[Albert]

Zed'i III Reichi teemalised kirjutised on väga huvitavad. Kahjuks vähendavad nende usutavust väga paljud pisivead. See seab aga kahtluse alla ka üldise story.

Näiteks:
Adolf Hitler ei kandnud lapsepõlves nime Adolf Schikelgruber. Tema isa muutis perekonnanime ära juba aastal 1876, seega 14 aastat enne Adolfi sündi.

Fotol väidetavast ameeriklaste aatompommist ei ole pommil saksa keelseid kirjasid ja isegi mitte sõna "GEFAHR" vaid sümbol G-tähega, sarnane Luftwaffe poolt kasutatud ohu märgile.

Hitlerjugendi tarbeks ei rajatud Rügeni saarele 5 km pikkust hoonet. Kompleks Prora pidi koosnema kahest 2,2km pikkusest hoonest, kuid seoses sõja puhkemisega jäi kompleks lõpuni valmis ehitamata.

Haunebu II relvastatuna nelja MG 42 kuulipilduja ja kuue 20 mm kiirlaskekahuriga ei saanud kuidagi "tohutu tulejõuga" hävitada kuut Punaarmee tanki.

Freiburgi linn ei asu Baieris, vaid Schwarzwaldis (Baden-Würtenberg).

jne.jne. ...

[zepac]

Albert, tead ju seda vanasõna, kes teha ei oska, see õpetab, kes õpetada ei oska, see kritiseerib. See ongi ju hea, kui sa teist inimest parandad

[zed]

Austatud Parafoorumi Rahvas!

Palavad tervitused Zed:ilt ja ka vabandused, et minu eemalolek meie toredast ja minu arvates ühest parimast foorumist meie eestikeelses internetimaailmas, kujunes nii pikaks.
Üritan nüüd seda vajakajäämist igati korvata.

Kohe alustuseks tahan tänada foorumikaaslasi, kes on hoidnud üleval ning jõudumööda täiendanud Kolmanda Reichi teemat.
See töö on olnud asja eest, seda kinnitab meile ka statistika.
Läheme nüüd teemaga edasi.
Jätkame Hitleri kadumislooga, siis uurime veidi Kolmanda Reichi kadunud varanduste lugu, vast puudutame ka Lõuna-Ameerika Saksa kolooniaid ja kõike hämarat mis nendega seotud. Eks aeg annab arutust.

Edasi tahan tänada Albertit.
Albertid on läbi ajaloo olnud targad mehed.
Freiburg tõesti ei asu Baieris vaid Badenis.
Vaja parandada.
Tegijal juhtub. (Üldse on suur töö ees selle varasema materjali "läbirehitsemisel" kuna ka enamus linke ei tööta enam...).

Prora.
Rajatud kompleks koosneb tõesti kahest 2,2 kilomeetrisest eraldiseisvast majast pluss ligi kilomeeter tiibhooneid.
Kõik hooned on ühendatud omavahel tunnelisüsteemidega.
Maapealne ühendavate galeriide osa ei valminud, olgugi et Saksa Demokraatliku Vabariigi juhtkond kaalus korduvalt kogu kompleksi valmisehitamist. (Osa hooneid oli valmis ja seal pesitses DDR:i noorteorganisatsioon FDJ.) Seal on õnnestunud ka viibida.

Aatompomm.
G ja GEFAHR.
Netis oleval fotol on tõesti vaid Luftwaffe spetsiaaltähis.
Pommidel olnud teiste tekstideni jõuame kui käsitleme Lõuna-Ameerika Saksa kolooniaid. Samuti puudutame neis kolooniais elanud eestlasi ja nende memuaare kes osalesid SS General Kammleri tuumaprogrammis ning hilisemates Peroni tuumaettevõtmistes.

Haunebu II.
See riistapuu, mõnel pool on seda mainitud ka kui RFZ-6, omas kahesugust relvastust. Esimesed eksemplarid olid varustatud huvitava relvasüsteemiga mida säilinud materjalides nimetati koodnimetusega KSK ehk lahtiseletatult KraftStrahlKanone.

See relv tulistas mingi kummalise energiavooga mis ei olnud laser, aga samas suutis mulgustada ühekordse impulsiga 100 mm tankisoomuse.
Väidetavalt on avastatud selle relvasüsteemi osi 1945 aastal Siberi kohal plahvatanud Haunebu lagunemiskohast.
On leitud saladuslikke peaaegu nanotehnoloogiasse ulatuvad tungstenist (raua ja wolframi sulam) imepisikesi spiraale ning miniatuurseid tundmatust sulamist kuulikesi.
Arvatavalt KSK osaks olnud kaskaad-ostsilaatori detaile.

KSK süsteemi nõrgaks küljeks oli paraku tema tohutu tulejõud.
Kogupauk destabiliseeris tõsiselt lendaparaati.
Seetõttu relvastati RFZ-6 ka konventsionaalsete relvasüsteemidega.
Olenevalt tüübimudelitest:
4-6 MG 42 ja 6 või 12 kiirlaskekahuri MC-213 ( 20 mm ja osadel MC-313 (30 mm)).
Üks päris hüva link, kus juttu ka Donar KSK:st (link)

Millega siis hävitati need kuus Punaarmee tanki Köningsbergi lähistel?
Donar KSK Kraftstrahlkanone ( Donar Ray Gun) laskmisest ei oska midagi öelda.

Kiirlaskekahur MC aga töötas arvamuste kohaselt nagu kuulus Gatlingi kuuliprits. Analoogilist riistapuud kasutavad tänapäeval nii venelased kui meerikamaa sõjardid. Tegutsemist võite sellel videol vaadata (link) ja siin (link) .
Kujutage ette kui see "prits" on soomustläbistavate leekkuulidega laetud....

Hitler.
Selle mehe nimega on päris tõsine probleem.
Ja jälgi on palju segatud. (nagu "revolutsionääridele" kohane).
Vaatame Wikipediat:

"Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse. "Nad ei tohi teada," ütles ta 1930 oma poliitiliste vastaste kohta, "kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen". Oma vanemate ja vanavanemate kodukülad Austria Metsaveerandikus (Waldviertel) laskis ta suvel 1938, kohe pärast an¹lussi evakueerida ja hävitada, et rajada sinna sõjaväepolügoon. Nähtavasti häbenes Hitler oma väikekodanlikku ja pealegi hämarat päritolu. Peale selle ei olnud Hitler enne sõtta minekut oma eluga midagi peale hakanud. See, mida ta raamatus "Mein Kampf" ise oma nooruse kohta räägib, on mõeldud eeskätt omamüüdi kujundamiseks ega ole seetõttu usaldusväärne."... Hitleri poliitilised oponendid panid talle hiljem süüks ka seda, et ta pole tegelikult Hitler, vaid Schicklgruber.

