“ võrdub „4“ kuna objektipõhine olemus seal puudub.
Mis ei põhine usul ja on muutumatu ka Sügava Une seisundis?
See on Mina teadmine ehk siis Mina ei saa ennast uskuda vaid Ta tunneb pidevalt läbi kolme seisundi Iseennast.

[pimedus]

Mingis mõttes on matemaatika veel kõige võimsam usk, kuna füüsilises reaalsuses selle idealistlikud mudelid ja arvutused päris ei kehti, kuna liiga palju tundmatuid määrajaid esineb.

Suht sama kehtib ka selle Mina teadmise seletuse usu kohta - paberil on jutt ilus ja selge, aga reaalsuses tegelikult lõpuni ei kehti. Sest kuidas sa ikka tunned tundmatust või tead teadmatust

[Kaaluja]

Mina olen kaaluja. Kaalun erinevaid maailmavaateid ja arvamusi ja usun et neis kõigis on tõtt ja valet.