Vinge nimetusega teema - eks ole! Vaatame siis, kui paljud siia nina sisse pistavad? Aga asi ise on ka suht uhke - võimaldab näha Päikese tagumist poolt (vt
siit - vasak veerg -
Far Side of the Sun )- praegu on seal näha see suur päikeseplekk, mis meile hiljuti siin
kõiksugust nalja tegi ja nüüd Päikese pöörlemise tõttu selle tagaküljele on jõudnud.
Aga kuidas see võimalik on? Aastal 1962 avastati, et Päikese pinna eri osad võnguvad üles-all perioodiga umbes 5 min - see pole miskit muud, kui Päikeses levivad helilained - Päike "kõmiseb" pidevalt, ehkki kõrvaga neid võnkumisi ei kuuleks - peale muude põhjuste* seepärast, et sagedus on liiga väike. Tegelikult mõõdetakse seda liikumist Päikese pinna eri osadest lähtunud valgus spektri nihke (Doppleri nihe) järgi. Nii nagu seismoloogid oskavad maavärinast vallandunud seismiliste lainete põhjal öelda mõndagi Maa siseehituse kohta, nii saab ka taoliste "päikeselainete" abil "näha" Päikese neid piirkondi (sisemust, tagakülge), mis otsesele vaatlusele kättesaamatud. Sealhulgas tulevad ilusti välja päikeseplekid, kuna plekkide piirkonnas muutub oluliselt "päikeselainete" levikiirus (lähemalt
siit ja
siit). Ja kui maavärinad (eriti ja õnneks suuremad) pole just liiga sagedased sündmused, siis Päike, nagu öeldud, väriseb pidevalt.
*Kõrva kõrvetaks ära!
Ahjaa ... miks siis holograafia ikkagi? - Nii nagu harilik hologrammgi ei salvesta otseselt eseme kujutist, vaid sellelt peegeldunud-hajunud valguslaine pilti (mille abil saab eseme kujutise taastada), nii ka Päikese esiküljel on jälgitav
tagaküljelt peegeldunud helilainete pilt - ja selle järgi saab tagakülje kujutise taastada.
Muudetud: 29-9-05 kell 22:42:59 Hallucigenia
Abi