Mis siis dokumendid pajatavad?
Nii palju kui neid on muidugi säilinud.
Kummaline on see, et oma esimese sõjaväelise autasu II järgu Raudristi (dets. 1915) tunnistusel on märgitud Aadolfi perekonnanimeks mitte Hitler vaid Schicklgruber.
Teise autasu, I klassi tunnistusel aga juba Hitler (15. aug. 1918).

Sama segadus on muudegi paberitega.
Vahel eksisteerib isegi kaks nime, üks või siis teine sulgudes.
Nagu V. I. Lenin (Uljanov). Nähtavasti kasutas Adolf vastavalt olukorrale kas üht või siis teist nime.
Eesmärk pühendab abinõu.
Lõplikult saabus selgus alles, see oli vist 1931 aastal, kui Adolfile ulatati pidulikult Saksa kodaniku pass.
Selles ilutses uhkelt nimi mis saatis seda meest lõpuni, Hitler.
Passi ja kodakondsust oli aga Adolfil vaja eelseisvateks valimisteks.
1933 aasta 30. jaanuaril andis Saksamaa vastne Riigikantsler Adolf Hitler piduliku ametivande.

No nii.
Jätkame nüüd meie järjejutuga.

2003 aastal andis Venemaa kirjastus teistkordselt välja, seekord parandatud ja täiendatud trüki ülisuurt lugejamenu võitnud raamatust "Kolmanda Reichi Viimane Saladus".
Selle autor Leon Arbatski kahtleb faktis, et 1945 aasta aprillis Adolf Hitler lõpetas elu enesetapuga.

Stalin ei uskunud Hitleri enesetappu oma elu lõpuni.
Ilmunud raamat toetub paljuski Nõukogude Liidu riigistruktuuride erinevate suletud arhiivide salastatud materjalidel.
Ligipääs nendele sai võimalikuks tänu NSVL varisemisele maailmaareenilt ja nn. "segaduste ajajärgule" Venemaal.
Üks raamatu peatükkidest on pealkirjastatud küllaltki kõnekalt: "Delo ob ischesznovenii Gitlera" (Hitleri kadumise uurimistoimik - zed).
Ja selle toimiku sisu on vägagi huvitav.

1956 aastal andis Berhtesgadeni tsiviilkohus välja ametliku otsuse:
(muide sealsamas Berhtesgadeni linnakeses asus Hitleri suveresidents) -
" Kuulanud ära juurdluse käigus 48 tunnistaja ütlused, võib suure tõenäosusega väita, et kodanik Adolf Hitlerit, sündinud 1889 aastal, ei ole enam elavate kirjas..."

Läbiviidud juurdlusel aga ei osalenud mitmed ja, kui kogu "case" eripära silmas pidada, eriti tähtsad tunnistajad.
Ei esitatud mitmeid vägagi tähtsaid dokumentaalseid tõendeid ja mis kõige imelikum - kaks võtmetunnistajat, nimelt hambatehnik, kes valmistas Hitleri hambakroonid ja hambaarsti assistent-õde, ütlesid lahti oma tunnistustest.

Tuletame meelde, et 1945 aasta 4 mail avastas Punaarmee luurerühm nn. "impeeriumiaia" pommilehtrist eeldatavad Adolf Hitleri ja Eva Brauni maised säilmed.

Hitler olla kuulujuttude põhjal kõige rohkem kartnud seda, et tema laip satub venelaste kätte ja eksponeeritakse siis avalikult laiale publikule.
Siit ka käsk laip põletada.
Stalin saanud raporti leiust ütles oma lähimatele abilistele, Kindralstaabi ülemale Antonovile, ja sama asutuse operatiivosakonna ülemale ©temenkole (neid inimesi usaldas Stalin täiesti),- et järelduste tegemisega pole vaja kiirustada... Lisaks tegi terve rea ametlikke dokumenteeritud avaldusi nii Inglismaa kui USA juhtkonnale, et Hitler on elus ning jäljetult kadunud.

Võibolla oli tal mingisugust salajast informatsiooni kindlatest, aga seejuures mitteametlikest allikatest.
Et tal selliseid allikaid oli siis selles ei ole vaja kahelda.
Suurbritannia peaminister Clement Attlee oli temaga samal arvamusel.
Sellekohase ametliku seisukohavõtuga tuli härra peaminister välja ka 1945 aasta juunis toimunud Potsdami konverentsil.
(Jätkub)


Muudetud: 21-8-06 kell 22:26:58 zed

[Muudetud: 21-2-2009 InDemand]

[zed]

Võltsveri.

1945 aastal kui Punaarmee ohvitserid esitasid eelpoolmainitud hambatehnikule pommiaugust väljaurgitsetud lõualuud, tundis ta oma kunagi tehtud kätetöö ära.
Aga hiljem, täiendava tsiviiljuurdluse käigus, ütles oma eelnevalt antud tunnistusest lahti.

1972 aastal Saksa kirjaniku Mazeriga peetud jutuajamise käigus käis eakas tunnistaja välja lõpliku tõe: kinnitas, et puudub igasugune võimalus tõestada ilmeksimatult, et leitud lõualuu koos stomatoloogiliste sildade ja kroonidega kuulunuks Adolf Hitlerile.
Täpselt sama oli ka protsessil osalenud Hitleri hambaarsti sõjaaegse assistendi arvamus.

Ometigi just nende kahe peatunnistaja ütlustele tuginesid kõik Venemaa NKVD uurimiskomisjoni (kes identifitseeris Hitleri maiseid jäänuseid) ekspertide järeldused. Koheselt, kui tunnistajad olid tagasi võtnud oma ütlused (pole muidugi eriliselt vilgast ettekujutusvõimet vaja omada, et ette aimata mis tingimustes ja mis meetoditega 1945 aasta suvel NKVD ©mer¹i poolt okupeeritud Berliinis need tunnistused saadi), varises kogu tõendite süsteem.
Aga ometigi olid ka teised, sugugi mitte vähemtähtsad tõendid.
Nimelt Moskva NKVD kriminalistikalaboratooriumis võetud vereproovid diivanilt, millel Adolf nagu oleks oma elupäevad lõpetanud.
Analüüs teatas üheselt: Tegemist ei ole verega vaid sünteetilise vere imitatsiooniga.

Veel hullem.
Pommilehtrist leitud inimjäänuste veregrupp oli hoopiski midagi muud kui Saksa Rahva Juhi tuntud-teatud veregrupp.
Samuti ei avastatud kolbasisemusest iseloomulikku kuulikanalit.
Tunnistajate ütlustele toetuva ametliku versiooni kohaselt oli Hitler vahetult enne püstolikuuli manustamist 30 aprillil 1945 võtnud ka tugevatoimelist mürki.
Paraku ligi kolm kuud kestnud laiba siseorganite analüüs ei täheldanud mitte mingi mürgilaadse aine olemasolu.

Jossif Stalin ei uskunud kunagi, et tema võidukad väed leidsid 1945 aastal tõelise Hitleri maised säilmed.

Korduvalt tähendas ta oma usaldusisikutele: "Kuidagi liiga lihtsalt toimus kõik... Kiirelt leidsime jäänused, sama kiirelt vajalikud tunnistajad, kes koheselt andsid vajalikud tunnistused..."
Lisaks purustatud, varemetes Berliini tänavatelt "juhuslikult" punaarmeelaste poolt leitud "parteigenosse" Bormanni (Hitleri sekretäri ja võitluskaaslase) isiklik päevik.
Grafoloogiline ekspertiis tõendas, et tegemist on tõesti Martin Bormanni käekirjaga. Päevikus 30 aprilliga 1945 dateeritud viimases sissekandes seisis Hitleri nime kõrval ruunimärk - surma sümbol.
Just nagu tellitud viimane punktipanev tõend: Hitler on surnud, unustage ta...
(Jätkub)

Muudetud: 21-8-06 kell 22:27:28 zed

[Stenn]

On ju teada ,et Saksa armee võttis üldse maailmas kasutusele laigulise välivormi ,et oma sõdureid maskeeruda paremini...(i)
link
link
Siin tekibki küsimus laiale ringile ,et kust selline idee saadi?

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Stenn
On ju teada ,et Saksa armee võttis üldse maailmas kasutusele laigulise välivormi ,et oma sõdureid maskeeruda paremini...(i)
link
link
Siin tekibki küsimus laiale ringile ,et kust selline idee saadi?

Telo mimetico? Et nagu itaallased veelgi varem? Või millele Sina viitad?
vt ka Wikipedia: Military camouflage

[zepac]

No kui vähe laiemalt võtta, siis juba ürgajal mäkerdati end muda ja sõnnikuga(et looma petta, inimese lõhna pärast) kokku, ning mindi ''tegudele''.

Seega on tegu jalgratta re-discoveriga

[Stenn]

Saingi vastuse küsimusele kust sakslased laigulise vormiriietuse idee said-Itaalia sõjaväelt.
Äitah-Jäägem hetkel antud teema raamesse,ootan zedi järge...

[Hallucigenia]

Siin artikkel uuringutest, mida Moskva arhiivides säilitatavate Hitleri maiste jäänustega on ette võtnud Dr. Mark Benecke*, saksa "serifitseeritud kriminaalbioloog". MB on (ühena vähestest või isegi ainsa lääne eksperdina) ligi pääsenud Moskvas hoitavale Hitleri kolbale (ülaosa) ja (kunst)hammastele, tema järeldus lühidalt: Echt!. Uus minu jaoks oli versioon Hitleri maiste jäänuste saatuse kohta:
1945 maeti söestunud laip Magdeburgi (pärastine Ida-Saksamaa), kaevati aga 1970 tollase KGB juhi Juri Andropovi käsul välja, tuhastati lõplikult, tuhk aga puistati jõkke (ju siis Elbesse). Kui nii (fraas mida me ikka ja jälle kordama peame), siis kerkib huvitav küsimus, et miks alles siis? Oli märke, et fööniks võib tuhast tõusta?** Ja midagi jäi ikkagi alles (oli juba varem Moskvasse viidud?) ...


* MB on mees, kellele enesereklaam mitte võõras pole (siin ta "kodukoht") ja kes muudegi huvitavate asjadega tegelenud on, nt vampirismiga (selle uurimisega, st ). Siin veel viiteid ta artiklitele.

** Siin on pisut juttu selle operatsiooni tagamaadest.

Muudetud: 23-8-06 kell 10:06:31 Hallucigenia

[zed]

Murelikud liitlased, eesotsas Churchilliga uudistamas kuulsat pommiauku.

Stalini arvamuse kohaselt oli Punaarmeel nüüd võimalus uhkeldada vaid Hitleri teisikuga, või õieti sellega mis temast järgi oli...

Veel üks huvitav fakt: NKVD ülekuulamisraportis on lehekülg, kus Hitleri hambatehniku sõnul telliti temalt alates 1942 aastast kõik Adolf Hitlerile valmistatud hambakroonid ning sillad kahes eksemplaris.
Kui ta avaldas imestust, siis vastati talle lühidalt: "Igaks juhuks!..."

Hitleri väidetavat surnukeha nägi paraku vaid üks elavatekirjas olev võimalik tunnistaja: Adolfi kammerteener Heinz Linge.
Kõik ülejäänud tunnistajad nägid aga mingi tekkidesse mässitud vormitu pambu väljatassimist bunkrist.
Kes seal tekkide all oli tegelikult, seda ei näinud paraku keegi.
Ja isegi seesamune Linge tunnistas lõpuks, et ei olnud päris kindel, kas plekid mis leidusid bunkris, olid ikka vereplekid...

Väga pakkus NKVD uurimiskomisjonile huvi Hitleri adjudant Otto Günsche. (See mustervälimusega noormees, SS-Obersturmführer,
läbis sõjavangina kogu NKVD piinakambrite kadalipu, Siberi vangilaagrid ja suri Saksamaal 2. oktoobril 2003 aastal, 86 aastasena).

