Mediteerisin...Kramp

Olen avastamas enda jaoks mediteerimist.
Minu 2 meditatsioon elus kestis umbes 40 minutit selle ajal tundsin kogu kehas surinat vasakus käes tundsin just kui mingit puus/kivist palli mis oli külm/jahe paremas käe pöial tegi ringe sõrmed olid kramplikult maa küljes pärast meditatsiooni käed tõmbasid krampi ja ei saanud sõrmi liigutada pöidlad olid nii kõvasti peopesas kinni käte krambist vabanemiseks läks umbes 10 minutit peopesadest valu kirgus edasi poole randmeni. Kui käsi üksteisele lähemale panin hakkas valus nagu oleks liiga palju energiat nende vahel. Hiljem veega loputades oli kätes selline kihin nagu võib tunda c vitamiini lahustav tablet kui ta vee klaasi visata. Vesi võttis aga valu ja pinget vaiksemaks. Kui vee piisk kukkus jalale oli see hetkeline terav valu nagu oleks kõrvetanud.
Sooviksin teada kas need sõrmede/käte krambid on normaalsed?
Äkki ei ole lihtsalt mediteerimisega harjunud ja minu kehas oli liiga tugev energia vool.

Oleneb ka mis sorti mediteerimisega tegelesid. Tean et vabastava hingamisega alustajatel võib esineda kätes või jalgades krampe. Seda peetakse normaalseks, niivõrd kui vabastav hingamine meditatsiooni alla käib. Pean seda hüperventilatsiooni tulemuseks, aga mis mina ka tean..
Samas üks tuttav istus lootose poosis tükk aega, lõpuks arvas juba et on jumal, või saavutanud jumala taseme, kuid see nn valgustumine lõppes üsna järsku kui üks jalg liigesest välja kargas. Ei jäänudki muud üle kui kiirabi kohale helistada. Omamoodi õpetlik lugu.

Arvan et oluline on et kuidas sa ennast pärast meditatsiooni tunned. Kas oled rahulikum, meel on rohkem olevikus jms või on midagi vastupidist. Keegi ütles et ega niisama istumisega või inimene isegi lollimaks minna. Sesmõttes et kui kasutegur tundub null või negatiivne siis võiks mõelda et järsku tuleks tehnikat muuta. Samas kui väga pingeid täis indiviid (ütleme emotsionaalseid pingeid) alustab tühjalt kohalt meditatsioonidega siis on vast loogiline et meelde kerkib kõikvõimalikku risu ning istumine võib kujuneda üsna pingutuseks. Meel hüppab nagu ahv puuotsas ühelt asjalt teisele ja on raske ühel kohal istuda.

Kui oled mediteerimist avastamas, siis üks võimalik mediteerimise asend on ka püsti seista. Jalad enam-vähem koos ja keha mugavalt sirgelt. Alguses 30 minutit korraga. Seismise käigus tuleb muidugi vajadus ennast sirgemaks ja pikemaks kohendada. Silmad hoida lahti, sest silmade kaudu väljub kehast üleliigne aktiivne energia. Mõtteid vilksab peas ikka, aga kuna seismine paneb energia kehas aktiivselt liikuma, siis pea piirkond jääb välja ja nii tekib meeles rahuolek. Olen ka lootoseasendis proovinud mediteerida, kuid minu jaoks on istumise asend ebamugav ja nii läheb ebamugavuse vältimiseks alguses kogu aur. Seismisel seda minu puhul polnud ja kõik oli väga loomulik sedasi. Mõtetel tuleb lasta tulla ja minna ning vaadata neid nagu tulevaid ja lahkuvaid helisid. Kätesse koguneb meditatsiooni lõpuks hulgim energiat, seda tasub koguda nabast nats allapoole asuvasse keha energiaanumasse. Mees paneb parema käe alla ja vasaku peale, naistel vastupidi. Sedasi tasub käsi mõni aeg hoida ja siis on soovitav raputada käsi ja jalgu ning nats trampida - paneb allapoole kogunenud ja seisma jäänud energia ülespoole tagasi liikuma. Sedasi seistes saab enda energiavälja uurida ja tunnetada.

Või siis peaks lihtsalt veidi magneesiumi võtta, kui krambid tekivad.
Mediteerimise mõiste on üldse väga segane. Küll on mingid jooksu ja kõndimise meditatsioonid, mõne definitsiooni kohaselt on täielikult hetkes olemine (või millegi tegemine keskendunult) mediteerimine. Youtube on täis igasuguseid juhendatud meditatsioone (kristliku, new age, reiki, Buddha jne suunaga).
Castaneda raamatutes on mõiste mittetegemine.
Fred Jüssi kasutab sõna molutamine.

Natuke täpsustamist ei tee paha, mida sa täpsemalt mõtled selle all.

Minu kogemusel saab mediteerida igas asendis, ajas ja kohas ning sugugi ei pea see sessioon nii kaua kestma. Isegi paar sekundit või minutit on alguses piisav. Näiteks see klišeeline ristijalu asendi mõte on peamiselt selles, et sa nii kergesti mediteerimist harjutades magama ei jääks. Kui oled aga välja puhanud, siis lase käia ja mediteeri kasvõi voodis lamades.

See kui sul kramp kuhugi lööb võib täiesti vabalt olla füsioloogiline reaktsioon pikaajalisele liikumatusele. Muidugi, nagu ka varem öeldud, oleneb palju ka meditatsiooni liigist.

Kui sulle pakub huvi vipassana (inglise keeles mindfullness) tehnika, siis soovitan sul alguses seda teha niiöelda juhatatult. Minu eelistuseks oleks Sam Harrise inglise keelne juhend (lühike - 8.53, pikk - 26.14), kuna nagu tema ja ka paljud teised meditatsiooniga tegelevad inimesed (üks Ameerika esimesi vipassana õpetajaid - Joseph Goldstein), on veendumusel, et meditatsiooni jaoks ei ole vaja uskuda ühtegi religioosset/müstilist või esoteerilist tõekspidamist - näiteks nagu see uskumatult hägune termin "energia", mida saaks antud juhul edukalt asendada loomulike kehaliste reaktsioonide ja protsessidega.

Aitäh tagasiside eest. Minu mediteerimine põhines peamiselt positiivse energia/mõtete sisse hingamisel ja negatiivsete välja peamiselt ehk siis hingamise keskendumisel. Mediteerisin lamades ja energialiikumist/surinat kehas hakkasin tundma umbes 15 minuti möödudes. meditatsiooni lõpuks olid kõik mõtted peast kadunud täielik tühjus keskendusin ainult hingamisele. Lõpetasin mediteerimise just käte pinge ja valu pärast kindlasti ei olnud see magneesiumi puudusest või mitte liigutamisest sest käed tõmbusid krampi peopesad sisse poole. esimene kord kui mediteerisin oli küll hea olu tunne kuid nüüd need krambid viisid pigem ehamtuseni.. Võtsin ka juba raamatu mediteerimisest ja selle tehnikatest et oleks rohkem aimu mida teen ja et ei peaks ära ehmatama ega liiga kaugele minema.