Fossiil

kas kellegil on kogemusi fossiilidega ma leidsin siis enda aiast ykspäev fossiili kõik jooned on suhteliselt selgelt näha paistab olevat nagu mingi eelajalooline tigu vms kas keegi teab kas seda saab kuskil müüa ja mis hinnaga kahjuks ei tea kui vana ta on aga lähen varsti tartusse täpsemalt uurima siin siis selle pilt
või kust saab nende kohta täpsemat infot netist otsisin aga midagi kindlat ei leidnud ja laius on sellel 3.5 cm
Muudetud: 10-8-05 kell 19:33:07 joseph
täpsustasin

Muudetud: 10-8-05 kell 19:34:22 joseph

Muudetud: 10-8-05 kell 19:46:43 joseph

Muudetud: 13-1-08 kell 19:14:06 Hallucigenia

kahjuks pilt ei avane aga ole rahulik, 99,99% kindel, et keegi seda sult ära osta ei taha. need kõik juba läbi ja lõhki läbi uuritud. kui ma nooruke olin, siis kah maakodus (kavilda ürgorg) kogusin neid. alul kõiki, mis kätte sattusid aga kui kivikuhi juba ropuks kasvas, viskasin enamuse minema ja keskendusin vaid eriti selgetele isenditele.

oot. kust sa leidsid? aiast mulla seest? lõuna eestis elad vä? seal peaksid sellised kivistised üsna sügaval olema ju, sest minu arust on lõuna eestis kõige paksem moreeni kiht, kuid mine sa tea. Ma arvan et sinna on aiamaale on sul lisa mulda kuskilt toodud? Põhja eestis on need kivistised lubjakivi sees. mulla sees neid ni naljalt ei leia.

jp aiast mulla pealt tgelt on küll suhteliselt imelik et korraga sinna tekkinud

Muudetud: 10-8-05 kell 19:48:26 joseph

siit peaks saama selle pildi nüüd
ja kui ikka ei siis SIIT

eeem ega rohkem nagu mulla pealt lihtsalt korraga märkasin

Muudetud: 10-8-05 kell 19:52:06 joseph
edit: tõstsin kaks postitust kokku üheks.



Muudetud: 10-8-05 kell 17:59:48 Thorondor

kle need pildid ei avane kohe mitte kuidagi. sellist aadressi nagu joseph.mops.ee pole olema lihtsalt

Muudetud: 10-8-05 kell 19:57:37 bolteque

deem kui ma klõpsan siis avanevad kohe
kas keegi oskaks anda adret kuhu saaks veel selliseid pilte yles lasta?

ok nyyd sain veel pilte ylesse päeval ei saanu pilt.ee-sse sisse nyyd sain pilte peaks saama näha SIIT
MA LOODAN ET NYYD N2EB PILTE

avaneb ikka aga siiski - ei midagi erilist. selliseid tartu paleontoloogiamuuseum maast laeni täis.

aga ikkagi tahaks täpsemalt teada kui vana see on mis liik see on jne ikkagi põnev

Hmm... ei tundu teona. Pigem ammoniit.

Nii, noored.
Võtame lahti sellise vahva asja nagu Looduskaitseseadus ning selle järgi on enamus kivistisi kaitse all. See tähendab, et nende MÜÜMINE ON KEELATUD ning seadusandlikus korras karistatav. See pisike tigu vaevalt eriti väärtuslik on, kuid minu arust ei tohtivat Eesti territooriumilt pärit fossiile isegi ilma eriloata riigist välja viia.
Minu isiklik arvamus sellele on, et see on ikka eriti nõme küll kui leiad mingi looduskaitsealuse asja ja siis inmene hakkab kohe mõtlema, et kuidas seda rahaks saaks teha > (Isiklikult oman suht suurt leitud fossiilide ja huvitavate kivimite kogu ning pole ealeski mõelnud selle müümise peale...)
Sellise asja vastu on loodud muidugi ka selline organisatsioon nagu CITES ( http://www.cites.org ). Kuid see kõik läks natuke offtopicuks. Vabandust. Loodan, et saite mõttest aru.

Ja vanuse määramiseks, võibolla keegi Geoloogiamuuseumist aitab sind...Mine küsi tarkade onude käest, sealt saad teada arvatavasti kõik, mis seada kivistist puudutab.

Tänud, elis, viite eest - võtsin selle seaduse lahti: kivististe ja mineraalide kohta on seal järgmist:

***********
§64. Kivististe ja mineraalide kaitse põhimõtted

(1) I kaitsekategooriasse arvatakse kivistised ja mineraalid, mis esinevad vähestes leiukohtades või mille teadaolev leiukoht asub väga piiratud alal.

(2) II kaitsekategooriasse arvatakse kivistised, mille:
1) leiukohtade säilimine olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel on kaheldav;
2) tervikeksemplaride leiud esinevad harva.

§65. I kaitsekategooria mineraali kaitse

(1) Kui I kaitsekategooria mineraali leiukoht ei jää kaitseala piiresse, moodustatakse selle kaitseks kaitseala või võetakse leiukoht kaitse alla kaitstava looduse üksikobjektina.

(2) I kaitsekategooria mineraali kahjustamine, looduslikust olekust eemaldamine, selle leiukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud.

(3) I kaitsekategooria mineraali riigist väljaviimine on lubatud üksnes teadusuuringu otstarbel keskkonnaministri loa alusel.

(4) I kaitsekategooria mineraali leiukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, kui see võib põhjustada ohtu leiukohale.

§66. I kaitsekategooria kivistise kaitse

(1) I kaitsekategooria kivistise teadaolevatest leiukohtadest esinduslikumate kaitseks moodustatakse kaitsealad või võetakse leiukohad kaitse alla kaitstavate looduse üksikobjektidena.

(2) I kaitsekategooria kivistise leiukohas on keelatud kivistise looduslikust olekust eemaldamine ning tegevus, mis võib leiukoha hävitada või seda kahjustada.

(3) I kaitsekategooria kivistist võib riigist välja viia üksnes teadusuuringu otstarbel keskkonnaministri loa alusel.

(4) I kaitsekategooria kivistise leiukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, kui see võib põhjustada ohtu leiukohale.

§67. II kaitsekategooria kivistise kaitse

(1) Kui II kaitsekategooria kivistise leiukohas toimuv tegevus suurendab keskkonnategurite kahjustavat toimet leiukohale, moodustatakse selle kaitseks kaitseala või võetakse leiukoht kaitse alla kaitstava looduse üksikobjektina.

(2) II kaitsekategooria kivistise tervikeksemplari võib riigist välja viia teadusuuringu otstarbel keskkonnaministri loa alusel.

********
Seega, I kategooriat ei tohi maast üles korjata ka mitte (rääkimata seadustest, mis sellist tegevust võõral eramaal piiravad). Jääb üle vaid teada saada ... millised on siis need I kategooria kaitstavad kivistised ja mineraalid? Ja seda nimekirja mina küll leida ei suutnud ... ehk keegi oskab aidata? Aga maast (maa seest) leitud asjadega maksab üldse ettevaatlik olla: õpetlik on lugu kahest mehest, kes leidsid rahapaja ja otsustasid sellest riigile ausalt teada anda: http://www.delfi.ee/archive/article.php?...goryID=120. Ja veel tekkis mul selline küsimus: kas meie foorum on massiteabevahend - millest ju ka selles seaduses räägitakse?

Õnneks on massiteabevahendis info levitamine keelatud vaid siis, kui see kujutab endast ohtu leiukohale. Antud fossiili puhul pole arvatavasti tegemist ka I kategooria leiuga..

Kategooriate kohta:

KAITSEALUSED KIVISTISED

Eesti aluspõhja settekivimid (mitmesugused lubja-ja liivakivid) on tuntud oma mitmekesiste ja hästi säilinud kivististe poolest. Need pakuvad järjest suurenevat huvi geoloogidele (sealhulgas otseselt kivistisi endid uurivatele paleontoloogidele) ja bioloogidele - kunagise elu arengu mõistmiseks ja kirjeldamiseks, kivimite ning neis talletunud sündmuste vanuse määramiseks. Unikaalse uurimismaterjali olemasoluga on seotud paleontoloogia õpetamise pikaajalised traditsioonid Tartu Ülikoolis ja maailmas hästi teada kivististe kollektsioonid meie muuseumides. Kivistised on erakollektsioonide üks meelisobjekte nii meil kui mujal. Kivistised võivad olla ka kaevandatavaks maavaraks. Eestis leiduv fosforiit on käsijalgsete karbipoolmeist rikastunud liivakivi, põlevkivi päritolu seotakse omaaegsete vetikvaipadega.

Kivistise väärtus sõltub tema säilivusastmest (terviklikkusest), esinemissagedusest, uuritusest (kes määras, kui täpselt on eksemplar seotud leiukohaga), hankekulutustest ja esindatavusest (olla näiteks, tüüpeksemplariks). Kivististe kaitse seisneb nende kogumise piiramises ja ettenähtud korras säilitamises.

