Kas Sa oled skisotüüp?

Skisotüüp (schizotype) ei ole skiso - ta on persoon, kes osavasti balansseerib normaalsuse ja vaimuhaiguse piiril, lõigates sellest kasu originaalse mõtlemise ja loovuse näol. Nüüd on Bradley Folle Vanderbilti Ülikoolist (Tennessee) näidanud, et selline erpära on seotud aju mõlema poolkera efektiivsema kasutamisega -erinevalt "normaalidest" (ja ka päris "skisodest"). Oma katsetes andis BF katsealustele mitmeid mõtteloovust nõudvaid ülesandeid, registreerides samal ajal infrapunatehnikaga vere jaotust ajus (link, link) - psühhotüüpidel olid aju mõlemad poolkerad kaasatud mõttetegevusse märksa ühtlasemalt kui normaalidel ja skisodel (aju bilateraalne aktiivsus).

Näide psühhotüüpsest mõtlemisest (BF) - ülesanne teha midagi originaalset niid ja nõela abil. Psühhotüüp: kui ma oleksin vaene aga tahaksin abielluda, teeksin ma niidist sõrmuse ja kirjutaksin nõelaga liivale "Ma armastan Sind!".

Come on, Wolfgirl!

Kas seda kuidagi lihtsamalt endal testida ei saaks, kui ainult masina küljes arsti järelvalve all ?

Kui pealkiri oli küsimus siis vastuseks ütleksin et võibolla, kui ma pole juba üle selle piiri
Elis, ma pakun et seda ei saa testida, kui just ei tehta mingit isiksuse testi mis peaks andma ainult võimaliku vastuse.
Muidu huvitab, kas seda Eestis saab teha ja kus, see oleks lihtsam küsimus.

Tsitaat:Algselt postitas: elis
Kas seda kuidagi lihtsamalt endal testida ei saaks, kui ainult masina küljes arsti järelvalve all ?

Jah, kes küll oskaks vastata ... mina pole ju psühholoog ... (ega üldse mingi "-loog" vaid ainult "-ik") ... aga viidatud artikli loogikast võiks nagu välja lugeda, et mingisugused meetodid peaksid olemas olema - oli ju see skisotüüpide rühma enne välja eraldatud, kui neid aparaatide alla uurima hakati. Kuidas? Ehk needsamad loovuskatsed, millest räägitakse ... või miskit muud ... ei tea.

Kes tark mees kunagi pillas: "Juuspeen on vahe geniaalsusel ja hullusel..."?
Eks see on seotud ka võimujanuga jne. Vaadake või meie valitsust. Egas muidu kunagi üks Tallinna Zeewaldi arst kurtnud, et tal on vahest osakonnas nagu Riigikogu väljasõiduistung...

Loovus sõltub inimese meeleolust. Depressioonis inimesed lahendavad loovaid ülesandeid märksa kauem ja valesti. Igasugused intelligentsustestid on äärmiselt ebatäpsed.
Isiksuse testide abil saab oletatava kalduvuse loovusele päris efektiivselt kindlaks teha.
Siin ma rääkisin intuitsioonist ja sensoorsusest: http://www.para-web.org/viewthread.php?t...1#pid16992

SENSOORNE inimene on realist. Seepärast meeldivad talle enam praktilised ülesanded, mille tulemusel ta õpib midagi tegema, omandab mingi oskuse. Mida rohkem ta saab õppimisel kasutada oma meeli, seda huvitavam (meeliköitvam!) õppimine talle on. Peab lugu faktidest, traditsioonidest, harjumuspärasest, kuid ei usalda ebamääraseid ideid. Talle sobivad hästi ametialad, kus on tegemist mitmesuguste praktiliste ülesannetega. Selle tajuviisiga esindajat võib sagedasti kohata raamatupidajana, politseinikuna, tehnikainimesena, müüjana ja pangaametnikuna.

INTUITIIVSE TAJUVIISIGA inimene vajab võimalusi olla originaalne. Seepärast meeldivad talle ülesanded, mis nõuavad kujutlusvõimet. Naudib pigem uue omandamist kui õpitud oskuste viimistlemist ja arendamist. Töötab impulsiivselt - nii, kuidas vaim peale tuleb. Talle sobib hästi loominguline tegevus või tegevus mistahes alal, kus peab olema uuendusmeelne, valmis lahendama kõige erinevamaid probleeme. Seepärast selle tajuviisi esindajat kohtab sageli teadlasena, juristina (advokaadina), nõustajana, ajakirjanikuna, näitlejana.


Dimensiooniks on sensoorsus-intuitiivsus. Sensoorne (meelelise tajuviisiga) inimene on kahe jalaga maas ja reaalses elus kinni, elab olevikus (või isegi minevikus) näeb igas situatsioonis üksikasju. Intuitiivset tüüpi inimene aga elab omaloodud õhulossides, kujutletud maailmas, tulevikus, tajub elusituatsioone terviklikult. Kujundlikult öeldes, sensoorsed inimesed näevad "üksikuid puid", intuitiivsed aga "metsa tervikuna". Selle nähtuse mittemõistmine ja ignoreerimine tekitab rohkesti arusaamatusi erinevatesse tüüpidesse kuuluvate inimeste vahel. Ja seda seepärast, et inimese peaajus on eristatavad kaks liiki närvimoodustisi, ühed neist töötlevad informatsiooni järjestikuse printsiibil (toimub suktsessiivne süntees) ja nad paiknevad peamiselt inimese peaaju vasakus poolkeras, ning on seotud kõnefunktsiooniga. Verbaalne informatsioon on ju valdavalt ülesehitatud järjestikkuse põhimõttel. Teised peaajus paiknevad närvimoodustised töötlevad informatsiooni üheaegsuse printsiibil (simultaane süntees), ning on rohkem seotud inimese peaaju parema poolkeraga ja kujundliku tajuviisiga. Ühtedel inimestel domineerib üks tajuviis, teistel aga teine.

http://www.hot.ee/types/Lehed/kommentaar_test.html

Kahe vahel ei saa siin midagi olla. Kui oleks, mis siis juhtub?

Freudki ütles:" Neuroos on loovus". See tekib tavaliselt isiksuse muutustega, n-ö efekt nimega "kahe vahel". Oleneb sellest, et mida neuroosiks nimetada.

Neuroosis suurkujud

Mingis mõttes on see kerge vasturääkivas. Ühest küljest negativism pärsib loovust, teisalt neurootilisus soodustab seda. Neuroosis inimesed on väga närvilised, kartlikud, ülitundlikud, mingis mõttes pessimistid. Seega ei tohiks nad eriti loovad olla.

P. S Melanhoolia ei ole neurootilisus.


Muudetud: 10-9-05 kell 10:41:40 Wolfgirl

Võin ennast julgelt liigitada Intuitiivse poole alla.. Aga noh, kui nüüd mõtlema hakata siis võiks sinna vahel hoopis ennast panna, kuna olen väga kõvasti huvitatud tehnoloogiast mis ei tundu olevat lihtne meessoo tehnika huvi vaid midagi rohkemat.
Samas olen ma alati olnud loov, "leiutanud" uusi asju ja huvi on pakkunud sügavasti loomine ja disainimine. Olen ka hobikorras kokk kus katsetan alatihti uusi enda mõeldud retsepte. Mulle jäävad meelde just pisidetailid ja ma oskan neid vaidlustes välja tuua.