NKVD huvitas eriti, kelle käsu põhjal käskis adjudant Günsche lõpetada valvekord ning lahkuda valvemeeskondadel postilt punkris (Hitleri eluruumidega piirneval alalt ja varuväljapääsu juurest) just sellesamuse 30 nenda aprillikuu päeval?
Günsche vastas: käsk tuli Bormannilt.
Kas tõesti oli võimalik, et III Reichi ja Saksa Rahva Suur Juht libises välja liitlaste sulguvate tangide vahelt?
Seda peeti tõesti võimalikuks.
Kui Führer ei jätnud Berliini ja viimast võitlustandrit tõesti juba varem, kasutades siis Berliinis Branderburgi ajutisel lennuväljal baseeruvaid Saksa õhujõudude kauglennu kuuemootorilisi eksperimentaallennukeid Junkers (mis olid vahepeatuseta võimelised lendama Jaapanisse)?
Või siis põgenes Adolf kasutades eelmisel (2005) aastal Berliini ehitajate poolt juhuslikult avastatud kunagise Riigikantselei rajoonis vett täis allmaatunnelit, mingite kummaliste miniatuursete laevadokkidega?
Või sulandus Führer lihtsalt rahva hulka kasutades sõjasegadusi ja katkematuid põgenikevooge... Samas peab arvestama sedagi, et kuigi Saksamaa oli praktiliselt hävitatud, põlvili surutud, olid lihtsad sakslased ikkagi sisemas ustavad oma riigile ja selle juhile.
On andmeid, et ööl vastu esimest maid 1945 aastal lahkus bunkrist ligi 500 inimest.
Nii nagu NKVD oletas võis bunker omada veel mitmeid varjatud väljapääse ning käigusüsteeme, mis ühendasid seda lisaks metroole veel teiste salajaste käigusüsteemidega ja erinevate objektidega Berliini kvartalites.
Riigikantselei bunkrisüsteem kujutas ju endast tervet maa-alust linnaosa, lisaks III Reichi juhtkonnale, varjas seal ennast lääneliitlaste mõrtsukalike pommirünnakute eest tuhandeid linnaelanikke. Bunkri varuväljapääs.

Huvitav on veel üks fakt.
Viimase kõneluse käigus, kui Hitler jättis jumalaga oma kodakondsetega, nõudis ta tungivalt, et Linge üritaks igal juhul jõuda lääneliitlaste valduses olevate Saksa aladeni... "Miks?" küsis Linge -
"Füürer vajab Sind..." Aga kõneluse ajal oli vaid üks ja ainumas Führer, Aadu ise.
Paraku langes Heinz Linge Punaarmee eriorganite küüsi ja peale tohutuid vintsutusi NKVD keldrites ja erinevates Siberi vangilaagrites, pääses ta 1955 aastal lõpuks tagasi koju.
Heinz Linge suri 1980 aastal, Lääne Saksamaal, Bremenis 67 aastasena. Mehe tervis oli saanud kõvasti kannatada.
Ja põhjus seisab NKVD toimikus: "Ta teatas ülekuulajatele uhkelt, et ei kavatse midagi rääkida Führeri viimastest päevadest."
Ja nagu toimikust näha ta ei rääkinud tõesti...

Kuidas võis siis välja näha välimust muutnud Hitler?
Vastavad fotomontaa¾hid leidusid NKVD uurimistoimikus ja olid jagatud 1945 aastal Punaarmee eriosakondade juhtidele ning NKVD vastavatele funktsionääridele:(link)
Kõikide nende faktide, oletuste ja argumentide hulk viis selleni, et 1980 aastal pöördus selleaegse Saksa Föderatiivse Vabariigi (Bundesrepublik Deutchland) juhtkond ametliku pöördumisega Nõukogude Liidu valitsusorganite poole, et need avaldaksid ainult neile teadaoleva Hitleri säilmete matmis/hoiupaiga.
Ajajärk oli valitud soodus, riikidevaheline koostöö muudkui arenes, just-just oli sõlmitud tänaseks kurikuulus leping "Gaas-torud".

Aga vastuseks saabus faximiil järgmisest dokumendist:

Riigiarhiiv: VH 1759 10.4.70
Griff: "Eriti salajane"
Dopusk: xxxx
Ainueksemplar. Seeria K
Linn: Magdeburg
5.aprill 1970 a.
AKT
(Sõjakurjategijate säilmete füüsilisest hävitamisest)

Vastavalt eelnevalt kinnitatud plaanile operatsiooni "ARHIIV" raames viidi operatiivgrupi xxxxxxx poolt läbi tõendusmaterjalide hävitamine mis olid võetud erisäiltamiselt sõjaväelinnakust No. xxxxxx Westendstrasse 36 krundilt (endine Klauzenerstrasse).
Materjalide hävitamine on viidud läbi nende põletamise teel kütuselõkkes jäätmaal Shenebeki rajoonis 11 km Magdeburgist.

Lõpuni põlenud säilmed peenestati koos sütega mehaaniliselt, koguti ja heideti Biderizi jõkke, mille kohaselt koostati ka antud akt.

OO KGB juhtivohvitser v/c p/p 92626 polkovnik Kovalenko
5. aprill 1970 a.
(Jätkub)


Muudetud: 24-8-06 kell 10:26:27 zed

[Muudetud: 21-2-2009 InDemand]

[zed]

Venemaa arhiivide pime-tolmuses sügavikus on Hitleriga seotud materjale asjaga tutvunute sõnul palju.
Paljud nendest on erineval ajal publitseeritud kuid kindlasti huvitavaim ja valgustkartvam osa on alles järge ootamas...
Edasi liiguksime teemaga "paralikumatele" sagedustele.

*1950 aasta kevad-talvel hakkas maailmas esmakordselt ringi liikuma kõlakas, et Hitler oleks nagu pääsenud eluga Berliini põrgust ning siirdunud III Reichi salajasse "Baasi 211", "Neue-Berlin" Antarktikas.

*1952 aastal teatas Dwight D. Eisenhower: "Meil on siiani kõigi tõendite sasipuntrast praktiliselt võimatu välja kaevata neid, mis annaksid kindla tõestuse Hitleri surmast.
Mitmed ringkonnad usuvad kindlalt, et Hitler põgenes Berliinist."

*Kui USA president Truman küsis otse Jossif Stalinilt Potsdami konverentsil 1945, et kas Hitler on surnud, vastas Stalin lühidalt: "Ei!"
Stalini üks lähimatest võitluskaaslastest marssal Gregory Zhukov, kes oli üks kõrgematest ohvitseridest kelle väed võtsid Berliini, ütles Potsdamis eraviisilise pika jutuajamise käigus kindlalt: "Hitleri maist keha me ei leidnud...".

*Usa sõjatribunali meeskonna juht Nürnbergis, Thomas J. Dodd, ütles: "Mitte keegi ei saa seda kindlalt väita, et ta on surnud".
Kindralmajor Floyd Parks kes oli USA okupatsioonisektori ülem Berliinis, kirjeldab oma memuaarides, et esimesel kohtumisel kui ®hukov tuli tervituskäigule, mainis vene marssal täie tõsidusega, et vene võimud arvavad Hitleri pääsenud olevat.
Kindralleitnant Bedell Smith, kindral Eisenhoweri Euroopa invasioonikorpuse staabiülem ja hilisem CIA direktor, esines avalikult avaldusega 12. oktoobril 1945 a. "Ükski inimene ei või kindlalt väita, et Hitler on surnud."

*Kolonel W.J. Heimlich United States Intelligence eksjuht Berliinis, kirjutas oma publikatsioonis, et kindlad vettpidavad tõendid Hitleri surmast praktiliselt puuduvad.
Kogu juurdlusmaterjal enesetaputeooriast on nn. "kuulujutu" tasemel.
Ja ta jätkas: "Nende tõendusmaterjalide alusel mida me omame, ei maksaks ükski USA kindlustuskompanii isegi kahjutasu välja..."

*Nürnbergi tribunali kohtunik Michael Mussmanno kirjutab oma raamatus "Ten Days to Die,": "Venemaa peab omaks võtma süü selle eest, et ei selgitatud välja Hitleri kadumise kõiki tagapõhju ja rahulduti esmaste, tundub et ettesöödetud faktidega...".

On fikseeritud fakt, et kui kohtuprotsessi käigus Mussmanno kuulas üle korduvalt Hitleri persionali, tema adjudandi, kammerteenri, sekretärid, autojuhid, piloodi, valvemeeskonna, tippjuhtkonna, siis kõik andsid täpselt, peensusteni sarnaseid tunnistusi, sisuks "Hitler tegi enesetapu..."
Selline tunnistuste sarnasus peensustes kõlas üksiti hästi, kuid kuulduna paljude tunnistajate suust tekkis kohtunikul koheselt kahtlus.
Kahtlus selles, et selline täpsus on võimalik vaid siis, kui kogu "stoory" on ettevalmistatud ning "selgeksõpitud" enne tegelikke sündmusi.

* USA Riigisekretär Jimmy Byrnes tähendab oma raamatus (ilmus 1948 aasta aprillis "The Cross and The Flag): Potsdami Konverentsi "Suur Nelik" : "Stalin tõusis oma toolilt, tuli ning lõi minuga kokku väga sõbralikul maneeril oma likööriklaasi...
Ja kui mina küsisin, kasutades seda sobivat juhust: "Marssal Stalin, missugune on Teie teooria Hitleri surmast?..." Stalin vastas: "Ta ei ole surnud, ta põgenes...kas Hispaaniasse või Argentiinasse."
(Jätkub)


Muudetud: 26-8-06 kell 11:04:35 zed

[zepac]

Mingi x aeg tagasi näitas Kanal2 dokumentaali kah Hitleri surma-teooriast. Seal toodi lõpuks Venelaste käes seisnud kolju fragment. Ma ei mäleta kindlalt, kuid tehti vist ka DNA analüüs, mis vastas punkris olnud diivanilt leitud verega. Kas oli tõepoolest veristatud teisikut(kes pommiaugust leiti) või oli tegu tõepoolest füüreriga?
Ma tahaks isiklikult väga loota, et Adolf sai tookord Berliinist minema. Muidugi huvitab siiski, kuidas ta suri.

[Weizen]

Vabanda, zed, et segan Sind nii sujuvalt kulgeva Hitleri teema juures, aga ühe varasuvise postituse valguses hakkas kripeldama üks küsimus:

Algselt postitas: zed
Yritan veidi tutvuda siin ka III Reichi liitlase Rumeenia tegevusega WWII ajal (v6tsid nad ju koos Saksamaaga muuhulgas ara N. Venelt Odessa ning Krimmi). V6ibolla onnestub teha visiit ka Transilvaaniasse, kuulsa kohaliku vyrsti VLAD TEPESH:i valdustesse.

Kas jäi tööülesannete kõrvalt aega ka pisut ülalmainitud tegevuste jaoks....?

Muudetud: 26-8-06 kell 19:22:14 Weizen

[zed]

Hitleri väidetava enesetapu teema huvitab laiemat üldsust ka tänapäeval.
Erinevaid materjale, hüpoteese on publitseeritud tohutu hulk mitmetes maades.
Venemaal, kunagi toimunud juurdluse läbiviinud maal, on aga Hitleri surmas kahtlejaid arvatavalt kõige rohkem.
Toimus ju seal olemasolevate vähestegi tõendite sihikindel varjamine ja hävitamine. Põhjendatud on seda igipõlise NKVD/KGB/FSB ja GRU (sõjaväeluure) vahelise vastasseisuga ja kunagi tehtud põhimõtteliste juurdlusvigade rohmaka varjamispüüdega.

Internetist võime leida teemakohast müstikat servast servani.
Alates sellest, et juba 1943 aastal muudeti Berliinis SS plastilise kirurgia kliinikus suure saladuskatte all Hitleri ja tema ustavaima võitluskaaslase Martin Bormanni välimust (mõlemad oli muuhulgas siis varustatud korraliku juudi ninajurakaga), kuni selleni, et Hitler olla juba enne Stalingradi lahingut 1943 aastal lahkunud Maalt Haunebu:ga kauge Aldebarani suunas, et tulla tagasi tohutu liitlaslaevastikuga.
Põhjendatakse seda tõsiasjaga, et peale 1943 aastat ei esinenud Adolf enam kunagi avalikult.

Väga paljud niidid ja oletused viivad aga Lõuna Ameerikasse.

Argentiina ajakirjanik Abel Basti kinnitab, et Adolf Hitler elas aastast 1945 vaheaegadega Lõuna Argentiinas Patagoonias.
Sellisele võimalusele võis viidata ka 1945 aasta 20. aprillil Berliinist Führerbunkrist Martin Bormanni poolt Admiral Dönitzille saadetud (ja liitlaste poolt kinnipüütud) raadiotelegrammi tähendus: "Tierra del Fuego..." (Tulemaa ehk Patagoonia)?

Toon siin Teieni Abel Basti triloogia "Hitler Argentiinas" sissejuhatuse:

See sündmustejada mis sai alguse seitsekümmend aastat tagasi sõjamöllu kütkeis oleva Euroopa südamest, kõigi liitlasarmeede nina all, on hoidnud pikalt ärevil asjast huvitatute meeli.
Hitleri ja tema lähedaste ning kaaskonna võimalik põgenemine on pakkunud ja pakub ka praegu nn. konventsionaalse ajalooga mitte nõus olevatele uuriatele suurt huvi.
Mitmete maade asjatundjad kes tegelevad selle teemaga, on samal ajal kogenud tohutut survet ametliku ajalooversiooni taustal seisva ülivõimsa majanduslik-poliitilise maailmavõimu poolt.
Sellesama jõu poolt kes 1945 aastal kureeris selle nn. "ametliku enesetaputeooria" loomist.

