Elukutse

Kõik ei ole nii mustvalge ja ülitundliku empaadina ei käi kõik nii lepase reega ja ehk ei peagi, sest määratud on miski muu, mida ma aga ei tea. Endaga on tegemist küllaga, et kõike kontrollida ja aru saada asjadest.

Kõik mis on määratud,tuleb nii kui nii sinul pole tarvis sellepärast muretseda ega püüda seda ka teada saada.

On asju, mida me ei saa muuta ega valida siin elus. Aus olla, ma hea meelega keeraks selle kõik kinni või raputaks maha ja oleks normaalne inimene, kes teeb asju, mida ise tahab.

Seda küll ,aga asjade pärast mida sina ei saa muuta pole ju põhjust ka muretseda. Normaalne inimene ei ole see kes teeb asju mida ise tahab. Kõigepealt tuleb täita oma kohus alles peale seda tuleb "mida ise tahan"
Kas oled seda sõna nii ka kirjutanud Elu kutse.

Ei ole, aga huvitav tähelepanek. Olen mõningaid sõnu küll lahku löönud ja saanud mingid vastused, aga sellele ei olegi nii vaadanud. Kuidas sina seda defineerid?

Elu kutsus kord sind ja andis mingi missiooni. Keegi pole meist siin maailmas ilmaasjata, igaühel on oma ülesanne. Looja majapidamises on palju astjaid mõned aulisemaks mõned vähem aulisemaks tarvitamisek kuid kõiki on neid vaja. Elu kutsus meid elama, elu see on aga tegutsemine, liikumine.
Muide kas oled lugenud ka Dale Carnegie "Ärge muretsege,hakake elama"

Ei ole lugenud seda.
Kui teaks missiooni, siis saaks seda ka ehk täita, aga ei tea ju.

Loe kindlasti läbi, saadaval raamatukogudes .

Aitähh Sulle

---

Aitäh kõigile kaasa rääkimast ja mõtteid jagamast

Quu, nii tuttav, nii tuttav kõik, ja selginemist pole veel näha, õnneks mul vabadus hetkel katsetada ja proovida nii üht kui teist, kuigi meeldiks kindel teadmine (mis see isiklik missioon siis ikkagi on, elu mõte vms). Kusjuures selline vabadus on siiski andnud võimaluse teisi väga palju aidata (mis ongi ehk asja mõte hetkel). Kõik, mis vähegi nö. tõmbab või "sisemist põlemist" lubab, on nullilähedase võimalusega rahaliselt ära elada Aga ma võtan rahulikult, küll selgineb.

Loomulikult. Saan aru, kõik mõtted tuttavad. Ennast oleks tõesti vaja ikka esimeseks panna, oled ise rahus, mõjud ka ümbritsevale hästi. Probleemi teadvustamine on juba esimene samm edasi, sa juba mõtled, mida, miks ja mismoodi sulle meeldiks olla ja teha, see on algus Ma saan aru, et põhiprobleem on selles, et ei tea, mis see on, mida teha tahaks, miski ei kutsu nii, nagu tahaks, aga vanaviisi ka ei taha edasi minna, ja kui isegi leiaks, mida teha, siis ei pruugi see normaalset eluolu tagada..ja üldse - ei tea, millest alustada või kuskohast. Umbes nii. Ega siin võib nõu anda, raamatuid soovitada, jne, aga tean isegi, et selgusele ei pruugi see lähemale viia, kõik on endas, keegi teine ei saa sinusse huvi, teadmist jne süstida, endast peab see tulema, aga kui ei tule, ei tea, ei tunne,mis ja miks jne, siis ei oskagi kuidagi ennast aidata. Aga ma ka pigem kaldun selle poole, et küll see tuleb, mis tulema peab, ei olegi ehk vaja meeleheitlikult otsida, vaid olla rahus, vaikselt mõtiskleda ja lasta nö veel selgineda, siis näeb ehk selgelt, mis põhjas on Võibolla vana kõrvalt leida aega tasapisi uusi tegevusi proovida, et mis meeldib ja mis mitte. (Mitte, et see nüüd aitaks sind, lihtsalt jagasin oma mõtteid)

Mõtete jaoks see teema saigi püstitatud. Ega ma ei eeldagi, et keegi peaks mulle ütlema, mis on minu jaoks õige, selle peab igaüks ise ära tundma õigel hetkel ilmselt. Eks võtan ette selle, mis olen enda jaoks välja mõelnud, et võiks sobida ja kõnetab mingil moel. Kuna kogemust otseselt pole selles vallas jälle, on keeruline ka öelda, kas tegelikult ka sobib, aga proovima peab, muidu ei saagi teada. Ega meil juhendeid kaasas pole, kuidas elama peab, mida tegema ja kellega olema-kõik tuleb läbi oma kogemuste saavutada ja järeldused teha. Vahel ikka soovin, et tuleks ometi kuskilt kasvõi mingi vihje....ehk on tulnud, aga ma ei oska seda näha lihtsalt, mine tea.

Hahaa, jah, ma soovin ja ootan ka, et äkki kuskilt tuleb vihje... Pole tulnud. Mõni läheb ja hakkab otsima vihjeid nn nägijate juurest.
Proovimisega seoses, mulle vahel meeldib endale meelde tuletada, et "ainus, mida karta on hirm ise" (The Only Thing We Have to Fear Is Fear Itself), selles vaimus tegutsedes on nii mõnigi tagantjärgi suurepärane kogemus saadud.

üks töö " mitte-tegemise " harjutus



Ujuta ärkvelolekuteadvus töise olustiku detailidega üle. Kui õnnestub, tuleb öösel unenägudesse kaasa. Saad võimaluse näha unenäos uue, värske pilguga, teise nurga alt- nagu
teada unenäod moonutavad. "Selgele pilgule" paistab unenäosegasusena, liig-kainus ei oska hinnata seda unesegasust. Leiutajad seevastu näiteks, oskavad, kasutavad
unenäosegasust. Toovad kainuse unenäopilti mis muidu jääks segasuseks. " Tasakaalus kainuse "

Raamat et mõista- Kuidas Saushkin käis tuletikke toomas


Teostamise raskus selles et töine olustik " korra maailmas " , unenägudes käiakse " siit ära " .. ei sobi just hästi kokku aga oleks vaja ühendada teadvuses



Õnnestumine ei tähenda et ollakse koheselt "parem" omas töös, ametis- unenäos saadud impulss tuleb hiljem ka ärkvelolekus " kinni püüda "
Läbi töötada.
Et tuleks Heureka

Ma nüüd ei saanud aru sellest ujutamisest. Ma näen unenägusid pea iga öö, ka päeval kui juhtun vahel harva magama, aga rohkem näen ka teisi ja kõik läheb ka täide. Ühesõnaga näen unes asju ette, aga mitte seda, mida tahaks. Olen ikka õhtuti püüdnud mõelda, et näeksin unes vihjeid jne, aga ei ole näinud või ei mäleta ma seda osa.

" Ujutamine" on see mis toimub keskendumisel. Kui hoitakse pikemalt millegi peal oma tähelepanu ja see tähelepanu ei haju. Mingil hetkel käib nö. "krõks peas" ja toimub teadvuse "üleujutamine."

Teen katset!