Kivististe kaitse Eestis on sätestatud nende kuulutamisega kas II või III kategooria kaitsealusteks objektideks. II kategooria nimistusse on võetud teaduslikult suurt huvi pakkuvad, kuid Eestis ja mujalgi väga harva leitavad kivistised - kaks käsijalgset Dicoelosia anticipata ja Costistraicklandia lirata, kaks käsna Clathrodictyon regulare ja Plectostroma schmidti ning kõik okasnahkse Bothriocidaris'e neli liiki. Samasse kategooriasse on loetud veel liigi nime fikseerivana (tüüpeksemplarina) koralli Mesofavosites dualis'e kivistunud koloonia, mis on nii suur, et seda on otstarbekas säilitada tema leiukohas, mitte muuseumis. Samaväärne kaitse on tagatud praegu mitte veel haruldasele lülijalgse Phlebolepis elegans kivistisele. Selle ohjeldamatu kogumine (kuni kaevandamiseni välja) võib viia hästisäilinud eksemplaridega leiukoha ammendumisele. III kategooria nimistusse on võetud kõik meil tavalisel moel kogutavad kivistised: selgroogsed, okasnahksed, käsijalgsed, lülijalgsed, käsnad. molluskid. sammalloomad, korallid. Need kivistised, pärinedes puuraukudest või kaitse all olevaist paljanditest, kuuluvad säilitamisele Eesti Vabariigi teadusasutustes vastavalt nende eesmärkidele. Kivististe kaitse ülaltoodud põhimõtete elluviimine eeldab kogutud kivististe ekspertiisi, mis on igal juhul kohustuslik kivististe viimisel väljapoole Eesti piire. Eesti looduse praegune avatus sunnib kivististele kaitsekella lööma, teadvustama nende tähendust ja säilitama neid kui taastumatut loodusrikkust.

edit: link - http://www.envir.ee/ministeerium/trykise...tised.html

Muudetud: 13-8-05 kell 23:15:34 Tutanhamon

eem...alustax sellest et olen 2-3 aasat tegelenud fosiilidega omalk2el. syvenenud ei ole olen lihtsalt systematiliselt suvel/kevadel/sygisel k2inud neid igasugu paekiviladudest otsimas(tallinnas). ei tea mis ajastute laod ja mida ma t2pselt leidnud olen...esialgne siht oli trilobiit aga k2igus leidsin ka huvitavamaid asju...nendega tekkis mul kysimusi.
1) kas eestis olid dinosaurused? kui olid siis millised? pilte nende kohta..
2) kas eesti oli koguaeg vee all v6i oli ka maismaa vahepeal?
kuigi k6ik need setted viitavad merele/ookeanile yhes6naga veele tekib mul kahtlus...
pilte oma leidudest mul ei ole kahjuks:

Tsitaat:Algselt postitas: mr-applecake
1) kas eestis olid dinosaurused? kui olid siis millised? pilte nende kohta..
2) kas eesti oli koguaeg vee all v6i oli ka maismaa vahepeal?
kuigi k6ik need setted viitavad merele/ookeanile yhes6naga veele tekib mul kahtlus...

Esiteks, paekivi on tekkinudki setetest. Selleks, et analüüsida paekivist leitut, on mõistlik selgeks teha see, kuidas paekivi tekib.
Teiseks, dinosauruste kohta täpselt ei oska öelda, kuid kilpkonnad olid siin kohe kindlasti.
Kolmandaks Läänemere staadiume (seega ka Eesti ala mere kaetust) hakkad sa lähema paari aasta jooksul kindlasti koolis õppima. Kui senikaua kannatada ei jaksa, siis soovitan mõnelt loodusteaduste, bioloogia või geograafia õpetajalt küsida. Usun, et nad rõõmustavad, kui keegi omaalagatuslikult nende eriala vastu huvi tunneb. Vihjeks võin öelda niipalju, et oli perioode, kus oli mere alt väljas enamus ja ka perioode, millal oli kõik peale kõrgemate tippudega vee all...

Tsitaat:Algselt postitas: elis

Tsitaat:Algselt postitas: mr-applecake
1) kas eestis olid dinosaurused? kui olid siis millised? pilte nende kohta..
2) kas eesti oli koguaeg vee all v6i oli ka maismaa vahepeal?
kuigi k6ik need setted viitavad merele/ookeanile yhes6naga veele tekib mul kahtlus...