Globaliseerumine kui tänapäeva maailmamajanduse ning sellele toetuvalt ka poliitiliste arengute põhiline iseloomustaja, on avanud uued võimalused ka informatsiooni kättesaadavuse osas.
Situatsioon on täiesti muutunud võrreldes olukorraga II Maailmasõja lõpul.
(Jätkub)


Muudetud: 31-8-06 kell 00:20:41 zed

[zed]

Sel ajajärgul üritasid lääneliitlased esirinnas USA:ga saavutada endale kogu maailmas vabaduse, moraali ja inimõiguste kehtestamise eest peetava võitluse eestvõitleja mainet.
Teiselt poolt üritati näidata III Reichi ja Adolf Hitlerit kui "kurjuse kehastumist" ja "Vanatühja" ennast ilmelusana.
Selline klassifikatsioon, omane ka selleaegsetele Hollywoodi filmidele, must-valge, ilma hallide vahetoonide ja üleminekuteta võeti kergelt üle ja aktsepteeriti kogu selleaegses maailmas tervikuna.
Purustavaim konflikt kogu inimkonna ajaloos, Teine Maailmasõda, mis tõi hävigut ja kaotusi kümnetele miljonitele, põhineski ideoloogiliselt sellel must-valgel värvipaaril.
Nagu mainisime on situatsioon tänaseks kardinaalselt teine.
Sündmused mis toimusid 20 sajandi lõpul ja 21 sajandi algul maailmas on järsult muutmas või kukutamas mitmeidki siiani vankumatuna püsinud ideoloogilisi postulaate.

Meile kõikidele kättesaadavad andmed Globaalse Informatsiooni Net:ist sunnivad meid nüüd lõplikult ümber hindama ka seda nn. "tõde" Teisest Maailmasõjast.
Saab üha selgemaks, et faktiliselt oli siis toimunu midagi hoopis muud kui üldsusele siiani on ette söödetud.
On selgunud, et "Vanatühja kombitsad" ulatusid ka Lääneliitlasteni, veelgi enam, alati pole selge kelle juurest need "kombitsad" alguse said.

Tänapäeval on harilik ja selge, et uudised info toimunud sündmustest maailmas jõuavad meieni praktiliselt kohe, ükskõik millise maailmapunktiga ka ei oleks tegemist.
Iraagi konflikti võime jälgida mõlemalt osapoolelt pärinevate uudiste valguses.
Näiteks saabuvad meieni teated USA armee pommitusaktsioonidest Iraagis, hävitamaks tsiviilobjekte, tohututest purustustest, USA sõjaväe poolt toimepandud piinamistest iraagi vangide kallal ja muudest "vägitegudest".

Tänaseks on tänu infokanalite arengule ja teabe laialdasele kättesaadavusele kunagisest "tõe ja õiguse" võrdkujust saanud päris tavaline olematu moraaliga palgasõdalane.
Nii USA sõjamasin kui tema valitsus täidavad vastuvaidlematult multinatsionaalsete kompaniide käske, alustavad sõdu, tapavad, kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks tohutu purustusjõuga uusi relvi, põhjustades nii veel suuremat ebavõrdsust maailma rahvaste vahel.
Selline käitumismall ei vasta tegelikult ühegi rahva huvidele, tegemist on suurte varjule hoidvate rahamaailma valitsejate alatute ambitsioonidega.
See käitumismall ei ole aga äsja maailma tekkinud.
Kõik oli olemas ka varem, päris samade taustsüsteemide, varjul püsivate liikumapanevate jõudude ning põhjustega, suur erinevus oli vaid informatsiooni kättesaadavuses. Tänapäeval on igasuguste müütide loomine märgatavalt keerulisem.
Just see erinevus lõigi II Maailmasõja ajal hoopis teistsuguse reaalsuse.
Ei tohi ka seda unustada, et mitmedki väljendused Saksamaa rassipoliitikas olid otseselt mõjutatud USA ajaloost ja seal valitsevast mentaliteedist.
USA valitsuses, sõjaväe juhtkonnas oli palju persoone kes vähem või rohkem avalikult avaldasid sümpaatiat Saksamaal toimuvale.
(Jätkub)

Muudetud: 31-8-06 kell 23:31:04 zed

[zed]

Langen hetkeks teemast kõrvale.
Vabandust.
Aga neil kellele III Reichi teema pakub tõsisemat huvi ja inglise keel arusaadav, tasuks lugeda järgnevat kokkuvõtet.
Tsiteerin minut.ee:st Kapten Trummi: "Viimase 50 aasta jooksul pole laiem press avaldanud ühtegi korralikku kirjutist sellest, kuidas näiteks Hitler võimule tuli ja mida ta suutis.
Iva on selles, et võetagu kuidas tahes, kuid viimase 70 aasta jooksul on maailmaajalooliselt ainult Kolmas Reich suutnud midagi sellist teha, mida järgnevad aastakümnetel kõik ülejäänud riigid kopeerima hakkasid - ühendas ühtseks tervikuks riigi ja rahva ning suutis poliitilised liikumised muuta rahva, mitte klikkide teenriteks."
:(link)

Muudetud: 1-9-06 kell 10:56:51 zed

[zepac]

Wow! Tänud herr zed, tõsiselt huvitav ja faktiküllane materjal. Eriti hämmastav oli, et paari aastaga enne 1933a toimus saksamaal üle 200 000 enesetapu. Kõik tänu tööpuudusele ja lokkavast vaesusest. Ja seda aega nimetati demokraatiaks(tõlkes rahva võim). Keskmine palk oli 40marga ringis. Ma ise ei suuda meenutada tollase marga suhet eesti rahaga. Teatavasti liiukus 1920a jooksul ringi millionilisi rahakupüüre. Inflatsiooni tagajärg. Riik oli ühesõnaga täiesti pe*sses omadega.
Nagu zed märkis, on peale III Reichi üritatud mingil määral matkinda, just selle edu tõttu. Saada kümne aastaga kolmanda maailma riigist Kolmandaks Riigiks, on lihtsalt hämmastav. Kahjuks ei suuda ma tuua võrdluseks tollase Venemaa olukorda.

Materjalist sai loetud umbes 10%, kooli aktuseks vaja sättida
Õhtul loen lõpuni!

Muudetud: 1-9-06 kell 11:18:17 zepac

[Scuderia]

Algselt postitas: zed
(Euroopast loeti germaanlastele lisaks aarialaste hulka kuuluvateks ka soomlasi ja ungarlasi, kusjuures eestlasi ja lätlasi peeti eriti puhasteks aaralasteks (puhtaverelisemateks näiteks kui austerlasi) eestlased ja lätlased olid lihtsalt kunagi ajaloo vältel kaotanud oma saksa keele. See oli Reichi ametlik poliitika.)

Mul on üks laialt levinud raamatuke, kus on toodud ära tabel, millises riigis kui palju juute elab. Ilmselt on paljud seda raamatut näinud ja sellest üht-teist lugenud, neile siis alltoodud link uut infot ei paku, küll aga olen ma kindel, et leidub ka neid, kes seda veel näinud ei ole.
Nagu tabelis kirjas, seisab Estland (Eesti) taga rida -judenfrei- (juudivaba), mis ilmselt kinnitab ilusti zed'i postituses kirjutatud, et eestlasi peeti eriti puhtaks aaria rassiks, sest meil polnud juutidega mingit pistmist, kuna neid lihtsalt siin ei elanud. Ma isiklikult kahtlen muidugi, et neid üldse ei olnud, aga ju see meie Eestikene tol ajal neist suht puhas oli küll.

Siin siis minu skanneering:

(link)

Lisaks tuleb öelda suur tänu zedile, kes nii palju huvitavat materjali on siia kirjutanud.

[zepac]

Arvatavasti pole see raamat praeguse Eesti ajal välja antud?

Huvitav oli, täname!

[Scuderia]

Algselt postitas: zepac
Arvatavasti pole see raamat praeguse Eesti ajal välja antud?

Huvitav oli, täname!

täitsa praeguse eesti ajal 1999. aastal trükitud teos.

[zepac]

Väga huvitav. Siis millistest allikatest need numbrid pärinevad? Ammu ära tõestatud, et neile arvudele lisati null või mitu otsa.
Kust seda saab osta ja mis nimi?

[Scuderia]

Algselt postitas: zepac
Väga huvitav. Siis millistest allikatest need numbrid pärinevad? Ammu ära tõestatud, et neile arvudele lisati null või mitu otsa.
Kust seda saab osta ja mis nimi?

ma enam ei teagi, kas seda müüakse üldse.
raamatu nimi on igatahes "Sündmused, mis vapustasid maailma" autoriks Guido Ilves.

Ega nende dokumentide ja arvude õigsuse kohta ei oska ma midagi öelda, aga siit võib lugeda kinnitust, et eestlased olid Natside silmis heas kirjas.

[zepac]

Loodetavasti oleme edasi
Nemad jäävad igatahes mulle igavesti meelepärasteks!

[zed]

Adolf Hitleri võimalik hüpoteetiline põgenemine sõjakeerisest Berliinis, on hoidnud aastakümnete jooksul üleval paljude uurijate huvi.
Nende hulgas on nii vandenõuteoreetikuid, sõjaajaloolasi kui sensatsioonimaiaid ajakirjanikke.
Enamiku hüpoteeside kohaselt viivad niidid Lõuna Ameerikasse ja just Argentiinasse.

Argentiina Vabariik ehk hispaaniakeelselt Republica Argentina oma 2,7 miljonilise ruutkilomeetrise pindalaga on maailma riikide seas suuruselt kaheksandal kohal.
On mäestikualasid, metsi, tasandikke.
On nii reljeefi kui paiknemise poolest vägagi ligipääsmatuid ja eraldatud paiku. Viimased nn. metsikud indiaanihõimudega asustatud alad Rio Negrost lõunas Patagoonias allutati-koloniseeriti alles 1880.
Riigi ajalugu on olnud kirju.
On peetud sõdu, on olnud separatismi ning raskeid majanduskriise.

Poliitiliselt on Argentiina läbi aegade üritanud leida oma teed ja ajada sõltumatut kurssi.
Teise Maailmasõja ajal neutraalsena, oli Argentiina üks põhilisi Saksamaa ja tema liitlaste varustaja erinevate loodusressursside ning toiduainetega.
1942 aastal, II Maailmasõja ajal USA survel korraldatud Ameerika riikide välisministrite konverentsil keeldus Argentiina kategooriliselt lõpetamast suhteid Saksamaaga.

Millest selline huvi ning sümpaatia Saksamaa ja teljeriikide vastu?
On ju Argentiina asukoht Saksamaast nn. maakera kuklapoolel?
Ja praktiliselt samal mandril USA:ga, ning ümbritsevatel ookeanidel võimutsemas nii USA kui Briti Kuninglikud mereväed?

Paralikumast vaatenurgast küsides leiab aga vastuse kohe.
Die Neue Schwabenland.
Saksamaa ala Antarktikas oli see tegija mis vajas tagalat.
Tagalat, varustusbaasi, tugipunkti.
Mitmed ajakirjanikud on leidnud Argentiina arhiividest tohutu hulga tõendeid mis näitab väga tihedaid majandussidemeid oletatava Saksamaa baasiga 211.

Pedro Hernandez avastas Argentiina arhiividest suure hulga lepinguid, arveid, saatelehti, laevade logiraamatuid mis andsid kõik tunnistust kõige erinevamate kaubagruppide laiaulatuslikust saladuslikust kulgemisest Argentiina sadamatest alates 1938 aastast kuni viiekümnendate aastate alguseni.
Sihtkoht tundmatu.
Ja tellijate, maksjatena olematud firmad.
Nii Argentiinas kui kogu maailmas. Rahalist ressurssi millega tasuda oli.

Ülalpool mainitud Abel Basti, uurinuna erinevate pankade kapitaliseeritust Argentiinas, Brasiilias, Paraguais nendel aastatel, on avastanud hinnanguliselt kuue miljardi dollari suuruse rahavoo.
Päritolu? Tühi koht...
1969 aastal pasundasid maailma ajalehed: Argentiina linnakeses El Chaltèn:is kukkus sügisese tulvavee tõttu kokku villa.
Maja oli olnud pikalt asustamata kuid siiski hooldatud.
See juhtum polekski erilist tähelepanu äratanud ning uudiskünnist ületanud, (sarnaseid juhuseid on sealkandis tihti) kui majavaremed polnuks veidike erilised.
Nimelt maja katus oli kaetud katusekividega. Kivid nagu kivid ikka, ainult KULLAST.
Hinnanguliselt kattis maja kaheksa tonni kullast, korralikult värvitud katusekive.
Ja omanik?
Maja oli omavalitsuse andmetel kellegi Klaus Heinrich Klein.i nimel.
Kes oli küll see härra Klein?

Argentiina 38 miljonilisest elanikkonnast räägib saksa keelt emakeelena hinnanguliselt erinevate allikate põhjal kaks kuni neli miljonit inimest.