See venekeelses veebikohas ilmutatud lugu on järjekordne variatsioon teemal "Geniaalsusest hullumeelsuseni on vaid üks samm (ja sageli ongi inimene ühe jalaga siin ja teisega seal)." Ei jõu hetkel kõike vahendada, seepärast vaid loo algus, mis ehk veidi huvitavam. Ühes Moskva psühhiaatriakliinikus tehti katseid ravile toodud ägeda skisofreeniadiagnoosiga haigetega, lastes neil "ära arvata" Zeneri kaarte. Kui "normaalsetel" inimestel on kaartide puhtjuhuslik äraarvamise tõenäosus 20% (5 erinevat kaarti), siis haigetel oli see 86-92% Juba kümnepäevane intensiivne ravi andis häid tulemusi - ennustusvõime langes normaalsele juhuslikule tasemele.

Hmm...tavaliselt, kui ma pinges olen või veidi liigagi emotsionaalne,ületan ma oma tavapäraseid võimeid. Tavaliselt valmivad just siis minu parimad loomingud või nt. kaks aastat tagasi, kui mul oli keemias töö ja eelnevalt olin just ühe kurva, isegi masendava uudise teada saanud ning õppinud polnud ma ka ja lisaks oli tööd tehes lausa nutumaik suus, siis sain ma viie...tavapärane hinne oli mul ikka 3 või 4, vahel kahed ka, aga neist ma ei räägi Ülimast emotsionaalsusest..mulle tundub..me tihti äärmusteni jõuamegi st. teeme midagi meile tavapäratut..olgugi, et seda juhtub harva ja ma arvan, et nii parem ongi...siin mõtlesin küll tavalisi/keskpäraseid inimesi, aga tore, et meiegi võime vahel tajuda midagi võimatut.

Tsitaat:Algselt postitas: maktub
Hmm...tavaliselt, kui ma pinges olen või veidi liigagi emotsionaalne,ületan ma oma tavapäraseid võimeid. Tavaliselt valmivad just siis minu parimad loomingud või nt. kaks aastat tagasi, kui mul oli keemias töö ja eelnevalt olin just ühe kurva, isegi masendava uudise teada saanud ning õppinud polnud ma ka ja lisaks oli tööd tehes lausa nutumaik suus, siis sain ma viie...tavapärane hinne oli mul ikka 3 või 4, vahel kahed ka, aga neist ma ei räägi Ülimast emotsionaalsusest..mulle tundub..me tihti äärmusteni jõuamegi st. teeme midagi meile tavapäratut..olgugi, et seda juhtub harva ja ma arvan, et nii parem ongi...siin mõtlesin küll tavalisi/keskpäraseid inimesi, aga tore, et meiegi võime vahel tajuda midagi võimatut.

Sinu jutust loen välja, et ainult negatiivsed emotsioonid käivad emotsioonide alla, aga kuhu jääb positiivsus?
Mina olen suutnud enda maailma ülimalt positiivseks ja optimistlikuks teha, ja pean ütlema, et õppidagi on parem.
PS. hinded ei ole erilised näitajad ka loll võib olla viieline kui tal viitsimist oleks ja tark võib kõiges läbi kukkuda, kui tal tahet pole. Hinded näitavad siiski eelkõige inimese tahtejõudu häid hindeid saada(aga loomulikult on ka neid õnnelikke, kellele hakkab koolitarkus lihtsalt külge).

jep...aga see on tavaline elu, olgugi, et positiivsed emotsioonid võivad samuti tõusta äärmsteni...siinkohal mõtlesin just emotsionaalsuse(negatiivse) haripunkti, kus inimene oma keskpärasuse v. tavapärasuse kestast välja tuleb ja teeb midagi enda jaoks enneolematut, aga ma ei arvagi, et see meie kõigiga alati nii peaks juhtuma
Õppimise ja hinded tõin näiteks ja sedagi vaid endast lähtudes, aga kindlasti ei andnud ma nõu, et olge nüüd negatiivsed ja siis saavad teist geeniused.
Samas lähtusin ma tõepoolest vaid negatiivsetest emotsioonidest, kuigi eksisteerivad ka positiivsed...pole halba ilma heata!