Mulle tundub, et ma ei tohi vihane olla

Äkki näen tonti seal, kus pole , et äkki jälle kokkusattumused.
Eile õhtul siis juhtus mul üks vastik asi , mis ajas mind närvi. Kruttisin ennast päris ülesse selle asja peale mõeldes. Lõpuks omaarust nagu rahunesin maha , aga mure jäi ikkagi.
Öö oli imelik, et laps ärkas mitu korda nuttes ülesse ja magada ei tahtnud. Kass oli nagu hirmul ja käitub viimasel ajal üldse veidralt. Ta teab, et diivanile tulla ei tohi, aga nüüd muudkui tuleb ja hommikul ärgates magab diivanil mu läheduses. Tundus, et oli ka voolukõikumine 2 korda. Seinalamp vilkus 2 korda. Siis hakkas mulle tunduma, et koridori poole vaadates kohe näen midagi/kedagi, aga õnneks ei näinud siiski.
Öösel vaatasin, et üks sugulane ka veel ei maga, et on fb-s. Sain siis temalt teada, et neil pole sooja vett, et sooja vee trass katki ja majaelanikud vihased. Ma veel pakkusin, et tulgu minu juurde pesema Vastas, et kaugele tulla, et käib mujal.
Hommikul käisin pesemas ja soe vesi sai kuidagi liiga kiiresti otsa. Läksin siis boilerit vaatama ja avastasin, et see ei küta, et seier täiesti põhjas külma peal. Boiler on muidu üsna alles ostetud.
Vahepeal põletasin küünalt iga päev, sest tundsin, et pean seda tegema ja enesetunnet sellega parandama. Eile ma küünalt ei põletanud, täna veel ka mitte.
Ei teagi, et mida sest kõigest arvata või on kõigel loogiline seletus ja ei maksa rohkemat mõeldagi. Pean ehk ikkagi mingid järeldused tegema, et küünalt äkki põletada ei tohi või hoopis iga päev peab põletama? Vihastada ei tohi, siis hakkavad mingid anomaaliad toimuma, aga kuidas nii saab, et üldse ei vihasta kunagi ? Ma veidi segaduses praegu ja pidasin vajalikuks siia kirjutada

Viha on indikaator, et midagi on valesti või miski häirib.
Mõtle läbi, mis vihastab ning miks see vihastab.
Ning vihal on suur jõud. Kasuta seda millegi tegemiseks, mitte ära jää peas ketrama seda. Lase viha välja.