Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Katastroofi üleelamine
#1
Igaüks meist, olgu me para huvilised või ei, oleme mõelnud: " Mida ma teen kui olukord läheb "tõsiseks"?. Kui sa ei ole sellele mõelnud siis tasub mõelda, kuna inimene mõtleva olendina omab eelist ellu jääda. Kriitilises olukorras on inimesel kes sarnasele olukorrale varem mõelnud eelis selle inimese ees kes ei ole asja üle mõelnud. Ta reageerib alateadlikult ellujäämisinstinktile alustades varem välja mõeldud pääsetee elluviimist.

Miski siin maailmas ei ole igavene. Tulgu see katastroof siis millisena ja millal tahes.

Mida teeb teadus ja valitsused inimkonna ellujäämise nimel?

Inimkond näib reageerivat mingile stiimulile ja ellujäämisele mõeldakse pärast mingit katastroofi.

https://en.wikipedia.org/wiki/Survivalism

Siin teemas võiks oma leide internetiavarusest või mujalt jagada. Ma ei taha ka agiteerida kedagi varjendi ehitamist alustama...Hahaa...aga miks ma mitte, kui see narkootikumidest eemale hoiab. Nali!
Jätaks siiski vandenõuteooriad siit teemast välja ja püsiks faktina teadaoleval informatsioonil.

Komistasin huvitava asja otsa, millest mul ei olnud aimugi. Hea teada apokalüpsise üle elanutele Smile

Svalbaldi Seemne Varamu Arktikas:

https://en.wikipedia.org/wiki/Svalbard_G...Seed_Vault

Pildid: http://edition.cnn.com/2015/10/22/world/...f=obinsite

https://www.youtube.com/watch?v=gFAcyJxIguA






Vasta
#2
Vaatasin praegu "Tähevärav: Universum"... (ei salga, et mul on juba lapsest saati nõrkus ja huvi müstika, ulme ja eriti kosmose/universumi-seikluste vastu).
Seal oli praegu selline dilemma, et see seltskond, kes sattus iidsete laeva, mis pole juhitav ja mis tundus sõitvat otse tähe (päikese) sisse ehk siis hukkuma... ja nad pidid loosi teel valima 15 inimest, kes mahuvad süstikusse, mis viib need lähimale elamiskõlblikule planeedile....

Ühesõnaga, minu jaoks pole oluline, et kes pääseb...vaid see, kuidas keegi reageerib ehk suudab vastu võtta surma...kas hakkab hüsteeritsema ja püüab teisi maha tappes endale eluõigust välja võidelda, või teeb seda, mis on õige...või murdub jne jne.

Reinkarnatsioon ON OLEMAS. Me sünnime uuesti ja uuesti, kuid just meie otsused ja tegutsemine on need, mis kas viivad meid edasi või panevad meid järgmistes eludes jälle samadesse situatsioonidesse...kuni õiged lahendused leiame.

Katastroofid on tulemas, kõik märgid näitavad seda, seega .....
Vasta
#3
Räägid nagu väljavalitu,mis õhkub läbi kogu sinu postituste,tegelikult kahtlustan et oled mõne apokalüptilise religiooni esindaja(näiteks kristliku sekti)mis lubab pärast hävingut maa omadele anda,seda lõpu pingsat ootust on koguaeg täheldada.
Tsitaat:Minule meeldib siin foorumis jälgida Mina elan tegemisi aastal 2012 maailmalõpp,Ukraina kriis WW-3,nüüd pagulaskriis,pinges lõpuootus ordo-ex chaos maybe us. usuringkondade taktikepiall,usuringkonnad on aga teatavasti tihedalt seotud luureringkondadega läbi ajaloo.Smile
Kui oled valmis ennast testima enda püstitatud küsimustes võid privada.
Vasta
#4
(24-10-2015, 18:28 )Vesilik Kirjutas: Räägid nagu väljavalitu,mis õhkub läbi kogu sinu postituste.Kui oled valmis ennast testima enda püstitatud küsimuses võid privada.

Olen jah väljavalitud, aga mitte heas mõttes. Mind pannakse pidevalt proovile, antakse kõige hullemaid katsumusi proovida jne.
Ma testin ennast pidevalt ...vaatan, mis edasi saab...
Vasta
#5
(24-10-2015, 19:30 )Minaelan Kirjutas:
(24-10-2015, 18:28 )Vesilik Kirjutas: Räägid nagu väljavalitu,mis õhkub läbi kogu sinu postituste.Kui oled valmis ennast testima enda püstitatud küsimuses võid privada.

Olen jah väljavalitud, aga mitte heas mõttes. Mind pannakse pidevalt proovile, antakse kõige hullemaid katsumusi proovida jne.
Ma testin ennast pidevalt ...vaatan, mis edasi saab...
NB!Muutsin natuke enda eelnevat postitust.Muide miks sa arvad et sinu kõige hullemad katsumused ees ei ole seoses sinu oeletatavate ootustega?
Vasta
#6
Mulle hirmsasti imponeerib Vesiliku ütlus, "apokalüptilised religioonid, kes ootavad, et saaks Maa omadele üle anda"
Minul seostub selle pideva lõpu ootusega (ingl keeles kõlav fraas "impending doom") peamiselt kaks asja:

- vastutusvõimetus. Oluliselt lihtsam on oodata, et mingi suur kataklüsm asja "resetib", et jumala eest ei peaks ise asju paremaks või korda tegema. Kõigepealt keerad käki kokku ja siis ootad, et keegi tõmbaks juhtme välja ja saaks otsast alustada, puhtalt lehelt
- väljavalitu sündroom (vt ülalpool). Ei ole veel kuulnud apokalüpsise-armastajatelt varianti, kus KÕIK sureb. Surevad kõik, väljaarvatud usklikud/lightworkers/eliidi esindajad/eliidi vastu võitlejad/zombide vastu võitlejad jne. Kui ennast ei saa tavaelus piisavalt erilisena tunda, on ju päris lihtne leiutada kosmiline vandenõu, mis keerleb iseenda ümber.
Vasta
#7
Tütrega sai kunagi arutatud, et mis siis teha kui meerika ja venemaa otsustavad omavahel tuumasõja korraldada. Millised on võimalused kuhugi varjendisse jõuda ja ellu jääda? Jõudsime järeldusele, et lihtrahvas saab sellest teada siis kui pommid üle pea lendavad. MIs teha siis? Hea kui jõuad selle ajaga oma pere kokku korjata, koju minna ja kõik koos teki üle pea tõmmata ning oodata millal see kõik läbi saab. Kui mürin on möödas ja tükk aega juba vaikne olnud, siis võib välja tulla, muidugi kui olete ellu jäänud ja vaadata mis edasi saab. Kui ei ole ellu jäänud, siis vaatad teisiti natuke mis edasi saab.
Vasta
#8
Ameerika ja Venemaa vaheline tuumasõda Eestile muidugi eriti liiga ei teeks. Meile pole ühtegi strateegilist objekti nii lähedal, mida sihtides tuumapommi mõju ka meieni jõuaks.
Vasta
#9
Eks kogu see arutelu siin ole puht teoreetiline. Mis tegeliku katastroofi ajal juhtuma hakkab seda saab näha siis kui katastroof käes on.
Vasta
#10
Mis sellest sõdimisest ikka fantaseerida.
Piisab, kui makeral mõned suuremad vulkaanid, mõned hiidlained, korraga paar suuremat sutsakat teevad, Yellowstone näiteks ja mõni veel.
Siis on päris tõsine jama käes.
Vasta
#11
Kusjuures 2012nda aasta maailmalõpu ajal sai vanaema tögatud, kes hirmsasti kartis (rääkis ju isegi avalik-õiguslik Vikerraadio sellest, kuidas saabub 3-päevane pilkane pimedus, elekter läheb ära ja Maa poolused vahetavad kohad),

ütlesin, et mis sa tühja muretsed, seal padrikus kus sa oled, niikuinii elektrit pole, detsembris ONGI kogu aeg pime, tuled hommikul välja ja oled ju ikka külmas vööndis, isegi kui poolused nihkuvad, lihtsalt lõunas...

Aga Yellowstone oleks kehvasti küll.
Vasta
#12
Jah see on huvitav kuidas tänapäeval need maailmalõputeooriad täiustuvad ja vastavalt inimeste hariduse ja arengu tasemele teaduslikuks kohendatakse 2012 massihüsteeria ja selle õhutamine oli väga ere näide,aga võibolla oli "eliidil" tõesti midagi tõsisemat plaanis.Huvitav oli veel jälgida kuidas seda hüsteeriat ja masspsühhoosi katsetust levitati ja kes seda tegid,üks näide sellest teaduslikumaks kohendatud maailmalõputeooriate virrvarrist 2012 aasta kohta:Kvanthüppamine.
http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php?t=5541
Vasta
#13
Yellowstone teeks asja palju põnevamaks. Aga mis juhtub siis, kui ..... .
Vasta
#14
Mistahes kriisi üle elamiseks annab näpunäiteid Heiki Kortspärn oma raamatus EESTLASE SAATUS mida saab Nõmme raadios kuulata EESTLASE SAATUS - IV osa, EESTLASE SAATUS - V osa

Kasuks tuleb kuulata oma metsavenna kogemuste põhjal kirjutatud Alfred Käärmann - Metsavenna käsiraamat

Vasta
#15
Tänud toglile heade allikate eest!
Selles mõttes on eestlasel veel lootust, et suurem osa inimesi ikka oskab kartulit maast välja tõmmata või teab, millised seeni süüa (ka meelelahutuseks, he-hee), või omab mingeid elementaarseid looduses ellujäämise teadmisi.

Pigem on suured metropolid need, mis kannatavad; seal mõni õrnema hingega hipster annab juba siis otsad, kui teada saab, et Starbucks on maailmalõpu tõttu suletud.
Vasta
#16
Ennustatud ajal 2012 käisin öösel mitu korda aknal vaatamas, et kas tuleb ... ja olin äraütlemata pettunud, et midagi ei juhtunud. Eelistan maailmalõppu pigem läbi loodusjõudude kui läbi selle hulluse, mis maailmas praegu toimumas ja mis päädib lolli inimese haige ajutöö viljade küpseks saamisega. Loodus annab veel võimaluse, inimlik hullus mitte mingisugust. Iga päev imestan tööl, tänaval, kaupluses - inimesed on jätkuvalt muretud, ahned, sinisilmsed. Minu lähituleviku visioon on minu kõrval ööpäevaringselt, see on kohutav ja painav. Kui tahan sellest rääkida, öeldakse - aga mis me teha saame, see (islami sissetung) tuleb nagunii. Ja teenitakse küürus seljaga miinimumpalka edasi. Kuidas me küll laseme endiga nii teha. Vastata ei oska. Küll aga varun taaskord põranda alla toidupoolist ja hoian terariistad korras.
Kõige kohutavam on see, et lootus hakkab MINUSTKI lahkuma.
Vasta
#17
Kohe kui shit hits the fan, piisab kasvõi elektri kaost, tuleb kiiremas korras suurlinnast põgeneda. Toit saab otsa paari päevaga ja kui see juhtub veel talvel, siis külmuvad torud lõhki, vett ei ole jne. Iseasi kas sul kuskil toitu teha on. Lõket ju korteripõrandale ei tee.
Vasta
#18
(25-10-2015, 15:50 )Marconato Kirjutas: Kohe kui shit hits the fan, piisab kasvõi elektri kaost, tuleb kiiremas korras suurlinnast põgeneda. Toit saab otsa paari päevaga ja kui see juhtub veel talvel, siis külmuvad torud lõhki, vett ei ole jne. Iseasi kas sul kuskil toitu teha on. Lõket ju korteripõrandale ei tee.
Tegelikult kui kaasa mõelda siis on sellel maale põgenemisel ka omad vead üksikuid võivad rünnata näljaste hordid,sihuke maale eraldumine eeldab tõesti metsavendade stiilis punkrite rajamist täielikku eraldatust ja varusid mingiks ajaks lootuses et ülejäänud nälga või näiteks radioaktiivsusesse kärvavad,siiski arvestades rahvamasse ja mõningate isendite leidlikkust asjatu lootus,samas varude lõppemise korral metsas ennast kui põlluharimne on sealsetes tingimustes välistatud,ainuüksi jahindusest ja korilusest ei elata,eriti kui sellega tegelevad eeldavasti paljud ja konkurents on tihe.
Suuremate asurkondade,mis ka põlluharimisega tegelevad miinusteks oleks jällegi silmatorkavus,mis teeks nad targetiteks nomaadidele.
Niisiis ellujäämine pärast katastroofi eeldab siiiski mingi paramilitaarseorganisatsiooni olemasolu kes oma liikmetele maa puhastaks ehk siis ikkagi ordo ex chaos.

Kuid jah mis siin ikka teoritiseerida helgemad pead on kõik ellujäämisstsenaariumid ja katastroofi ka enda tekitatud üleelamise variandid ammu välja töötanud ja mõningad intelligentsemad analüütikud neid analüüsinud:
Kvanthüppamise ja "kristuse teise tulemise" tegelik ideoloogiline ja teoreetiline platvorm:
Tsitaat:Ordo ex Chaos;Vello Leito:

"Vallapäästetud maailmasõda või massiterror ja üleüldine kaos lükkab allesjäänud inimkonna tsivilisatsiooni arengus tagasi arvatavasti peaaegu et kiviaega, kuid ka sellega on arvestatud. Nimelt kiviaega ei pea tagasi kukkuma mitte terve inimkond. Uue sünarhilise ühiskonna tulevane oligarhia valmistub nende endi vallapäästetud kaost võidukalt üle elama, ehitades näiteks Põhja-Ameerikas Kaljumägede alla tuhandeid inimesi mahutavaid ja hästivarustatud luksuslikke pommivarjendeid ja tunnelite süsteeme, kus võib elada aastaid; valmistub enda jaoks päästma ka tsivilisatsiooni olulisemaid vilju, eeskätt teatud teaduslikke, tehnilisi ja tehnoloogilisi saavutusi, mis annaksid neile kiviaega tagasi langenud barbaarsete masside suhtes määratu eelise, muutes nad nende suhtes justkui tulnukateks teiselt planeedilt, imetegijateks ja šamaanideks, peaaegu et pooljumalateks.

Ülemaailmsel massiterroril, kaosel, veel enam aga tulevasel maailmasõjal oleks peale uue sotsiaalpsühholoogilise ja tsivilisatsioonilise seisundi loomise veel üks, uue maailmakorra ehitajate ammu taotletud ja tasapisi juba teostatav eesmärk: nimelt oleks see ideaalne vahend maailma rahvaarvu oluliseks vähendamiseks.289 Et see eesmärk on kindlalt mondialistide kavatsustes, näitab nii nende ringkondade järjekindel lamendilöömine demograafilise plahvatuse ümber kui ka nende aastakümnetepikkused järjekindlad püüdlused demograafia- ja perekonnapoliitika vallas: rasestumisvastaste vahendite, abortide, steriliseerimise, individualistliku ja hedonistliku eluviisi ning homoseksualismi propageerimise kaudu vähendada rahvastiku juurdekasvu terves maailmas ning muuta iive koguni negatiivseks. Illuminaatide usinate õpilaste – jakobiinide, 1870. a. Pariisi kommunaaride, kommunistide ning polpotlaste290 – teod tõendavad, et need ringkonnad oskavad ja võivad eesmärgi saavutada mitte ainult eelpool nimetatud “rahulike” vahenditega, vaid vajaduse korral (seega lähemas tulevikus ilmselt veel kord) ka vägivaldsete vahenditega. Et selliseid vahendeid on valmis kasutama mitte ainult kommunistlikud kurjategijad, vaid ka “vabaduse, demokraatia ja inimõiguste kantsi Ameerika” juhid, kinnitavad (peale Ameerika kui isehakanud maailmapolitseiniku üle terve maailma ulatuvate sõjaliste operatsioonide) näiteks Zbigniew Brzeziński ja Paul Warbourgi väited:

“Kui inimesed püüavad uut vanadesse raamidesse integreerida, on pinge vältimatu. Teatud aja jooksul on olemasolevad raamid piisavalt painduvad, et integreerida uut selle mõne tuttava vormiga kohandamise kaudu. Kuid ükskord osutuvad vanad raamid ülekoormatuks. Raskuste hulk, mida uuendused endaga kaasa toovad, ei lase neid enam traditsiooniliste vormidega kohandada ning uuendused peab lõpuks kehtivaks muutma vägivalla sundusega. Juba täna on rahvusvahelise poliitika vanad raamid oma mõjupiirkondadega, rahvusriikide vaheliste sõjaliste liitudega ning suveräänsuse fiktsiooniga... muutunud reaalsusega selgelt ja ühemõtteliselt ühildamatuks.”291

“Ükskord tuleb ülemaailmne valitsus, hoolimata sellest, kas keegi nõustub sellega või mitte. Ainus küsimus, mille üle tasub järele mõelda, on: kas ülemaailmne valitsus luuakse kokkuleppe või sõjalise alistamise tulemusena?”292

Saatan tasub oma ustavatele teenritele alati saatanlikult heldelt – enamikule kasulikest idiootidest ja püüdlikest musta töö tegijatest juba maises elus. Siis kui nad on oma töö ära teinud ja neid enam vaja pole, võib nad “ära koristada”. See on igasuguse maffialaadse kuritegeliku organisatsiooni põhimeetod ning igasuguse revolutsiooni põhiseadus – “Revolutsioon õgib oma lapsi”, öeldakse selle kohta. Veel suuremas revolutsioonijärgse “ärakoristamise” ohus kui revolutsiooni reamehed on aga need, kes revolutsiooni põhjustest, eesmärkidest, seda juhtinud ja sellest kasu lõikavatest jõududest üht-teist teavad ning kes on revolutsioonilisele oligarhiale piisavalt lähedal, et talle edaspidises võimujagamises ohtlikuks muutuda. Ohustatud on ka revolutsiooni tagajärjel võimule tulnud oligarhia liikmed ise, sest totalitaarsel võimul on alati kalduvus koondumisele üheainsa isiku kätte, kõiki oma konkurente likvideerides.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat