Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Teadusfilosoofia
Autor Sõnum
pila
Tavaliige

Postitusi: 243
Liitunud: Apr 2011
01-11-2015 14:09
Postitus: #1
Teadusfilosoofia
Huvitavat lugemist Sirbist

Mis see on, mida nimetatakse teadusfilosoofiaks
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
10-01-2016 18:14
Postitus: #2
RE: Teadusfilosoofia
Teaduse paradoksidest

Teadust samastatakse teadmistega, uute teadmiste otsimisega ja meetodiga, kuidas otsida. Teaduslik meetod põhineb väidete tõestamisel. Iga väide, milleni pole jõutud teadusliku meetodi abil, on üksnes arvamus. Teaduses otsitakse tõde, aga absoluutset tõde ei ole.

See, kes tunneb aukartust teaduse keerukuses peituva müstika vastu, ei lähe teadust mütsiga lööma, vaid pühendab teadusele oma elu. Vaid see, kes tunneb aukartust teaduse ees, väärib akadeemilist vabadust.

Aukartust tuleb tunda ka teaduse ajaloo ees, mis kulgeb mööda spiraali. Siis ei leiutata jalgrattaid. Kes oligi see, kes ütles: „Kui olengi näinud teistest kaugemale, siis vaid seetõttu, et seisin hiiglaste õlgadel.” Newton muidugi.

Teadus põhineb ühtaegu usul ja uskmatusel. Iroonia peitub selles, et tõe puudumise paradoks on saanud teaduse liikuma panevaks jõuks, sest tõde on alati vaid kriitiliselt käsitletav ja seetõttu ka teadusuuringud on suunatud tõe ümberlükkamisele ehk siis erandite leidmisele reeglite jaoks. Teaduse tähendusega tegelevad religioon ja ühiskond, aga mitte teadlased. Nii nähakse teaduse tähendust näiteks kasus, mida teadusest saame. Teiselt poolt on teaduse tähendus seotud eetika (eluslooduse kloonimine, inimkatsed) ja ohtudega (tuumapomm, tuumajaamad).

Artiklist "Aukartus teaduse ees"
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadu...aduse-ees/
(selle postituse viimane muutmine: 10-01-2016 18:27 Müstik.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
pila
Tavaliige

Postitusi: 243
Liitunud: Apr 2011
13-01-2016 12:52
Postitus: #3
RE: Teadusfilosoofia
Lugemist

Filosoofia põhiprobleemid I. Meos
dspace.ut.ee/bitstream/10062/16331/1/Meos_I_Filos_pohiprobleemid.pdf
(ei saa linki panna)

Soovitan mõtlemise ajaloo kohta head raamatut: Jostein Gaarder "Sofie maailm"
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
13-01-2016 13:28
Postitus: #4
RE: Teadusfilosoofia
(13-01-2016 12:52 )pila Kirjutas:  Lugemist

Filosoofia põhiprobleemid I. Meos
dspace.ut.ee/bitstream/10062/16331/1/Meos_I_Filos_pohiprobleemid.pdf
(ei saa linki panna)

Soovitan mõtlemise ajaloo kohta head raamatut: Jostein Gaarder "Sofie maailm"

Hea soovitus. Indrek Meos. Raamatud.
http://filosoofia.indrekmeos.xyz/raamat.html

Leidsin, et "Filosoofia põhiprobleemid" on elektrooniliselt siin:
http://www.indrekmeos.xyz/e_raamat/Meos_...leemid.pdf
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,623
Liitunud: Sep 2007
24-06-2016 12:29
Postitus: #5
RE: Teadusfilosoofia
Huvitav seletus, et mis asi on doktorikraad:

http://imgur.com/gallery/ETioh

"Mida saab väita ilma tõenditeta, saab ka ilma tõenditeta kõrvale heita"
- Christopher Hitchens
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
31-10-2017 12:14
Postitus: #6
RE: Teadusfilosoofia
Lugesin artikli "Aukartus teaduse ees" uuesti läbi. Seal juttu ka doktoriõppest.

Öeldakse, et doktoriõppe, teaduse ja ettevõtluse kolmikseost Eestis ignoreeritakse. Teaduspoliitika näeb ette teadlaste arvu vähendamist, aga samal ajal doktoriõppe kasvu. Selle vastuolu seletust nähakse uute doktorite suunamises ettevõtlusse.

