Korduv uni- ei saa abikaasaga kontakti..

Olen aegajalt ikka igasuguseid unenägusid näinud ja igast muidki märke. Nüüd sooviksin arvamust aga ühe häiriva ja korduva unenäo kohta. Nimelt olen kuskil hämaras ruumis, kõik on ümber mustvalge, värvideta, dekstiil puudub (kardinad, vaibad jne). Olen üksi seal ja paanikas ning kurb, sest ei saa oma abikaasaga enam kokku, kuigi väga tahan. Põhjust justkui pole, aga lihtsalt see teadmine, et ma ei saa. Tahan väga, tean, et tema ka, aga me ei saa kokku ja ei tea üksteise numbrit ega muud kontakti ka.. Pean justkui temast lahus edasi elama, aga ei taha ja olen tohutult õnnetu selle üle, et ei leia teed temani. Päriselus oleme 11a õnnelikus abielus, meil on neli last peres (neist kaks meie ühised, kaks vanemat on minu eelmisest kooselust), meie suhtes on armastus ja usaldus. Kusjuures olen varem ka sellist lisanüanssi oma unes näinud, et pean vastu tahtmist oma eksiga koos elama, tema on nagu õnnelik, kuid mina väga õnnetu ja ta on mulle väga vastumeelne ning igatsen oma praeguse abikaasa juurde. See uni painab mind juba mitu aastat aegajalt, ei lase olla. Mu unenäod on vahel tõeks osutunud või olen mõndadest mõned tähtsad märguanded välja noppinud. Kuid see uni hirmutab mind..kui keegi oskaks mind valgustada selles suunas, mida ma sest unenäost välja peaks lugema ja mida ette võtma, oleksin väga tänulik.

Kõige paremini saad oma und tõlgendada ainult sina ise.
Kuna alateadvus on teadvusele tundmatu, siis võib-olla tunned mingit lõhet enda ja abikaasa vahel, ilma et ise seda teadvustaksid? Sa ju võid mõelda, et väga armastad oma praegust kaasat ning oled õnnelik, aga sa kardad temast ilma jääda? Kas sul on abikaasaga selline suhe, et võite avameelselt absoluutselt kõigest rääkida, kaasa arvatud oma sisemaailmast?
Mida täpselt sa tunned oma eksi vastu? Tunned tunnete konflikti temast mõeldes? Arvad end tundvat üht, aga kusagil sügaval sisimas on kahtlus, kas ikka tunned sedasi?
Tihti ei saa arugi, kui iseendale valetad. Mõtled ja sisendad endale selliseid tundeid, mida arvad end tundvat, kuid sisemiselt tunned, et kõik ei ole nii lihtne. Unenäod aitavad näha oma alateadvust ning hirme. Kõige raskem osa on enda vastu täiesti aus olla. Tihtipeale tunduvad need allasurutud mõtted ja tunded vastumeelsena ja kardad, et võivad su elu rikkuda.

Vahest on nii, et uni näitab vastupidist, nt kui unes nutad ja oled kurb, siis saad reaalis õnne tundma. Küllalt sageli näevad emad unes oma lastega juhtuvaid õnnetusi ja tunnevad sügavat kurbust, kuid see ei ennusta reaalis midagi halba.

Muidugi saab ise kõige paremini oma unesid tõlgendada, sest omaenda taust on hästi teada, aga mõnel juhul võib hakata enesepettus tööle, st alateadlikult keeldutakse nägemas halba või vastupidi, liigselt kardetakse seda. Sel juhul annab võõras pilk selgema suuna kätte.

Kui Sa mõtled oma varasemate täideläinud unede peale, siis kui kiiresti on need täide läinud? Ja kas need on samasugused selge äärmusliku meeleoluga uned või olid teistsugused? Lähtu analüüsil nendest täitunud unedest. Ilmselt võiks ka abikaasaga rääkida, et kas tema on mingeid märke tajunud. Ja kindlasti hoida meel puhas. Vajadusel vihastuda, kuid mitte viha pidada; vajadusel karistada, kuid mitte jääda hauduma kättemaksu jne.

Me räägime jh kõigest. Ka sellest unest olen mitmeid kordi rääkinud, tema ei oska ka midagi arvata, aga ega ta ei usugi üldse eriti unede tähendusse jne, mind nimetab ainult väikeseks nõiaks, kuna minu ütlemised lähevad tihti täide. Eelmise suhte järele kindlasti ei igatse, praegune abikaasa on kui hingeõnnistus. Kunagi nägin lapsest saadik korduvalt und sellest, kuidas mu lapsepõlvekodu katus hakkas suitsema, räästa alt tuli tossu, pidime koera ja kassi ning oma tähtsamad asjad kaasa võtma ja välja lumme astuma. Nägin seda und pea 10a. Kaheksa aastat tagasi helistas ema, et maja põleb. Sõitsime kohe maale (40km), vaatepilt oli õõvastav, terve talumaja katus oli leekides. Oli märtsi kuu, lumi põlvini ja 25kraadi külma. Isa oli sokkides lumes, tähtsamad asjad välja tassinud ja lihtsalt oksendas seal suurest šhokist. Koer oli keset põldu lumehanges, ainult inises seal hirmust. Kass aga jäigi sisse Hiljem selgus, et maja oli põlema läinud lakast, korstnajala juurest, ilmselt mingi pragu siis. Aga minu enesetunne oli kohutav, justkui vaataks reaalselt oma unenägu.. Maja päästa ei saanud, ainult korsten jäi püsti.

See mis tuleb see tuleb aga see kõik võib veel muutuda pea asi ära lase hirmul endast võitu saada ja naudi suhet ja perekonda .Miski ei ole kindlalt paika pandud see uni läheb küll täppi aga varjundid on hoopis teised .Naudi elu ja ole sina ise siis muutuvad ka jõu jooned . Kõik on korras sul ja ära lase muredel üle pea kasvada .