Esiteks, paekivi on tekkinudki setetest. Selleks, et analüüsida paekivist leitut, on mõistlik selgeks teha see, kuidas paekivi tekib.
Teiseks, dinosauruste kohta täpselt ei oska öelda, kuid kilpkonnad olid siin kohe kindlasti.
Kolmandaks Läänemere staadiume (seega ka Eesti ala mere kaetust) hakkad sa lähema paari aasta jooksul kindlasti koolis õppima. Kui senikaua kannatada ei jaksa, siis soovitan mõnelt loodusteaduste, bioloogia või geograafia õpetajalt küsida. Usun, et nad rõõmustavad, kui keegi omaalagatuslikult nende eriala vastu huvi tunneb. Vihjeks võin öelda niipalju, et oli perioode, kus oli mere alt väljas enamus ja ka perioode, millal oli kõik peale kõrgemate tippudega vee all...

Tere elis. t2nan Hmm siis on hea sest mina olin aint kluulnd et ainult vee all(I) kilpkonnad eh? kas neil kyyned v6i ca.3,5 pikad ja teravad hambad olid? vist mitte aga mine sa tea ma ei ole nii proff ja siis ma ei imesta mix ma olen leidnud kive millel on nagu t2nap2eva yraski j2ljed.(yrask on putukas mis n2rib puukoort ja j2tab mustreid k2ikudest) nju seda omaalgatuslikku olen proovinud. 6petaja on trilobiitide j2rgi hull ja andis mulle mingi oma kooliajal tehtud konspekte kus ja mida eestis leida v6ib see ytles mulle v2gagi v2he. see on ammugi selge et paekivi tekib setetest see on igas entsyklopeedias kirjas

see on mingi paelussi fossiil vist....

Tsitaat:Algselt postitas: leivalabidas
see on mingi paelussi fossiil vist....

Ammoniit (Wikipedia). Või ka siit.

ma leidsin oma suvilas aiast konarlikest helehallidest kividest (võibolla on paekivi a ma pole kindel) pisikese südakarbi moodi tegelase kivistise. siis olem veel leidnud kruvimoodi tüüpe saaremaal rannast ja olen leidnud umbes 2 cm läbimõõduga ümara lühikese asja. see oli ka müüri küles olnud kivi seest. kruvid-asjad on alles ja südakarbi moodi on ka alles. viimasel peaks olema mõlemad pooled, nii kivi kus peal on terve 'koda' kinni ja kivi mis seal peal on. kuskilt kohale veetud kruusahunnikust leidsin ma päris nö kivist tillukese südakarbi. see vist on kadunud nüüd juba.

Ma elan Saaremaal ja olen ka väiksest peale igasuguseid huvitavaid kivistisi koju tassinud. Kahjuks/õnneks ma ei tea mis kategooria alla need kuuluvad :o

Kui suur see fosiil on?Esialgsel vaatlusel tegemist kas teo, amoniidi vöi peajalgsega.Kust asi täpsemalt välja tuli?
Vanuseks pakkun mina 450-500 miljonit aastat kuna sellise vanusega umbes meie kandi lubjakivid.

Mul sõber leidis fossiili. Teo kujutis on kivi sees

Edastan kutse sellisele üritusele, võibolla pakub kellelegi huvi:
-------------------------------------------------------------------------------
UNESCO Rahvusvahelise Planeet Maa Aasta 2007-2009 raames 31. märtsil kell 10-16 toimub RMK Sagadi metsakeskuses loodusteaduslike loengute sarja esimene koolituspäev teemal

Eesti kivistised ja Suur Pilt - uuemad teadusavastused elu tekkest ja arengust

lektor Ivar Puura
Tartu Ülikooli teadur, filosoofiadoktor (ajalooline geoloogia ja paleontoloogia)

Osalustasu: 300 krooni sh lõuna ja kohvipausi maksumus
Osalejad saavad RMK Sagadi looduskooli koolitustõendi

Loodusteaduslike loengute sarja raames toimuvad RMK Sagadi looduskoolis 2007. aasta jooksul neli tuntud loodusteadlaste poolt läbiviidavat õppepäeva.

Järgmise loengu teema ja kuupäev avalikustatakse 31. märtsil.

Info ja registreerumine:
Asta Tuusti
RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht
asta.tuusti@rmk.ee

Tsitaat:1) kas eestis olid dinosaurused? kui olid siis millised? pilte nende kohta.

Ilmselt olid küll, sest see loomarühm oli ju laialt levinud.
Kahjuks on jääaeg kõik vastavatest ajastutest pärit kihid minema pühkinud, nii et liikide kohta ei tea öelda.