Kui aga rahastamispoliitika soosib vaid hästitsiteeritavat tippteadust, aga mitte ettevõtlusele vajalikke rakendusuuringuid, siis ei kasva meil kunagi selliseid noori doktoreid, kellest ettevõtlus huvituks. Teaduse finantseerimisel ei ole seda aspekti arvestatud. Teaduse areng toimub majandusest lahus ja teaduse finantseerimisel ei ole seost ühiskonna huvidega.
(selle postituse viimane muutmine: 31-10-2017 12:16 Müstik.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Wilholmensis
Veteran

Postitusi: 883
Liitunud: May 2009
01-11-2017 18:36
Postitus: #7
RE: Teadusfilosoofia
(31-10-2017 12:14 )Nofretete Kirjutas:  Lugesin artikli "Aukartus teaduse ees" uuesti läbi. Seal juttu ka doktoriõppest.

Öeldakse, et doktoriõppe, teaduse ja ettevõtluse kolmikseost Eestis ignoreeritakse. Teaduspoliitika näeb ette teadlaste arvu vähendamist, aga samal ajal doktoriõppe kasvu. Selle vastuolu seletust nähakse uute doktorite suunamises ettevõtlusse.

Kui aga rahastamispoliitika soosib vaid hästitsiteeritavat tippteadust, aga mitte ettevõtlusele vajalikke rakendusuuringuid, siis ei kasva meil kunagi selliseid noori doktoreid, kellest ettevõtlus huvituks. Teaduse finantseerimisel ei ole seda aspekti arvestatud. Teaduse areng toimub majandusest lahus ja teaduse finantseerimisel ei ole seost ühiskonna huvidega.

jama Eestis ongi selles, et teaduse finantseerimise üle otsustavad politrukid ja parimal juhul bakalaureuse taseme haridusega ametnikud. Just tehti järgmine samm, et rahastatakse peamiselt neid teadusalasid, mis midagi finantsiliselt ka toodavad. Ehk teadus pole enam teaduslik institutsioon vaid üks majandusmudel ja teadus peaks justkui olema isemajandav.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,623
Liitunud: Sep 2007
27-01-2019 12:45
Postitus: #8
RE: Teadusfilosoofia
Hea artikkel Sirbis teemal teaduspesu

Tsitaat:Mis on teaduspesu?

Viimasel ajal on palju juttu olnud tõejärgsusest. Sellele oli pühendatud 2017. aasta filosoofia aastakonverents „Faktid, vaidlused ja argumendid „tõejärgsuse“ ajastul“, mille põhjal anti Leo Luksi toimetamisel välja sama pealkirjaga Studia Philosophica Estica number. On uue teravusega esile kerkinud küsimus teaduse positsioonist ühiskonnas. Sellega seoses tuleb senisest enam tähelepanu pöörata nähtusele, mida võib nimetada teaduspesuks. Laialt on käibel mõiste „rohepesu“, mida Vikipeedias määratletakse niimoodi: „Rohepesu ehk ökoeksitamine on keskkonnavaenuliku tegevuse üldsusele positiivsena esitamine.“ Vastavalt oleks teaduspesu mitte- või ebateadusliku tegevuse üldsusele esitamine teadusena. Ja kuna teadusel on ühiskonnas positiivne kuvand, siis on see ühtlasi ka selle tegevuse esitamine positiivsena. Selle tegevuse eesmärk on mingi (eeskätt ärilise või poliitilise) tulemuse saavutamine, rikkudes tolle teaduse norme, millena esinetakse. Sellest on Monsanto näitel kirjutanud Ülo Niinemets (teaduspesu mõistet küll kasutamata). Seda on ka teoreetiliselt modelleeritud. Siinkohal piirdun kodumaise näitega, mille mõõtmed on tagasihoidlikumad, ning näide pole ärist, vaid poliitilisest mõjutustegevusest sotsioloogia kaudu.

"Mida saab väita ilma tõenditeta, saab ka ilma tõenditeta kõrvale heita"
- Christopher Hitchens
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tyto Alba
Veteran

Postitusi: 1,839
Liitunud: Aug 2016
27-01-2019 13:08
Postitus: #9
RE: Teadusfilosoofia
Teaduspesu - esmalt tundus, et kaitstakse teadust.
Lugemisel selgus, et järjekordne poliitiline paskvill.
Teema ära oma poliitilistele vastastele aga teadus jäi sinna kuhugi...

