[JaanusSaar]

Tere!

Üldine ja laialivalguv küsimus, midagi väga täpset pole vaja öelda, aga võib.
Kas te hoiate enda käes, kannate kaasas, kasutate (kui tegemist on kasutatava eseme/tööriistaga) mingeid asju, mis on pärit teie lähedastelt, või teie lähedase kingitud? Kallis sõber, pereliige, partner, kes ei ole alati füüsiliselt lähedal, või on juba siit ilmast lahkunud. Eesmärgiga saada tänu sellele rohkem õnne, jõudu, motivatsiooni, mida iganes. Tänu meenutusele, mälestusele, temale mõtlemisele, maagilisele laengule või õnnistusele oma igapäevast elu paremaks muuta.
Ma tahaksin lihtsalt teada, kas selline asi saab üldse toimida. Kas sellel saab olla mõni energeetiline (kui mitte öelda paranormaalne) aspekt.

[Mannu]

Jah. Kas nüüd eesmärgiga jõudu või õnne saada, aga minu puhul nt kasvõi selleks, et tunnetada oma juuri ja elada "juurtega elu".
Suguvõsast pärit vana asi (üldjuhul kasutatav asi) on minu jaoks alati parem kui uus "made in ...."
Praegugi istun laua taga, mis on pärit minu esivanematelt.
Kuid võõrast suguvõsast pärit asjade suhtes olen ettevaatlikum.
Kuidas see asi toimib (energeetiline külg), siis tuleb seletus selle kohta, et maailm ei ole ainult füüsiline maailm. Inimesel ja ka kõigel muul on lisaks füüsilisele kehale nö peenemad energeetilised kehad, ja need mõjud toimivad neid peenemaid kihte pidi.

[Q11]

„Praegugi istun laua taga, mis on pärit minu esivanematelt...“
Jah asjad mis on lähedased või „omad“ kuuluvad ego ehk inimese persooni. Ta koosnebki omaasjadest ja omainimestest (ka surnud lähedased või „kadunudasjad“) Ja kuna ego on ikkagi asi siis loomulikult asjad mis on tema sees või väljas mõjutavad.
Aga Päris Mina ei ole objekt, niiet Teda mõjutada ei saa.
Kui nüüd Mannu Ärkaks, siis näeks Ta mitte oma esivanemate lauda vaid otse, ilma mõttepoolt lisatud tõlgenduste ja mälestus piltide, lihtsalt lauda. Millel pole ei minevikku ega tulevikku.
Seda näidet olen kindlasti ka toonud aga kas on võimalik teise inimese peale mõelda?
Loomulikult vastaksid enamus, mis rumal küsimus?
No nagu noored armunud...“ma ööläbi ainult Sinule mõtlesin“
Kui me nüüd seda natuke sügavuti uurime siis saame aru, et me ei mõtle mitte teise peale vaid vaatame oma peas olevaid pilte. Teise inimesega on see küll seotud aga me ei näe oma peas ju teist.
Aga lähme veel kaugemale.
Kas Sa Mannu näed oma ees seisvat inimest ( ükskõik kas tuttav või võõras)
Mina ütleksin, et ei näe. Mõte loob tugeva kujutluse ja tõlgenduse, et otse näha on ääretult raske. Me oleme selle kujutluse „Loojaga“ nii harjunud, et ei kahtlegi selles.
Ja eks siis kui tekkib otsenägemise võime, Hetk ennast tunnetab, siis väljend Ärkamine iseloomustab seda kõige paremini.
Nii ehk...