Millest selline hinnangute erinevus?
Rahvusgrupp on küllaltki eraldatud, pidades rangelt kinni oma kultuurist ja identiteedist.
Ametlikul statistika kohaselt on suurim saksakeelne populatsioon Buenos Aireses, Cordobas ja Patagoonias (Tulemaal).
Eraldi tuleb muidugi käsitleda nn. saksa kolooniaid, komuune või ükskõik kuidas neid siis nimetada.
Need kogukonnad on väga suletud ja kinnised üksused.
Neil on oma lasteaiad, haridussüsteem, tervishoiu ja hoolekandeasutused. Kõik nad on muule maailmale täiesti varjatud.
Ka nimetused on huvipakkuvad: Heimat-1, Heimat-2, Morgenrot, Fööniks jne.
Mida need kolooniad tõeliselt endast kujutavad võib ainult oletada.
Kas on tegemist Baas 211 tagalaga?
Kus sirgub uus põlvkond, kus parandatakse tervist ja kuhu siirdutakse eluõhtul?
Kõike seda võib ainult oletada.
Edasi paluks Teil vaadata Abel Basti lingilt veidi pildimaterjale Argentiina saksa kolooniate elu-olust ja just Barilochist kus väidetavalt olevat oma päevakesed õhtusse veeretanud ka Adolf Hitler.
Juhin tähelepanu, et mitmed kõnekad fotod toredatest koosviibimistest neis, on tehtud 50:datel aastatel...
(link)

(link)
(jätkub)



Muudetud: 10-5-07 kell 19:47:21 zed

[Muudetud: 21-2-2009 InDemand]

[zed]

Kolmanda Reichi teema algul uurisime veidi SS:i tohutut uurimis- ja teadusaparaati mis allus otseselt SS insener-kindralile Hans Kammlerile.
Kogu SS teaduspotentsiaal oli jämedalt öeldes jagatud kahte ossa.
Suurem domineeriv osa polnud sugugi tehnika, sõjatööstuslik kompleks, vaid hoopistükkis taimegeneetika.
SS alustas taimede ja erinevate kultuuride geneetilisi uuringuid juba kolmekümnendatel aastatel.
Loodi selleks ka kõik vajalik.
Katsebaasid, tööstused.
Tehnikast võib nimetada kasvõi SS:i ülesandel loodud elektronmikroskoopigi.

Kummaline kas pole?
Sõda käimas ja üle poole "auru" läheb taimeuuringuteks.
Kõige tähtsamaks kultuuriks peeti sojauba.
Seda kutsuti isegi "rahvussotsialistlikuks viljaks". (Ameeriklased "nazi-oaks).
Selle vilja tehislikult muudetud liinidega viidi läbi massiliselt katseid.
Eesmärgiks aretada sordid, mida oleks võimalik kasvatada ekstremaalsetes tingimustes ja mis oleksid küllaldaseks valguallikaks inimestele.

1980:ndate aastate keskel, kui olin kaasatud Venemaal IKI:s (Kosmoseuuringute instituut, asus NSVL TA juures) ühte projekti, juhtusid mu kätte materjalid mis puudutasid vene kosmonautide füsioloogiat, toitumist orbiidil, toiduratsioone jm.

Mu kolleeg, vanem "nautcnõi zatrudnik", naeris: "Meil oli lihtne. Jätkasime sealt kus sakslastel asi pooleli jäi"...

Nii see oligi.
SS:i poolt väljatöötatud kõrgeväärtuslikud toiduained, sojast valmistatud kunstliha (erinevad variatsioonid, alates loomalihast ja lõpetades kalkuniga), kunstmesi, kohv, ¹okolaad, mitmed toidurasvad.
Venelased irvitasid: "Mitmed tehnoloogiad saadi kätte tervikuna, koos tootmisbaasi, seadmete ja dokumentatsiooniga.
Nendeks tootmisbaasideks olid aga, üllatus-üllatus koonduslaagrid.
Näiteks Dachau laager tootis igakuiselt 400 tonni vitaminiseeritud kunstmett. Oswiecem sadades tonnides erinevaid sojaprodukte, kunstliha, vorste jne.
Stutthof ja Maidanek kohvi, kunstrasvu, margariini...

Ja küsimus ei olnud lihtsalt tootmises, vaid ka kasvatamises.
Erinevaid geneetiliselt muudetud kultuure aretati/kasvatati tehistingimustes, kuppelkasvuhoonetes, galeriides, allmaarajatistes.
Taimede tolmlemiseks muudeti geneetiliselt vajalikus suunas erinevaid kiletiivalisi, kärbseid, mesilasi jne.
Nende asurkonnad olid sealsamas kuplite all, käikudes, galeriides.

Väike repliik.
Võib-olla on laiemale publikule teadmata, et II Maailmasõja algul andis Hitler käsu SS:i kureeritavale keemiakontsernile leiutada jook, mis annaks vastulöögi ideoloogiliselt mittesobivale Coca-Cola:le.
Saksa keemikud lõid ühe kuuga täiskeemilise retseptuuriga joogi.
Nimeks sai see "Fantasie".

Kui WW II oli lõppemas andis maailmavõim USA sõjaväele kaks salajast kiireloomulist ülesannet.
Operatsioon "Paperclip" - tuli kätte saada võimalikult suurem hulk Saksa tuumateadlasi, tehnoloogiat, seadmeid.

Operatsioon "Fanta" - kätte saada Fantasie retseptuur ja tehnoloogia.

Karm jõud see Coca Cola Corporation.
Veel karmimad mehed kelle taskuid see jook täidab...
(Müüt härra Max Keith:ist, õuntest ja siidripressidest on paraku 100% Coca-Cola Corp.:i väljamõeldis).

Niisiis.
Miks toimetas SS palavikuliselt oma taimegeneetika instituutides?
Miks suunati sinna sellised tohutud ressursid, kordades suuremad kui sõjauuringuteks?
Et toiduga, naturaalmeega, lihaga oli kitsas käes?
Sõja ajal on ikka mõne artikliga kitsas.
Näiteks oakohviga.
Aga see ei ole veenev seletamaks selliseid riiklikke jõupingutusi.
Ja oleks siis põllumaast III Reichis puudust olnud.
Pealegi garanteeris riik põllumajanduses, majandites, taludes vajaliku tööjõu.
Oli ju juba vallutatud Valgevene territooriumile planeeritud üks suur rohevöönd mahepõllumajandusega ja selle rajamisega tehti sõjakeerisele vaatamata algust.
Tegemist oli selge plaaniga tehnoloogiate väljatöötamiseks suurte inimhulkade toitmiseks ekstremaalsetes eraldatud tingimustes.

Tuleme tagasi meie teema juurde.

Argentiina

See maa on maailma suurim sojaoa tootja.
Geneetiliselt muudetud oa.
Ja alguse sai see tootmine juba kolmekümnendatel aastatel.
(Jätkub)


Muudetud: 10-4-07 kell 10:52:22 zed