Jumal on isiksustatud Egregor...
Huvitav fakt - isik kes ei saa aru millest sa räägid peab lolliks sind mitte ennast.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
27-01-2019 13:21
Postitus: #10
RE: Teadusfilosoofia
Kuulasin just üht raadiosaadet. Seal juhiti ka sellele artiklile tähelepanu.
Kuulama jäin, kuna alguses arutleti eutanaasia üle.
Edasi tuli juttu Postimehe artiklist, mis oli keelatud avaldada, aga teave lipsas siiski läbi.
Selle artikli
Kokkuvõte

Teaduspesumasina etapid on kokku võttes järgmised. Finantskapitaliga inimesed, kes soovivad ühiskonda teatud moel mõjutada, leiavad kultuurilise kapitaliga isikud (antud juhul politoloogi, ajaloolase ja usundiloolase) või vastupidi. Viimased võtavad endale teadusliku kõlaga nimetuse (Ühiskonnauuringute Instituut) ja hakkavad tegelema ühiskonna küsitlemisega, ise vastavat kompetentsi (sotsioloogias) omamata. Vastavalt oma mõjuagendale koostavad nad küsitluse. Seejärel lepivad kokku uuringufirmaga (Turu-uuringute AS), kes metodoloogilistele, sisulistele ja eetilistele möödalaskmistele vaatamata teostab uuringu, mille tulemused müüvad ÜI-le. Sealjuures tekib mõlemale sobiv peegelmaailm, kus nad saavad end teineteise kaudu õigustada, nii et ÜI hangib T-U-lt ühiskondlikku kapitali (prestiiži) ning T-U saab ÜI-lt finantskapitali. Seejärel söödab ÜI tulemused ajakirjandusele.

Kui õigesti meelde jäi, siis raadiovestluses võrreldi Ühiskonna Instituuti Ilu instituudiga.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lokster
Veteran

Postitusi: 790
Liitunud: Mar 2019
19-06-2019 12:41
Postitus: #11
RE: Teadusfilosoofia
Aga miks tabelpeadest teadurid ei saa aru ,,ebateadusest,, ega hakkagi aru saama? On keel mida ülikoolis ei õpetata. Vaid elu ise suudab õpetada kui on selleks tahe väljendatud. See rada ei kulge kindlasti tavateadvuse tänaval. See on pigem võlumets ,kus juhused pole juhused. Ses inforuumis on kõigil võimalus näha ja kuulda. Ja kui pole ise valmis ,siis on neid kes toovad jutud ka tänavale või viivad kulgeja jutu sisse. Kas oli tähtsust hõbepajul kui objektil? Ega old küll mingit tähtsust langeva metsa taustal. Aga oli märgiline sümboltähtsus. See oli hetk kui kohavaimud, loodusvaimud püüdsid leida ühist keelt inimesega. Kas on tähtsust hundil ,kes märgilise sümbolina rahva sees ära tunti? Võib olla vaid 1 viiest lasust sooritatakse loaga ja arvel püssiga me metsades. Nii ,et pole selle hundi väärtus suurem teistest ,kuid on teised väärtused. Oluliselt suuremad ja määravamad. Ega inime ei saa seal linnatänava ainuteaduses ikka veel aru ,et kui oma püramiidi jalamiks tallatud maa seest vägi välja lastakse ,siis kukub võimuladvik ka ise. Planeediressursid ja looduse potensiaal neelab mülkana lõpuks ka kõrgteaduse. Eks need mõmmipojad anti ka inimese õuele kui eksamipilet. Ja keskonna ministeerium lasi mõmmikud metsa alla viia. Teades ,et need seal paari päevagi vastu ei pea. Salaja viidi ,et RAHVAS jälle emotsioonima ei hakkaks nagu paju ümber. Linnarahvas ikka armastab musti asju ,,varju,, lükata. Roosaprilliline teadusruum. Ega olegi emotsioonida. Kõik kulgeb nagu alati. Kohavaimud võtavad jälle võimuladvikust kellegi allilma. Tasakaaluks. nagu alati. Järgi tegema ja järgi mõtlema. Hammas hamba vastu.
https://forte.delfi.ee/news/maa/ameerikl...d=86576301 Kas teadus suudab ,,nägema,, hakata seaduspära?
(selle postituse viimane muutmine: 19-06-2019 12:48 Lokster.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Mannu Eemal
uxake

Postitusi: 2,437
Liitunud: Aug 2010
19-06-2019 19:37
Postitus: #12
RE: Teadusfilosoofia
(19-06-2019 12:41 )Lokster Kirjutas:  Kas on tähtsust hundil ,kes märgilise sümbolina rahva sees ära tunti?
Hõbepaju-saagat vast teavad kõik, aga need kes iga päev lehte ei loe, siis hunt on see: https://www.postimees.ee/6710989/kuulus-...lt-kadunud, kes jõest (koera pähe) välja päästeti, saatja kaela pandi ja lahti lasti.

Brain expedition.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog